4-24-184/9 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H TU O TS U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg 07.02.2024 Väärteoasja number 4-24-184 Kohtunik Anne PALMISTE Väärteoasi F.I väärteoasi Liiklusseaduse §22 lg.3

järgi Kaebuse esitaja

F.I sünd. 08.04.1983, isikukood XXX, elukoht xxx, töökoht XXX Kohtuväline menetleja

Asja MALAHHOVA Ida Prefektuuri eriasjade uurija

Juhindudes Väärteomenetluse seadusti §120 §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, ku ,

§156, §157 ja §158, maakohus

O T S U S T A S :

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri patrullitalituse

Jõhvi politseijaoskonna liiklusgrupi eriasjade uurija Asja MALAHHOVA 10.01.2024 otsus väärteoasjas nr.2440,23,005408 F.I karistamise osas Lii

7 lg.3

klusseaduse §22 järgi sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega tähtajaga tühistada osaliselt, s.o.

6 (kuus) kuud - karistuse suuruse osas.

Mõista F.I-le Liiklusseaduse §227 lg.3 alusel karistuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 4 (neli) kuud.

Ülejäänud osas jätta Ida Prefektuuri 10.01.2024 otsus väärteoasjas nr.2440,23,005408 muutmata.

F.I kaebus

jätta rahuldamata.

Liiklu on F.I kohustatud 5 (vi sseaduse §127 alusel

ie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult alates otsuse

30 päeva jooksul teatavakstegemisest.

Kohtuotsusega on Viru Maakohtu vahetult peale selle kuulutamist

s võimalik tutvuda 07.02.2024.

Asjaolud ja menetluse varasem käik

Politseiolitseijaoskonna patrullpolitseinik ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi p Taivo Veersalu koostas 14.12.2023 oprotokolli nr.AB 1636761 F.I

väärte

kohta selles, et viimane juhtis 14.12.2023 kell 12.31 Ida-Virumaal vallas

Lüganuse Sämi –

– Kiviõli õi (registreerimismärk Sonda teel mootors

dukit Audi A4 Avant

XXXXXX) asulasisesel teel kiirusega 105

- 4

+/ km/h. Suurim lubatud sõidukiirus sellel teel on 50 km/h. Seega ületas juht suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 51

km/h võrra. Sellega rikkus

rteo F.I Liiklusseaduse §15 lg.1 p. sätteid ja pani toime vää Liiklusseaduse §227 lg. järgi.

Politseipatrullitalituse ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna liiklusgrupi eriasjade uurija Asja Malahhova otsusega väärteoasjas nr.2440,23,005408 määrati iklusseaduse §227 lg. alusel karistuseks sõiduki F.I-le Li juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 6 kuud. Otsuse kohaselt teo toime pannud, on menetlusalune isik talle inkrimineeritud väär väärteoprotokoll on koostatud õigesti, väärteomenetlust välistavad asjaolud ja alused puuduvad. Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et menetlusalune isik on toime pannud ühe raskematest liiklusalastest väärtegude saluse isiku poolt ületatud sõidukiirus st. Menetlu oli suur. Kiiruse ületam äärmiselt ohtlik, kuivõrd juhitavust on suurel kiirusel ine on lihtsam kaotada. S

õidukiirus mõjutab nii liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust kui ka selle raskusastet. Sõidukiiruse niivõrd suur ületamine ei saa juhile märkamatuks jääda. Oma käitumisega seadis isik reaalsesse ohtu nii enda kui teiste liiklejate elu, tervise ja vara. Karistusregistri andmete kohaselt on isikul 1 kehtiv kriminaalkaristus ja 2 kehtivat väärteokaristust, millest üks on liiklusalane ja mille eest isikut karistati rahatrahviga.

Määratud rahatrahvi jättis isik tasumata ja eiras sel htuväline list karistuse liiki. Ko

menetleja on seisukohal, et isik ei tunne ennast karistatuna, kui talle määratakse rahatrah 27.11.2023 ldkasuliku v, mis jääb tasumata. Tasumata rahatrahv asendati ü tööga, mis on käesolevaks ajaks veel tegemata. Vaatamata sellele pani isik

14.12.2023 toime u Selline ue liiklusalase väärteo. käitumine näitab tema ilmset üleolevat suhtumist liiklusohutusse ja -reeglitesse ning hoolimatust oma tegudesse nende toimepanemise ajal. Menetlusaluse i ta ei ole siku käitumine näitab ka seda, et oma eelnevatest väärtegudest ja karistustest mitte midagi õppinud ega oma liikluskäitumises midagi muutnu isiku käitumine näitab üheselt seda, d. Menetlusaluse et rahaline mõjutamine oma eesmärki ei täida ja isik käitub endiselt liiklust ohustaval viisil, mistõttu on tema rahaline mõjutamine ammendunud ja tema suhtes tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, mis sunnib teda õiguskuulekusele ja eemaldab ta liiklusest. Tegemist on olukorraga, mille puhul on juhtimisõiguse äravõtmine möödapääsmatu. Karistus peab mõju avaldama, hoidmaks isikut seadusekuulekusel.

Otsuse kohaselt raskendavad asjaolud puudusid ning kergendava asjaoluna arvestas kohtuväline menetleja süü tunnistamist ja kahetsust.

Menetlusalune isik F.I esitas 12.01.2024 Viru Maakohtu kaebuse. le

Tegemist oli puudustega kaebusega, mistõttu Viru Maakohtu 17.01.2024 määrusega jäeti kaebus käiguta selle esitajale anti tähtaeg uduste kõr ning pu valdamiseks.

Menetlusalune isik F.I esitas 22.01.2024 Viru Maakohtule täiendatud kaebuse, milles palub asendada juhtimisõiguse äravõtmine rahatrahviga. K use sest see rahatrahv aeb kohaselt asendati tasumata rahatrahv üldkasuliku tööga, jäi tasumata seoses raskete aegadega. Üldkasuliku töö tegemise aja määrab selle korraldaja. Kaebuse esitaja ei pea õigeks, et kohtuväline menetleja on arvestanud ka tema kehtivat kriminaalkaristust ning teist kehtivat väärteokaristust, kuna need ei ole seotud liiklusalase väärteokaristusega. Kaebuse kohaselt ei ole selle esitaja liiklusele ohtlik. Sel salune korral lülitas menetlu isik püsikiirusehoidja sisse enne asulast väljumist, kuid tunnistab, et seda ei oleks tohtinud teha ning kahetseb seda. Kaebuse kohaselt on kohtuväline menetleja otsuses märkinud ka seda, et kaebuse esitaja S ei ole nii, kuna temaga koos istuvad tihti autos ka käitumine on üleolev. ee lapsed ja kaebuse esitaja ei paneks nende elusid ohtu. Kaebuse kohaselt on selle esitajal xx-kuune ja xx-aastane laps, kellega on tihti vaja käia ars käib Rakveres ning ka til. Kaebuse esitaja elab xxx, arstil ja kaupluses töötab Rakverest väljas. ei ole tööd, bussiga oleks võimalik sõita Rakver xxx esse, aga mitte sealt edasi. Kaebuse esitaja koos abikaasaga on ka abikaasa ema ainsad toetajad, ke

lle juurde on samuti vaja autoga sõita. Kõik kohustused ja sõidud jääksid abikaasa kaela, samuti tekiks rahaline auk, kui kaebuse esitaja ei saa tööl käia. Rahatrahv

on võimalik tasuda graafiku alusel. Kaebuse

esitaja oli nõus kirjaliku menetlusega.

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuur oma 31.01.2024 kirjalikus vastuses nr.3.1-

1.1/704-4

nõustus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ning palus kaebus jätta rahuldamata

ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kirjaliku vastuse kohaselt ei ole menetlusaluse isiku poolt kaebuses märgitud põhjendused sellised, millega oleks vastuvõetud otsuse muutmine põhjendatud. Vastavalt KarS §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse määramisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse määramisel võtta lähtepunktiks KarS eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. K

ohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik on toime pannud ühe raskematest liiklusalastest väärtegudest isiku poolt ületatud sõidukiirus . Menetlusaluse oli suur, mitte väh , selle ületus ei saa juhile märkamata jääda. em kui 51 km/h

Kiiruse ületamine on äärmiselt ohtlik, kuivõrd juhitavust on suurel kiirusel lihtsam kaotada, menetlusa dadele lune isik ei ole suuteline võimalikele esinevatele ohtlikele olukor õigeaegselt reageerima. üldteada, et tal On visel ajal on teeja ilmastikuolud juhtidele raskemad, teed on kohati libedad. V oli toime pandud asulas, äärtegu ülekäiguraja kõrval, mis omakorda suurendab liiklusohtu, kuna liikumas on vähekaitstud jalakäijad. K menetleja viitas oma kirjalikus ohtuväline vastuses ka juba otsuses märgitud Karistusregistri väljavõtte andmetele.

K menetleja leidis, et karistus Liikluskultuuri

ohtuväline peab mõju avaldama. tõstmise ja turvalisuse tagamise eesmärgil on seadusandja pidanud vajalikuks ohtliku väärteo toimepannud mootorsõiduki juhi juhtimiselt kõrvaldada. Kaebuse esitaja, kes on läbinud mootorsõiduki juhi koolituse, oli teadlik liiklusreeglitest ja Liiklusseadusega sätestatud s esitajal oli võimalik ette näha, millised negatiivsed anktsioonidest. Kaebuse tagajärjed tema õigusvastase käitumisega kaasnevad ning end õiguskuuleka ja kohusetundliku käitumisega nende tagajärgede eest kaitsta. Otsuse vastuvõtmisel arvestati kergendava asjaoluna kaebuse esitaja poolt süü tunnistamist ja kahetsust, raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kohtuv

ristuse ja äline menetleja on seisukohal, et kaebuse esitajale määratud ka liik mää on vastavuses nii teo raskusega kui ka menetlusaluse isiku süüga, määratud r ka huvidega. ristus on oma eesmärki täitev ning vastavuses õiguskorra kaitsmise

Maakohtu otsuse põhjendused

Maakohus, tutvunud oleva v F.I käes äärteoasja materjalidega, leidis, et kaebus ei ole sisuliselt ei kuulu sisulise rahuldamisele. põhjendatud ja lt

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi k

ohtuistungist osa võtta.

Käesolevas väärteoasjas nähtub menetlusaluse isiku poolt maakohtule esitatud kaebusest, et menetlusalune isik . on nõus kirjaliku menetlusega

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri 31.01.2024 kirjalikust vastusest nr.3.1-

1.1/704-4 Viru Maakohtu 24.01.2024 -24-184

päringule nr.4 nähtub, et kohtuväline menetleja lahendamisega kirjalikus menetluses. on nõus väärteoasja

Vastava

lt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tege

mise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteomen use seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahe etl ndamisel otsustatavad küsimused.

Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on karistus määratud Liiklusseaduse §227 lg.3 alusel.

Liiklusseaduse §227 lg.31 n juhi poolt lubatud äeb ette vastutuse mootorsõiduki suurima sõidukiiruse ületamise eest 41 - 60 kilomeetrit tunnis.

Seega tuleb käesolevas väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas lubatud suurimat sõidukiirust üle lubatud suurima sõidukiiruse ületamine tades, kas

oli kindlaks tehtud seaduse kohaselt astab menetlusalusele isikule ja ning kas määratud karistus v toimepandud väärteole.

Nagu nähtu väärteoprotokollist nr. AB b 14.12.2023 koostatud 1636761, on menetlusalune isik rikkunud Liiklusseaduse § nõudeid.

15 lg.1 p.2

Liiklusseaduse §15 lg.1 p. sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asula sisesel teel on

50 kilomeetrit tunnis.

Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusaluse isiku suhtes 14.12.2024 koostatud 1636761 l väärteoprotokolli nr. AB kohaselt juhtis ta samal päeval kel 12.31 Sonda teel Sonda alevikus Sämi –

– Kiviõli mootorsõidukit asulasisesel teel

kiirusega 105

- 4 km/h. +/

Käesolevas väärteoasjas ei ole eelneva üle vaidlust. Nimetatud asjaolu on menetlusalune isik ise ja koheselt tunnistanud selle kohapeal, märkides omakäeliselt ülekuulamise on ta väärteo t protokolli. Samuti oimepanemist tunnistanud ka maakohtule esitatud kaebuses.

Käesoleva väärteoasja materjalidele lisatud Kiirusmõõturi kasutamise 14.12.2023 protokolli k F.I poolt juhitud ohaselt teostati riikliku järelevalve korras moot Audi A4 Avant ) liikumiskiiruse orsõiduki (registreerimismärk XXXXXX mõõtmist Viru maakonnas Sonda alevikus Sä – – 14.12.2023 kell 12.31 Ida-

mi Sonda Kiviõli kiirusmõõturiga Stalker tee 17-ndal kilomeetril II MDR nr.AS004172, mis oli vastavalt 14.12.2023 kell 10.30 mperatuur vastas

testimisele töökorras, seadme tööte mõõtevahendi kasutusjuhendis ja mõõtemetoodikas esitatud nõuetele. Mõõtmise tehiolud olid järgmised: asula teel oli nähtavus hea, tegemi sisesel st oli valge ajaga

sademeteta kattega kahesuunalise 2 eraldusribaga seisis paremal märja teega. Mõõtja

, kiirusmõõtur oli paigaldatud sta Sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valiti tiivil.

mõõtmine paigal seistes Mootorsõidu sõidurajal, liikus üksinda, . k liikus esimesel

lähenes jälgiti . Kiirust

1 - 2 sekundit ja segavaid faktoreid ei olnud. Seadme helis ne

05 k

- 4 ignaal oli ühtla . Kiirusmõõturi lugem oli 1 m/h, laiendmääramatus +/ km/h ja lõplik mõõtetulemus ile näidati seadme tabloole fikseeritud

101 km/h. Juh lugemit,

mõõtmise ajal video/helitehnikat ei kasutatud.

Eesti Akrediteerimiskeskuse volitatud asutuse Metrosert taatlustunnistuse nr.TTRS- 23/0 AS004172 taadeldud 0219 kohaselt oli kiirusmõõtur Stalker II MDR nr. 05.10.2023, mõõtevahend läbis kordustaatluse ning vastab esitatud nõuetele, taatluskeht

ivude lõppkuupäev on 31.10.2024.

Maakohus leiab, et eeltooduga on

lubatud suurima sõidukiiruse ületamine menetlusaluse isiku pool kindlaks tehtud seaduse kohaselt.

t juhitud mootorsõidukil Asjaolusid, et menetlusalune

isik ei juhtinud mootorsõidukit väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas ning et lubatud suurima sõidukiiruse ületamine ei olnud tema suhtes tuvastatud seaduse kohaselt, ei ole vaidlustanud ka menetlusalune isik ise.

V kasutamise 14.12.2023 protokollist äärteoasja materjalides asuvast Kiirusmõõturi nähtub, et menetlusalune isik on tabloole fikseeritud lugemiga tutvunud ning eraldi märkusi avaldusi ei esitanud.

Väärteo toimepanemise tunnistamist ja kahetsust on menetlusalune isik kinnitanud ka maakohtule esitatud kaebuses.

Eelto enetlusalust odu alusel ja hinnates kõiki tõendeid kogumis leiab maakohus, et m isikut on põhjendatult karistatud Liiklusseaduse §227 lg.3 alusel, kuna ta rikkus

Liiklusseaduse § nõudeid. Maakohus nõustub kohtuvälise menetl

15 lg.1 p.2 eja otsuses toodud seisukohtadega väärteo toimepanemise osas ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt tõendite ka maakohtu esitatud le

kontrollimisega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit lubatud suurimat sõidukiirust ületades, siis kohtuvälise menetleja use tühistamiseks selles osas alust

ots ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusalu pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse se isiku poolt toime isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd ja õigusvastasust välistava d asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Sõiduk suurimat sõidukiirust i juhtimist lubatud ületades ei ole vaidlustanud ka menetlusalune isik korduvalt ise.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus menetlusaluse isiku karistamise osas jätta muutmata.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Liiklusseaduse §22 näe

00 trahviühikut

7 lg.3 b karistusena ette rahatrahvi kuni 2 , aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni.

Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule karistuseks

6 kuud. sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga

Nagu nähtub Liiklusseaduse §22 onist, on kohtuvälise menetleja poolt

7 lg.3 sanktsio

menetlusalusele isikule karistusena kohaldatud põhikaristusena rahatrahvist rangemat karistuse liiki .

– sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine

Maakohus nõustub siinkohal kohtuvälise menetleja otsustusega karistuse liigi osas ja leiab, et leebema karistuse liigi rahatrahvi ei ole –

– määramine käesolevas väärteoasjas antud menetlusaluse isiku puhul põhjendatud. Nagu maakohus juba eespool märkis, tuleb isaks isiku süüle §56 arvestada eri l vastavalt ristusseadustiku Ka

- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süüte . gude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt. ka Riigikohtu 17.05.2013 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-52-13).

Käesoleva väärteoasja materjalides olevast Karistusregistri väljavõttest nähtub, et menetlusalusel isikul on 1 kehtiv kriminaal-

2 kehtiva neist 1 on

ja

t väärteokaristust, liiklusalase väärteo toimepanemise eest 08.03.2020 mise väärteo eest . Nimetatud eel määrati menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 203 trahviühiku ulatuses, se da rahatrahv

i menetlusalune isik ära ei tasunud. Viru Maakohtu 27.11.2023 määrusega asendati nimetatud tasumata rahatrahv üldkasuliku tööga 20 tundi tegemise tähtajaga

2 kuud. Käesolevas väärteoasjas on menetlusalune isik süüteo toime pannud

14.12.2023, seega 2 nädala möödumisel peale karistuse asendamist. Maakohus nendib,

et menetlusaluse isiku puhul on tegemist sellise kiiruse ületajaga, kes oma varasematest karistustest ei tee ming aastaid tasumata. eid järeldusi, jättes rahatrahvi

Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja selles osas, et menetlusaluse isiku varasem käitumine annab alust arvata, et karistuseks taaskord rahatrahvi määramine ei ole enam piisav meede, vältimaks uute süütegude toimepanemist tema poolt. Rahatrahvi näol on antud menetlusaluse isiku puhul tegemist karistusega, mis ei avalda talle mingit karistuslikku ega eripreventiivset mõju. Põhikaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine on antud menetlusaluse isiku puhul vajalik, et tagada tema ajutine m teosalemine liikluses. Menetlusaluse isiku suhtumist liiklusreeglitesse stab ka it ilme tema omakäeline seletus ülekuulamise protokollis: (tsitaadi algus) Olin mõttes mujal seoses psega, nimelt olin -Virumaal xxx linnast suunaga Ida-Virumaale la teel Lääne

xxx linna lapsega mselgelt ei olnud tegemist eluohtliku

ära leppima (tsitaadi lõpp). Il ja kiiru kui menetlusalune isik se ületamist vältimatult vajava olukorraga. Vastupidi, suudab väga suurel kiirusel sõites oma mõtteid mujal hoida, tuleb tal liikluses eriti tähelepanelik olla.

Mootorsõiduki juhti suurima sõidukiiruse piirmäära ületad mine lubatud

es on alati tahtlik tegu, mille puhul on sõiduk liikluses kõrgendatud ohu allikas. Juhtid es sõidukit suurimat sõidukiiruse piirmäära ületades, on igal ju lubatud

hul tegemist ohuga nii enda kui teiste elule, tervisele ja varale. Lubatud suurima sõidukiiruse ületamine on igati taunitav, lubamatu ja ohtlik ning see mõjutab nii liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust kui selle raskusastet. Tegemist on otsese tahtlusega toimepandud väärteoga. Maakohus leiab, et menetlusaluse isiku süü on suur. Käesolevas väärteoasjas tuleb tähelepanu osutada ka asjaolule, et tegemist oli asulasisese teega, ül käiguraja läheduses ja päevasel ajal, mil lisaks tavajalakäijatele e

on liikumas ka lapsed. igati menetleja viitega Samuti nõustub maakohus kohtuvälise

asjaolule, et tegemist oli talvise olukorraga, kus teeolud on muuhulgas ka kiiruse ületamisel ng niivõrd suur kiiruse ületamine teistsugused ni

asula sees ei saanud kuidagi jääda menetlusalusele isikule märkama uks või arusaamatuks. Sõidukiiruse t

valik on alati juhi enda otsustada. Kaebuses viitas menetlusalune isik sellele, et kasutab sõidukiiruse valikul püsikiirusehoidjat ning käesoleval juhul lülitas selle sisse enne as Maakohus leiab, et see asjaolu ei anna kuidagi alust ula piirkonna lõppemist. kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks, vastupidi, see asjaolu näitab taaskord menetlusaluse isiku suhtumist kehtestatud kiirusepiirangutesse. Kui ka lähtuda asja rusehoidjat, siis olust, et menetlusalune isik kasutab sõidukiiruse valikul püsikii näitab see, et menetlusalune isik ei järgi kehtestatud kiirusepiiranguid ka muuhulgas väljaspool asula territooriumi, kuna tema poolt juhitud sõiduki kiiruseks mõõdeti vähemalt e §15 lg.1 p.1 alusel

101 km/h. Teatavasti on Liiklusseadus suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 km/h. Seega ei järgi menetlusalune isik püsikiirusehoidja sisselülitamisel älist kuidagi ei asulasisest ega -v kiirusepiirangut.

Käesolevas väärteoasjas ei tohi tähelepanuta jätta asjaolu, et isikut on varem väärteokorras Karistuse mõistmise

karistatud. loogika kohaselt peaksid karistused minema ikka järjest rangemaks ja seda põhjusel, et eelnevad karistused ei ole olnud järelikult piisavad, mõjutamaks isikut edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Kohus ei saa nõustuda sellise karistuspraktikaga, kus isikut, kes paneb järjepidevalt toime datav süütegusid, koheldakse iga korraga leebemalt või ei ole temale kohal karistus oluliselt rangem. Selline ka m tekitab isikus ristusõiguslik kohtlemine pige kar

istamatusetunde, kui tahtmise edaspidi süütegude toimepanemisest loobuda. Seetõttu on oluline, et menetlusalune isik saaks aru, et edasine samalaadne käitumine ja väärtegude toimepanemine on lubamatu. Tegemist ei ole tema esimese Liiklusseaduse nõuete rikkumisega Käesolevas väärteoasjas oli ületatud kiiruse määr väga suur, .

mille puhul on reaalne oht, et juht ei suuda õigeaegselt ja adekvaatselt erinevates olukordades reageerida. Põhikaristusena juhti isõiguse äravõtmine on antud m menetlusaluse isiku puhul vajalik, et tagada tema ajutine mitteosalemine liikluses. Eelduslikult välistab sellise põhikaristuse kohaldamine vähemalt liiklusalaste väärtegude edaspidise toimepanemise antud menetlusaluse isiku poolt. Oma elu tuleb korrald

ada selliselt, et ei tekiks vajadust ja soovi panna toime õiguserikkumisi.

Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis seda keskmist määra ületavana. ga järgnev karistus peab I

tavaolukorras olema suurem ja rangem eelnevast. Karistus peab olema selline, mis ei ole mugav ning mis piirab menetlusaluse isiku igapäevast elu ja tegevust. Kergema karistusliigi ammendumisel tuleb kohaldada raskemat karistusliiki.

Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt karistust raskendavad asjaolud puudusid ning karistust kergendavate asjaoludena on kohtuväline menetleja arvestanud süü tunnistamist ja kahetsust.

Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele i karistuse sanktsiooni keskmises . Oma sikule määranud määras 31.01.2024 kirjalikus vastuses nr.3.1-1.1/704-

4 on kohtuväline menetleja õigesti viidanud ka maakohtu otsuses eelpool märgitud kohtupraktikas väljakujunenud seisukohale, mille kohaselt tuleb karistuse määramisel/mõistmisel võtta lähtepunktiks eriosa normi sanktsiooni keskmine määr ning järgnevalt arvestada süü suuruse ja karistust kergendavata/raskendavate asjaoludega. Maakohus nendib, et käesolevas vää ei ole kohtuväline menetleja rteoasjas seda arvestanud.

Maakohus arvestab ise

siinkohal menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamist karistust kergendava asjaoluna ning leiab, et seega kuulub muutmisele. karistusmäär

Ülaltoodu al l tuleb kohtuvälise menetleja otsus menetlusalusele isikule määratud use karistuse liigi osas

jätta muutmata. Maakohus nõustub igati kohtuvälise menetleja otsuse p korrata. ga õhjendustega ja ei pea vajalikuks neid siinkohal uuesti Küll a leiab maakohus, et arvestades menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamist väärteo toimepanemisest alates, on suurust. seaduslik alus vähendada karistuse

M ohus

aak leiab, et põhjendatud on Liiklusseaduse §227 lg.3 alusel mõista menetlusalusele isikule karistuseks

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 4 kuud. Maakohus arvestab siinkohal nii konkreetse väärteo toimepanemise asjaoludega kui ka menetlusalust isikut iseloomustavate asjaoludega ele on viidatud

, millele kõig

juba käesolevas kohtuotsuses eespool.

Kaebuse kohaselt peab menetlusalune isik põhjendamatuks, et kohtuväline menetleja arvestas karistuse määramis ja ühe väärteokaristusega el ka tema varasema kriminaal- . Maakohus selle seisukohaga ei menetleja nõustu. Karistuse määramisel kohtuvälise poolt ja poolt on isiku varasema karistatuse arvestamine teda /või mõistmisel kohtu iseloomu K

e stava käitumisena igati põhjendatud. äesolevas väärteoasjas on kohtuvälin menetleja igati põhjendat d eelkõige menetlusaluse isiku varasemale ult viidanu

31.03.2020 karistusele Liiklusseaduse tud rahatrahvi §224 lg.2 järgi, mille alusel määra jättis menetlusalune isik vähemalt kuni 27.11.2023 tasumata, mil see asendati üldkasuliku tööga. Maakohus nõustub küll menetlusaluse isiku poolt kaebuses viidatuga selles osas, et üldkasuliku töö tegemise aja määrab selle korraldaja, kuid peab vajalikuks rõhutada, et üldkasulik töö asendati seoses menetlusaluse isiku poolt tasumata jäetud rahatrahviga. Viru Maakohtu 27.11.2023 määruse kohaselt ei olnud menetlusalune isik selleks ajaks rahatrahvi tasuma asunud ja rahatrahvist ei olnud tasutud mitte midagi. Maakohus n etleja otsuses õustub siinkohal igati kohtuvälise men viidatuga selles osas, et taaskord rahatrahvi karistuseks määramisel ei tunne menetlusalune isik end karistatuna Kaebuse

ja jätab selle taaskord tasumata. väidet selle kohta, et menetlusalune isik asub rahatrahvi mõistmisel seda tasuma graafiku alusel, ei pea maakohus eluliselt usutavaks, kuna menetlusaluse isiku varasem käitumine ei toeta seda väidet.

Kaebuse kohaselt leiab menetlusalune isik, et ta ei ole liiklusele ohtlik. Maakohus ei nõustu ka selle väitega varasemalt karistatud Liiklusseaduse §224 lg.2 järgi j . Olles a pannes nüüd vahetult peale karistuse asendamist toime väärteo Liiklusseaduse §227 lg.3 järgi, näitab see üheselt menetlusaluse isiku suhtumist Liiklusseadusega kehtestatud reeglitesse. Maakohus möönab küll, et tegemist ei ole süstemaatilise ja ühte liiki Liiklusseaduse rikkujaga, kuid seda on maakohus arvestanud juba karistuse suuruse

mõistmisel.

Kaebuse kohaselt leiab menetlusalune isik, et tema käitumine ei ole üleolev. Maakohus selle seisukohaga. Menetlusalune tahtlikult ei nõustu ka isik jättis tasumata varasema liiklusalase rahatrahvi, see asendati maakohtu 27.11.2023 määrusega üldkasuliku tööga. Vaatamata sellele pani menetlusalune isik 14.12.2023 toime uue liiklus Maakohtu alase väärteo. hinnangul näitab selline käitumine ilmselgelt menetlusaluse isiku suhtumist nii varasemasse karistusse kui ka üleolevat

selle asendamisse.

Kaebuse kohaselt seab juhtimis saluse isiku

sõiduki õiguse äravõtmine menetlu raskesse olukorda. Oma kaebuses viitas menetlusalune isik laste olemasolule, töökoha omamisele elukohast eemal ning abikaasa ema aitamise vajadusele. Vaatamata sellele, et maakohus andis menetlusalusele isikule oma 17.01.2024 määrusega võimaluse esita etlusalune isik seda ei teinud. da kaebuse väidete kinnitamiseks tõendeid, men Siinkohal peab olemasolu maakohus vajalikuks rõhutada, et ei sea laste ja töökoha menetlusalusel isikul kuidagi kahtluse alla, kuid nagu maakohus juba eelpool viitas, peab karistus olema selline, mis ei ole mugav ning mis piirab menetlusaluse isiku igapäevast elu ja tegevust. Mis puudutab abikaasa ema abistamise kohustust, siis on üksielaval õigus ja võimalus pöörduda igasuguse isikul

vajadusel abi saamiseks kohaliku omavalitsuse poole.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus menetlusaluse isiku F.I karistamise osas Liiklusseaduse §227 lg. järgi tühistada karistuse suuruse osas ning teha selles osas uus otsus

, mõistes talle karistuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 4 kuud.

Kuna menetlusalune isik taotles oma kaebu e menetleja otsuse ses kohtuvälis tühistamist sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise osa , mõistes s ja uue otsuse tegemist talle karistuseks rahatrahvi, jääb menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik