2-18-11855/25 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Alan Biin

Otsuse avalikuks tegemise aeg ja

koht

07.02.2024, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-11855

Tsiviilasi

Profixer OÜ hagi Enima Trade OÜ vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

8462,66 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Profixer OÜ (registrikood 11112618; asukoht J.

Koorti t 12-17, 13623 Tallinn), lepinguline esindaja A F

(e-post: xxx)

Kostja: Enima Trade OÜ (registrikood 12333557; asukoht

Pärnu mnt. 399, 10914 Tallinn), seaduslik esindaja I R (e-

post: xxx) ja prokurist Aivar Verro (e-post: xxx)

Kohtuistungi toimumise aeg

16.11.2023. a.

RESOLUTSIOON

1. Jätta kostja 30.09.2023. a vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata.

2. Rahuldada kostja 24.11.2023. a taotlus 16.11.023. a istungi protokolli parandamiseks.

3. Rahuldada hagi osaliselt.

4. Välja mõista Enima Trade OÜ-lt Profixer OÜ kasuks 4924,5 eurot ning viivis põhivõlalt

4924,50 eurolt 8% aastas alates 31.01.2018 kuni kohase täitmiseni.

5. Jätta hageja menetluskulud 62,85% ulatuses kostja kanda ning jätta kostja

menetluskulud 37,15% ulatuses hageja kanda.

6. Määrata hageja menetluskulu suuruseks 2391, 85 eurot.

7. Määrata kostja menetluskulu suuruseks 1275 eurot.

8. Tasaarvestada poolte vastastikused menetluskulude nõuded. Välja mõista kostja Enima

Trade OÜ-lt hageja Profixer OÜ kasuks menetluskulude hüvitis 1029,62 eurot.

9. Määrata kindlaks, et Enima Trade OÜ on kohustatud kindlaksmääratud

menetluskulude hüvitiselt kohustatud tasuma Profixer OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses nimetatud määras alates menetluskulude suurust kindlaksmäärava lahendi

jõustumisest kuni kohase täitmiseni.

10. Toimetada otsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja

ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi andmise selgitus

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

08.08.2018. a esitas hageja Profixer OÜ Harju Maakohtule hagi kostja Enima Trade OÜ vastu

põhivõla 7835,80 euro ja lisanduva seadusjärgse viivise 8% aastas nõudes. Hageja täpsustas hagi

03.09.2018. a ja 19.07.2021. a menetlusdokumentides.

Hagiavalduse kohaselt on hageja mööblipaigaldusega tegelev ettevõte. Kostja on mööblitootja, kes

tellib hagejalt mööblipaigalduse teenust.

Perioodil 2017-2018 tellis kostja hageja poolt mööbli paigaldust erinevatel objektidel ja poolte vahel

oli lepitud kokku mööbli paigaldamise tunnitasu, mis on 15 (viisteist) eurot/h, millele lisandub

käibemaks, parkimine linna tasulistes tsoonides ja paigaldamisele vajalikud materjalid (nt silikoon,

kruvid jne).

Jaanuaris 2018 esitas hageja kostjale 9 arvet, kogusummas 13 009 eurot. Arvete tasumise tähtaeg oli

31.01.2018. a. 30.01.2018. a. tegi kostja hagejale ülekande summas 5 173,20 eurot, märkides

ülekande selgituses, et on tasunud arved nr 11-01.2018, 12-01.2018, 14-01.2018, 15-01.2018, 17-

01.2018, 18-01.2018, 19-01.2018. Hageja järeldas eeltoodud selgitusest, et arve number 17-01.2018

summas 5604,00 eurot on makstud osaliselt (summas 3 678,20 eurot) ja selle tasumata jääk on 1

925,80 eurot ning arved number 13-01.2018 summas 252,00 eurot ja number 16-01.2018 summas

5658,00 eurot on tasumata täies ulatuses. Kokku jättis kostja hagejale tasumata 7 836,80 eurot.

14.02.2018. a. saatis hageja kostjale oma lepingulise esindaja kaudu nõudekirja, milles palus

selgitada arvete mittetasumist ja likvideerida võlgnevus 10 päeva jooksul alates kirja kättesaamisest.

20.02.2018. esitas kostja hagejale vastuse, milles selgitas, et arvete osalise tasumise põhjuseks oli

nende ülepaisutatus töötundide osas ning arved olid ka puuduste kõrvaldamise eest, mille eest kostja

tasuma ei peaks.

Hageja nõuab kostjalt võla summas 7835,80 euro tasumist ning menetluskulud jätta hageja kanda.

Kostja vastuväited

Kostja palub 16.10.2018. a vastuses jätta hagi rahuldamata ning menetluskulude kandjaks määrata

hageja.

Kostja vastuse kohaselt on kostja viimase paari aasta vältel kasutanud hageja teenuseid kostja poolt

toodetava eritellimusmööbli paigaldamisel. Hageja paigaldusteenuse kvaliteet on olnud kõikuv ning

pidevalt on olnud probleeme nii objektide mehitamisega kui ka tähtaegse lõpuleviimisega. Kostja on

teadlik, et Eestis on terav oskustööjõu puudus kuid sellegipoolest ei leia, et ta peaks kandma hageja

personaliga seonduvaid riske või tasuma hageja uute töötajate väljaõpetamisele kuluva aja eest.

Suhetes hagejaga on pea iga suurema objekti puhul on esinenud töötundide juurdekirjutamist, samuti

on hageja korduvalt üritanud saada tasu ka paigalduse praagi likvideerimisele kulunud aja eest.

Sisuliselt on poolte praktika olnud selline, et enne igat suuremat arveldust on hageja ja kostja

juhatuse liikmed kokku saanud ning selgeks vaielnud, millised on reaalselt tasumisele kuuluvad

töötunnid ja milliste tundide eest pole alust arvet esitada. Kostja sõnul on poolte vahel vaidlus kahe

suurema objekti üle - xxx restorani mööbli paigaldus (hageja arve nr. 16-01.2018) ja xxx kontori ja

14 külaliskorteri köögimööbli paigaldus (hageja arve nr. 17-01.2018). Lisaks on hageja esitanud

kostja jaoks täiesti arusaamatu arve nr. 13-01.2018, kuhu teenuseks on märgitud "Mööblipaigaldus

(xxx)" kuid mille tegelikuks sisuks on tõenäoliselt paigalduse puuduste kõrvaldamine xxx objektil.

Eriti ilmekalt tuli hagejapoolne töötundidega manipuleerimine välja xxx objektil. Nimelt paigaldas

hageja seal 6,75 köögi ning teine paigaldusettevõte (xxx OÜ) 8,25 köögi mööbli. Tegemist on

sarnaste standartsete köökide paigaldusega samas hoones (xxx). xxx OÜ-l kulus 8,25 köögi

paigaldusele 231,25 töötundi so. keskmiselt 28 töötundi iga köögi kohta. Hagejal kulus 6,25 köögi

paigaldusele väidetavalt 296 töötundi, so. keskmiselt 47,36 töötundi iga köögi kohta.

Kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud kokkulepitud tasu suurust, aega millal hageja paigaldas

mööblit vähemalt keskmise professionaalse kvaliteediga ega kostja poolt töö vastuvõtmist. Kostja

palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kohtuotsuse põhjendused

1. Poolte vahel puudub vaidlus, et nende vahel kehtisid suulises vormis sõlmitud töövõtulepingud (tl

22 – 3.12.2018 eelistungi protokoll).

Võlaõigusseadus (VÕS) § 635 lg 1 sätestab töövõtulepingu mõiste, mille kohaselt peab töövõtja

valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, tellija

aga maksma selle eest tasu.

Pooled on üksmeelel selles, et hageja ülesandeks oli osutada kostjale mööbli paigaldusteenust

hinnaga 15 eurot tund, millele lisandus käibemaks ja parkimiskulu ning vajadusel tarvikute kulu (tl

22 pöördel – 23, 3.12.2018 eelistungi protokoll).

VÕS § 636 sätestab üldpõhimõtte, mille kohaselt tuleb valminud töö tellijale üle anda. Käesoleval

juhul kinnitasid pooled, et nendevahelise praktika kohaselt valminud töö üleandmis-vastuvõtmise

akte ei vormistatud. Hageja teatas kostjale objektil kulunud töötundide arvu, poolte esindajad

leppisid seejärel kokku mõlemale poolele sobiva töötundide koguse, mis vormistati seejärel hageja

poolt esitatavaks arveks (tl 23 – 3.12.2018 eelistungi protokoll).

VÕS § 638 järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud

või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Käesoleval juhul üleandmise-vastuvõtmise akte

pooled ei vormistanud. Samuti ei ole tõendatud, et kostja oleks keeldunud hageja poolt osutatud töö

vastuvõtmisest.

VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Sama paragrahvi

4. lõike järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse

vastuvõetuks.

Kuna pooltevahelises praktikas valminud töö üleandmise-vastuvõtmise akte ei vormistatud, saab

lugeda töö kostja poolt vastu võetuks alates hetkest, kui hageja esitas oma töötundide arvestuse või

arve kostjale.

VÕS § 641 järgi peab töö vastama lepingutingimustele ning VÕS § 642 alusel vastutab töövõtja töö

lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise

riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda.

VÕS § 643 kohaselt peab oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev tellija töö viivitamata üle

vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 644 lg-te 1 ja 2 järgi on majandus- ja kutsetegevuses

tegutsev tellija kohustatud avastatud töö mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul teatama

ning seda piisavalt täpselt kirjeldama. Sama paragrahvi 3. lõike järgi ei või tellija mittevastavusele

tugineda kui ta ei teata mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda mittevastavust piisavalt täpselt.

VÕS § 646 lg 1 sätestab, et juhul kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt

töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või

põhjendamatuid ebamugavusi. Lõike 4 järgi kannab töövõtja töö puuduse kõrvaldamise või uue töö

tegemisega seotud kulud, eelkõige veo-, töö-, reisi- ja materjalikulud.

VÕS § 648 sätestab, et tellija ei või vähendada töövõtjale maksmisele kuuluvat tasu, kui töövõtja viis

töö vastavusse lepingutingimustega või tegi uue töö ning juhul kui tellija keeldus õigustamatult vastu

võtmast töövõtja ettepanekut töö lepingutingimustega vastavusse viimiseks või uue töö tegemiseks.

2. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja ei ole tasunud terves ulatuses hageja poolt esitatud arveid nr

13-01.2018 summas 252 eurot ja nr 16-01.2018 summas 5658 eurot ning arvest nr 17-01.2018 tasus

hageja 3678,20 eurot. Arve nr 17-01.2018 tasumata jääk on 1925,80 eurot.

3. Pooled ei vaidle, et kostja ei ole tasunud hageja arvet nr 13-01.2018 summas 252 eurot (tl 4 –

arve). Kostja põhjendab arve mittetasumist asjaoluga, et arvel kajastatud töö on seotud varasemalt

tehtud töös esinevate puuduste kõrvaldamisega (tl 8 – kostja vastus). Hageja on seisukohal, et tegu

on töö tegemisega, mille eest on tal õigus hagejale esitada arve.

Esmalt tuleb välja selgitada milline oli poolte kokkulepe arve nr 13-01.2018 aluseks oleva töö kohta.

Hageja sõnul (03.12.2018 eelistungi protokoll tl 23 pöördel) esitas kostja tellimuse sms-i teel

valamukapi ümberehitamiseks, sahtlite lisamiseks valamukapile.

Asjaolu, et poolte vahel sõlmiti leping valamukapiga seotud töö teostamiseks, soovib hageja

tõendada 15.12.2017. a sõnumiga (tl 38).

Hageja poolt esitatud sõnumist ei ole võimalik välja lugeda mida hageja ja kostja väidetavalt kokku

leppisid. Nimetatud sõnumist ei selgu kes, mida, millal, kus, miks ja millise tasu eest tegema peab.

Kokkuleppe sisu vaidlusaluse arvega seotud töö kohta ei selgu ka mitte ühestki teisest hageja või

kostja poolt menetluses esitatud tõendist. Hageja poolt esitatud tööajaarvestuse tabelist (tl 102) ei

nähtu, et alates 15.12.2017 kuni 29.12.2017 oleks hageja töötajad Laagris mõnel objektil töötanud.

Muid andmeid ja tõendeid, millal väidetav töö tegemine Laagris toimus, hageja kohtule esitanud ei

ole.

Pool peab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt hagimenetluses tõendama

neid asjaolusid millele tuginevad tema nõuded või vastuväited. Kohus selgitas hagejale nimetatud

kohustust 03.12.2018. a eelistungil. Hageja tõendamiskohustust täitnud ei ole.

Kuivõrd kohtul ei ole võimalik tõendite puudumisel otsustada poolte kokkuleppe olemasolu ja selle

sisu üle, jätab kohus hageja nõude arve nr 13-01.2018 osas rahuldamata.

4. Hageja nõuab kostjalt 24.01.2018. a arve nr 16-01.2018 (tl 5) alusel 5658 euro tasumist. Arves

sisaldub mööbli paigaldusteenus 293 töötunni ulatuses, parkimiskulu 180 euro ja lisakulud 140

eurot, kokku koos käibemaksuga 5658 eurot. Kostja pakkus kompromissi korras, et ta on valmis

tasuma poole nimetatud arvest.

Asjaolu üle, et poolte vahel oli kokkulepe restoranis xxx mööbli paigaldustööde teostamise kohta ja

selle üle, et hageja seal tööd tegi, pooltel vaidlus puudub. Kokkulepitud objekti on poolte ja nende

erinevate töötajate vahel nimetatud tööajaarvestuses ka „Bks.“ Pooled vaidlevad selle üle kas 16-

01.2018 arve on terves ulatuses põhjendatud või mitte.

Hageja esitas arve nr 16-01.2018 aluseks oleva tööajaarvestuse koondtabelina (tl 102), millest

nähtub, et 22.11.2017-07.12.2017 on sellel objektil töötanud hageja töötajad M I, E P, E J ning J P.

16.11.2023. a istungil üle kuulatud tunnistaja E P sõnul toimus tööaja arvestus selliselt, et iga töötaja

saatis tööajaarvestuse igal nädalal juhatajale R (tl 236 pöördel – 240). Arvestuses märkis töötaja mis

päeval, mis ajavahemikul ja kellega töötaja mingil objektil tööd tegi ning võrdles kellaajad

juhatajaga.

Kui võrrelda hageja esitatud tööajaarvestuse koondtabelis E P töötunde töötaja poolt peetud

tööajaarvestuses tooduga (tl 115-116; 121-122) ilmneb, et 23.11.2017. a ei olnud tunnistaja xxx

restorani objektil 9 tundi, 28.11. oli töötaja hageja poolt märgitust vähem 2 tundi, 29.11. hageja

märgitust 1 tund vähem ja 01.12 1,5 tundi vähem. 27.11. tööaega on hageja enda tööajaarvestuses

suurendanud 15 minuti võrra ja 01.12. tööaega 30 minuti võrra võrreldes töötaja tööajatabelis

märgituga ehk rahas väljendudes 11,25 euro võrra.

Seega suurendas hageja enda tööajaarvestuses, mis oli 16-01.2018 arve aluseks, E P töötunde 14,25

tunni võrra ehk rahalises arvestuses koos käibemaksuga 256,50 euro võrra.

5. 16.11.2023. a istungil üle kuulatud tunnistaja M I kinnitas (tl 240 pöördel – 242), et tööajaarvestus

käis selliselt, et töötajad saatsid nädala lõpus ülemusele enda tööajaarvestuse, näidates ära töötatud

objektid, seal töötatud aja ning kellega koos objektil oldi.

Võrreldes hageja poolt esitatud tööajaarvestust (tl 102) tunnistaja M Ii omadega (tl 117) ilmneb

erinevus xxx restorani objektil järgmiselt: 22.11 on hageja deklareerinud 3 tundi enam tööaega

võrreldes töötaja tööarvestustabeliga, 28.11 2,5 tundi enam ja 29.11 3,5 tundi enam, kokku

deklareeritud enam 9 töötundi ehk koos käibemaksuga enam 162 eurot.

6. 27.11.2017 töötas hageja 4-liikmeline tööliste grupp väidetavalt xxx objektil 09.00-16.45. Samas

on hageja esitanud tõendina makstud parkimistasu väljavõtte (tl 53), mille kohaselt parkis hageja

sõiduki tsooni xxx 27.11.2017 alates kella 10.23-st. Seega tuleb vähemalt ühe töötaja osas

vähendada tema tööaega 1,5 tunni võrra ehk koos käibemaksuga 27 euro võrra.

29.11.2017 töötas 4-liikmeline hageja tööliste grupp väidetavalt xxx objektil 13.30-17.00. Tunnistaja

E Pi tööajaarvestuse järgi oli ta seal objektil 13.30-17.00 koos Ri, Mi ja Jga, tunnistaja M Ii

tööajaarvestuse järgi oli ta terve 29. novembri muudel objektidel koos Ri, J ja Euga. Seega on hageja

nõue B objektil ehk restoran XXX objektil 4 töölise 3,5 töötunni eest põhjendamatu, sest nad ei

töötanud sellel päeval nimetatud objektil. Arvet tuleb vähendada 4x3,5x15 + 20% käibemaks = 252

euro võrra.

05.12.2017 töötas B objektil hageja tööajaarvestuse kohaselt R ja M 09.00-16.00. Esitatud

parkimistasu tõendi (tl 55) kohaselt alustati parkimist tsoonis xxx 05.12.2017. a kell 10.53. Seega on

hageja suurendanud vähemalt ühe töölise osas tööaega 2 tunni võrra ehk rahas väljendudes 36 euro

võrra.

Sõnumite väljavõtete ja kaardirakenduse väljavõtetega (tl 47-58) on tõendatud, et nimetatud

parkimine oli seotud restoran XXX objekti ja seal tehtava tööga.

7. Kostja võtab õigeks, et hageja osutas talle arves nr 16-01.2018 kajastatud töid (tl 8 – kostja vastus;

tl 15-16 – kostja vastus hagile; tl 25-26 – kostja täiendav vastus hagile).

Töövõtulepingu sõlmimisena saab käsitleda kostja 20.11.2017. a sõnumit hagejale (tl 41). Lepingu

täpsed tingimused sellest ei nähtu, mistõttu peab eeldama, et pooled lähtusid nende vahel varem

välja kujunenud praktikast.

23.11.2017. a sõnumivahetusest ja 21.11.2017. a e-kirjast saab järeldada, et pooled tegutsesid

restoran XXX objektil (tl 43, tl 155 ja tl 166-168). Kostja 01.12.2017. a e-kirjadest (tl 42 ja 45) ning

kostja 04.12.2017. a e-kirjast ilmselt tellijale (tl 46) ning tööde nimekirjast (tl 169) nähtub, et tööd

pidid valmima hiljemalt 08.12.2017. a. Töös avastatud puuduste kohta on üksnes kostja sõnum

hagejale 16.12.2017. a seoses naiste wc ukse paigaldamisega (tl 44) ning arve saamisele järgnev

25.01.2018. a e-kiri (tl 140).

Hageja tööajaarvestuse koondtabel (tl 102) kajastab hageja töötamist „B“ objektil ehk restoranis

XXX perioodil 22.11.-07.12.2017, mis on kooskõlas asjas esitatud tõenditega.

Kostja 20.02.2018. a vastuses hageja kohtuvälisele nõudele (tl 8) on hageja seisukohal, et arves nr

16-01.2018 toodud töötundide arv on ülepaisutatud ning arve on esitatud ka paigalduse puuduste

kõrvaldamise eest. Sama kordab kostja vastuses hagile (tl 15) ja täiendavas vastuses hagile (tl 25).

Ühtegi tõendit selle kohta, mis puudused hageja töös esinesid, millal hageja need kõrvaldas ning

milline osa hageja töötundidest läheb puuduste kõrvaldamise alla, hageja esile toonud ega tõendanud

ei ole.

Kuna pooltevaheline praktika ei näinud ette töö üleandmise-vastuvõtmise aktide koostamist, saab

väljakujunenud praktika järgi lugeda töö tellijale üle antuks hiljemalt arve esitamisega. Kohus loeb

töö tellijale üle antuks hiljemalt 24.01.2018. a arve esitamisega (tl 135 pöördel). Kostja sai arvetega

tutvuda hiljemalt 25.01.2018. a, sest on esitanud sellele vastuse (tl 135 pöördel ja tl 140).

Kohtule ei ole esitatud tõendeid väidetava puuduse kõrvaldamise maksumuse kohta, mida saaks

hageja esitatud arvest maha arvata. Poolte kirjavahetus on stiilis „tule siia ja lepime milleski kokku“,

millest kohus saab järeldada, et konkreetseid summasid kostja ei teadnud, sest vastasel juhul oleks ta

need nimetanud. Samuti ei ole kostja esile toonud kui mitu töötundi kulutasid hageja töölised

puuduste kõrvaldamiseks, mille eest neile kokku lepitud tasu maksma ei peaks.

Ülaltoodust tulenevalt vähendab kohus hageja 16-01.2018. a arvest töötunnid, mida hageja

tõendatult (otsuse selgitava osa punktid 4-6) teostanud ei ole ning kostjal tuleb esitatud arvest nr 16-

01.2018 tasuda koos käibemaksuga 4924,50 eurot.

Kohus mõistab, et töövõtulepingutega kaasnevad tihti vaidlused teostatud töö kvaliteedi, puuduste

olemasolu ja kõrvaldamise, tasu suuruse ja muude lepingutingimuste täitmise üle. Käesoleval juhul

on pooled valinud oma praktikaks seaduses sätestatud lepingulise suhte ja selle täitmise

vormistamisnõuete mittejärgimise, mistõttu on pooltel endil raske tõendada ning kohtul pea võimatu

hinnata, mis objektiivselt pooltevahelises suhtes toimus ning kas keegi peaks millegi eest vastutama.

Kuna hageja tööd kostja objektil tegi, siis on hagejal õigus saada selle eest kokku lepitud tasu.

8. Hageja nõuab kostjalt arve nr 17-01.2018 (tl 3) alusel tasumata osa 1925,80 euro tasumist.

Esitatud arvest summas 5604 euro tasus kostja 3678,20 eurot ning keeldub ülejäänud osa tasumisest,

sest see on kostja hinnangul põhjendamatu.

Pooled ei vaidle selle üle, et hageja pidi paigaldama kostja tellimusel xxx asuvas xxx (nimetatud

dokumentides ja kirjavahetuses kui ka „xxx“ või „xxx“) objektil bürooruumi ja korteritesse 15 kööki

(tl 22 pöördel – 03.12.2018 eelistungi protokoll).

Hageja tööajaarvestustabeli (tl 102) kohaselt osutas hageja sellel objektil kostjale teenust 01.11.-

29.12.2017. Kohus loeb hageja 02.01.2018. a sõnumiga kostjale (tl 89) tõendatuks, et sellest ajast

edasi hageja kostjale xxx objektil teenust ei osutanud ning see lõppes hiljemalt 29.12.2017. a.

Hageja seadusliku esindaja e-kirjadega (tl 60-63) ja poolte sõnumivahetustega (tl 64-67) on

tõendatud, et paigaldataval mööblil esines puudusi või puudusid elemendid, mida kostja pidi

lõplikuks paigaldamiseks juurde tarnima.

Kostja põhjendab oma seisukohta asjaoluga, et tema hinnangul paigaldas hageja köögimööblit

keskmisest kauem ning selle eest tasumine ei ole õigustatud. Hageja esitab kostja seisukohale

vastuväite, mille kohaselt ei tarninud kostja piisava kiirusega mööblit või selle elemente ning hageja

pidi kostja tegevuse järel ootama.

Kohus loeb xxx OÜ teostatud tööde aktide ning arvega (tl 17-19) tõendatuks, et xxx OÜ paigaldas

alates 03.01.2018. a xxx objektil köögimööblit.

Kohus loeb 29.12.2017. a e-kirjaga (tl 27) tõendatuks, et selleks kuupäevaks oli hageja paigaldanud

tervikuna 6 kööki ning 2 kööki olid puudustega (ilma ühenduste, elektriühenduste ja ülemiste

kappideta) ning valminud töö kogust võib hinnata kostja väljendatud mahuna 6,25 kööki.

xxx OÜ 26.01.2018. a arve kohaselt osutas ta kostjale montaažitööd 256 tunni ulatuses. Eeldusel, et

xxx OÜ paigaldas 8,75 kööki, siis kulus ühe köögi paigaldamisele 29,26 tundi.

Hageja arve nr 17-01.2018 kohaselt kulus hagejal 6,25 köögi paigaldamisele 296 tundi ehk ühe

köögi kohta 47,36 tundi.

Pooled ei vaidle, et töö tunnihinnaks oli kokku lepitud 15 eurot tund, millele lisandub käibemaks.

Pooled ei ole tõendanud, et nende vahel oleks olnud kokkulepe selle kohta kui kiiresti peab ühe

köögi monteerima ja paigaldama. Seega tuleb lähtuda tavapärasest keskmisest kiirusest. Kuna

pooled ei ole tõendanud ega esitanud väidet, et xxx OÜ oleks köögid paigaldanud tavapärasest

kiiremini või et köökide paigaldamine nii kiiresti ei oleks võimalik, tuleb eeldada, et tegemist oli

tavapärase kiirusega ning seda olukorras kus tegemist oli standardsete köökidega.

Kohus ei pea põhjendatuks hageja väiteid selle kohta, et kostja oli viivituses mööbli ja selle detailide

tarnimisega ja see tekitas tööseisakuid. Esitatud tõenditest nähtuvalt pidi hageja tarnima üksikuid

elemente, mis ei takistanud konkreetse köögi muude elementide paigaldamist või siis mõne teise

korteri köögi paigaldamist. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et hageja ajakulu on ülepaisutatud

ning eluliselt usutav ei ole tööseisakud nii pika aja jooksul, et see suurendaks ühe köögi

paigaldamise aega kahekordseks võrreldes tavapärase paigalduskiirusega.

Kohus peab 6,25 köögi põhjendatud paigaldamise ajakuluks 182,87 tundi (6,25 x 29,26 tundi). Seega

on hageja õigustatud saama tasu 2743,05 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 3291,66 eurot.

Kostja on hagejale nimetatud summa tasunud ja selle üle pooltel vaidlus puudub. Poolte kokkuleppel

pidi tellija tasuma ka parkimiskulu ning lisakulude eest, mis on 17-01.2018 arvel kajastatud ning

mida tõendavad kviitungid ja kaardirakenduse väljavõtted (tl 68-74). Kostja on nimetatu tasunud

enne hagiavalduse esitamist.

Kohus jätab hageja nõude arve nr 17-01.2018 tasumata osa 1925,80 tasumise nõudes rahuldamata.

Kostja on saadud teenuse eest hagejale juba tasunud.

9. Hageja nõue kostja vastu oli hagiavalduses 7835,80 eurot (esialgses hagiavalduses on ekslikult

nimetatud summaks 7836,80 eurot). Kohus jättis arvest nr 13-01.2018 tuleneva nõude rahuldamata.

Arvest nr 16-01.2018 rahuldas kohus 4924,50 eurot. Arvest nr 17-01.2018 tuleneva nõude jätab

kohus rahuldamata.

Seega rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 4924,50 eurot.

Hagejal on õigus nõuda rahalise kohustusega täitmise eest viivist VÕS § 113 lg 1 alusel. Hageja on

selle nõude esitanud. Kuna see on seadusest tulenev õigus, milleks pole poolte kokkulepe vajalik

ning mille nõudmise välistamise kokkulepet ei saa majandus- ja kutsetegevuses tegutsevad isikud

sõlmida (VÕS § 113 lg 10), rahuldab kohus hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja seadusjärgse

viivise 8% aastas alates arve nr 16-01.2018 sissenõutavaks muutumisest 31.01.2018 kuni kohase

täitmiseni.

10. Kohtu hinnangul on asjassepuutumatud ja ebavajalikud järgmised menetlusosaliste esitatud

tõendid, mida kohus otsuse tegemisel ei arvesta: 1) hageja ja kostja kirjavahetus suvel 2017 (tl 28);

2) poolte esindajate kirjavahetus mais 2017 (tl 37); 3) korruseplaanid (tl 81-85); 4) teenuste hinnakiri

(tl 101); 5) korruseplaanid (tl 128-132); pildid mööblist ja mööblijoonised (tl 156-164); 6) XXX

joonised (tl 202-216).

11. Kohus jätab rahuldamata kostja 30.09.2023. a vastuväite kohtu tegevusele selle eest, et kohus

võttis vastu hageja 19.07.2021. a esitatud menetlusdokumendid. Kuigi kohus andis 03.12.2018. a

eelistungil pooltele tähtaja seni esitamata tõendite ja seisukohtade esitamiseks, ei lõpetanud kohus

tähtaega andes eelmenetlust. 19.07.2021. a eelmenetlus kestis ning hagejal oli õigus täiendavaid

dokumente esitada. Kohus kohtles pooli võrdselt ja andis kostjale võimaluse esitada oma seisukoht

hageja 19.07.2021. a menetlusdokumentidele, mida kostja ka kasutas. Kohus ei ole rikkunud

menetlusõiguse normi, mistõttu jätab kohus kostja vastuväite kohtu tegevusele tõendite

vastuvõtmisel rahuldamata.

12. Kohus rahuldab kostja 24.11.2023. a taotluse protokolli parandamiseks. Parandatud ja kohtu

poolt 07.02.2024. a allkirjastatud protokoll on lisatud tsiviilasja toimikusse.

Menetluskulude jaotus

13. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 177 lg 1 p 2 järgi määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast

tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes

osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

14. Hageja palub 15.11.2023. a menetluskulude nimekirjas kostjalt välja mõista hageja menetluskulu

6070,97 eurot ning määrata menetluskuludelt kindlaks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni.

Hageja sõnul on arve ilma käibemaksuta ning osutatud teenused on seotud käesoleva tsiviilasjaga.

Kohtu hinnangul on hageja menetluskulude nimekirjas toodud teenuste maht ja ajakulu ülepaisutatud

ja kohus vähendab seda.

28.10.2020. a arves nr 25 soovib hageja saada lepingulise esindaja A F makstud tasu 14.05.2020. a

toimingute eest. Kohtule esitatud volikirjast nähtuvalt sai lepinguline esindaja volituse hageja

esindamiseks 11.06.2020. a, mistõttu vähendab kohus arves nr 25 toodud kulu 15.05.2020. a

menetlustoimingu eest 40,83 euro võrra.

Hageja lepingulise esindaja 05.05.2021. a arves nr xxx jääb kohtule arusaamatuks 21.-23.12.2020. a

ja 29.01.2021. a Ea S pretensiooni ja arvetega seotud töö seotus käesoleva tsiviilasjaga. Kohus

vähendab selle arvelt hageja menetluskulu.

Kohtu hinnangul on 28.10.2020. a arves nr 25, 05.05.2021. a arves nr MA2100035 ja 10.10.2021. a

arves nr MA21101036 toodud töö mõistlik ning vajalik maht kokku 15 tundi ja selle eest tasu 80

eurot tunnis. Kogu nimetatud arvetes kajastatud töö lõppes hageja 19.07.2021. a

menetlusdokumendiga. Arvestades selle menetlusdokumendi sisu ja asjakohatute tõendite mahtu,

peab kohus mõistlikuks ja vajalikuks ajakuluks sellele eelnenud tööks ja selle koostamiseks 15 tundi

ehk rahas väljendudes 1200 eurot.

Hageja 16.06.2022. a arves nr MA19 toodud tööd ja selle eest makstud 591,85 euro suurust tasu

peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks.

Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 600 eurot.

Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks 2391,85 eurot.

15. Kostja 08.01.2024. a menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulude suuruseks

ilma käibemaksuta 1275 eurot, mille eest sai kostja õigusabi 42,5 töötunni ulatuses, tunnihinnaga 30

eurot tund.

Kohus on seisukohal, et kostja menetluskulud on vajalikud ja mõistliku suurusega ning kohus

määrab kostja menetluskulude suuruseks kokku 1275 eurot.

16. Hageja põhivõla nõue oli hagiavalduses 7835,80 eurot. Kohus rahuldas selle osaliselt summas

4924,50 eurot ehk 62,85% ulatuses. Kohus jagab menetluskulu TsMS § 163 lg 1 alusel vastavalt

hagi rahuldatud osa suurusele. Kuna kohus rahuldas hagist 62,85% suuruse osa, siis peab kostja

tasuma 62,85% hageja menetluskuludest ning hageja 37,15% kostja menetluskuludest.

Kohus tasaarvestab TsMS § 445 lg 1 alusel poolte vastastikuse menetluskulude nõude, mille

tulemusena peab kostja tasuma hagejale menetluskulu 1029,62 eurot (hageja nõue kostjalt 1503,28

eurot ja kostja nõue hagejalt 473,66 eurot).

/allkirjastatud digitaalselt/

Alan Biin

Kohtunik

Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 29.10.2024 määrusega.