2-23-17257/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Triin Niinemets Otsuse tegemise aeg ja koht

8. veebruar 2024, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-17257 Tsiviilasi

B. C. hagi K. C. vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind

3 500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja B. C. , isikukood xxxxxxxxxx; Kostja K. C. , isikukood xxxxxxxxxx. Istungi toimumise aeg

31. jaanuar 2024

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada B. C. hagi K. C. vastu abielu lahutamiseks.

2. Lahutada B. C. ja K. C. abielu, mis on sõlmitud xxxxxxxxxxxxxxxxxx Tartu Linnavalitsuses.

3. Abielu lõpeb päeval, millal kohtuotsus jõustub.

4. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Kohtuotsus toimetada kätte pooltele ja edastada pärast selle jõustumist kande tegemiseks rahvastikuregistrile.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. B. C. (hageja) esitas 6. detsembril 2024 kohtule hagi K. C. (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Avalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu xxxxxxxxxxxxxxxxxx Tartus. Abielulised suhted on lõppenud 2023. a oktoobris, kuid abikaasa ei ole nõus lahutama.

2. Kostja hagile kirjalikku vastust ei esitanud.

3. 31. jaanuari 2024 kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Kostja kohtuistungile ei ilmunud.

4. Kohus kuulas kostja ära telefoni teel 8. veebruaril 2024. Kostja oli nõus abielu lahutamisega, leppimisaega kostja ei taotlenud, endist perekonnanime taastada ei soovinud. Kostja kinnitas oma nõusolekut hagiga e-kirja teel 8. veebruaril 2024.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

5. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt kohus võib abielu lahutada ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS

65 § lg 2 järgi abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik (PKS § 67 lg 3).

6. Mõlema poole tahteavaldustest nähtub, et abielusuhted on lõppenud ja PKS §-s 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Kohus on seisukohal, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja neid ei saa taastada. Pooled ei soovi abielusuhteid taastada. Kohtu hinnangul puudub mõistlik põhjus võtta tarvitusele täiendavad abinõud abielu taastamiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb poolte abielu lahutada.

7. PKS § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 järgi lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

8. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik