2-22-7684/33 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Anu Uritam

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.02.2024 Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-7684

Tsiviilasi

I. A. hagi OÜ ELTHAUS ja V. A. vastu sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr XXX

Hagihind

hagi hind 3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: I. A. (isikukood XXX, XXX);

Hageja lepinguline esindaja: A. K. (e-post: XXX);

Kostjad:

1) OÜ ELTHAUS (registrikood 10360656, Harju tn 9, Tallinn

10146);

Kostja lepinguline esindaja: I. S. (e-post: XXX);

2) V. A. (isikukood XXX, XXX);

Kostja lepinguline esindaja: I. R. (e-post: XXX).

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr XXX hageja vara arvel, sealhulgas

hageja ühisvarasse kuuluvate kinnisasjade XXX ja XXX, arvel.

3. Jätta jõusse Tallinna Ringkonnakohtu 15.08.2022 määrusega kohaldatud hagi tagamise

abinõu.

4. Asendada jõustunud kohtuotsuses hageja nimi initsiaalidega ning jätta avalikustamata

isikukood ja aadress.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta hageja I. A. menetluskulud kostja OÜ Elthaus kanda ja kostja V. A. kulud tema

enda kanda.

2. Mõista kostjalt OÜ-lt Elthaus (registrikood 10360656) hageja I. A. (isikukood XXX)

kasuks menetluskuludena välja 1409 eurot, millest 984 eurot on kulud õigusabile ja 425 eurot

on riigilõiv.

3. Mõista kostjalt OÜ-lt Elthaus (registrikood 10360656) hageja I. A. (isikukood XXX)

kasuks välja viivis menetluskuludelt 1409 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni

menetluskulude täieliku hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna

ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt on kohtutäitur Andrei Krek alustanud kostja OÜ Elthaus avalduse alusel

täiteasja nr XXX. Hageja palus tunnistada sundtäitmise täiteasjas nr XXX lubamatuks. Täiteasi on

alustatud hageja abikaasa kostja V. A. suhtes. Täitedokumendiks on jõustunud kohtuotsus tsiviilasjas,

millega mõisteti tagaseljaotsusega AS-lt S ja V. A.lt solidaarselt OÜ Elthaus kasuks välja 1 000 000

eurot.

2. Kohtutäitur Andrei Krek on täiteasja XXX täitmisel arestinud täitedokumendis nimetamata hageja

vara asukohaga XXX ja XXX. Selle vara arvel puudub alus nõuet täita. Kinnisasjad XXX ja XXX

kuuluvad hageja ja kostja V. A. ühisvara hulka, kuigi kinnistusraamatusse on sisse kantud üksnes üks

abikaasadest V. A.. Kinnisasjad on omandatud hageja ja V. A. abielu ajal. Abielu vararežiimiks on

varaühisus, mistõttu kuuluvad nimetatud kinnisasjad ja muu abikaasade abielu jooksul omandatud vara

ühisvara koosseisu.

3. Hageja ja V. A. ühisvara ei ole jagatud. Hageja suhtes ei ole tehtud ühtegi täitedokumenti, mille

alusel oleks kohtutäituril õigus hageja omandit arestida või täitemenetluses enampakkumisel müüa.

Lisaks on sundtäitmine kinnisasjade suhtes lubamatu ka põhjusel, et V. A. andis AS-le S kohustuse

tagamiseks kompromissi koosseisus üksnes tingimusliku käenduse, mis välistas käendusest tuleneva

kohustuse täitmise hageja ja V. A. kinnisasjade arvel. Kompromissis oli märgitud, et kostja ei või

kasutada oma nõuete rahuldamiseks AS S vastu V. A.le kuuluvaid kinnistuid Tallinnas

aadressidel XXX, XXX ja X. Käendaja V. A. vastutas AS S kohustuste täitmise eest kogu muu oma

varaga.

4. Hageja esindaja on pöördunud kostja poole ettepanekuga esitada kohtutäiturile avaldus aresti

kõrvaldamiseks hageja varalt, kuid kostja ei ole seda ettepaneku arvestanud. Kohtutäitur on hagejale

vastuseks esitanud selgituse üksnes sundtäitmise formaliseerituse printsiibist lähtudes ega ole

arvestanud arestitud vara ühisvaralist iseloomu. Seetõttu puudub hagejal muu võimalus õiguse

kaitseks, kui pöörduda sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga kohtu poole. Hageja viitas TMS

§-le 222.

5. Hagiavalduse täienduses lisas hageja kostjana V. A., kes on täitemenetluses võlgnik. Järgmises

hagiavalduse täienduses täpsustas hageja oma nõuet. Hageja palus tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr

XXX lubamatuks hageja vara arvel, sh hageja ühisvarasse kuuluvate kinnisasjade XXX ja XXX osas.

Hageja sooviks ei ole kogu sundtäitmise lubamatuks tunnistamine, vaid üksnes kahe hageja

ühisvarasse kuuluva kinnisasja osas.

6. 08.12.2023 seisukohas palus hageja jätta enda kulud kostja OÜ Elthaus kanda ning kostja V. A.

kulud tema enda kanda. Kostja V. A. pakkus kostjale OÜ Elthaus kompromissina võimalust tasuda

võlgnevus maksegraafiku alusel. Kostja I seadusjärgne esindaja on läbirääkimistel väljendanud

kavatsust piiritleda kostjalt II sissenõutav summa 1 miljoni euroga, mille tagatiseks soovis kostja I

seada hüpoteeki hageja ja kostja II ühisvaraks olevatele kinnisasjadele. Hageja ei ole nõustunud

seadma hüpoteeki oma eluasemeks oleva kinnisasjale, sest hüpoteegiga koormataks alusetult hagejale

oluline vara, mis abikaasade ühisvara jagamise korral hakkaks suure tõenäosusega kuuluma hageja

ainuomandisse. Pooled kompromissini ei jõudnud.

7. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi korral saab hageja huvi olla suunatud sellele, et

sundtäitmisele esitatud täitedokumenti ei täidetaks hageja ühisomandisse kuuluva vara suhtes ning

olukorras, kui hageja suhtes puudub täitedokument. Alles ühisvara jagamise tulemusena selgub

endistele ühisvara omanikele jäävad varaesemed, kohustused ja õigused, millele saab pöörata

sissenõuet. Käesoleval juhul on kostja I esitanud kostja II suhtes täitedokumendi täitemenetlusse ja

kohtutäitur on selle alusel algatanud täitemenetluse hageja ühisvarasse kuuluva vara suhtes.

8. Kõik hageja menetluskulud tuleb jätta kostja I kanda. Kostja II V. A. on hagi omaks võtnud ega ole

menetluskulusid põhjustanud. Kostja II on kohtumenetluse ajal rahalist kohustust täitnud. Kostja I on

vaielnud hageja nõudele vastu ning on jätkanud alusetute vastuväidete esitamist. Seega on kostja II

Elthaus OÜ otseselt põhjustanud menetluskulude tekkimise ja tsiviilasja menetluskulud.

9. Lõplikes seisukohtades jäi hageja oma väidete juurde. Kostja II on nõude omaks võtnud ja on

kinnitanud, et sundatäimine toibub hageja ja kostja II ühisvara arvel, kuigi ühisvara ei ole jagatud ja

hageja ei ole täitedokumendis nimetatud isikuks. Kostja II on kogu kohtumenetluse jooksul oma

kohustust kostja I ees vähendanud ja on maksnud kostjale I raha olulistes summades 20 – 30 tuhande

euro suuruste maksete kaupa. Kostja I on kinnitanud, et kostja II täidab rahalist kohustust.

10. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine kohtusse oli põhjendatud ja TsMS §

222 lg 1 alusel lubatud, sest kostja I täiteavalduse alusel alustati täitmist hageja vara suhtes, kuigi

hageja teavitas sundtäitmist takistavast õigusest nii täitemenetlust alustanud kohtutäiturit kui kostjat I.

Kuna kostja I ei nõustunud hageja avaldusega ja nõudis kohtutäiturilt jätkuvalt hageja ja kostja

ühisvara koosseisu kuluva vara arestimist ning sundmüüki täitemenetluses, puudus hagejal muu

võimalus, kui pöörduda sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga kohtusse.

11. Hageja palus menetluskulud välja mõista kostjalt I. Lisaks palus hageja kostjalt I välja mõista

viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras. Hageja menetluskulud on riigilõiv 425 eurot ja

lepingulise esindaja kulu. Lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot ilma käibemaksuta.

Materjalidega tutvumiseks ja hageja nõustamiseks kulus 1 tund. Hagiavalduse ja hagi tagamise

avalduse koostamiseks kulus 2,6 tundi. Kostja määruskaebusele vastamiseks kulus 1 tund. 16.01.2023

istungiks valmistumiseks kulus 1 tund ja istungil osalemiseks 0,15 tundi. 20.06.2023 istungiks

valmistumiseks kulus 1 tund ja istungil osalemiseks 0,1 tundi. 18.10.2023 istungil osalemiseks kulus

0,45 tundi. 08.12.2023 hagi täienduse koostamiseks kulus 1,2 tundi. Kostjate vastustega tutvumiseks ja

lõplike seisukohtade koostamiseks kulus 1,2 tundi. Kokku on hageja esindaja osutanud õigusabi 9,7

tundi ja kulu õigusabile on 1164 eurot. Koos riigilõivuga on hageja menetluskulud 1589 eurot.

KOSTJATE VASTUVÄITED

Kostja OÜ Elthaus vastuväited

12. Kostja OÜ Elthaus vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata või

rahuldamata. Hageja nõudel puudub perspektiiv ja hagi ese on ekslikult formuleeritud. Hageja soovib

ekslikult tunnistada tervikuna kogu sundtäitmine lubamatuks. Hagejat ei ole täitedokumendis märgitud

ja seetõttu puudub hagejal õigus mõjutada tervet täitemenetlust.

13. Täitemenetluse raames tegeles kohtutäitur teiste meetmete hulgas XXX ja XXX asuvate kinnistute

realiseerimisega. Muuhulgas alustas kohtutäitur kinnistute arestimisega. Kostja OÜ Elthaus möönis, et

ühe täitetoimingu teostamisel võisid hageja õigused olla rikutud. Hageja jättis vaidlustamata

täitetoimingu ehk kinnistute arestimine. Terve täitemenetluse peatamisega on ebaproportsionaalselt

kostja õigusi rikutud.

14. Hagejal puudub õigus ja võimalus tunnistada täitemenetlus nr XXX lubamatuks, sest täitemenetlus

on suunatud kostja 2 varaliste õiguste vastu tehtud otsuse täitmisele. Täitemenetlust alustati kostja 2

suhtes. Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 23.02.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-XX-XXXX ning

kostja OÜ Elthaus nõudeks on rahaline nõue. Kinnistud XXX ja XXX ei olnud selles otsuses

kajastatud. Hagejal puuduvad asjaõiguslikud tagatised kinnistute vastu.

15. Täitemenetluses taotles kohtutäitur XXX ja XXX kinnistutele keelumärke seadmist, mis on ka

seatud. Kinnistud kuuluvad kostjale 2. Kinnistud arestiti, sest kostja 2 on ainuisikuliselt kantud

kinnistusraamatusse kinnistute omanikuna. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine on kostja jaoks

põhjendamatult koormav, kuna hagi rahuldamine võiks piirata kostjat rohkem, kui on vaja võimaliku

hagi rahuldava kohtuotsuse täitmiseks. Hagi on suunatud mitte asja arestist vabastamisele või muu

hageja huvi kaitsmisele, vaid täitedokumendiks oleva kohtuotsuse täitmata jätmisele. Formaalsuse

põhimõtte järgi otsus peaks olema täidetav otsuses märgitud isikute suhtes. Puudub vaidlus asjaolu üle,

et täidetav otsus ei ole veel täitnud. Seega, puuduvad alused täitemenetluse peatamiseks.

16. Täitemenetluse lubamatuks tunnistamine takistab täitedokumendiks oleva kohtuotsuse täitmist, mis

rikub oluliselt kostja õigusi. Hageja ei ole esitanud ühtegi dokumenti, mis tõendaks, et kinnistud XXX

ja XXX on hageja ja kostja 2 ühisvara, mis ei ole jagatud. Hageja viidatud kokkulepe on sõlmitud

lihtsas vormis ja sissenõude pööramise piiranguid ei ole kajastatud tsiviilasjas nr 2-XX-XXXXX

tehtud otsuses. Kokkulepe ei saa piirata otsuse täitmist. Kokkulepe sõlmiti 20.11.2019 ning otsus tehti

23.02.2022.

17. Kui hageja tõendab, et XXX ja XXX kinnistud on ühisvaraks, on kostja sunnitud esitama hageja ja

kostja 2 vastu ühisvara jagamise hagi. Tervikuna ei saa täitemenetlust lubamatuks tunnistada, sest selle

raames realiseeritakse kostja 2 lahusvara.

18. 04.01.2024 seisukohtades leidis kostja jätkuvalt, et hagi ei kuulu rahuldamisele hageja pakutud

viisil. Vaidlust ei ole selle üle, et täitedokumendis puuduvad hageja andmed. Kehtiva täitedokumendi

alusel alustatud täitemenetlust ei saa tunnistada lubamatuks ainult kolmanda isiku vara arestimise tõttu.

Hagi ese on valesti formuleeritud. Hageja nõue ei ole suunatud vara arestist vabastamisele. Kostja 1

viitas TMS § 222 lõikele 1.

19. Menetluskuludena palus kostja 1 mõista hagejalt välja kulud õigusabile. Õigusabi osutas kostja

esindaja kokku 13 tunni ulatuses. Kostja lepingulise esindaja tasu on 125 eurot ilma käibemaksuta ja

150 eurot käibemaksuga töötunni eest. Kostja on kandnud käesolevas asjas esimese astme

kohtumenetluses õigusabikulusid summas 1 625 eurot ilma käibemaksuta.

20. Hageja menetluskuludele vaidles kostja 1 vastu. Hageja esindaja ei ole sellises mahus tööd teinud.

Üldjuhul peaks asja materjalidega tutvumisele kuluv aeg, samuti kliendiga suhtlemine ja talle

õigusliku olukorra selgitamine olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks

tehtavate toimingutega. Arvestada tuleb kohtus esindamise ajakulu. Hageja esindaja ajakulu on

ülepaisutatud. Istungiteks valmistumise ajakulu ei kuulu hüvitamisele. Hageja kulud õigusabile on

põhjendatud maksimaalselt 3,5 tunni ja 420 euro ulatuses, millele lisandub riigilõiv 425 eurot. Kokku

on põhjendatud hageja menetluskulud 845 eurot.

Kostja V. A. vastuväited

21. Kostja V. A. teatas, et ta on sissenõudja ees nõude osaliselt täitnud summas 206 723,25 eurot.

Hageja nõude võttis kostja omaks, sest kostjal I puudub nõue hageja vastu. Sundtäitmisel on hageja ja

kostja II ühisvara, mida ei ole jagatud. Kostja II on täitemenetluse väliselt pidevalt nõuet tasunud ja

teinud ettepanekuid kompromissiks ning on valmis sõlmima kostjaga I kompromissi ülejäänud nõude

tasumiseks. Kõik menetluskulud tuleb jätta kostja I kanda, kuna kostja I on põhjustaud asjatu

kohtuvaidluse.

22. Kostja II menetluskuludeks on kulud õigusabile kokku 6 h ja 15 minuti ning 875 euro ulatuses.

Kostja II palus kulud jätta kostja I kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

23. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub

rahuldamisele.

24. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

1) kostja OÜ Elthaus avalduse alusel alustas kohtutäitur täiteasja nr XXX, milles kostja V. A. on

võlgnikuks;

2) täitedokumendiks täiteasjas on Harju Maakohtu tagaseljaotsus nr 2-XX-XXXXX, milles kostjalt V.

A.lt mõisteti võlgnevus solidaarselt välja koos AS-ga S;

3) hageja ei ole võlgnikuks täitemenetluses ning hageja ei ole kostjaks Harju Maakohtu otsuse nr 2-

XX-XXXXX alusel;

4) hageja ja kostja V. A. on abielus ning neil on ühisvara, mis ei ole jagatud;

6) täitemenetluses on arestitud kinnistud, mis kinnistusraamatu kannete järgi kuuluvad V. A.le;

7) täitemenetluses on muuhulgas arestitud XXX ja XXX kinnisasjad.

25. Hageja leidis, et sõltumata kinnistusraamatu kandest kuuluvad XXX ja XXX kinnisasjad hageja ja

kostja V. A. ühisvara hulka, sest kinnisasjad on omandatud abielu jooksul. Kuna ühisvara on jagamata,

on täitemenetlus hageja suhtes lubamatu, sest hageja ei ole võlgnikuks ning tema suhtes puudub

täitedokument. Alles ühisvara jagamise tulemusena selgub, millisele varale saab sissenõuet pöörata.

26. Kostja V. A. võttis hagi õigeks. Kostja OÜ Elthaus leidis, et hageja soovib ekslikult tunnistada

kogu täitemenetlust lubamatuks. Kuna hagejat ei ole täitedokumendis märgitud, ei saa tal olla õigust

mõjutada kogu täitemenetlust. Samuti ei ole xxx kinnistuid täitedokumendis kajastatud. Hageja nõude

eset täita ei saa. Täitemenetlust saab läbi viia kostja V. A. lahusvara suhtes.

27. Kohus kostja OÜ Elthaus vastuväidetega ei nõustu. Kostja OÜ Elthaus ei ole esile toonud ega

tõendanud asjaolusid, millistele tuginedes saaks kohus hagi osaliselt või tervikuna rahuldamata jätta.

TMS § 2 lg 1 p 1 näeb ette, et täitedokumendiks on jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv

kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et Harju Maakohtu 23.02.2022

tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-XX-XXXXX (toimiku lk 70-71) rahuldati OÜ Elthaus hagi ning V.

A.lt ja AS-lt S mõisteti solidaarselt välja 2 560 457,72 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et antud otsus

on vaidlusaluses täitemenetluses täitedokumendiks. Hageja suhtes täitedokumenti tehtud ei ole ning

hageja ei ole kostja OÜ Elthaus ees võlgnik.

28. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et kohtutäitur teatas kostjale V. A.le 27.04.2022 vara arestimisest

(toimiku lk 4). Vara arestimise teates avaldas kohtutäitur, et kavatseb muuhulgas arestida kinnistud

Tallinnas aadressil XXX ja XXX Kinnistusraamatu väljavõtetest (toimiku lk 12-13) nähtub, et kostja

V. A. oli kantud kinnistusraamatusse XXX ja XXX kinnistute omanikuna.

29. Hageja esindaja saatis kostjale OÜ-le Elthaus ja kohtutäiturile 28.04.2022 e-kirja (toimiku lk 14-

15), milles ta muuhulgas teatas, et XXX ja XXX kinnistud kuuluvad ühisvara hulka. Hageja leidis, et

käenduskohustus sellele varale ei laiene. Kohtutäituri büroo töötaja vastas 03.05.2022 e-kirjas (toimiku

lk 16-17), et kohtutäitur lähtub täitemenetluse formaliseerituse printsiibist ega pea kontrollima

materiaalõiguslikke asjaolusid. Kohtutäituri büroo töötaja osundas, et kinnistusraamatu andmetel on

kostja V. A. kinnisasja ainuomanik. 19.05.2022 saatis kohtutäitur kostjale V. A.le ja hageja esindajale

kinnisasjade arestimise aktid (toimiku lk 18-25), millistega arestiti Tallinnas asuvad kinnistud XXX ja

XXX. 30. Kohus ei nõustu kostja OÜ Elthaus esindaja väidetega, et hageja oleks pidanud esmalt vaidlustama

kohtutäituri vara arestimise toimingu. TMS § 5 lg 1 näeb ette, et täitemenetluse osalisteks on

täitmiseks nõude esitanud isik ehk sissenõudja ning isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue ehk

võlgnik ja muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab. TMS § 217 lg 1 järgi saab kaebuse

kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest

keeldumisel esitada täitemenetluse osaline. Kuna hageja ei ole täitemenetluse osaline, puudus tal

võimalus kohtutäituri arestimistoimingut vaidlustada.

31. 18.10.2023 eelistungil selgitas kohus kostjale OÜ-le Elthaus (toimiku lk 119), et kuna hageja ei ole

täitemenetluses osaline, ei saanud ta esitada kaebust kohtutäituri tegevusele. Kuna hageja ei ole ise

võlgnik täitemenetluses, oli tal võimalik esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.

32. TMS § 222 lg 1 näeb ette, et kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist

takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks

või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine

toimub. Riigikohus on selgitanud, et eelviidatud hagi võib esitada kolmas isik, kellel on sundtäitmise

eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus. See isik võib

esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks.

TMS § 222 järgse hagi üheks peamiseks eesmärgiks lõike 1 kohaldamise korral on vältida

täitemenetluses sellise vara müümist, mis ei kuulu võlgnikule. Selline vara ei peaks vastutama

sissenõudja nõude rahuldamise eest. (RK TKm 2-19-4765, p 11.1).

33. PKS § 25 sätestab, et varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel

omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. Hageja ja kostja V. A. abiellusid

11.10.1991 (toimiku lk 11). Pooled ei vaidle selle üle, et neil on siiani varaühisuse suhe. Seega kuulub

hageja ja kostja V. A. abielu jooksul soetatud vara neile mõlemale ühiselt ning õiguslikku tähendust ei

oma asjaolu, kumb abikaasadest on kinnistusraamatusse sisse kantud vara omanikuna.

34. Kostja OÜ Elthaus esitas väljavõtte kinnistusraamatust (toimiku lk 49-53, lk 72-76) mitmete

kinnisasjade kohta, mis kuuluvad V. A.le ning millistele on kohtutäitur seadnud arestimisest tuleneva

keelumärke. Kostja OÜ Elthaus asus kohtumenetluses väitma, et hageja ei saa nõuda sundtäitmise

tervikuna lubamatuks tunnistamist, sest täitemenetlust viiakse läbi ka kostja V. A. lahusvara osas.

Need kostja OÜ Elthaus väited on tõendamata. Ainult kinnistusraamatu kannete alusel ei saa kohus

tuvastada, et muu abielu jooksul omandatud vara, mille ainuomanikuna on V. A. kantud

kinnistusraamatusse, on tema lahusvara. Lisaks piiritles hageja oma nõuet menetluse kestel ning palus

sundtäitmise lubamatuks tunnistada oma lahusvara ning sealhulgas XXX ja XXX kinnisasjade osas.

35. Lisaks sellele, et sundtäitmist viiakse läbi hageja ja kostja V. A. ühisvaraks olevate kinnisasjade

suhtes, on kostja OÜ Elthaus sellisel viisil sundtäimisega nõustumisel rikkunud lepingulist kohustust.

Asjas esitatud tõenditest nähtub, et kostja V. A. sõlmis 20.11.2019 OÜ-ga Elthaus

kompromisskokkuleppe, mille punktis 20.3 selgesõnaliselt välistati sundtäitmine osade hageja ja kostja

V. A. ühisvarasse kuuluvate kinnisasjade arvelt (toimiku lk 5-10). Kostja OÜ Elthaus ei toonud

menetluses esile ühtegi asjaolu, mille esinemine võimaldas talle antud kokkulepet rikkuda. Ainuüksi

asjaolust, et täitedokumendiks oli hilisem tagaseljaotsus, ei saa õigustada lepingulise kohustuse

täitmist.

36. Kõike eeltoodut kokku võttes kuulub hageja nõue rahuldamisele. Asjas esitatud tõendite pinnalt ei

saa järeldada, et täitemenetlus on lubatav ning hageja nõue ei kuulu rahuldamisele. Hagejal oli TMS §

222 lg 1 alusel õigus valida, kas nõuda sundtäitmise lubamatuks tunnistamist või vara arestist

vabastamist. Hageja on valinud esimese nõude eseme ning kostja OÜ Elthaus ei ole põhistanud, miks

sellist nõuet rahuldada ei saa. TMS § 222 lõikest 1 ei tulene, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise

nõuet ei saa esitada, kui täitedokumendiks on tagaseljaotsus. Kohus nõustub hageja väitega, et seni,

kuni poolte ühisvara on jagamata, puudub õiguslik selgus küsimuses, millise vara suhtes on võimalik

sundtäitmist läbi viia. Täitemenetlust ei saa läbi viia selle isiku vara suhtes, kes ei ole täitedokumendis

märgitud võlgnikuks.

37. Asjas ei oma õiguslikku tähendust asjaolu, milliseid makseid on kostja V. A. kostjale OÜ-le

Elthaus nõude rahuldamiseks teinud (toimiku lk 100-114).

36. Kõike eeltoodut kokku võttes rahuldab kohus hageja nõude ning tunnistab lubamatuks

sundtäitmise täiteasjas nr XXX hageja vara arvel, sealhulgas hageja ühisvarasse kuuluvate kinnisasjade

XXX ja XXX, arvel.

37. 24.05.2022 määrusega rahuldas kohus hagi tagamise taotluse ja peatas täiteasjas nr XXX

täitemenetluse kuni käesoleva tsiviilasja menetluse lõppemiseni jõustunud kohtulahendiga. Tallinna

Ringkonnakohtu 15.08.2022 määrusega tühistati varasem maakohtu määrus osaliselt ning tehti uus

määrus, millega keelati hagi tagamise korras täiteasjas nr XXX kinnisasjade XXX ja XXX müümine

kuni käesolevas asjas menetluse lõppemiseni jõustunud lahendiga. Kuna kohus rahuldas hagi, tuleb

Tallinna Ringkonnakohtu 15.08.2022 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse jätta.

38. Hageja palus otsuse avalikustamisel kõrvaldada otsusest selle avaldamisel tema täisnimi ning

asendada see initsiaalidega. TsMS § 462 lg 2 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel

asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei

avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Eeltoodu alusel kuulub hageja

taotlus rahuldamisele.

39. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi

otsuse kostja OÜ Elthaus kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja OÜ Elthaus kanda. Kostja V. A.

võttis hagi koheselt õigeks. TsMS § 168 lg 6 näeb ette, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab

hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja

V. A. ei ole taotlenud hagejalt menetluskulude väljamõistmist, mistõttu tuleb antud kostja

menetluskulud jätta kostja enda kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei võimalda mõista ühe kostja

menetluskulusid välja kaaskostjalt isegi siis, kui hagi rahuldatakse ja üks kostjatest hagi õigeks võtab.

Seetõttu ei saa kohus kostja V. A. menetluskulusid välja mõista kostjalt OÜ-lt Elthaus.

40. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

41. Hageja palus menetluskulud välja mõista kostjalt OÜ-lt Elthaus. Lisaks palus hageja kostjalt välja

mõista viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 425 eurot

ja lepingulise esindaja kulu. Lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot ilma käibemaksuta. Kokku on

hageja esindaja osutanud õigusabi 9,7 tundi ja kulu õigusabile on 1164 eurot. Koos riigilõivuga on

hageja menetluskulud 1589 eurot.

42. Kostja OÜ Elthaus vaidles hageja menetluskuludele vastu ja leidis, et hageja esindaja ajakulu on

üle paisutatud. Kostja leidis, et hageja kulud õigusabile on põhjendatud maksimaalselt 3,5 tunni ja 420

euro ulatuses, millele lisandub riigilõiv 425 eurot. Kokku on põhjendatud hageja menetluskulud 845

eurot.

43. Kohus peab hageja esindaja tunnitasu mõistlikuks, kuid leiab, et hageja esindaja ajakulu on

osaliselt ebavajalik. Esmalt leiab kohus, et kohtumenetluse kuluks ei ole hagi esitamisele eelnenud

ajakulu 1 tund. Lisaks leiab kohus, et 08.12.2023 hagiavalduse täienduse koostamise mõistlik ajakulu

on 1,2 tunni asemel 0,5 tundi. Muus osas loeb kohus hageja esindaja ajakulu mõistlikuks ja

põhjendatuks. Hageja esindajal tuli lisaks istungitel osalemisele ka nendeks valmistuda ning vastata

kostja seisukohtadele.

44. Kogumis loeb kohus hageja kulu õigusabile vajalikuks ja põhjendatuks 8,2 tunni ning 984 euro

ulatuses. Koos hageja kuluga riigilõivule summas 425 eurot on hageja menetluskulud põhjendatud 1

409 euro ulatuses. Kostjalt OÜ-lt Elthaus tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1409

eurot. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt OÜ-lt Elthaus mõista välja viivis menetluskuludelt

1409 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku hüvitamiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Uritam

kohtunik