2-24-263/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Kohtumääruse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

07. veebruar 2024, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-263

Tsiviilasi

A K kaebus kohtutäitur Elina Vilippuse 18.12.2023 otsuse

peale täiteasjas nr 022/2023/8229

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: A K (isikukood xxx)

Avaldaja esindaja Erkki Evart (OÜ Õigusbüroo Liivak &

Suurväli; e-post: erkki.evart@kaitsja.ee

Puudutatud

isik:

kohtutäitur

Elin

Vilippus

(e-post:

elinvilippus.buroo@taitur.vilippus.ee)

Sissenõudja: Bigflash OÜ, registrikood 11176363; e-post:

esti.ehatamm@gmail.com)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Jätta rahuldamata A K kaebus kohtutäitur Elina Vilippuse 18.12.2023 otsuse peale

täiteasjas nr 022/2023/8229.

2. Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Kuivõrd asjas ei nähtu, et kohtutäituril ja

sissenõudjal oleks tekkinud asjas menetluskulusid, siis kohus nende menetluskulusid

avaldajalt välja ei mõista.

3. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord ning tähtaeg

Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse

esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Asjaolud

1. A K suhtes on alustatud täitemenetlus täiteasjas nr 022/2023/8229 sissenõudja Bigflash

OÜ 03.11.2023 täitmisavalduse alusel. Täitedokumendiks on 05.10.2023 koostatud

sundenampakkumise akt nr 022/2023/4019.

2. 05.10.2023 kordusenampakkumise akti kohaselt ostis kinnisasja asukohaga xxx,

registriosa numbriga xxx (edaspidi korteriomand) OÜ Bigflash (reg. nr 11176363), mille

esindaja on xxx, hinnaga 89 000 eurot.

3. 20.11.2023 väljastas kohtutäitur Elin Vilippus kinnisasja väljaandmise täitmisteate,

mille kohaselt on võlgnik A K suhtes algatatud täitemenetlus nr 022/2023/8229.

Sissenõudja Bigflash OÜ esitas kohtutäiturile avalduse, millest tulenevalt on korteriomand

xxx, A K valduses. Kohtutäitur tegi ettepaneku täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks

tähtajaga 19.01.2024 ning kui võlgnik täitedokumenti ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult

ei täida, toimub kinnisasja äravõtmine ja sundkorras väljatõstmine 24.01.2024 kell 11:00.

4. 20.11.2023 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse kohaselt nõudis kohtutäitur A Klt

täitmisteate toimetamise eest elektroonposti vahendusel tasu summas 18 eurot; täitmisteate

võlgnikule kättetoimetamise eest tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud viisil tasu

summas 36 eurot ja kohtutäituri põhitasu 300 eurot.

5. A K esitas 23.11.2023 kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse

peale. Kaebuse läbivaatamine toimus 08.12.2023 kohtutäituri büroos. Kohtutäitur jättis

oma 18.12.2023 otsusega A K kaebuse rahuldamata ja kohtutäituri tasu otsuse muutmata.

6. A K esitas 05.01.2024 kaebuse Harju Maakohtule, milles taotleb tühistada kohtutäitur

Elin Vilippuse 20.11.2023 otsus täiteasjas nr 022/2023/8229 tasu väljamõistmise osas.

Kohus jättis 10.01.2024 asja käiguta ning kohustas puudused kõrvaldama. Harju Maakohus

võttis kaebuse menetlusse 18.01.2024 ning andis kohtutäiturile ja sissenõudjale tähtaja

avaldusele arvamuse esitamiseks.

Avaldaja nõue ja põhjendused

7. Avaldaja leiab, et Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse poolt 20.11.2023 koostatud

kinnisasja väljaandmise täitmisteade, kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus täiteasjas nr

022/2023/8229 tuleb tühistada.

8. Avaldaja

on

asunud

seisukohale,

et

xx

xxx

OÜ

nõude

alusel

müüdi

sundenampakkumisel maha xxx OÜ-le kuuluv korteriomand OÜ-le Bigflash, mille

esindaja on xxx. A Kle jääb arusamatuks, miks käsitletakse teda algatatud täiteasjas

võlgnikuna, võttes arvesse, et A K vastu ei ole ühelgi isikul võlanõuet. A K oli

korteriomandi kaasomanik kuni 01.juunini 2021, pärast mida ostis selle xxx OÜ.

Korteriomandisse jäid mõned kaebajale kuuluvad isiklikud esemed ning rahvastikuregistris

oli märgitud korteriomand A K elukohaks, millest avaldaja teadlik ei olnud, arvates, et uus

omanik on lasknud tema andmed eemaldada. Peale seda kui avaldaja sai teadlikuks 14.

novembril 2023, et tal on korteriomandisse sissekirjutus, lasi ta ennast rahvastikuregistrist

eemaldada samal päeval, pärast mida temal enam korteriga kokkupuudet ei ole.

9. Avaldaja leiab, et kohtutäituri poolt esitatud 20.11.2023 dokument, mille alusel tuleb

avaldajal tasuda kohtutäituri põhitasu käesolevas menetluses 300 eurot on põhjendamatu

ning tuleb tühistada. Arvestades, et dokument on koostatud pärast seda kui A K oli

muutnud rahvastikuregistris oma andmeid. Seega nõuab kohtutäitur korteriomandi

vabastamist isikult, kes seda tegelikkuses ei valda.

10. Tõendamata on kohtutäituri väide, et avaldaja keelas tema isiklike asjade pildistamise

korteris. xxx OÜ omandas korteriomandi elektroonilise enampakkumise käigus 01. juuni

2021 ja võimaldas mõnda aega korteriomandit kasutada selle eelmistel omanikel.

Korterisse jäänud üksikute avaldaja esemete osas lepiti kokku, et need tagastatakse

avaldajale kokkuleppel. Esemete osas leppis avaldaja hiljem omanikuga, et need jäävad

omanikule.

11. Avaldaja on seisukohal, et kui avaldaja vastuväiteid ei ole piisavad, siis palub avaldaja

tühistada kaebajale määratud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus kui kaebaja suhtes

ebaõiglase otsusena, kohaldades analoogia korras TsMS §-i 162 lg 3.

Kohtutäituri seisukoht ja põhjendused

12. Kohtutäitur jäi 05.02.2024 vastuses oma 18.12.2023 otsuses avaldatud seisukohtade ja

selgituste juurde ning palub jätta kaebuse rahuldamata.

13. Kohtutäitur juhib tähelepanu, et menetluse alustamisel on kohtutäitur kaebajale kätte

toimetanud täitmisteate, milles on selgesõnaliselt märgitud kõik menetlusega seotud

asjaolud ning muuhulgas ka võlgniku peamised õigused ja ka kohustused (palve vabastada

korteriomand vabatahtlikult ning sellest teada anda; vabatahtliku täitmise tähtaeg; selgitus,

et juhul kui, kohustust vabatahtlikult ei täideta, siis toimub vara sundkorras vabastamine

ning võimalikud kulud jääda võlgniku kanda; palve teatada ruum väljatõstetava vara

paigutamiseks; selgitused seoses toimingu läbiviimisega ja asjade hoiustamise osas; viited

võlgniku õigusele esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi; viide asjaolule,

et täitedokumendi täitmisel vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul kuulub

tasumisele pool kohtutäituri põhitasu seaduses ettenähtust; õigus esitada kaebus

kohtutäituri tegevusele jms), mis kõik on seotud võlgniku õigustega kinnisasja

sundvabastamisele suunatud täitemenetluses.

14. Sissenõudja esitas kohtutäiturile täitmisavalduse kinnisasja valduse väljanõudmiseks.

Avaldus vastas täitemenetluse seadustikus esitatud nõuetele. Täitedokumendiks oli

sundenampakkumise akt, mille alusel on enampakkumisel kinnisasja ostnud isik kantud

omanikuna kinnistusraamatusse.

15. Kohtutäituri tasu sissenõudmiseks teeb kohtutäitur otsuse vastavalt KTS §-le 31. Otsus

tuleb edastada maksmiseks kohustatud isikule (käesoleval juhul kaebajale), otsus

menetluse alustamise tasu ja põhitasu kohta toimetatakse võlgnikule kätte koos

täitmisteatega. Täitemenetluse alguses näidatakse kogu põhitasu algne suurus koos

käibemaksuga seetõttu, et kui võlgnik täidab täitedokumendi talle selleks antud

vabatahtliku tähtaja jooksul, peab ta maksma kohtutäituri põhitasu pooles ulatuses. Selliselt

on kohtutäitur käitunud ka käesoleval juhul.

16. TMS § 5 lg 1 sätestab, et täitemenetluse osalised on isik, kes on täitmiseks esitanud

nõude (sissenõudja), isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (võlgnik). Käesoleval

juhul on korteri asukohaga xxx omanik OÜ Bigflash, kui täitemenetluse sissenõudja,

esitanud täitmisavalduse korteriomandi asukohaga xxx sundvabastamiseks ning

sissenõudja avalduse kohaselt oli korteri valdajaks mh ka A K, kes on ka korteri

sundvabastamisele suunatud täitemenetluses kohustatud isikuks ehk täitemenetluse

võlgnikuks. Täitmisteates võlgnikule on kohtutäitur selgitanud, et Riigikohtu 11.11.2015

määruse nr. 3-2-1-122-15 selgituste kohaselt on sundenampakkumise akt Täitemenetluse

seadustiku § 2 lg 1 p 15 järgi täitedokument kõigi täitemenetluses enampakkumisel ostetud

kinnisasjade valduse väljanõudmisel, st kõigi isikute suhtes, kes kinnisasja alusetult

valdavad, ilma et neid tuleks aktis nimetada. Selle sätte järgi võib kohtutäitur alustada

täitemenetlust sundenampakkumisel müüdud kinnisasja valdusest väljanõudmiseks kõigilt

valdajatelt kui vastava täitemenetluse võlgnikelt ning sellest tulenevalt on täitemenetluse

võlgnikuks ka A K.

17. Kohtutäitur ei ole mingil määral väitnud ega väida, et A K vastu oleks algatatud

täitemenetlusi, mis oleks suunatud mõne täitmata võlanõude täitmisele.

18. Asjaolu, et korteriomandi omanik on esitanud KOV-le nõude isikute välja

kirjutamiseks, ei taga mingil määral seda, et korteri valdus selle tagajärjel vabastatakse.

Kohtutäiturile teadaolevalt ei võtnud kaebaja pärast KOV pöördumist ka sissenõudjaga

ühendust ega ole mingil määral kinnitanud korteri vabastamist enda poolt.

19. Vältimaks menetlusosaliste õiguste kuritarvitamist ja samas tagamaks nende õiguste

säilimise, on kohtutäitur kaebuse lahendamisel palunud sissenõudja seisukohta menetluse

jätkamise kohta ning eraldi palunud ka A Klt ühest ja selgesõnalist kinnitust, et tema

sundvabastatava korteri ega selles asuva vara valdajaks ei ole. Sissenõudja palus A K

suhtes täitemenetlust jätkata, kuivõrd korteri valdust talle üle antud ei ole. A K

kohtutäiturile ei vastanud ega selgesõnaliselt valduse vabastamist ei kinnitanud, millest sai

kahjuks järeldada vaid seda, et ta korterit endiselt kasutab.

20. Asjaolu, et korteris olid endiselt temale kuuluvad asjad, on kaebaja ise selgesõnaliselt

märkinud kohtutäiturile esitatud kaebuses. A Kga kohtus isiklikult xxx korteris kohtutäituri

abi xxx 03.10.2023 kell 11:00, korteri enampakkumise läbiviimise ajal ja selle huvilistele

tutvustamise käigus (kohtulahendi nr. 2-23-13438 kaasabil).

21. Võib vastata tõele, et A K oli juriidiliselt korteri omanik kuni 2021 aastani, kuid korteri

valdamisega on ta vahetult seotud ka oluliselt hiljem. Asjaolu, et kaebaja ja tema

perekonnaliikmed vara aktiivselt kasutasid, kinnitas ka majas tegutsev korteriühistu.

Sissenõudja seisukoht

22. 25.01.2024 esitas sissenõudja OÜ BigFlash seaduslik esindaja xxx seisukoha, milles

toob välja, et korteriomandis elasid O K ja A K. Sissenõudja esitas 20.01.2022 eluruumide

rendilepingu. Lepingu kohaselt andsid xxx OÜ ja P B nõusoleku elamisõiguseks

korteriomandis P Bile, A Bale, S Bale, A Kle ja O Kile. Nõusolek jõustus lepingu

sõlmimise kuupäevast ja kehtis vähemalt 31.12.2027.

23. Sissenõudja poolt on edastatud ka päringu vastus Tallinna Linnavalitsusele, mille

kohaselt on korteriomandis sisse registreeritud A K ja O K. Päringule vastus on saadetud

23. oktoober 2023.

24. Sissenõudja toob välja, et Bigflash OÜ tasus oktoobrist kuni jaanuarini korteriomandi

kommunaalmakseid võlglaste eest, seetõttu soovis sissenõudja täpsustada, kas korter on

asustatud või reaalselt tühi. Korteriomandi korteriühistu juhatuse liige T L kinnitusel

telefonivestluse käigus detsembris ja jaanuaris elasid perioodil oktoober 2023 kuni jaanuar

2024 korteriomandis O ja A.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

25. Kohus vaatab esitatud avalduse läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 475 lg 1 p 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita

asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud

erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud

taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti

ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust

ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus

avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 15 järgi on hagita asjad ka kaebused kohtutäituri otsuste

peale. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit

pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise

kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus

lahendab asja kirjalikus menetluses. Kohus loeb menetlusosaliste ärakuulamiseks piisavaks

nende esitatud kirjalikud seisukohad. Avaldaja ja puudutatud isik ei ole taotlenud endi

ärakuulamist vahetult ja isiklikult.

26. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 1 kohaselt kaebuse kohta tehtud kohtutäituri

otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva

jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri

otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei

saa. Kohtutäitur on teinud 18.12.2023 otsuse, millega kohtutäitur lahendas avaldaja

kaebuse ning jättis selle rahuldamata. Avaldaja sai vaidlustatud kohtutäituri otsuse kätte

27.12.2023. Avaldaja esitas Harju Maakohtule kaebuse 05.01.2024. Seega on kaebus

esitatud õigele maakohtule ning tähtaegselt.

27. Kohus selgitab, et kontrollib vaid kaevatava otsuse seaduslikkust, mistõttu tuleb kohtul

lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud võlgniku kaebusest ning käesolevas avalduses

esitatud nõudest. Kohus selgitab, et kohtutäituri otsuse õiguspärasusele hinnangu andmisel

saab kohus anda õigusliku hinnangu, kas kohtutäituri tegevus oli kaebuses vaidlustatud

ulatuses ja kohtutäiturile esitatud kaebuse menetlemise ajal õiguspärane või mitte.

28. Avaldaja on toonud välja, et talle jääb arusaamatuks, mis põhjusel käsitletakse teda kui

võlgnikku, kuna ühelgi isikul ei ole tema vastu võlanõuet sh ka täitedokumenti, mille

alusel võlga sisse nõuda ning tema on korteriga seotud üksnes põhjusel, et korteris olid

mõned tema asjad. Avaldaja on kaebuses palunud tühistada kohtutäituri otsuse tasu

määramise kohta, põhjendades kaebust sisuliselt sellega, et kohtutäituril ei olnud õigust

täitemenetlust alustada kuna avaldaja ei olnud täiteasjas võlgnik. Riigikohus on selgitanud,

et kui võlgniku arvates on täitemenetlust formaalsete puuduste tõttu valesti alustatud, on

kohane õiguskaitsevahend kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamine TMS § 217 lg 1

alusel (RKTKm tsiviilasjas nr 2-19-6362, p 11.2). Kohus selgitab, ka et täitemenetluses

kehtib formaliseerituse printsiip, mille kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas

täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea

kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele

nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel

algatama täitemenetluse (RKTKm tsiviilasjas nr 3-2-1-132-07, p 10).

29. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ning sissenõudja ja kohtutäituri kirjalike

seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid

kogumis, leiab, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.

30. Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus koostas 20.11.2023 täiteasjas nr 022/2023/8229

kinnisasja väljaandmise täitmisteate ja otsuse kohtutäituri tasu väljamõistmise osas,

millega kohtutäitur otsustas sisse nõuda võlgnikult täitemenetluse alustamise tasu summas

ja kohtutäituri põhitasu summas 300 eurot. Võlgnik esitas 23.11.2023 otsuse peale

kaebuse, mille kohtutäitur jättis 18.12.2023 otsusega täiteasjas nr 022/2023/8229

rahuldamata.

31. Vaidlust ei ole selles, et sissenõudja OÜ Bigflash esitas 03.11.2023 kohtutäiturile

täitmisavalduse ja täitedokumendina 05.10.2023 sundenampakkumise akti täiteasjas

022/2023/4019.

32. TMS § 2 lg 15 kohaselt on täitedokumendiks muuhulgas ka sundenampakkumise akt,

mille

alusel

on

enampakkumisel

kinnisasja

ostnud

isik

kantud

omanikuna

kinnitusraamatusse, kinnisasja valduse väljanõudmisel. Käesoleval juhul ei ole vaidlust ka

selles, et OÜ Bigflash on kordusenampakkumise tulemusel saanud korteriomandi

kinnisasja registriosa numbriga 6083501 omanikuks.

33. Tulenevalt Riigikohtu seisukohast asjas 3-2-1-122-15 p 15 kohaselt saab lugeda nii

võlgniku kui kaasvaldajat enampakkumise akti alusel toimuva täitemenetluse osalisteks

ehk võlgnikeks TMS § 5 mõttes. Sama lahendi punkti 19 kohaselt on sundenampakkumise

akt TMS § 2 lg 1 p 15 järgi täitedokument kõigi täitemenetluses enampakkumisel ostetud

kinnisasjade valduse väljanõudmisel, st kõigi isikute suhtes, kes kinnisasja alusetult

valdavad, ilma et neid tuleks aktis nimetada. TMS § 2 lg 1 p 15 lihtsustab eelkõige

enampakkumisega kinnisasja omandi kaotanud kinnisasja seniselt omanikult kinnisasja

valduse väljanõudmist, ilma et selleks tuleks esitada kohtusse vindikatsiooninõue

asjaõigusseaduse § 80 mõttes. Kohus nõustub kohtutäituriga, et kohtutäitur võib alustada

täitemenetlust sundenampakkumisel müüdud kinnisasja valdusest väljanõudmiseks kõigilt

valdajatelt kui vastava täitemenetluse võlgnikelt, sõltumata sellest, kas neil on õiguslik alus

vara kasutamiseks või mitte. Seega on kohtutäitur iseenesest korrektselt alustanud

täitemenetlust, kuivõrd on olemas korrektne täitedokument ja vastav avaldus sissenõudjalt.

34. Avaldaja on toonud välja, et oli korteriomandi kaasomanik kuni esimese juunini 2021,

kuni toimus korteriomandi kordusenampakkumine, kus selle omandas xxx OÜ. Ostja

võimaldas antud korteriomandit kasutada avaldajal mõnda aega ning hiljem on seda välja

üürinud kolmandatele isikutele. Sissenõudja poolt esitatud eluruumi üürilepingu kohaselt,

mis on sõlmitud 20.01.2022 omandas avaldaja nõusoleku elamisõiguseks korteris ning

lepingu punkti 1.3 kohaselt on see jõustunud sõlmimise kuupäevast ja kehtiv kuni

31.12.2027. 23.11.2023 esitatud kaebuses kohtutäiturile toob avaldaja välja, et ainus, mis

teda korteriga seob on mõned sinna jäänud talle kuuluvad esemed. Lisaks

rahvastikuregistrisse oli kantud antud korter tema elukohana. 14. november kui avaldaja

sai teadlikuks, et uus omanik on taotlenud avaldaja rahvastikuregistrisse kantud elukoha

muutmist, lasi avaldaja registris elukoha muuta.

35. Avaldaja valdust korteriomandi osas kinnitavad kohtu seisukohal mitmed asjaolud.

Esiteks, kohtutäituri poolt avaldatu, et vara enampakkumiste läbiviimisel (periood kuni

03.10.2023) vara tutvustamisel viibis avaldaja korteris ja keelas korteris ka fotode

tegemise, viidates isiklikele asjadele. Avaldaja ei ole eitanud, et viibis 03.10.2023 korteris

vara tutvustamise juures.

36. Teiseks, kuigi avaldaja väidab, et xxx OÜ lasi korteriomandit eelmistel omanikel

kasutada üksnes mingi perioodi jooksul ning peale seda anti see üürile kolmandatele

isikutele, on eluruumi rendileping sõlmitud oluliselt pikemaks perioodiks. Kohus märgib,

et kui korteriomand oleks olnud kolmandate isikute valduses nagu avaldaja väidab,

puudunuks avaldajal igasugune mõistlik põhjus viibida korteris vara tutvustamise juures.

Seal oleks viibinud kolmandad isikud, kellele korter oli välja üüritud ja kelle valduses

korter tegelikkuses oli. Avaldaja ei ole ka väitnud, et esindas vara tutvustamisel korteri

tegelikke üürnikke.

37. Kolmandaks, 23.11.2023 esitatud kaebuses toob avaldaja välja, et korterisse jäid

mõned temale kuuluvad esemed, sh mööbliese ja kodutehnika asjad, mida ei olnud

võimalust ära viia. Kuivõrd kinnisasja sundenampakkumise käigus tuleb välja tõsta nii

seda valdavad isikud, kui ka kinnisasjal olevad asjad ning avaldaja on 23.11.2023

avalduses kinnitanud, et korteriomandis asuvad temale kuuluvad esemed ja asjad, oli

täitemenetluse algatamine tema suhtes põhjendatud. Avaldaja ei ole kohe pärast tema

suhtes täitemenetluse algatamist pöördunud kohtutäituri poole üheseltmõistetava

avaldusega, et tegelikult tal korterile valdus puudub, ta on korterist ära viinud oma

isiklikud asjad ja andnud korteri võtmed üle selleks õigustatud isikule. Avaldaja ei ole

sellist ühest kinnitust andnud ka pärast kohtutäituri e-kirja 04.12.2023 sissenõudjale ning

avaldajale ja tema esindajale. Alles Harju Maakohtule esitatud kaebuses toob avaldaja

välja, et korteriomandi omanikuga kokkuleppel pidid korteriomandis olevad ja temale

kuulunud esemed jääma korteriomanikule.

38. Neljandaks kinnitab sissenõudja poolt avaldatu avaldaja viibimist korteriomandis.

Sissenõudja tasus oktoobrist kuni jaanuarini korteriomandi kommunaalmakseid ja sellest

tulenevalt uuris, kas korteriomand on asustatud või reaalselt tühi korteriomandi ühistu

juhatuse liikmelt, kes omakorda kinnitas, et korteriomandis põlevad tuled ja liikumine käib

ning elanikeks on O ja A.

39. Tulenevalt eelnevast on kohus seisukohal, et korteriomandi valdus kohtutäituri poolt

täitemenetluse avaldaja suhtes algatamisel ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse

tegemise hetkel (20.11.2023) kuulus endiselt avaldajale. Avaldaja väide, et 14. novembril

2023 kui avaldaja sai teadlikuks sellest, et on taotletud korteriomandi uue omaniku

esindaja poolt avaldaja rahvastikuregistri andmete muutmist ja peale mida avaldaja on oma

andmed muutnud, ei ole kohtu seisukohal piisav, et välistada valdust korteriomandi üle.

Rahvastikuregistri andmete muutmine on võimalik ka olukorras, kus valdaja säilitab

valduse korteriomandi üle.

40. Kuivõrd kinnisasja sundvabastamise käigus kuuluvad väljatõstmisele nii asjad kui ka

isikud ning tulenevalt asjaolust, et avaldajal oli valdus korteri suhtes täitemenetluse

alustamise ajal säilinud, tuleb avaldaja kaebus kohtutäituri peale jätta rahuldamata.

Kohtutäitur on korrektselt alustanud täitemenetlust, kuivõrd on olemas korrektne

täitedokument ja vastav avaldus sissenõudjalt. Kohtutäitur on täitemenetluse käigus lisaks

omalt poolt teinud kõik, et kontrollida avaldaja vastu suunatud täiteavalduse põhjendatust.

41. Kohtutäituri seaduse § 28 lg 1 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline. KTS

§ 29 lg 1 esimese lause kohaselt koosneb kohtutäituri tasu menetluse alustamise tasust,

menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. KTS § 30 lõike 1 kohaselt menetluse

alustamise tasu maksab isik, kes taotleb ametitoimingu tegemist, kui seadusega ei ole

sätestatud teisiti. Täitemenetluses tasub menetluse alustamise tasu võlgnik, kui seaduses ei

ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt täitemenetluses tasub menetluse

põhitasu võlgnik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Muude ametitoimingute eest tasub

menetluse põhitasu isik, kes taotleb ametitoimingu tegemist, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti. KTS § 31 lg 1 ja 2 järgi menetluse alustamise tasu muutub sissenõutavaks

menetluse alustamisega. Rahalise nõude täitmisel muutub põhitasu sissenõutavaks

täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Mitterahaliste nõuete täitmisel ja muude

täitetoimingute tegemisel muutub põhitasu sissenõutavaks täitetoimingute lõpetamisega.

Vastavalt KTS § 32 lg 3 lisandub kohtutäituri tasule käibemaks. KTS § 36 lg 1 p 2 kohaselt

kinnisasja väljaandmise (väljatõstmine) täitetoimingu eest makstakse kindla põhitasu

määra alusel. Sama paragrahvi lõike 11 tulenevalt on kohtutäituri põhitasu käesoleva

paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud toimingu eest on 250 eurot ehk siis koos

käibemaksuga 300 eurot. Seega on kohtutäituri tasu otsuses väljatoodud põhitasu suurus

kooskõlas seadusega. Kohus ei tuvasta rikkumisi ka täitemenetluse alustamise tasu suuruse

määramisel.

42. Avaldaja on toonud 05.01.2024 Harju Maakohtule esitatud kaebuses välja, et kui kohus

asub seisukohale, milles avaldaja vastuväited ei ole piisavad, siis palub avaldaja tühistada

kaebajale määratud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse, kui kaebaja suhtes ebaõiglase

otsuse. Avaldaja palub kohaldada analoogia korras antud küsimuses õigusnormi TsMS §

162 lg 3.

43. Kohus selgitab, erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustikus §-is 173 sätestatud

regulatsioonist, mil kohtul on diskretsiooniõigus menetlusosaliste menetluskulude

õiglaseks kindlaksmääramisel, siis kehtiv kohtutäituri ametitasu regulatsioon ei võimalda

kohtutel võõranduda seaduses välja mõistetud kohtutäituri põhitasu suurusest selle õiglase

suuruse tagamiseks. See tähendab, kui kohtutäituri ametitasu vastab seaduses sätestatud

määrale ja on kooskõlas seadusega kohaldatud, siis ei ole võimalik kohtul konkreetse

menetluse siseselt kehtestatud kohtutäituri tasu suurusele hinnangut anda. Kohus selgitab,

et täitemenetluse võlgnikule ei ole võimalik anda ka menetlusabi tulenevalt TsMS § 180 lg

1 p 4, kuivõrd menetlusabi võib saada täitemenetlusega seotud kuludega seoses vaid

sissenõudja. Tulenevalt eelnevast jätab kohus avaldaja taotluse analoogia kohaldamiseks ja

kohtutäituri tasu tühistamiseks rahuldamata.

44. Seega jätab kohus 05.01.2024 esitatud kaebuse kohtutäituri 18.12.2023 otsuse peale

täiteasjas nr 022/2023/8229 rahuldamata.

45. Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning

seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta.

Menetluskulude jaotus

46. TsMS § 172 lg 1 järgi hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Sama paragrahvi lg 10 järgi kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja

notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riivilõivu

kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Kohus jätab menetluskulud avaldaja

kanda. Asjas ei nähtu, et kohtutäitur ja sissenõudja oleksid antud asjas kasutanud

lepingulise esindaja abi, seega kohtutäiturile ja sissenõudjale seaduse kohaselt neil tekkida

võinud ja hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

Kohtunik