Legislator Case Law & Legislation
3-22-2698/20 AI generated

3-22-2698/20 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-22-2698/20
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Viru Vangla kohaldas 8. veebruari 2019. a käskkirjaga nr 6-4/38-1, 8. augusti 2019. a käskkirjaga nr 6-4/194-1 ja 26. mai 2020. a käskkirjaga nr 3-20/1-2/164 (täiendatud 9. juuli

Legislator headnote

AI generated

3-22-2698/20 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Viru Vangla kohaldas 8. veebruari 2019. a käskkirjaga nr 6-4/38-1, 8. augusti 2019. a käskkirjaga nr 6-4/194-1 ja 26. mai 2020. a käskkirjaga nr 3-20/1-2/164 (täiendatud 9. juuli

Keywords

AI generated
failure to prove deterioration claim for insurance benefits insurer reimbursement claim hardship exception unfit notwithstanding health condition notice of defects
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene, Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

9. veebruar 2024, Tartu

Haldusasja number

3-22-2698

Haldusasi

Xi kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise ja

varalise kahju hüvitamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

Xi määruskaebus Tartu Halduskohtu 23. oktoobri

2023. a määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Xi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 23. oktoobri 2023. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kohaldas 8. veebruari 2019. a käskkirjaga nr 6-4/38-1, 8. augusti 2019. a

käskkirjaga nr 6-4/194-1 ja 26. mai 2020. a käskkirjaga nr 3-20/1-2/164 (täiendatud 9. juuli

2020. a käskkirjaga nr 3-20/1-2/241) kinnipeetava Xi suhtes vangistusseaduse (VangS) § 69

alusel täiendavaid julgeolekuabinõusid perioodil 8. veebruar 2019 kuni 18. juuli 2020.

Nimetatud käskkirjad on jõustunud kohtuotsustega haldusasjades nr 3-19-656, nr 3-19-1803 ja

nr 3-20-1314 tühistatud.

2. X esitas 29. augustil 2022 (registreeritud 31. augustil 2022 nr 6-16/203-1) Viru Vanglale

kahju hüvitamise taotluse vangla tekitatud moraalse kahju 10 000 eurot ja varalise kahju 40 000

eurot hüvitamiseks.

Kahju hüvitamise taotluses märgib X, et puudub vaidlus selle üle, et ajavahemikul 8. veebruar

2019 kuni 18. juuli 2020 vangla õigusvastaselt piiras tema vabadust, liikumisvabadust;

suhtlemisvabadust; õigust tegeleda spordiga (kasutada trenažööri); õigust kasutada kolm korda

päevas iga päev telefoni ja sellest tulenevalt õigust era- ja perekonnaelu puutumatusele;

eneseteostuse õigust ja ettevõtlusvabadust. Vangla rikkus õigusvastaste piirangutega

kinnipeetava vaimset ja füüsilist tervist. Samuti halvenesid piirangute tõttu suhted abikaasaga,

mis viis abielu purunemiseni. Käskkirjadega riivati väärikust, kahjustati isiksust ning

reputatsiooni, koheldi alandavalt, ebainimlikult ning tekitati hirmu ja alaväärsust.

Viru Vangla jättis 7. detsembri 2022. a vastusega nr 6-16/203-2 Xi kahju hüvitamise taotluse

läbi vaatamata, leides, et tegemist on korduva pöördumisega. Kinnipeetav esitas juba 24.

novembril 2020 samasisulise kahjunõude ja vangla jättis selle 21. mai 2021. a otsusega nr 6-

16/187-2 rahuldamata. Kahjunõuet ei saa esitada korduvalt. Vangla vabandab otsuse viibimise

tõttu.

3. X esitas Tartu Halduskohtule 20. detsembril 2022 (kohtus registreeritud 27. detsembril

2022) kaebuse, mis suures osas sisuliselt kattub Viru Vanglale 29. augustil 2022 esitatud kahju

hüvitamise taotlusega. Kaebaja taotleb Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist,

kuna perioodil 8. veebruar 2019 kuni 18. juuli 2020 kohaldati tema suhtes täiendavaid

julgeolekuabinõusid, millega alandati süüliselt kaebaja väärikust, kahjustati tema tervist, võeti

temalt vabadus ja rikuti eraelu puutumatust. Samuti esitas X kaebuses Viru Vangla vastu

varalise kahju hüvitamise nõude seoses sellega, et tema üksikvangistuses hoidmisega, vabaduse

võtmisega ja helistamispiirangutega perioodil 8. august 2019 kuni 15. veebruar 2020 ei saanud

ta tegeleda ettevõtlusega, mistõttu jäi tal saamata tulu 40 000 eurot.

4. Tartu Halduskohus lõpetas 23. oktoobri 2023. a määrusega haldusasja menetluse

(resolutsiooni p 1) ja jättis menetluslikud taotlused läbi vaatamata (resolutsiooni p 2).

Kohus leidis, et kinnipeetav oleks pidanud esitama kaebuse halduskohtule hiljemalt

29. novembril 2022 ehk 30 päeva jooksul alates 29. oktoobrist 2022. Riigivastutuse seaduse

(RVastS) § 18 lg 2 kohaselt, kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt

lahendamata, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise

väljamõistmiseks. Kinnipeetav esitas kaebuse halduskohtule 20. detsembril 2022, s.t tähtaega

ületades.

Lisaks ei täitnud kaebaja tähtaegselt halduskohtu 10. oktoobri 2023. a määrust, millega jäeti

kaebus käiguta ja anti võimalus esitada kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus. Kaebaja

sai 10. oktoobri 2023. a määruse kätte 12. oktoobril 2023. Kaebuse puuduste kõrvaldamise

viiepäevane tähtaeg hakkas kulgema 13. oktoobril 2023 ja lõppes 17. oktoobril 2023. Kaebaja

vastas kohtule alles 23. oktoobril 2023 (vanglas allkirjastatud 21. oktoobril 2023). Kaebaja

leidis, et kaebus on tähtaegne, kuna ta võib ära oodata haldusorgani vastuse ja palus võtta

kaebus menetlusse. Kaebaja ei taotlenud kohtult kaebuse esitamise tähtaja ennistamist.

Kuna kaebaja ei täitnud halduskohtu 10. oktoobri 2023. a määrust tähtaegselt, tuleb lõpetada

asja menetlus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 2 ja § 152 lg 3 alusel.

Kuna kaebaja ei vastanud nõuetekohaselt kohtu nõudele 10. oktoobri 2023. a määruses

märgitud tähtajal, s.o hiljemalt 17. oktoobril 2023, siis kuuluks kaebus ka läbi vaatamata

jätmisele HKMS X esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu

määrus tühistada ja saata asi halduskohtu teisele koosseisule menetlusse võtmiseks, samuti

vabastada ta riigilõivu tasumisest.

Kaebaja leiab, et halduskohtumenetlus ei olnud erapooletu, kuna viimase pooleteise aasta

jooksul on kõik tema kaebused tagastatud. Kaebaja leiab, et halduskohus tõlgendas VangS § 11

lg-t 8 ja RVastS § 18 lg-t 2 liiga kitsalt. Nimetatud normidest tuleneb, et kaebaja võis vangla

vastuse ära oodata ja siis kaebuse 30 päeva jooksul esitada, nii kaebaja tegigi. Halduskohus

lõpetas menetluse ebaõigesti, kuna vangla tegevuse õigusvastasus on tuvastatud ja kaebajal on

õigus saada õigusvastaselt tekitatud kahju eest hüvitist. Kohus võis ka ise kaebuse esitamise

tähtaja ennistada või anda kaebajale uus tähtaeg koos selgitustega.

Kaebaja taotleb asja menetluse uuendamist osas, millega kohus tagastas 6. märtsi 2023. a

määruse p-ga 4 kaebuse. Kohus leidis, et sama nõudega toimus menetlus haldusasjas nr 3-22-

1679, kuid tänaseks on nimetatud asjas menetlus lõppenud. Kaebajal on õigus saada pea kaks

aastat üksikvangistuses viibimise ja õiguste rikkumise eest hüvitist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et Xi määruskaebus ei kuulu rahuldamisele.

7. Halduskohus lõpetas haldusasja menetluse, kuna kaebaja viivitas kaebuse esitamisega

halduskohtule ja ei taotlenud kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu põhjendusega ja neid kordama ei hakka (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).

8. Kaebaja on seisukohal, et halduskohus lõpetas menetluse ebaõigesti ning tal oli õigus esitada

kaebus halduskohtule tema taotlusele vanglalt vastuse saamise järgselt 30 päeva jooksul.

Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.

9. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise

taotluse kahekuulise tähtaja jooksul lahendamata, tuleb järgida RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud

tähtaega ning kannatanu võib 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise

väljamõistmiseks. Seega pidanuks kaebaja kohtusse pöörduma 30 päeva jooksul pärast

kahjunõude lahendamise tähtaja möödumist (Riigikohtu 7. detsembri 2016. a määruse nr 3-3-

1-64-16, p-d 11-13).

10. Kaebaja esitas kaebuse halduskohtule pärast selleks ettenähtud tähtaja möödumist. Antud

olukord tulenes sellest, et kaebaja esitas vanglale kahju hüvitamise taotluse 29. augustil 2022

(vanglas registreeritud 31. augustil 2022) ning vangla pidi RVastS § 18 lg 1 alusel taotluse

lahendama kahe kuu jooksul. RVastS § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju

hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu

hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse

hüvitise väljamõistmiseks. Kui kahju hüvitamise taotlus tuli vanglal lahendada hiljemalt

29. oktoobril 2022 (või registreerimisest arvates 31. oktoobril 2022), siis tegelikult lahendas

vangla kaebaja taotluse sellest tähtajast üle kuu aja hiljem ehk 7. detsembril 2022. Kaebaja pidi

aga kaebuse halduskohtule esitama hiljemalt 29. novembril 2022 (või 1. detsembril 2022), kuid

asja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja kaebuse halduskohtule 20. detsembril 2022.

11. Kaebaja ei esitanud halduskohtule taotlust kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks, leides,

et tema kaebus on tähtaegne. Sellise taotluse puudumisel ei olnud halduskohtul võimalik

otsustada kaebuse esitamise tähtaja ennistamise küsimust ning halduskohus lõpetas menetluse

õiguspäraselt HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 152 lg 3 alusel. Halduskohus ei saa ennistada seaduses

sätestatud tähtaega oma algatusel. Seetõttu ei esine alust halduskohtu määruse tühistamiseks.

12. Vastuseks

kaebaja

määruskaebuses

sisalduvale

taotlusele

uuendada

menetlus,

ringkonnakohus selgitab, et Tartu Halduskohtu 6. märtsi 2023. a määruse vaidlustamiseks esitas

kaebaja määruskaebuse ja ringkonnakohus lahendas selle osaliselt kaebaja kasuks.

Ringkonnakohus tühistas osaliselt halduskohtu 6. märtsi 2023. a määruse ja saatis selles osas

asja tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Asjaolu, et haldusasja nr

3-22-1679 menetlus on nüüdseks lõppenud Riigikohtu 30. novembri 2023. a määrusega, ei ole

aluseks, et kaebaja saaks uuesti vaidlustada halduskohtu 6. märtsi 2023. a määrust. Iga määrust

saab vaidlustada edasikaebe korras märgitud tähtaja jooksul vaid ühel korral. Kohtuasja

menetlust saab uuendada kui eelnevalt on menetlus peatatud või peatunud ja menetluse

peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Käesoleva haldusasja menetlust ei ole

peatatud ega peatunud, mistõttu ei ole võimalik ka menetlust uuendada.

13. Kaebaja leiab ka, et kohus oleks saanud ise kaebuse esitamise tähtaja ennistada või anda

uue tähtaja. Ringkonnakohus selgitab, et kohus ei saa ise seaduses sätestatud menetlustähtaega

ennistada või seda pikendada. Kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks peab menetlusosaline

esitama tähtaja ennistamise taotluse, näidates ühtlasi ära põhjuse, miks ta ei saanud tähtaega

järgida. Seejärel saab kohus hinnata, kas tähtaja ennistamiseks esinevad alused (HKMS § 71 lg

1). Kuigi kaebajal on õigus esitada kohtule hüvitamiskaebus, ei lõpetanud halduskohus

menetlust ebaõigesti. Hüvitamiskaebuse esitamisele on seaduses sätestatud tähtaeg (RVastS §

18 lg 2) ning kui kaebus esitatakse tähtaega ületades, saab kaebuse esitamise tähtaega ennistada

vaid vastava taotluse ja tähtaja ületamist tinginud mõjuvate põhjuste olemasolul. Samas ei ole

halduskohtul õigust vaadata sisuliselt läbi kaebetähtaja möödumise järel esitatud kaebust, mille

esitamise tähtaja ennistamist ei ole taotletud (HKMS § 124 lg 2, § 152 lg 1 p 2).

14. Eelnevalt väljatoodud asjaolude ja selgituste alusel asub ringkonnakohus seisukohale, et

halduskohus lõpetas haldusasja menetluse õigesti ja määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

(allkirjastatud digitaalselt)