3-24-352/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 08.02.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-352 Haldusasi Politseija Piirivalveame( taotlus X kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks.

Menetlusosalised Taotleja: Politseija Piirivalveamet Esindaja: Katri Bergmann Puudutatud isik: X

Kohtuistungi aeg 07.02.2024

RESOLUTSIOON 1. Anda luba X paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, ent mi3e kauemaks kui 08. aprillini 2024. 2. Politseija Piirivalveame(l tutvustada käesolevat määrust viivitamatult puudutatud isikule ja selgitada, et määruse kirjalik tõlge edastatakse puudutatud isikule pärast tõlke valmimist.

Edasikaebamise kord: käesoleva määruse vaidlustamiseks võib esitada määruskaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kä3esaamisest arvates (HkMS § 265 lg 5, § 204).

ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 1. Politseija Piirivalveamet (edaspidi „PPA“) esitas Tallinna Halduskohtule taotluse puudutatud isiku paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse. Taotlusest nähtuvad eelkõige järgmised asjaolud:
puudutatud isik on Tuneesia kodanik, kellel on keh(v reisidokument, ent kes saabus Ees(sse ebaseaduslikult riigipiiri ületades ning esitas pärast seda, kui PPA ametnikud ta kontrollimiseks peatasid, rahvusvahelise kaitse taotluse;
PPA andmetel on Prantsusmaa kehtestanud puudutatud isikule Schengeni alale sissesõidukeelu perioodiks 19.01.2022—22.07.2025 ning Saksamaa oli samasuguse keelu kehtestanud perioodiks 19.10.2023—18.01.2024;
haldusasjas nr 3-23-2550 antud kohtumääruste alusel oli puudutatud isik paigutatud kinnipidamiskeskusesse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi „VRKS“) alusel;
puudutatud isik esitas PPA-le avalduse rahvusvahelise kaitse taotluse tagasivõtmise kohta ning PPA tegi 06.02.2024 rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise lõpetamise otsuse nr 12311100116-3. 2. PPA leiab, et puudutatud isikul puudub Ees(s viibimiseks seaduslik alus ning ta tuleb välja saata, ent see ei ole võimalik 48 tunni jooksul, samas saab isiku varasema käitumise ja antud seletuste pinnalt pidada tõenäoliseks, et vabaduses viibides ei ole puudutatud isik

väljasaatmistoimingute tegemiseks kä3esaadav ning leebemate järelevalvemeetmetega ei ole võimalik tema väljasaatmise täideviimist tagada. PPA hinnangul esineb puudutatud isiku puhul põgenemise oht tulenevalt sellest, et ta saabus Ees(sse ebaseaduslikult riigipiiri ületades, samu( sellest, et ta saabus Schengeni alale sissesõidukeelu keh(vusaja jooksul. PPA osutab ka sellele, et puudutatud isik on varem korduvalt (kokku 14 korral) esitanud rahvusvahelise kaitse taotlusi mitmetes Euroopa riikides ning ootamata ära menetluse tulemust, on liikunud teistesse riikidesse. Samu( osutab PPA sellele, et rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse käigus andis puudutatud isik osaliselt ebausutavaid seletusi on varasemate liikumiste kohta. 2. 07.02.2024 toimunud kohtuistungil vaidles puudutatud isik taotlusele vastu. Puudutatud isik kinnitas, et on vabaduses PPA jaoks kä3esaadav ning osutas sellele, et ta ise loobus rahvusvahelise kaitse taotlemisest ning soovis enda välja saatmist.

KOHTU PÕHJENDUSED 3. PPA taotlus tuleb rahuldada. Isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on meede, mille eesmärk on tagada, et riigis ebaseaduslikult viibiv välismaalane oleks kä3esaadav tema väljasaatmiseks vajalike toimingute tegemiseks. Kuna PPA on 06.02.2024 otsusega nr 12311100116-3 puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse lõpetanud, ei ole puudutatud isikul enam rahvusvahelise kaitse taotleja staatust ega seega ka seaduslikku alust Ees(s viibimiseks. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi „VSS“) § 2 lg 1 kohaselt on välismaalasel keelatud viibida Ees(s ilma seadusliku aluseta. 4. VSS § 23 lõigetest 1 ja 11 tulenevalt võib Ees(s ebaseaduslikult viibiva välismaalase paigutada halduskohtu loal kinnipidamiskeskusesse tema lahkumiskohustuse tulemuslikku täitmise tagamise eesmärgil, kui esineb põgenemise oht. Kinnipidamiskeskusesse paigutamine on lubatav, kui see on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõ3ega ning muid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. 5. VSS § 68 punk( 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on kinni peetud Ees( välispiiri ebaseadusliku ületamise tõ3u ning ta ei ole saanud luba või õigust Ees(s viibida. Käesoleval juhul kinnitab puudutatud isiku enda poolt varasemas rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses antud seletus (vt haldusasja 3-23-2550 toimiku lk 15), et ta saabus Ees(sse ebaseaduslikult riigipiiri ületades. Rahvusvahelise kaitse taotleja staatusest tulenev õigus Ees(s viibida, langes ära, kui puudutatud isik rahvusvahelise kaitse taotluse tagasi võDs ning vastav menetlus lõpeta(. Seejuures oli puudutatud isik ka rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajal paigutatud kinnipidamiskeskusesse. Neil asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et puudutatud isik pee( kinni Ees( välispiiri ebaseadusliku ületamise tõ3u ning ta ei ole saanud luba või õigust Ees(s viibida. Samu( on PPA nii käesolevas taotluses kui ka eelnevalt haldusasjas nr 3-23-2550 kinnitanud, et ajal, mil puudutatud isik Ees(sse saabus, olid Prantsusmaa ja Saksamaa kehtestanud talle Schengeni alale sissesõidukeelu. Seega esineb puudutatud isiku puhul põgenemisoht ka VSS § 68 punk( 7 tähenduses (välismaalane on sisenenud Ees(sse tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu keh(vusaja jooksul). 6. Välismaalase kinnipidamiskeskusesse paigutamise eesmärk on tagada, et ta oleks väljasaatmiseks vajalike toimingute tegemiseks kä3esaadav ning teeks PPA-ga enda välja saatmiseks vajalikku koostööd. VSS §-s 68 nimetatud põgenemisohu olemasolul on välismaalase kinnipidamiskeskusesse paigutamine vajalik juhul, kui muude leebemate järelevalvemeetmetega ei ole võimalik eelnimetatud eesmärki võimalik tõhusalt saavutada. PPA leiab põhjendamatult, et muud VSS-is sätestatud järelevalvemeetmed, isegi kui kohaldada mitut meedet korraga, ei oleks antud juhul tõhusad. Puudutatud isik on ringi liikunud paljudes Euroopa riikides ning mitmel pool esitanud rahvusvahelise kaitse taotlusi (vt. haldusasja 3-23-2550 toimiku lk. 18 jj). Samu( nähtub puudutatud isiku eelviidatud seletustest, et ta on maksnud teisele isikule raha selle eest, et ta autokoormasse peidetuna Euroopasse aidataks. Neil asjaoludel on usutav, et puudutatud isikul on

teadmised ja oskused, kuidas erinevate Euroopa riikide vahel liikuda. PPA on põhjendatult osutanud ka sellele, et puudutatud isik näib olevat kuritarvitanud rahvusvahelise kaitse süsteemi, esitades mitmetes riikides vastavaid taotlusi ja liikunud lõpptulemust ootamata järgmisesse riiki. See, et puudutatud isik ei saabunud Ees(sse

2 lubatud teed pidi (st piiripunk( kaudu), samu( see, et ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse pärast seda, kui politseiametnikud olid ta Ees( territooriumil kontrollimiseks peatanud ning see, et ta loobus rahvusvahelise kaitse taotlusest, kui ta sai aru, et ta ei saa selle taotluse menetluse ajal vabaduses viibida, viitavad kokkuvõ3es sellele, et ka Ees(s esitas puudutatud isik rahvusvahelise kaitse taotluse eelkõige selleks, et väl(da enda väljasaatmist. Selles olukorras on usutav, et vabaduses ei asu puudutatud isik PPAga koostööd tegema, vaid pigem püüab Ees(st lahkuda ja liikuda mõnesse teise Schengeni ala riiki, kus ta võib uues( üritada – võimalik, et ka mõnda muud iden(tee( kasutades – saada võimalust veel vähemalt teatavaks ajaks Euroopasse jääda. Seetõ3u nõustun ka PPA seisukohaga, et leebemate järelevalvemeetmete rakendamine ei oleks antud juhul tõhus. Muude meetmete rakendamine eeldab välismaalase usaldamist, ent puudutatud isiku usaldamiseks ei ole tema varasema käitumise pinnalt põhjust. Ainuüksi puudutatud isiku kinnitusest, et ta on PPA-le kä3esaadav, ei piisa. Seejuures on pigem usutav, et puudutatud isik loobus rahvusvahelise kaitse taotlusest lootuses, et tal õnnestub seejärel kinnipidamiskeskusest vabaneda. Puudutatud isiku varasema tegevuse pinnalt ei saa usutavaks pidada, et ta tegelikult soovib oma kodakondsusriiki naasta. Seetõ3u puudub põhjus arvata, et näiteks dokumen(de hoiule võtmine või regulaarne PPA-sse registreerimisele ilmumise kohustus takistaks puudutatud isikul põgenemist. Puudutatud isiku varasem liikumine erinevate riikide vahel ja mitmete rahvusvahelise kaitse taotluste esitamine viitab üheselt sellele, et ta kasutab kõiki võimalusi, et Euroopasse jääda. Puudutatud isiku ebausaldusväärsust suurendab veelgi asjaolu, et ta väi(s PPA ametnikele esmalt, et tal puuduvad dokumendid, kuigi tegelikult oli isikut tõendav dokument olemas. Selline käitumine viitab samu( sellele, et puudutatud isiku soov võis olla oma tegelikku iden(tee( varjata lootuses, et see suurendab tema võimalusi jääda näiteks rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks vabadusse või lootuses, et PPA ametnikud ei avasta (või ei avasta kohe), et tema suhtes keh(b teise riigi kehtestatud Schengeni alale sissesõidukeeld. Eeltoodud asjaolusid arvestades on puudutatud isiku väljasaatmise tagamiseks väl(matu tema paigutamine kinnipidamiskeskusesse. Kinnipidamiskeskuses on tagatud puudutatud isiku julgeolek, toitlustamine ja vajadusel ars(abi. Puuduvad muud asjaolud, mis räägiksid isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamise vastu või mis seaks kahtluse alla puudutatud isiku kinnipidamise proportsionaalsuse. 7. VSS § 23 lõigetest 1 ja 11 tuleneb, et kui väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia 48 tunni jooksul isiku kinnipidamisest, paigutatakse väljasaadetav halduskohtu loal kinnipidamiskeskusesse kuni väljasaatmiseni, kuid mi3e kauemaks kui kaheks kuuks. Isiku väljasaatmise võimaluse tekkimisel või kinni pidamise aluse ära langemisel (sh. juhul kui ilmnevad täiendavad asjaolud või tõendid, mis õigustavad leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist), tuleb ta kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/

3