2-23-13736/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. veebruar 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-13736

Tsiviilasi

Nordic Capital OÜ hagi A. M. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3872,60 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Nordic Capital OÜ, registrikood 10470416;

lepinguline esindaja Mihkel Nukka;

kostja A. M. , isikukood xxxxxxxxxx.

Menetluse liik

kirjalik menetlus, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Nordic Capital OÜ hagi A. M. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

osaliselt tagaseljaotsusega.

2. Mõista välja A. M. Nordic Capital OÜ kasuks poolte 5. mail 2023 sõlmitud

üürilepingu alusel põhivõlg 1748,88 eurot, kahjuhüvitis 200 eurot ning perioodil

7. mai 2023 kuni 27. september 2023 sissenõutavaks muutunud viivis 56,33

eurot.

3. Mõista välja A. M. Nordic Capital OÜ kasuks viivis võlaõigusseaduse §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras põhinõude jäägilt (1948,88 eurot) alates

28. septembrist 2023 kuni nõude tasumiseni.

4. Jätta hagi ülejäänud nõuete osas rahuldamata.

5. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

5.1. Jätta menetluskulud 42% hageja kanda ja 58% kostja kanda.

5.2. Määrata hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 1295

eurot (s.o riigilõiv 455 ning õigusabikulu vajalikus ja põhjendatud ulatuses

840 eurot).

5.3. Kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

5.4. Välja mõista A. M. Nordic Capital OÜ kasuks menetluskulude katteks 751,10

eurot.

1.1. Kostja on kohustatud tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

2. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; tahteavaldus kaja esitamiseks; samuti

tuleb esile tuua asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle

põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab

nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal

esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Kaja tuleb esitada Tartu Maakohtule (asukoht Kalevi 1, Tartu; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee). Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse

riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (asukoht

Kalevi 1, Tartu; e-post tarturk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see

võis oluliselt mõjutada lahendit.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV OSA

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel jätab kohus

tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa.

PÕHJENDAV OSA

2. Kohus leiab, et hagi tuleb osaliselt rahuldada tagaseljaotsusega ning ülejäänud osas

jätta TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

3. TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi

kuues lõige sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus

otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

4. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud isiklikult allkirja

vastu 24. oktoobril 2023. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja,

ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

5. Hagiavalduse järgi sõlmisid hageja ja kostja 5. mail 2023 tähtajatu eluruumi

üürilepingu (võlaõigusseaduse (VÕS) § 271, VÕS § 272 lg 1 esimene lause). Pooled

leppisid kokku, et kostja tasub eluruumi kasutamise eest üüri 535 eurot kuus ja kannab

kõrvalkulud. Kostja on lepingu alusel tasunud hagejale maikuu üüri ja tagatisraha 535

eurot, kokku 915 eurot. Vaatamata hageja korduvatele pöördumistele ei ole kostja

pärast lepingu sõlmimist lepingust tulenevaid kohustusi täitnud, mistõttu ütles hageja

üürilepingu erakorraliselt üles alates 8. augustist 2023. Kostja tagastas eluruumi

hagejale 15. augustil 2023. Hageja nõuab kostjalt põhivõla 1748,88 eurot,

kahjuhüvitise 1605 eurot, leppetrahvi 53,50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

56,33 eurot ja edasiulatuva viivise tasumist.

6. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele

isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle

eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 järgi peab lisaks üüri maksmisele üürnik kandma muid

üüritud asjaga seotud kulusid (edaspidi kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu

üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega

ja ei seondu lepingueseme parendamise või selle puuduse kõrvaldamisega. Sama

paragrahvi lõike 11 alusel eluruumi üürilepingu korral peab üürnik mõistlikus,

proportsionaalses ja ettenähtavas ulatuses kandma terve hoone lepingujärgses

seisundis hoidmiseks ja parendamiseks vajalikke kulusid (edaspidi hoone korrashoiu-

ja parenduskulud) üksnes juhul, kui selles on lepingu sõlmimisel kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud. Kui üürnik ja üürileandja lepivad

kokku, et üürnik kannab terve hoone parendamiseks vajalikke kulusid, on vastavate

parenduste tõttu üüri tõstmine tühine.

7. VÕS § 334 lg 1 sätestab, et üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu

lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui

üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti

üle üleandmisaktis toodud seisundis. Sama paragrahvi lõige 21 järgi võivad pooled

eluruumi üürilepingu korral lepingu sõlmimisel kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis kokku leppida, et pärast lepingu lõppemist tagastab üürnik eluruumi sellises

seisundis, et sellelt on kõrvaldatud hariliku lepingujärgse kasutamisega tekkinud

kulumine või halvenemine, või kannab sellega seotud mõistlikud ja vajalikud kulud.

Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatu ei kohaldu asjadele, mille üürileandja on

andnud koos ruumidega üürniku kasutusse.

8. Kohus leiab, et VÕS § 271 ja § 292 lg 1 alusel on põhjendatud hageja nõue üüritasu,

kasutuseeliste ja kõrvalkulude osas. Kohus leiab, et hagiavalduses toodu õigsust

eeldades on poolte kokkuleppe ning VÕS § 334 lg 1 ja 21 alusel põhjendatud hageja

nõue kahju hüvitamiseks summas 200 eurot koristusteenuse kasutamise eest, kuid

hageja nõuded leppetrahvi tasumiseks ja kahju hüvitamiseks saamata jäänud tulu osas

pärast korteriomandi valduse tagastamist üürileandjale tuleb jätta rahuldamata.

9. Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist kolme kuu üüritasu ulatuses, kuna kostja

rikkumise tõttu esines alus üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Kohus leiab, et

hageja nõue ei ole põhjendatud. Hagiavalduse järgi on üürileandja üürilepingu VÕS §

313 lg 1 ja § 316 lg 1 p 1 alusel üles öelnud alates 8. augustist 2023 ning kostja

tagastanud hagejale korteri valduse 15. augustil 2023. Hageja nõuab üürilepingu p 10.4

alusel kahjuhüvitisena kolme kuu saamata jäänud üüritulu, hageja ei ole esile toonud,

et tal selles summas kostja tegevuse tõttu oleks kahju tekkinud. VÕS § 158 lg 1 järgi

on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta

kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kohtu hinnangul vastab

poolte kokkulepe leppetrahvi tunnustele VÕS § 158 lg 1 mõistes, kuna tegemist on

kokkuleppega tasuda lepingu rikkumise puhul kindel rahasumma tegelikust kahjust

sõltumata.

10. Kohus leiab, et poolte leppetrahvi kokkulepe on tühine. Hagist nähtuvalt on üürileandja

üürilepingu VÕS § 313 lg 1 ja § 316 lg 1 p 1 alusel erakorraliselt üles öelnud alates 8.

augustist 2023, kuna kostja jättis tasumata kolme kuu üüritasu ja kõrvalkulude hüvitise

ehk üürnik rikkus lepingust tulenevat rahalist kohustust. VÕS § 287 lg 1 sätestab, et

kokkulepe, millega eluruumi üürnikku kohustatakse rahalise kohustuse rikkumise

korral tasuma leppetrahvi, on tühine. Seega ei ole VÕS § 287 lg 1 järgi sellist

kokkulepet lubatud sõlmida. Kohane õiguskaitsevahend on üürilepingu erakorraline

ülesütlemine, mida üürileandja on ka teinud.

11. Hageja nõuab eluruumi üleandmisega viivitamise eest leppetrahvi 53,50 eurot. VÕS §

159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku

aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta

leppetrahvi nõuab. Hageja ei ole esile toonud, et ta on rikkumisega seonduvalt täitnud

VÕS § 159 lg-s 2 nimetatud kohustust ja leppetrahvi nõudmisest kostjat teavitanud,

seetõttu on ta minetanud õiguse leppetrahvi nõuda.

12. VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s

94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on

ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise

määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

13. Üürilepingu p 9.2. kohaselt on viivisemäär võrdne võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses sätestatud määra kolmekordse väärtusega (lepingu sõlmimise hetkel

0,066% päevas). Hagiavalduses (p 7) nõuab hageja sissenõutavaks muutunud viivist

põhinõudelt 1748,88 eurot alates 7. maist 2023 kuni 27. septembrini 2023 summas

56,33 eurot ehk 12% aastas, mis vastab ligikaudu seadusjärgse viivise määrale

(seadusjärgne viivisemäär alates 1. jaanuarist 2023 on 10,5%). Kuna üürileandjal on

lepingu järgi õigus on küsida kolmekordset seadusjärgset viivist, siis tuleb hagi selles

osas rahuldada.

14. Edasiulatuva viivise nõude osas märgib kohus järgmist. Hageja on lähtunud

viivisenõude arvutamisel, hagihinna märkimisel ja hagihinnalt arvestatava riigilõivu

tasumisel hagi esitamise ajal kehtinud Euroopa Keskpanga intressimäärast 4% aastas,

korrutades selle kolmega (12%). Samuti on hageja palunud indekseerida viivise

intressimäära järgi (hagiavalduse p 8.3 ja 8.4). Kohtu hinnangul ei ole selline nõue

poolte kokkuleppega kooskõlas. Kuna rahalise kohustusega viivitamise puhul on

võlausaldajal seadusest tulenev õigus nõuda viivist seadusjärgses määras, mõistab

kohus edasiulatuva viivise välja seadusjärgses määras.

15. Kohus jätab rahuldamata hageja viivisenõude nõuetelt, mille kohus jätab rahuldamata.

Menetluskulud

16. Juhindudes TsMS § 173 lg-test 1 ja 4 ning § 174 lg-st 1, määrab kohus otsuses kindlaks

menetluskulude jaotuse ning kostjalt hageja kasuks välja mõistetava menetluskulu

rahalise suuruse.

17. Arvestades nõude rahuldamise ulatust, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1

alusel 42% hageja kanda ja 58% kostja kanda.

18. Hageja menetluskulud on taotluse järgi 1925 eurot, millest 455 eurot on riigilõiv ja

lepingulise esindaja õigusabikulud 1470 eurot ilma käibemaksuta (10,5 tunni eest 140

eurot/tund).

19. Hageja menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud 30. jaanuaril 2024. Kostja

ei ole hageja menetluskuludele tähtaegselt vastuväiteid esitanud.

20. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses

põhjendatud kuluga. Juristi teenuse tunni hind 140 eurot on kooskõlas kohtupraktikaga.

Arvestades nõude olemust, samuti asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus

eelmenetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus hageja õigusabikulu vajalikuks ja

põhjendatuks 6 tunni ulatuses ehk kokku 840 eurot.

21. Seega on hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kokku 1295 (455 + 840)

eurot, millest 58% ehk 751,10 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

22. Hageja taotlusel tuleb kostjal tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS §

113 lg-s 1 sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Niinemets

kohtunik