3-23-1968/48 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. veebruaril 2024 Tallinnas

Haldusasja number

3-23-1968

Haldusasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 1. septembri 2023. a

käskkirja ja 26. oktoobri 2023. a otsuse tühistamiseks ning

ameti kohustamiseks tagastama talle SIM-kaardiga netipulk

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ursula Tropp

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus osaliselt. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 1. septembri

2023. a käskkiri nr 15.7-19/4. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Asendada otsuse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

4. Tõlkida otsuse resolutsioon, edasikaebamise kord ja kohtu põhjendused kaebaja

jaoks vene keelde.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 11. märtsil 2024 (esmaspäev) (haldus-

kohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184)

võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal

seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ring-

konnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka

apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).

3-23-1968

2(7)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 1. juulil 2023 tegi Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kinnipidamiskeskuse (KPK) välis-

maalaste eluosakonnas läbiotsimise, mille käigus võttis Xlt ära SIM-kaardiga internetipulga.

2. 1. septembri 2023. a käskkirjaga nr 15.7-19/4 tunnistas PPA X netipulga kui keelatud

eseme enda valduses hoidmise eest süüdi siseministri 16. oktoobri 2014. a määruse nr 44

„Kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskiri“ § 25 p 11 rikkumises. Kuna distsiplinaarkaristuse

määramise tähtaeg oli möödunud, otsustas PPA Xt mitte karistada ja distsiplinaarmenetluse

lõpetada.

3. 26. oktoobri 2023. a otsusega nr 15.6-3/278-1 otsustas PPA väljasõidukohustuse ja sisse-

sõidukeelu seaduse (VSS) § 241, § 2611 lg 4, § 2621 ning KPK sisekorraeeskirja § 25 p 11 alusel

mitte väljastada kaebajale internetipulka. Vastustaja leidis, et keeld on vajalik selleks, et tagada

KPK julgeolek.

3.1. Vaatluse käigus on tuvastatud, et internetipulk ei ole kompaktne ja on lõhutud. Sellel pole

välist ümbrist. See koosneb ainult kiipidest. SIM-kaart on seotud internetipulga külge juhtmega.

See asjaolu teeb internetipulga kontrollimise võimatuks, kuna sellel puuduvad fikseeritavad

tunnused.

3.2. Isegi kui nimetatud internetipulk oleks kompaktne, oleks seda kontrollida keeruline.

Vaatluse pinnalt pole võimalik vahet teha, kas tegu on internetipulga või mälupulgaga.

Kontrollimiseks tuleb pulk ühendada kontrollija seadmesse. Välised seadmed võivad sisaldada

viiruseid ja pahavara, mis võivad halvata kogu KPK järelevalve- ja turvasüsteemid.

3.3. Internetipulka on võimalik ühendada KPK kõikidesse üldkasutatavatesse arvutitesse,

mängukonsoolidesse, televiisoritesse ja DVD-mängijatesse. Sellega saab seadmed halvata, neid

manipuleerida ja väärkasutada. Üldkasutatavad televiisorid ja arvutid on ühendatud KPK võrku.

Sellesse võrku erinevate seadmete ühendamine on suur julgeolekurisk.

3.4. KPK-s on välismaalastel tänaseks lubatud kasutada andmesidet mobiiltelefoni kaudu

eeldusel, et telefon vastab KPK sisekorraeeskirjas toodud nõuetele. Mobiiltelefone ei ole

võimalik ühendada KPK seadmetesse, kuna välismaalastele ei väljastata, ega lubata lisaks

ühendusseadmeid ja juhtmeid.

3.5. X selgituse järgi sai ta netipulga ühelt vabanenud välismaalaselt. Selline eseme

omandamise viis on keelatud. Ese ei kuulu tegelikult kaebajale. Tuvastatud pole, kellelt kaebaja

seadme omandas ja kuidas seade selle inimese kätte ja KPK-sse sattus.

4. X esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb PPA 1. septembri 2023. a käskkirja

ja 26. oktoobri 2023. a otsuse tühistamist ning ameti kohustamist tagastama talle SIM- kaardiga

netipulga.

4.1.

1. septembri 2023. a käskkirja tühistamine on kaebaja jaoks oluline, kuna PPA kasutab

seda karistust ühe põhjusena tema kinnipidamistähtaja pikendamiseks (vt Tallinna Halduskohtu

28. septembri 2023. a määrus asjas nr 3-22-1647, p 2.4.5). Tõenäoliselt kasutatakse seda ka

argumendina talle rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumiseks.

4.2.

Netipulka kasutas kaebaja oma isiklikul Xbox mängukonsoolil mängude käivitamiseks.

KPK administratsioon eirab jõustunud kohtuotsuseid (20. märtsi 2023. a otsus asjas nr 3-22-

2355 ja 20. juuni 2023. a otsus asjas nr 5-23-16). Nende otsustega kohustas kohus PPA-d

väljastama kaebajale sidevahendid ja tagama talle takistamatu juurdepääsu internetile. KPK

3-23-1968

3(7)

sisekorraeeskirja § 25 p 11 tunnistati põhiseaduse vastaseks. Kui eeskirjades ei ole midagi

keelatud, siis on see lubatud.

4.3. Kaebaja tahab kasutada Google’i tõlget riigiorganitele eestikeelsete avalduste esitamiseks

ja eestikeelsete materjalide talle arusaadavasse keelde tõlkimiseks. Kaebajale pole, vaatamata

tema palvele, võimaldatud tõlgi abi. Kaebaja soovib suhelda lähedastega Telegrami või Whats-

App Messengeri kaudu ja esitada rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tõendeid interneti

teel. Kaebajal on kaks last ja eakad vanemad terroririigi territooriumil, mis kiusab taga kõiki

teisitimõtlejaid, aktiviste ja nende lähedasi. Kaebajal ei ole juba pool aastat olnud võimalik

nendega turvaliselt ühendust võtta, seadmata ohtu nende elu ja tervist. KPK-s viibivad inimesed

on kurtnud, et telefonid töötavad halvasti ja et Eesti-sisene kõneminuti hind (kuni 50 senti) on

liiga kõrge. Seda probleemi aitaks lahendada turvaline ja šifreeritud suhtlus Telegrami või

WhatsApp Messengeri kaudu.

4.4. Kaebajalt äravõetud USB modem oli äravõtmise hetkel töökorras. Fikseeritavad tunnused

on kättesaadavad modemi enda parameetrites ning lihtsalt loetavad seadme sisselülitamisel iga

seadme puhul, mis toetab Wi-Fi ühendust, näiteks igas mobiiltelefonis. USB internetimodem

erineb väliselt oluliselt USB infokandjast nii mõõtmete kui ka välimuse poolest.

4.5. Argument, et välised seadmed võivad sisaldada viirusi ja pahavara, mis võivad halvata

KPK videovalve- ja ohutussüsteeme, on alusetud ja eksitavad. USB modem ei sisalda sisemälu

ega ole infokandja. Sellel ei ole võimalik säilitada mingit isiklikku või kõrvalist informatsiooni,

sh viirusi ja pahavara.

4.6. Vastavalt Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse andmetele toimib

internetiühendus 4G ja Wi-Fi-ühenduse kaudu. USB porti kasutatakse ainult seadme toiteks.

Igasugune informatsiooni ülekandmine USB kaudu on füüsiliselt võimatu. Kuna USB modem

edastab informatsiooni sisselülitatud välistele seadmetele Wi-Fi kaudu, peab iga vastuvõttev

seade olema varustatud Wi-Fi vastuvõtjaga. Kõnealust modemit on võimatu ühendada avalikus

kasutuses olevate arvutitega, kuna neil on füüsiliselt välja lülitatud USB ühendused ning puudub

Wi-Fi moodul.

4.7. Kaebajal on olemas oma isiklik, märksa uuem mängukonsooli mudel. KPK konsooli pole

USB seadet mõtet ühendada. Teleril puudub Wi-Fi moodul ja seadistused on blokeeritud. Tootja

ei ole ette näinud internetiühenduse kasutamist. DVD mängija on nii vana, et sellel ei ole

mingeid funktsioone peale vanade plaatide mängimise. Kõik eelnimetatud seadmed ei ole

füüsiliselt ühendatud ühegi sisemise süsteemi või välisvõrguga ning nendega videovalvet ja

ohutust mõjutada on lihtsalt võimatu. See on teada igale KPK töötajale.

5. Vastustaja esitas vastuse, milles palus kaebuse rahuldamata jätta.

5.1. PPA ei määranud 1. septembri 2023. a käskkirjaga kaebajale distsiplinaarkaristust.

Karistuse määramise tähtaeg oli selleks ajaks möödunud. Käskkirja puhul on tegemist

menetluse lõppemise teatega (teavitamistoiming), mis on ekslikult vormistatud PPA pea-

direktori käskkirjana. Selles ekslikult märgitud „süüdi tunnistamine“ on kahetsusväärselt ilmne

ebatäpsus, mis ei too kaasa õiguslikke tagajärgi.

5.2. Käskkiri, mille järgi on kaebaja toime pannud distsipliinirikkumise, on koostatud vormi-

nõudeid rikkudes. See vormistati ekslikult PPA peadirektori käskkirjana, kuid selle allkirjastas

KPK ametnik, kellel ei ole PPA peadirektori volitust. Seega on tegu tühise haldusaktiga (haldus-

menetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p 3), mis ei saa mõjutada kaebaja õigusi.

5.3. Haldusasjas 3-22-1647 tehtud määruse p-s 12 on Tallinna Ringkonnakohus kaebajat ise-

loomustava teabena esile toonud kaebaja käitumise kinnipidamiskeskuses (tapmist võimaldava

3-23-1968

4(7)

seadme ehitamise erialaoskuse äramärkimise, mida võib käsitada kaudse ähvardusena, ning

suitsetamise keskuse ruumides, kusjuures sigaret süüdati patarei ja hõbepaberiga). Asjaolu, et

kaebajalt on leitud ja ära võetud KPK-s keelatud ese, ei ole mainitud. Seega pole põhjendatud

kaebaja väide, et käskkirja võidakse arvestada kinnipidamise tähtaja pikendamisel.

5.4. Vaidlust pole selle üle, et kõnealuse netipulgaga on võimalik sidet pidada. Kuna KPK

sisekorraeeskirja § 25 p 11 järgi on tegu keelatud esemega, ei saaks kohus kohustada vastustajat

seda eset kaebajale tagastama. Kaebajal ei ole seega subjektiivset õigust nõuda netipulga

tagastamist.

5.5. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse selgituse kohaselt on SIM-kaardiga

netipulga abil võimalik nakatada KPK seadmeid. Seadet saab mälukaardi lisamisega seadistada

ümber ka andmekandjaks, nii et tekkib võimalus tõmmata KPK seadmetest andmeid pulgale.

5.6. KPK-s on kinnipeetavatele alates 27. novembrist 2023 antud kasutada mobiiltelefonid

Samsung A14. Kaebajale väljastati telefon 28. novembril 2023. KPK mobiiltelefonid

võimaldavad kasutada internetti. Ligipääs internetilehekülgedele ei ole piiratud. Hetkel on KPK

juhi otsusega lubatud mobiiltelefone kasutada kell 8.00–21.30. Telefone tohib kasutada jalutus-

hoovis, elu-, puhke-, spordi-, palve-, köögi- ning helistamise ja arvutiruumis. KPK on

võimaldanud kaebajal varem, kui mobiiltelefonid ei olnud lubatud, vähemalt ühe korra

ühendada Xbox internetiga, et laadida alla mänge ja teha uuendusi. Kuna kaebaja saab mobiil-

telefoni kasutada, on tal nüüd endal võimalik telefoni mobiilse andmeside abil mängude ja

uuenduste tegemiseks vajalik internetiühendus luua.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Esmalt selgitab kohus PPA 1. septembri 2023. a käskkirja tühistamise nõude põhjendatust

(I osa). Seejärel selgitab kohus PPA 26. oktoobri 2023. a otsuse tühistamise ja PPA kohustamise

nõude põhjendatust (II osa).

I

7. 1. septembri 2023. a käskkirjas (digitoimiku lehed (dtl) 111–113) tunnistas PPA kaebaja

süüdi KPK sisekorraeeskirja § 25 p 11 rikkumises, kuid otsustas teda distsiplinaarkorras mitte

karistada, leides, et karistuse määramise tähtaeg oli möödunud. Distsiplinaarkaristuse võib

määrata kuue kuu jooksul rikkumise toimepanemise päevast arvates, kuid hiljemalt ühe kuu

möödumisel rikkumise toimepanemisest teada saamise päevast arvates (VSS § 2626 lg 4). Neti-

pulk leiti kaebaja eluruumist 31. juulil 2023. Seega oli viimane päev karistuse määramiseks

31. august 2023 (vt HMS § 33 lg-d 1 ja 2, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62 lg 1, tsiviil-

seadustiku üldosa seaduse § 136 lg 3 ja Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus asjas nr 3-2-1-116-

07, p 15).

8. Kui kinnipeetavat ei või distsiplinaarmenetluse läbiviimiseks seatud tähtaja möödumise

tõttu enam karistada, ei ole õiguslikku alust ka teda haldusaktis distsiplinaarsüüteo toime-

panemises süüdi tunnistada. Vastustaja tunnistas kaebaja süüdi käskkirja resolutiivosas (vt

HMS § 60 lg 2). Kaebaja leiab põhjendatult, et selline otsus võib mõjutada tema suhtes edaspidi

vastuvõetavaid otsuseid ja avaldab seetõttu mõju tema õigustele ja kohustustele. See, et otsust

ei pruugi olla senini arvestatud, ei tähenda, et kaebaja ei võiks kaitsta end selle vastu, et seda

tulevikus teha võidakse. Kohus ei nõustu seetõttu vastustajaga, et kaebaja süüdi tunnistamine

on ilmne ebatäpsus, mis ei too kaasa õiguslikke tagajärgi.

3-23-1968

5(7)

9. Kohus ei nõustu ka vastustaja seisukohaga, et käskkiri on tühine, kuna selle allkirjastas

ametnik, kellel ei olnud PPA peadirektori volitust (vt VSS § 2626 lg 1). Tühine on selline haldus-

akt, mida ei ole andnud pädev haldusorgan (HMS § 63 lg 2 p 3). Haldusorgani sisese pädevuse

rikkumine ei too kaasa haldusakti tühisust. Tegemist on menetlusveaga (vt Riigikohtu haldus-

kolleegiumi määrus asjas nr 3-17-725, p 20).

10. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et PPA 1. septembri 2023. a käskkiri on õigusvastane. Kaebus

tuleb selles osas rahuldada ja käskkiri tühistada.

II

11. Esialgses kaebuses selgitas kaebaja, et vajab äravõetud seadet selleks, et kasutada talle

kuuluvat mängkonsooli Xbox meelelahutuseks, lähedastega suhtlemiseks ja internetile juurde-

pääsuks.

12. KPK sisekorraeeskirja § 25 p 11 järgi on kinnipidamiskeskuses keelatud elektroonilised

või tehnilised sidepidamisvahendid, mille kaudu on võimalik teavet edastada ja vastu võtta.

Kohus ei nõustu vastustajaga, et sellest sättest tulenevalt ei ole kaebajal subjektiivset õigust,

mida kohustamisnõude esitamisega kaitsta. Netipulga kaebajale tagastamata jätmine võib

esmalt riivata kaebaja omandiõigust (põhiseaduse (PS) § 32). Kuna kaebaja soovib seadme abil

veebist infot saada ja lähedastega suhelda, võib selle äravõtmine riivata ka tema õigust juurde-

pääsuks vabalt kasutatavale informatsioonile (PS § 44 lg 1) ning era- ja perekonnaelu

puutumatusele (PS § 26). Küsimusele, kas riive on põhjendatud ja seadme tagastamata jätmine

õiguspärane, tuleb vastata kaebuse põhjendatust hinnates.

13. Riigikohus on selgitanud, et VSS ei keela välismaalastel KPK-s internetti kasutada. VSS

§ 2611 lg 1 paneb riigile kohustuse tagada KPK-s võimalus kasutada üldkasutatavaid side-

kanaleid, mille hulka kuulub ka ligipääs internetile. KPK-s viibival välismaalasel on üldjuhul

õigus kasutada ka seaduses täpselt nimetamata üldkasutatavaid sidekanaleid või -vahendeid,

kuid seda õigust võib KPK juhataja või tema määratud ametnik VSS § 2611 lg 4 alusel kaalutlus-

otsusega piirata. Kui tõlgendada VSS § 2621 lg‑d 1–3 ning § 2611 lg‑d 1 ja 4 koostoimes, ei

tulene seadusest määrusandjale volitust kehtestada keelatud esemete loetelu abil üldist interneti

kasutamise keeldu (põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus asjas nr 5-23-16, p-d 47 ja

48).

14. Riigikohus tunnistas viidatud otsusega põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks KPK sisekorra-

eeskirja § 25 p 11 tekstiosa „mobiiltelefonid“. Otsusest ei saa aga teha järeldust, et normi üle-

jäänud osa oleks Riigikohtu hinnangul tingimata VSS-ga kooskõlas. Riigikohus piirdus sise-

korraeeskirja normi põhiseadusevastaseks tunnistamisega üksnes mobiiltelefone puudutavas

osas eeldatavasti põhjusel, et kõnealune kohtuasi ei puudutanud muid sidepidamisvahendeid (vt

põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 14 lg 2). Riigikohtu otsuse põhjendusi

arvestades võib sisekorraeeskirja § 25 p 11 olla põhiseadusega vastuolus ka osas, milles

määratleb keelatud esemeks praeguses asjas kaebajalt ära võetud netipulga koos SIM-kaardiga.

Siiski, kuna praeguseks on KPK-s internetile juurdepääsu võimalusi laiendatud (vt 13. oktoobril

2023 jõustunud KPK sisekorraeeskirja §-d 241 ja 242), ei pruugi muude sidepidamisvahendite

kasutamise keeld sisekorraeeskirja § 25 p-s 11 (enam) VSS § 2611 lg-ga 1 vastuolus olla.

15. Lisaks sellele, et kõnealuse seadme kaebajale tagastamist takistab sisekorraeeskirja § 25

p 11, on vastustaja pärast kohtumenetluse algust 26. oktoobril 2023 teinud VSS § 2611 lg 4

alusel otsuse, millega keeldus kaebajale konkreetse seadme väljastamisest (dtl-d 167 ja 168).

Kui see otsus on õiguspärane, ei ole praeguses kohtuasjas alust selgitada, kas KPK sisekorra-

eeskirja § 25 p 11 on põhiseaduspärane osas, milles sellega on netipulgad määratud KPK-s

keelatud esemeteks.

3-23-1968

6(7)

16. VSS § 2611 lg 4 annab vastustajale õiguse piirata väljasaadetava kirjavahetust, telefoni-

kõnesid ja muude sidevahendite kasutamist, kui see võib ohustada KPK sisekorda või takistada

väljasaatmise täideviimist.

17. Vastustaja tugineb esmalt sellele, et seade pole kompaktne: sellel puudub väline ümbris ja

see koosneb üksnes kiipidest. SIM-kaart on juhtmega pulga külge seotud. Vastustaja väidet

kinnitab seadme foto (dtl 169). Vastustaja sõnul on pulga ohutuse kontroll seetõttu raskendatud.

See oleks keeruline isegi juhul, kui seade oleks terviklik. Pulk tuleks kontrollimiseks ühendada

KPK seadmega, mispuhul võivad pulgalt KPK seadmetesse liikuda viirused ja pahavara.

Vastustaja on küsinud selle kohta selgitust Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arendus-

keskuse tehnikult J. Javorskilt, kes kinnitas, et netipulga abil on võimalik nakatada sellega

ühendatud seade pahavaraga (viirusega). Kui kõnealuse pulgaga ühendada mälukaart, saab

sinna salvestada erinevaid faile (vt dtl 199). Viimane selgitus lükkab ümber kaebaja väite, et

kuna seadmel pole sisemälu, ei ole tegu infokandjaga ning sellel ei ole võimalik teavet säilitada.

18. Teiseks tugineb vastustaja seadmega seotud ohtusid kirjeldades sellele, et kaebaja sai neti-

pulga teiselt kinnipeetavalt, seega mitte KPK kontrollitavaid kanaleid pidi. Distsiplinaar-

menetluse protokollis on märgitud, et kaebaja andis seletuse, mille järgi ta sai seadme KPK-st

lahkunud kinnipeetavalt (vt dtl 5). Vastustaja leiab, et see, kellelt ja kuidas kaebaja seadme sai,

pole teada. Ühelegi kaebajaga samal ajal KPK-s viibinud välismaalasele internetipulka ei

väljastatud. Seade on seega KPK-sse toimetatud keelatud kanaleid mööda ja selle omanik on

teadmata. Seade võib olla omandatud läbi võlasuhete või jõuga. Kohus nõustub vastustajaga, et

seadme teadmata päritolu suurendab sellest lähtuvat ohtu KPK julgeolekule.

19. 26. oktoobri 2023. a otsuses on vastustaja tuginenud ka sellele, et selle otsuse tegemise

ajaks oli KPK-s interneti kasutamist võimaldavate seadmete kasutamise kord muutunud.

Kaebajal oli tekkinud võimalus kasutada mobiiltelefoni.

20. Kaebaja sai võimaluse kasutada oma isiklikku mobiiltelefoni alates 12. oktoobrist 2023

haldusasjas nr 3-22-2355 määratud esialgse õiguskaitse korras. Vastustaja kinnitas, et kaebaja

sai telefonis kasutada nii tõlkeprogrammi kui ka lähedastega suhtlemist võimaldavaid

rakendusi. Kaebaja väitis 16. oktoobril esitatud avalduses, et isiklik mobiiltelefon võeti talt

hiljem ära. Ta ei saanud seda kasutada piiranguteta ja alati, kui soovis.

See, et aeg, mille vältel kaebaja sai iga päev kasutada isiklikku mobiiltelefoni, võis olla piiratud,

ei muuda kaebaja õiguste riivet kohtu hinnangul sedavõrd oluliseks, et see kaaluks üles

vastustaja esile toodud julgeolekukaalutlused.

21. KPK sisekorraeeskirja 13. oktoobril 2023 jõustunud muudatuste järgi võib välismaalane

kasutada mobiiltelefoni vähemalt üks tund päevas, tingimusel, et sellega pole võimalik teha

foto- ega videosalvestisi (§ 241 lg 1). Lisaks on välismaalastel võimalik päevakavas sätestatud

vabal ajal kasutada KPK arvutit (KPK sisekorraeeskirja § 242).

22. Vastustaja on esitanud kaebaja poolt 28. novembril 2023 allkirjastatud mobiiltelefoni

väljastamise ja kasutamise kokkuleppe (dtl-d 200–202). 8. detsembril 2023 esitatud vastuses

selgitas vastustaja, et KPK juhi otsusega on lubatud mobiiltelefone kasutada kell 8.00–21.30.

Kaebajal on vastustaja kinnitusel võimaldatud ka oma mängukonsooli internetiga ühendada, et

laadida alla mänge ja teha uuendusi (vt ka dtl 23). Pärast seda, kui kaebajale väljastati mobiil-

telefon, on tal olnud võimalik teha seda mobiilse andmeside abil.

23. Eeltoodust nähtub, et kaebajalt konfiskeeritud seade pole jäänud tema jaoks ainsaks

võimaluseks interneti kaudu oma lähedastega suhelda ja avalikult kasutatavale informatsioonile

ligi pääseda. Vaidlusaluse seadme kaebajalt äravõtmine ei riivanud 26. oktoobri 2023. a otsuse

3-23-1968

7(7)

tegemise ajal tema PS §-s 26 ja § 44 lg-s 1 sätestatud õigusi seega oluliselt. Hiljem on kaebajale

väljastatud KPK mobiiltelefon, mida ta saab kasutada terve päeva vältel. Seega on võimaliku

riive olulisus veelgi vähenenud.

24. Kohus leiab, et arvestades konkreetse seadmega seotud ohte ning ja kontrollimise

raskendatust, samuti seda, et kaebaja õiguste riive talle seadme keelamisel pole oluline, on

vastustaja 26. oktoobri 2023. a otsus õiguspärane. Kaebaja nõue selle otsuse tühistamiseks tuleb

jätta rahuldamata. Kuna VSS § 2611 lg 4 alusel tehtud otsus on õiguspärane ja kehtib, jääb ka

kaebaja kohustamisnõue rahuldamata.

25. Kumbki menetlusosaline pole taotlenud menetluskulude väljamõistmist teiselt poolelt.

Nende võimalikud menetluskulud jäävad seega nende endi kanda.

26. Otsuse avaldamise korral tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

Pihel Sarv

/allkirjastatud digitaalselt/