2-18-993/72 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Kohtukoosseis

kohtunik Maimu Laumets

Määruse tegemise aeg ja

koht

08.02. 2024, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-993

Tsiviilasi

Txxxx Txxxxxxx kohustustest vabastamise menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik/usaldusisik

Txxxx

Txxxxxxx

(isikukood

xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxx, xxxxx küla,xxxxxxxx

vald, xxxxx xxxxxxx; e-post: xxxxxxxxxxxxx@gmail.com)

Võlausaldajad

1. Eesti Vabariik Maksu-ja Tolliameti kaudu (rk

70000349; e-post kohtumenetlus@emta.ee)

2. Kohtutäitur

Jaanika

Pajuste

(e-post

jaanika.pajuste@taitur.just.ee)

Menetlustoiming

võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine, võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamine

Kohtuistungi aeg

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Vabastada Txxxx Txxxxxxx (ik xxxxxxxxxxx) pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest.

Pankrotivõlausaldajate nõuded Txxxx Txxxxxxx vastu lõpevad, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt

tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.

Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma

kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta

kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on

võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.

2. Lõpetada Txxxx Txxxxxxx kohustustest vabastamise menetlus.

3. Vabastada Txxxx Txxxxxxx usaldusisiku kohustustest TxxxxxTxxxxxxx kohustustest

vabastamise menetluses.

4. Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade Txxxx Txxxxxxx kohustustest

vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud,

võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 01.03.2018 määrusega välja Txxxx Txxxxxxx pankroti ja nimetas

pankrotihalduriks Karin Antsovi. 01.10.2018 määrusega lõpetas kohus Txxxx Txxxxxxx

pankrotimenetluse ning algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse. Txxxx

Txxxxxxx kohustustest vabastamise menetluses jäeti usaldusisik määramata ning kohustati

võlgnikku ise täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohtumääruse kohaselt kohustus võlgnik

esitama iga kuue (6) kuu tagant kohtule aruandeid, mis pidi sisaldama vähemalt teavet

võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes ning

võlgniku arvelduskontode väljavõtet, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes

raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Esimene aruanne tuli

esitada hiljemalt 1. aprillil 2019, järgnev 1. oktoobril 2019 jne. Kord aastas tuli teha

väljamakseid võlausaldajatele, iga aasta 20. detsembril.

2. Võlgnik on esitanud aruandeid järgnevatel kuupäevadel: 06.08.2019, 04.10.2019,

02.04.2020, 06.10.2020, 27.04.2021, 14.10.2021, 04.04.2022, 21.10.2022, 17.04.2023 ja

11.10.2023.

Võlgnik töötas menetluse alguses ettevõttes Txxxxx OÜ, kuni mai 2019. Pärast seda oli

võlgnik tulenevalt perekondlikust kokkuleppest oma töövõimetu ja raske puudega isa

hooldaja ning majandas perekonna talus. Võlgnik tegi vastavalt võimalustele juhutöid

kodukohas, kuid enamik ajast oli oma perekonna ülalpidamisel. Kokku on võlgnik viie aasta

jooksul rahuldanud võlausaldajate nõudeid 905,39 euro ulatuses, millest 272,06 eurot

tulumaksutagastuse arvelt.

3. 12.01.2023 esitas võlgnik Txxxx Txxxxxxx kohtusse avalduse, milles võlgnik palus

lõpetada kohustustest vabastamise menetluse ja vabastada teda ennetähtaegselt

pankrotimenetluse käigus täitmata jäänud kohustustest. Kohus jättis 03.02.2023 määrusega

taotluse rahuldamata.

4. Võlgnik esitas 16.10.2023 kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks. Taotluse kohaselt oli

võlgnik viie aasta jooksul oma isa Hxxxx Txxxxxxx hooldaja. Hxxxx Txxxxxxxxon

täielikult töövõimetu ja sügava puudega. Isa hooldamise kõige tõsisemaks mureks oli see,

et ta ei saa ümbritsevast aru ning esinevad ärevushood. Sellistel puhkudel ta püüdis kodust

ära minna teadmata kuhu. Isa vajas pidevat hooldust ja järelevalvet. Lisaks majandas

võlgnik Pxxxxxxxx talu, kus isa elab.

Võimalikeks töökohtadeks kohapeal oli töötamine taludes. Võlgnik pakkus ennast

mitmesse tallu tööle, kuid tingimuseks seati alati traktori juhtimise õiguse omamine. Võrru

ei ole siit võimalik tööle käia ja seda ei saaks võlgnik teha ka isa pärast.

Võlgnik on esitanud kohtule ettenähtud tähtaegadel kõik aruanded ja andmed oma vara ning

kohustuste täitmise kohta.

Võlgnik püüdis elada võimalikult säästlikult, et ise toime tulla ja säästa raha võlausaldajate

nõuete rahuldamiseks.

Võlgnik oli ise enda usaldusisikuks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks kogutud raha

seisis eraldi kontol. Võlausaldajatele on väljamaksed tehtud igal aastal detsembris.

Viimased ülekanded võlausaldajatele tehti 16.10.2023. Pärimise teel saadud vara võlgnikul

ei ole.

5. Kohus küsis 24.10.2023 võlausaldajate seisukohta Txxxx Txxxxxxx kohustustest

vabastamise taotluse osas.

5.1. Maksu-ja Tolliamet esitas oma seisukoha 24.10.2023. Võlausaldaja jättis võlgniku

kohustustest

vabastamise

menetluse

lõpetamise

ning

kohustustest

vabastamise/mittevabastamise kohtu otsustada.

5.2. Kohtutäitur Jaanika Pajuste seisukohta ei esitanud.

KOHTU SEISUKOHT

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine

1. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 g 2 kohaselt enne käesoleva seaduse

jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud

menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.

2. PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku

kohustustest

vabastamise

menetluse

algatamisest

võlgniku

taotlusel

tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

3. PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole

põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast

mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei

või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.

4. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1)

võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

5. Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel lähtunud PankrS § 175 lg 2 sätestatust,

võlgniku poolt avaldatust ja võlausaldajate seisukohtadest.

6. Kohus on Txxxx Txxxxxxx taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on

täitnud PankrS § 173 sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise

absoluutseid keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4).

7. PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi

mõistmise pankrotikuriteos. Txxxx Txxxxxxxx ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.

8. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173

nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on

rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

8.1. PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

Võlgnik töötas menetluse alguses ettevõttes Txxxxx OÜ (kuni mai 2019). Pärast seda

oli võlgnik tulenevalt perekondlikust kokkuleppest oma töövõimetu ja raske puudega

isa hooldaja ning majandas perekonna talus. Perekonnal puuduvad võimalused, et isa

hoolekandeasutusse paigutada. Võlgnik tegi vastavalt võimalustele juhutöid

kodukohas. Riigikohus on tsiviilasjas 2-11-24696 30.10.2019 lahendis leidnud, et

üldjuhul on pankrotivõlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal tõepoolest

kohustatud töötama täistööajaga, kuid tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel

tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega. Nii võib täistööajaga töötamise

kohustuse välistada nt perekondlike kohustuste täitmine (laste kasvatamine, abi

vajavate perekonnaliikmete hooldamine) või seadusest tulenevad piirangud, mis

takistavad võlgnikul töötada. Antud juhul saab pidada puuduva töövõime ja raske

puudega (esitatud tõendina Eesti Töötukassa otsused) isa hooldamist piisavaks

põhjuseks, et võlgnik pole töötanud. Võlgnik on põhiharidusega, mis on oluliselt

raskendanud töö leidmist. Samas on võlgnik teinud endast oleneva, et leida juhutöid

kodukohas.

Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustust.

8.2. PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning

vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle

otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

Võlgnik on kohtule esitanud aruandeid korralikult. Aruandele on lisatud kõik konto

väljavõtted. Kohtu päringutele ning küsimustele on võlgnik vastanud.

Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustust.

8.3. PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgniku sissetulekuks oli menetluse alguses töötasu ning suuremas osas ajast on

võlgnik olnud vastavalt perekondlikule kokkuleppele töövõimetu ja raske puudega isa

hooldaja, mistõttu ka perekonna ülalpidamisel. Kokku on võlgnik viie aasta jooksul

rahuldanud võlausaldajate nõudeid 905,39 euro ulatuses, millest 272,06 eurot

tulumaksutagastuse arvelt.

Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS §173 lõikes 3-5 sätestatud raha

eraldamise kohustust. Võlgnik on pidanud võimalikuks perekonna abiga rahuldada

võlausaldajate nõudeid vastavalt võimalustele. Võlgnik on näidanud üles tahet

rahuldada võlausaldajate nõudeid.

Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti

raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast

parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest

vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11).

8.4. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik

rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust.

8.5. PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma

kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna,

keeldub

kohus

võlgnikku pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest

vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul

puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks.

9. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega

võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte

kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104

kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud

juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku

süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104

lg 2).

Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise

menetluses. Võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevad kohustused.

10. PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole

põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast

mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei

või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.

Võlgnik on oma kohustusi viie aasta jooksul täitnud nõuetekohaselt. Kohus ei pea

põhjendatuks menetluse pikendamist.

11. Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud

nõuetekohaselt oma kohustusi ning puuduvad PankrS § 175 lg 2 või lg 4 sätestatud alused,

mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et Txxxx Txxxxxxx

tuleb PankrS § 175 lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

12. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest,

lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

menetluse. Kuna kohus on otsustanud Txxxx Txxxxxxx pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka Txxxx Txxxxxxx pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.

13. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab

usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna

kohus lõpetab Txxxx Txxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Txxxx

Txxxxxxx vabastada usaldusisiku kohustustest Txxxx Txxxxxxx kohustustest vabastamise

menetluses.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik

Maimu Laumets