1-11-3407/9 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-11-3407

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. mai 2011.a, Narva kohtumaja

Kriminaalasja arutati 03.05.2011.a avalikul kohtuistungil Narva kohtumaja ruumides Kriminaalasja number 1-11-3407 (10240101218) Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Ksenija Frolova Kriminaalasi

I.U süüdistuses KarS § 183 lg 2 p 2 järgi , lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Anneli Pärt Süüdistatav I.U

Elukoht Xxx, isikukood xxx, VF kodanik, 8 klassi haridus, emakeel – vene keel, ei tööta

Varasemad karistatused: - 10.05.2005.a Narva Linnakohtu poolt KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 9, §

214 lg 2 p 4 järgi tingimisi vangistusega 3 aastat katseajaga 3 aastat; - 05.04.2006.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 121 järgi rahalise karistusega summas 2500 krooni; - 12.03.2009.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 263 p 1, 4 järgi vangistusega 3 aastat 2 kuud. (21.08.2009.a tingimisi enne tähtaega vabastamine, katseaeg 1 aasta, ärakandmata osa 10 kuud 7 päeva). Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 17.12.2010.a. Kaitsja Vandeadvokaat Valentina Manjuk RESOLUTSIOON

Tunnistada I.U süüdi KarS § 183 lg 2 p 2 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada

1-11-3407

2 I.U vangistusega 1 (üks) aasta.

KarS § 76 lg 6, § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 12.03.2009.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (10 kuud 7 päeva) ning mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud 7 (seitse) päeva vangistust.

Karistuse kandmise aega arvestada alates 03.05.2011.a.

I.U-le valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, muuta vahistamiseks ning võtta ta vahi alla kohtusaalis.

Asitõendid: narkootilised ained, mis asuvad Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis – konfiskeerida KarS § 83 lg 4 alusel ning KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel; pakikesed, kirjad, kindad, võtmehoidja, väike kott, lusikas, mis asuvad Ida Prefektuuri Narva

Politseijaoskonna hoiuruumis (19.01.2011.a asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr. 15) – tagastada I.U-le kohtuotsuse jõustumisel;

insuliinisüstal 2 tk, maniküüriese, paberileht, mis asuvad Ida Prefektuuri Narva

Politseijaoskonna hoiuruumis (19.01.2011.a asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr. 15) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.

I.U-lt äravõetud raha summas 625 (kuussada kakskümmend viis) krooni (ehk 39,94 eurot), mis on hoiul Rahandusministeeriumi tagatiskontol, konfiskeerida vastavalt KarS § 83-1 lg 1.

Rahuldada vandeadvokaat Valentina Manjuki taotlus ning mõista talle õigusabikuludeks

03.05.2011.a kohtumenetluses 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 35 (kolmkümmend viis) senti, millest käibemaks on 6.39 eurot.

Mõista I.U-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot 3 senti, kaitsja Valentina Manjuki poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest

19 (üheksateist) eurot 19 senti, ekspertiisi tegemise eest 3945 (kolm tuhat üheksasada

nelikümmend viis) krooni (ehk 252,13 eurot), kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 3 (kolm) eurot 25 senti, kaitsja Valentina Manjuki poolt 03.05.2011.a

kohtuistungil osutatud õigusabi eest 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 35 (kolmkümmend viis) senti.

Menetluskulud

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB

pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „I.U, 1-11-3407, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt

tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule

Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva

jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise juhul tervikteksti kuulutamise aeg on 26.05.2011.a

1-11-3407

3 I. KOHTU ALLA ANTUD ISIKUTE SÜÜDISTUS

I.U süüdistatakse selles, et tema, tegutsedes ebaseaduslikult narkootilise ainete

turustamise eesmärgil, ajavahemikul alates 2010.a jaanuarist kuni 06.03.2010.a, soetas tuvastamata isikutelt pulbrit, mis sisaldas tuvastamata koguses narkootilist ainet amfetamiini,

hoidis seda pulbrit oma elukohas aadressil Xxxja müüs korduvalt oma elukohas Sillamäel

väikeses koguses amfetamiini sisaldavat narkootilist ainet erinevatele narkosõltlastest isikutele, sealhulgas:

- 2010.a jaanuaris ja 05.-06.02.2010 Xxxile ühe doosi kaupa amfetamiini hinnaga 200

krooni;

- ajavahemikul alates 01.01.2010. a kuni 06.03.2010.a vähemalt kahel korral Xxxile ja

Xxxile ühe doosi kaupa amfetamiini hinnaga 100 krooni;

- ajavahemikul alates 01.01.2010. a kuni 06.03.2010.a andis oma vennale Xxxile mitte

vähem kui 2 doosi amfetamiini sisaldavat ainet;

06.03.2010.a I.U elukohas Xxxasuvas korteris toimunud läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära 0,28 g narkootilist ainet 26%-se või 0,053 g-se amfetamiini sisaldusega.

Vastavalt Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine on keelatud, va meditsiinilisel või

teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude

ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud

õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Amfetamiin kuulub sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja.

Oma tahtliku tegevusega pani I.U toime narkootiliste ainete väikeses koguses

ebaseadusliku omandamise ja valdamise edasiandmise eesmärgil, samuti ebaseadusliku edasiandmise, isiku poolt, kes on varem KarS § 183 järgi toime pannud kuriteo, s.o. KarS § 183 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II KOHTUISTUNG

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav end süüdi. Süüdistatav ei taotlenud enda ülekuulamist kohtuistungil.

Kohus avaldas kohtuistungil järgmised asja materjalid:

Tunnistaja xx´i ütlused,

lk 1-5

Tunnistaja xx ütlused,

lk 7-9

Tunnistaja xx´i ütlused,

lk 13-15

Tunnistaja xx´i ütlused,

lk 35-38

Läbiotsimisprotokoll,

lk 11-12

Asitõendite vaatlusprotokoll,

lk 20-29

Ekspertiisiakt nr AN-905-10/3127,

lk 31-32

Kahtlustatava I.U ütlused,

lk 39-42

Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas

Kuulanud ära süüdistatava, prokuröri ja kaitsja seisukohad, uurinud ja avaldanud kõik

kriminaalasja materjalides kogutud tõendid ning hinnanud neid kogumis, tuleb kohus järeldusele, et I.U süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist ning on eeluurimise poolt õigesti kvalifitseeritud.

Antud kuriteo toimepanemine süüdistatava poolt on tõendatud:

1-11-3407

4

Tunnistaja Xxxi ütlustega (lk 1-5), mille kohaselt 2010.aasta jaanuaris ja veebruaris ostis ta I.U-lt 200 krooni eest doosi amfetamiini. Tarvitas amfetamiini veenisiseselt, pärast amfetamiini tarvitamist tundis reipust, jõu ja energiatulva.

Tunnistaja Xxxi ütlustega (lk 13-15), mille kohaselt 06.03.2010 teostatud läbiotsimise käigus leitud süstal kuulub talle. Kasutas seda kahel korral selleks, et tarvitada amfetamiini, mida ta sai oma venna I.U käest. Sama läbiotsimise käigus leitud amfetamiini kohta ta midagi ei tea.

Tunnistaja Xxxi ütlustega (lk 35-38), mille kohaselt 2010.aasta kevadel ostis ta I.U-lt paaril korral 100 krooni eest 0.5 grammi amfetamiini. Pärast amfetamiini tarvitamist ei tahtnud ta magada, tal oli palju energiat.

Kahtlustatava I.U ütlustega (lk 6-9, 21-24), mille kohaselt ta tunnistab oma süüd ja selgitab, et alates 2010 jaanuarist kuni 06.03.2010 ostis ta amfetamiini enda tarbeks. Samuti müüs osa amfetamiini mõnedele oma tuttavatele, sealhulgas Feofanovile ja Firsovile.

2010.aasta jaanuaris ja veebruaris ostis ta I.U-lt 200 krooni eest doosi

amfetamiini. Läbiotsimise käigus äravõetud märkmikus olev kirje „Võttis kaifi“ tähendab amfetamiini ostmist. Äravõetud raha sai Tööhõiveametist.

Läbiotsimisprotokolliga (lk 11,12), mille kohaselt 06.03.2010 xxx asuvas korteris tehtud läbiotsimise käigus oli muuhulgas leitud ja ära võetud raha, summas 625 krooni, kilekotid, 3 pakikest valget värvi ainega, süstal ning märkmikuleht.

Asitõendite vaatlusprotokolliga (lk 20-29), kus vaadeldakse ära võetud esemeid.

Ekspertiisiaktiga nr AN-905-10/3127 (lk 31-32), mille kohaselt 06.03.2010 leitud ja ära võetud valge pulbriline aine kogumassiga 0.28 grammi sisaldab 26% amfetamiinsulfaati, seega on pulbrilises aines 0.053 grammi puhast amfetamiini.

Seega, ülalnimetatud ja teineteisega kooskõlas olevate tõenditega on tõendatud, et süüdistatav

ostis ja hoidis amfetamiini nii isiklikuks tarbimiseks, kui ka edasiandmiseks kolmandatele isikutele, kellele ta müüs osa ostetud amfetamiinist. See, et tegemist on just amfetamiiniga, on tõendatud sellega, et süüdistatavalt ära võetud pulbriline aine osutus amfetamiiniks ning samuti tunnistajate xxx ja xxx ütlustega, kes kirjeldavad Iuškovilt ostetud pulbri mõju, mis on täiesti kokkulangev amfetamiini mõjuga inimesele.

Kohus on seisukohal, et I.U pani talle inkrimineeritud kuriteo toime kavatsetult.

Vastavalt KaarS § 16 lg 2, isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda

võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Süüdistatav Iuskovi eesmärk oligi narkootilise aine väikeses koguses ostmine ning hoidmine nii isiklikuks tarvitamiseks, kui ka edasiandmise eesmärgil ning samuti narkootilise aine edasiandmine kolmandatele isikutele, sh raha eest.

Kohtu seisukoht karistuse osas

1-11-3407

5

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Süüdistatav on varem kolm korda kohtu poolt karistatud ning talle inkrimineeritud kuriteo pani toime katseajal, olles vabastatud vanglast tingimisi enne tähtaega. Ta pani tahtlikult toime teise astme kuriteo, mille eest võib mõista nii rahalise karistuse, kui ka kuni viieaastase vangistuse.

Kohus on seisukohal, et I.U karistamine rahalise karistusega ei ole põhjendatud, sest ta on juba kolmel korral kriminaalkorras karistatud, sealhulgas rahalise karistusega, pärast mida ta pani ikkagi toime uue kuriteo.

Sellega seoses on kohus seisukohal, et rahaline karistus ei mõjuta I.U edaspidi süütegude

toimepanemisest hoiduma ning teda on üksnes vangistusega võimalik mõjutada edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma.

I.U on varem karistatud tingimisi vangistusega, mis hiljem seoses uue kuriteo

toimepanemisega täitmisele pöörati. Olles tingimisi enne tähtaega vanglast vabastatud ja allutatud käitumiskontrollile, pani ikkagi toime uue tahtliku kuriteo.

Sellest tulenevalt on kohtul kujunemas veendumus, et karistusest tingimisi vabastamine või

vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei ole I.U puhul karistuse eesmärkide saavutamise vaatenurgast põhjendatud.

Süüdistatava I.U karistust kergendavaks asjaoluks KarS §57 mõttes on oma süü

puhtsüdamlik ülestunnistus ja kahetsus. Tema karistust raskendavaid asjaolusid pole kohus tuvastanud.

Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka seda, et süüdistataval on pere, alaline elu- ning töökoht.

Ülalnimetatud asjaolusid arvestades on kohus seisukohal, et I.U vangistus võib olla alla KarS § 183 lg 2 ettenähtud vangistuse keskmist määra.

KarS § 76 lg 6, § 65 lg 2 alusel tuleb karistust suurendada Viru Maakohtu Narva kohtumaja 12.03.2009.a kohtuotsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse võrra.

Kohus on samuti seisukohal, et I.U-lt äravõetud raha summas 625 (kuussada

kakskümmend viis) krooni (ehk 39,94 eurot), mis on hoiul Rahandusministeeriumi tagatiskontol tuleb konfiskeerida vastavalt KarS § 83-1 lg 1, kuna kohtul on alust arvata, et ,

tegemist on kuritegelikul teel saadud rahaga.

Kuna tunnistajad xxx ja xxx andsid ütlusi, et ostsid narkootikume süüdistatavalt I.U-lt raha

eest, siis on kohus jõudnud järeldusele, et I.U pani narkokuriteo toime raha teenimise eesmärgil (see oli vähemalt üks tema eesmärkidest).

Kohus pöörab samuti tähelepanu sellele, et kuriteo toimepanemise ajal I.U ei töötanud ja

ei saanud tõendada selle raha päritolu. Iuskovi väide, et konfiskeeritud raha on saadud Tööhõiveametist, on paljasõnaline ja pole kinnitatud kriminaaltoimiku materjalidega.

Otsuse tegemisel juhindub kohus KrMS § 233, 238, 311, 313, 315.

1-11-3407

6

Innokenti Menšikov Kohtunik