1-11-6224/5 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Kriminaalasi nr.1-11-6224

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetlus

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. mail 2011.a. VALGA kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-6224 Kohtukoosseis Kohtunik Hele Ilisson Kohtuistungi sekretär Tõlk

Aile Org -

Kriminaalasi T.G süüdistuses KarS §121 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Valdo Gerassimov Süüdistatav T.G

isikukood:

xxx kodakondsus: x

perekonnaseis: x

emakeel: x

elukoht: x töökoht : x

karistatus: varem kohtulikult karistatud: 08.10.2008.a. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt KarS § 184 lg 2 p 1 alusel 3a ja 6 kuu vangistusega. 09. 10. 2008.a. vabastatud seoses osalise

vangistuse ärakandmisega. Ärakandmata osa 2a 11k 28 päeva mõistetud tingimisi 3 –aastase katseajaga.

tõkend:

elukohast lahkumise keeld

Kaitsja :

advokaat Andres Veski määratud korras

RESOLUTSIOON KrMS §173, §§248-249 ja §318 lg.3 p.4, alusel Kohus o t s u s t a s :

2 (5)

Süüdi tunnistada T.G KarS § 121 järgi ja karistada teda rahalise karistusega ühesaja ( 100 ) päevamäära ( a´3,20 eurot ) ulatuses, s.o. summas 320 (kolmsada kakskümmend) eurot.

Lugeda eraldi kandmisele kuuluvaks 08.10.2008.a. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsusega T.G´ile KarS § 184 lg 2 p 1 järgi mõistetud kandmata karistus 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust tingimisi 3 – aastase katseajaga.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld - T.G suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Välja mõista T.G-lt kuriteoga tekitatud kahju summas 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot ja 35 senti xxxxxx xxxxxxx .

Menetluskulud: KrMS §175 lg 1 p 9, §179 lg 1 p 2 ja §180 lg 3 alusel välja mõista T.G-lt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 208 (kakssada kaheksa) eurot ja 52 senti riigi tuludesse.

KrMS § 175 lg 1 p 4 ja §180 lg 1 alusel välja mõista T.G-lt menetluskulu:

• kaitsjatasu – advokaadi Andres Veski osaluse eest asja kohtueelsest menetlusest summas 57 (viiskümmend seitse) eurot ja 53 senti ja

• kaitsjatasu – advokaadi Andres Veski osaluse eest asja kohtulikust ettevalmistamisest ja menetlemisest summas 19 (üheksateist) eurot ja 18 senti riigi tuludesse.

Kinnitada Advokaadibüroo Sirje Must vandeadvokaadi vanemabi Andres Veski kaitsjatasuks kriminaalasjas nr 1-11-6224 süüdistatava T.G esindamise eest 19 (üheksateist) EUR ja 18 senti (s.h. käibemaks 3,20 eurot), milline summa maksta välja vastavate riigieelarveliste vahendite arvelt.

T.G tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-s või kontole

nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „T.G, 1-11-6224, kaitsjatasu“,“ T.G, 1-11-6224, sundraha“.

KrMS §180 lg 3 alusel jätta menetluskulud – sundraha 50% ulatuses summas 208

(kakssada kaheksa) eurot ja 52 senti ning kaitsja A.Veski sõidukulud summas 57 (viiskümmend seitse) eurot ja 53 senti riigi kanda.

Sundraha ja kaitsjatasu tasuda 30 päeva jooksul. Selgitada, et nimetatud tähtaja jooksul

tasumise korral ei pöörata kohtuotsust täitmisele antud summade sissenõudmise osas kohtutäituri kaudu.

3 (5)

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest (24.05.2011.a).

Apellatsioon esitatakse Valga kohtumajale kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtuotsusega tutvuda (24.05.2011.a).

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS

15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Valga kohtumajale.

ASJAOLUD Kohus t u v a s t a s :

Kriminaalasjas süüdistatakse selles, et tema olles alkoholijoobes ja T.G viibides 27.11.2010.a kella 01.40 paiku xxxxx xx xxxxxx xxxxxx xxxxxxxxxx x asuvas AS xxxxx – xxxxx xxxxxxxx kuuluvas ööklubis xxxx, kus lõi xxxxxx xxxxxxxxxx ) naiste WC-s

ukse juures rusikaga ühel korral näopiirkonda ja ühel korral rusikaga lauba piirkonda, tekitades sellega kannatanu xxxxxx xxxxxxxxxx valu ja tervisekahjustused. Ööklubi xxxx

naiste WC-s toimunud rüseluse käigus läksid katki xxxxxx xxxxxxxx kaelas olnud kaks kaelaketti koguväärtusega 38.35 eurot (600.- krooni). Teise inimese tervise kahjustamisega, samuti löömisega, pani toime KarS T.G § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kannatanu on esitanud tsiviilhagi 38,35 euro suurusele summale.

Kokkuleppe sisu : Karistuse liik ja määr T.G suhtes : Prokurör nõuab kohtus : KarS § 121 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus T.G-le karistuseks rahalist karistust 100 päevamäära ulatuses s. o. 320 eurot (päevamäär a`3.20 eurot). Lugeda eraldi kandmisele kuuluvaks 08. 10. 2008.a. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsusega T.G-le KarS § 184 lg 2 p 1 järgi mõistetud kandmata karistus 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust tingimisi 3 – aastase katseajaga. Välja mõista T.G-lt 38,35 eurot xxxxxx xxxxxxx . Välja mõista T.G-lt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 417,03 eurot.

Menetluse käik :

T.G on end inkrimineeritavas kuriteos täies mahus süüdi tunnistanud ning andnud üksikasjalisi ütlusi kuriteo toimepanemise asjaolude kohta. Isiku poolt toimepandud kuritegu on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist ka asjas kogutud muude

4 (5)

tõenditega. Seega esinevad kõik KrMS § 239 toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused.

Süüdistatav T.G ja tema kaitsja nõustusid kokkuleppemenetluse kohaldamisega. KrMS §244 ja §245 nõuetest lähtuvalt sõlmis ringkonnaprokurör 24.05.2011.a. lihtmenetluse kokkuleppe.

Süüdistatav T.G kinnitab, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Süüdistatav avaldab kohtule, et on kokkulepet sõlmides väljendanud oma vaba ja tegelikku tahet. Prokurör ja kaitsja jäävad kokkuleppe juurde. Kaitsja esitas taotluse T.G-lt väljamõistetavate menetluskulude vähendamiseks, seoses sellega, et süüdistatav on töötu.

Prokurör ei vaidle vastu kaitsja sõidukulude riigi kanda jätmisele, muus osas leiab, et on põhjendamata menetluskulude vähendamine.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses

menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või

prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja

kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on

kohustuslik. Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud riigi õigusabi seaduse kaitse kriminaalmenetluses.

Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi

osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud määratud kaitsja tasuna 115,65 eurot.

T.G kaitsja Andres Veski on esitanud kohtule riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse, mille kohaselt on osutatud õigusabi eest taotletav õigusabi tasu suurus 19,18 eurot. Esitatud taotluses märgitud andmed on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud riigi õigusabi tasumääradega ja riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise määradega. Riigi õigusabi tasu 19,18 eurot tuleb arvestada advokaat Andres Veski´le. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menet- luskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei

ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. KrMS § 180 lg. 3 tuginedes leiab kohus, et põhjendatud on T.G-lt väljamõistmisele kuuluva sundraha osaliselt riigi kanda jätmine, arvestades, et süüdistatav on töötu, siis ilmselgelt käivad täies mahus menetluskulude hüvitamised üle jõu.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb T.G-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 208,52 eurot ja õigusabi tasu 76,71 eurot - riigieelarve tuludesse. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaid- lustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

5 (5)

Hele Ilisson Kohtunik 24.05.2011.a.