3-23-113/8 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-23-113 Määruse kuupäev 8. veebruar 2024 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Haron Dikajevi (Dikajev) kaebus Viru Vangla 8. detsembri 2022. a individuaalse täitmiskava tühistamiseks, alternatiivselt selle õigusvastaseks tunnistamiseks ja vangla kohustamiseks uue individuaalse täitmiskava koostamiseks hariduse omandamist puudutavas osas RESOLUTSIOON Tagastada kaebus asjas nr 3-23-113. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Halduskohtusse saabus 18. jaanuaril 2023 Haron Dikajevi kaebus Viru Vangla poolt 8. detsembril 2022 tema suhtes koostatud individuaalse täitmiskava (ITK) tühistamiseks, alternatiivselt selle õigusvastaseks tunnistamiseks ja uue ITK koostamiseks ettekirjutuse tegemiseks. Kaebaja märkis, et Viru Vangla ei arutanud enne ITK kinnitamist selle sisu temaga vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 16 lõikes 2 sätestatud nõuetele. Samuti ei vasta ITK kaebaja arvates VangS § 16 lõike 1 punktides 1–7 sätestatud nõuetele, sest sellest ei nähtu, mis põhjustel vangla ei taga talle hariduse/kutsehariduse omandamist, erinevaid sotsiaalja psühholoogilisi programme, VangS §-s 22 sätestatud soodustusi, avavanglasse paigutamist, huvitegevust ega muud rehabiliteerivat tegevust. Kaebaja osutas, et ITK sisaldab ka ebaõigeid andmeid. Samuti esitas kaebaja kaebuse Viru Vangla 16. juuni 2021. a iseloomustuse, selles avaldatud faktiväidete ja väärtushinnangute ja iseloomustuses ilma kaebaja nõusolekuta andmete avaldamise õigusvastaseks tunnistamiseks. Kaebaja esitas kaebuses menetlusabi taotluse, paludes kohut vabastada ta riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel maksejõuetuse tõttu.

2. Tartu Halduskohus tagastas 18. jaanuari 2024. a määrusega kaebuse osas, milles kaebaja taotles tühistada Viru Vangla 8. detsembri 2022. a individuaalne täitmiskava, alternatiivselt tunnistada see õigusvastaseks ja kohustada vanglat uut individuaalset täitmiskava koostama osas, mis puudutab kaebajale sotsiaalsetes ja psühholoogilistes programmides, huvitegevuses ja muudes rehabiliteerivates tegevustes osalemise, vangistusseaduse §-s 22 sätestatud soodustuste kohaldamise ja avavanglasse paigutamise mittevõimaldamist, ning tunnistada Viru Vangla 16. juuni 2021. a iseloomustus õigusvastaseks. Sama määruse resolutsiooni punktiga 2 jättis kohus ülejäänud kaebust puudutavas osas rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu

3-23-113 tasumisest vabastamiseks ning andis resolutsiooni punktiga 3 kaebajale riigilõivu summas 20 eurot tasumiseks tähtaja kolm päeva määruse resolutsiooni punkti 2 jõustumisest arvates. Kaebaja sai kohtu 18. jaanuari 2024. a määruse kätte samal päeval, s.o 18. jaanuaril 2024.

KOHTU SEISUKOHT

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lõike 1 punkti 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37‒39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

4. Riigilõivu tasumine või tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise ja asja läbivaatamise üheks vältimatuks eelduseks (HKMS § 39 lõike 1 punkt 4 ning § 104 lõiked 1 ja 2). Tartu Halduskohus jättis 18. jaanuari 2024. a määruse resolutsiooni punktiga 2 rahuldamata kaebaja taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohustas määruse resolutsiooni punktiga 3 kaebuselt tasuma riigilõivu 20 eurot, andes riigilõivu tasumiseks tähtaja kolm päeva arvates määruse resolutsiooni punkti 2 jõustumisest. Kaebaja sai nimetatud kohtumääruse kätte 18. jaanuaril 2024. Tartu Halduskohtu 18. jaanuari 2024. a määruse resolutsiooni punkti 2 peale määruskaebuse esitamise tähtpäev saabus 2. veebruaril 2024 ning see jõustus edasikaebamata 3. veebruaril 2024. Kaebuselt riigilõivu tasumise tähtaeg hakkas seega kulgema 4. veebruaril 2024 ning riigilõiv tuli tasuda hiljemalt 6. veebruaril 2024. Käesoleva määruse tegemise seisuga ei ole kaebaja riigilõivu tasunud, riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti kohtule esitanud ega riigilõivu tasumiseks täiendavat tähtaega palunud. Ka kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kaebuselt oleks riigilõiv tasutud. Riigilõivu tasumata jätmine on kaebuse selliseks puuduseks, mis takistab asja läbivaatamist.

5. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebaja kaebuse HKMS § 121 lõike 1 punkti 2 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)