2-23-15686/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Kohtujurist

Helen Tammela

Määruse tegemise aeg ja koht

09.02.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-15688

Tsiviilasi

D. K.i maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti

väljakuulutamine,

võlgniku

kohustustest

vabastamise

menetluse

algatamise

otsustamine,

pankrotihalduri

määramine,

menetlusabi

andmise

otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): D. K. (isikukood xxxxxxxxxxx,

elukoht xxx)

Usaldusisik: pankrotihaldur Ly Müürsoo (e-post:

lyy.myyrsoo@mail.ee)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada D. K.i maksejõuetusavaldus ja kuulutada välja D. K. pankrot 09.02.2024

kell 14.00.

2. Nimetada D. K.i pankrotihalduriks kirjaliku nõusoleku alusel Ly Müürsoo (isikukood

xxxxxxxxxxx, telefon 50 97 383, OÜ Sentire MK, Väike-Ameerika 8-203, 10129

Tallinn, e-post: lyy.myyrsoo@mail.ee).

3. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 28.02.2024 kell 10.15.

Üldkoosolek toimub Lubja 4, Tallinn saalis 2021.

4. Kohustada võlgniku ilmuma vande andmiseks 28.02.2024 kell 10:00 Lubja 4

kohtusaali 2021. Selgitada, et vande andmise kohustuse rikkumisel võib kohus

määrata trahvi, kohaldada sundtoomist või aresti.

5. Algatada võlgniku D. K. kohustustest vabastamise menetlus FIMS § 45 lg 1 kohaselt.

Pankrotoimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku kohustusi pankrotihaldur Ly

Müürsoo, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses

võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada hiljemalt 09.02.2025.

6. Võlgnik on kohustatud täitma FIMS § 47 sätestatud reegleid. Võlgniku vabastamine

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustuset otsutatakse kolme aasta möödumisel.

7. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid

esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.

8. Avaldada viivitamatult pankrotimääruse kohta teadaanne väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse

tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek

võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt

esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg

ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

9. D. K.i võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul esimese pankrotiteate

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist

oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata

nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõue on mõjuval põhjusel

esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab üldkoosolek võlausaldaja

taotlusel nõude esitamise tähtaja. Nõuet ei saa esitada pärast seda, kui jaotusettepanek

on esitatud kohtule kinnitamiseks. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik

pandiga tagatud nõude puhul. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse

nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud

tunnustatud nõuete rahuldamist.

10. Pankrotiavalduse tagamiseks keelata avaldajal vara käsutamine ilma pankrotihalduri

nõusolekuta.

11. Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.

12. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

13. Jätta menetluskulud võlgniku D. K. kanda.

14. Määrata usaldusisiku Ly Müürsoo tasu suuruseks 1190,00 eurot, millele lisandub

käibemaks 261,80 eurot, so kokku 1451,80 eurot.

15. Anda võlgnikule menetlusabi usaldusisiku tasu maksmiseks ja usaldusisiku tasust

820,00 eurot, mille lisandub käibemaks 180,40 eurot, kokku 1000,40 eurot, maksta

välja riigi vahenditest ja kanda OÜ-le Sentire M.K. arvelduskontole nr

XXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s).

16. Ülejäänud usaldusisiku tasu summas 451,40 koos (koos käibemaksuga) mõista välja

pankrotivara arvelt.

17. Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.

18. Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule, pankrotihaldurile ja Riigi Tugiteenuste

Keskusele.

Edasikaebekord

Pankrotimääruse peale võib avaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku

nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada.

Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad avaldaja

ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja

kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi taotleja või saaja

või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud

Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse (TsMS § 191 lg 1).

Asjaolud

1. D. K. (avaldaja/võlgnik) esitas 06.11.2023 Harju Maakohtule maksejõuetuse avalduse.

2. Kohus võttis 02.01.2024 võlgniku maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas võlgniku

usaldusisikuks Ly Müürsoo, tegi usaldusisikule kohustuseks füüsilise isiku maksejõuetuse

seaduse (FIMS) § 17 tulenevate ülesannete täitmise, määras asjaolude arutamiseks

ärakuulamise 05.02.2024, peatada võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised kuni pankroti

väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni.

3. Usaldusisik Ly Müürsoo esitas 01.02.2024 kohtule usaldusisiku aruande, võlgniku vara- ja

võlanimekirja. Aruande kohaselt on usaldusisik tuvastanud, et võlgnik ei tööta, usaldusisikule

teadaolevat vara ei ole, samas on teadaolevaid kohustusi kokku vähemalt 71 056,56 eurot.

Võlgnikul on tekkinud maksejõuetuse olukord, mis on püsiva iseloomuga. Võimalikud vara

tagasivõitmise-

ja

tagasinõudmise

võimalused

tuleb

välja

selgitada

võimaliku

pankrotimenetluse käigus. Maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku poolne mõtlematu käitumine

kohustuste võtmisel, eriti käenduslepingute sõlmimisel, arvestamata oma võimalustega

tekitatud nõudeid tasuda. Seega maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu.

4. Kohus kutsus võlgniku ärakuulamisele 05.02.2024 kohtusse. Ärakuulamisel palus võlgnik

kuulutada välja tema pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.

Kohtumääruse põhjendused

5. FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja

pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas

seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui

võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda

rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest

isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb

usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik

või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus

põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks.

7. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti

usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgnik ei tööta, võlgnikul likviidset vara ei ole, samas

võlgnikul on kohustusi võlausaldajate ees kogusummas vähemalt 71 056,56 eurot. Võimalikud

vara tagasivõitmise- ja tagasinõudmise võimalused tuleb välja selgitada võimaliku

pankrotimenetluse käigus. Kohus loeb tuvastatuks, et D. K. on maksejõuetu ning maksejõetus

on püsiva iseloomuga ning tulenevalt PankrS § 31 lg-tele 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku

pankroti

välja

määrusega

(pankrotimäärus).

Pankroti

väljakuulutamisega

algab

pankrotimenetlus. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu. Pankroti väljakuulutamisel

otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri

(haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511

sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli

kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.

9. Pankrotihaldur Ly Müürsoo andis kohtule nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks

ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Ly

Müürsoo on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik

kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt.

10. Kohus kuulutab võlgniku D. K. pankroti välja 09.02.2024.a kell 14.00, nimetab võlgniku

pankrotihalduriks Ly Müürsoo ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku 28.02.2024

algusega kell 10.15.

11. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et

kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle

teadaolevalt õiged. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et kui kohus on kohustanud võlgnikku

vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui

kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Kohus kohustab võlgnikku ilmuma vande

andmiseks kohtusse enne võlausaldajate üldkoosolekut kohtumääruse resolutsioonis märgitud

ajal.

12. FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3

nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab

see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2

nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise

menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada

kohustustest vabastamise menetluse.

13. FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo,

maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381

või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid

või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid

soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude

maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud

võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud

võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka

vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas

ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste

kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses

sätestatud kohustusi.

14. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

Kohus leiab, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni

pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle

järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest

vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue

usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud

usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Pankrotihaldur Ly Müürsoo andis kohtule

ühtlasi nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks. Võlgnikul ei olnud vastuväiteid sellele, Ly

Müürsoo täidab ühtlasi tema usaldusisiku ülesandeid. Kohus on seisukohal, et Ly Müürsoo on

vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik ühtlasi võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks.

Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule

pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei

kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu

selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku

aruanne esitada hiljemalt 09.02.2025. a., et oleks täidetud FIMS § 46 lg.3 nõue.

15. Kohus selgitab:

•

tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri

nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.

•

Pankroti

väljakuulutamisel

müüb

pankrotihaldur

võlgnikule

kuuluva

vara.

Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel

(PankrS § 2).

•

Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

•

Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44)

•

Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama

kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid

ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise,

oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg 1 ja 2)

•

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).

•

Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust

pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse

algatamisest. (FiMS § 49 lg 9)

16. Tulenevalt PankrS § 18 lg 1 ja 3; § 20 lg 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p 2-6 rakendab

kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega järgmised

pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus avaldajal oma

varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised

lõppevad pankroti väljakuulutamisel. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust

pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

17. Tulenevalt PankrS § 33 lg 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate

väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja

kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta,

ettepanek võlausaldajatele, samuti käesoleva seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud teadaolevatele

isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata

jätmise tagajärjed. Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile ja avaldajale teadmiseks.

Menetluskulud

18. FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses

ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab

usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab

kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos

taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku

tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

18. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks

ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised

kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg

3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 164

eurot.

19. Usaldusisik palub tasuks määrata 1190,00 eurot, millele lisandub käibemaks 261,80 eurot

(arvestusega 8,5 tundi tunnihinnaga 140 eurot + käibemaks), kokku 1451,80 eurot.

20. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku

kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud kokku 8,5 tundi.

Usaldusisiku tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on

põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata 11900,00 eurot, millele lisandub käibemaks 261,80

eurot, kokku 1451,80 eurot

21. Usaldusisik taotleb võlgniku vara puudumise tõttu seaduses sätestatud ulatuses tasu

väljamaksmist menetlusabi korras riigi vahenditest OÜ-le Sentire M.K. (registrikood

10539935), mille kaudu usaldusisik tegutseb.

22. Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks taotleb usaldusisik

TsMS § 183 lg 2 alusel tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest. FiMS § 54 lg 7 järgi kohus võib

kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule

võlgniku taotlusel menetlusabi TsMS § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub

piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti

pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa

või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning

ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas

pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks

määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe

pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse

§ 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud

maksud, välja arvatud käibemaks.

23. 01.02.2021 Justiitsministri määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi

vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 alusel, kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu

hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (so. 66 eurot tunnis). Seejuures

arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise

lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest

pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise

menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.

24. Kohus leiab, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu

hüvitatakse usaldusisikule tasu summas 820 eurot, millele lisandub käibemaks 235,40 eurot,

kokku 1000,40 eurot menetlusabi korras riigi vahenditest. Ly Müürsoo taotleb tasu maksmist

büroole, mille kaudu ta tegutseb, seega lisandub tasule PankrS § 65 lg 11 kohaselt käibemaks.

25. Menetlusabi kuutasu määra ületav osa tuleb välja mõista võlgnikult, s.o 451,40 eurot koos

käibemaksuga. Kohus määrab usaldusisiku tasu summas 451,40 eurot (koos käibemaksuga)

hüvitamisele pankrotivara arvelt. Tasu tuleb maksta OÜ-le Sentire M.K. (reg.kood 10539935,

arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s).

26. Kohus saadab kohtumääruse usaldusisikule ja avaldajale. Menetlusabi korras riigi

vahenditest OÜ-le Sentire M.K. väljamakse tegemiseks saadab kohus kohtumääruse täitmiseks

Riigi Tugiteenuste Keskusele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marget Henriksen

kohtunik