2-23-8037/26 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.02.2024.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-8037

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Q.Z hagi Y.G vastu elatise nõudes

2342,97 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja: Q.Z (isikukood XXX; elukoht xxx)

Hageja seaduslik esindaja: P.Z (isikukood XXX; elukoht

XXX; e-post xxx)

Hageja lepinguline esindaja: Rein Vaiksaar (e-post xxx)

Kostja: Y.G (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post xxx)

Kostja lepinguline esindaja: Olga Väina-Kesler (e-post

xxx)

Kohtuistung 18.01.2024

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista Y.G-lt tagasiulatuv elatis Q.Z kasuks perioodi eest 01.06.2022 kuni

01.06.2023 summas 2765,74 eurot.

3. Välja mõista Y.G-lt elatis Q.Z kasuks alates 02.06.2023 kuni Q.Z täisealiseks

saamiseni (s.o 21.01.2033) 260,33 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot, millele

lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot ja millest on maha arvatud

pool lapsetoetust 40 eurot).

4. Resolutsiooni p-s 3 märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1.

aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates

lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

5. Elatise summad kanda iga kalendrikuu 8. kuupäevaks Q.Z arveldusarvele nr

xxx, selgitusega: elatis.

6. Juhul, kui Y.G on kohtumenetluse kestel Q.Z-ile maksnud elatist, siis tasutud

summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.

7. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

02.06.2023 esitatud ja 13.06.2023 täpsustatud hagiavalduse kohaselt tegeleb P.Z (hageja

seaduslik esindaja) Q.Z-iga (hageja) alates sünnist ning kasvatab teda ja peab üleval. Lapse ema

Y.G (kostja) ei saada lapse ülalpidamiseks raha. Ema suhtleb lapsega iga paaris nädala laupäeval

alates kella 12:00 kuni pühapäeval kella 18:00. Ema ei osale lapse elus materiaalse, tervislike ja

hariduslike ning muudes lapsega puudutavates küsimustes. Hageja igakuised kulud moodustavad

kokku 540 eurot, sh eluasemekulud 150 eurot, kulutused toidule 200 eurot, sidekulud 30 eurot,

kulutused tervishoiule 10 eurot, kulutused hügieenitarvetele 10 eurot, kulutused koolikohustuse

täitmiseks 30 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 80 eurot, muud vältimatud püsikulutused

(taskuraha) 30 eurot.

Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista elatise miinimumsummas.

17.08.2023 täiendas hageja oma hagiavaldust ning palus kostjalt välja mõista ka tagasiulatuv

elatis summas 2 915,39 eurot perioodi eest 01.06.2022 kuni 01.06.2023.

Kostja vastus

Kostja märkis omas vastuses, et hageja ei ole kunagi varem nõudnud elatist. Kostja ostab

igakuiselt hagejale riideid ning ka toitu ja pakub meelelahutust. Samuti jääb kostjale

arusaamatuks, kuidas hageja seaduslik esindaja suudab kulutada lapsele 540 eurot kuus, kui tema

enda sissetulek on ainult 540 eurot pensioni näol ning lisaks saab ta 80 eurot sotsiaaltoetust.

Kostja töötab maniküüri meistrina ning tema suvine sissetulek jääb keskmiselt vahemikku 500-

600 eurot.

Kohtu põhjendused

1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja

vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele

osaliselt.

2. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama

oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla

väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4 ja lg 5

kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta

on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult

avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse

järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud

baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta

Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast.

Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada

lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kohus märgib, et alates 01.04.2023 on

baassummaks 249,78 eurot.

3. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hageja vanemateks on kostja ja P.Z (dtl

4). Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejaga käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejal on

seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes

materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid

peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku

ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on

õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada

tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse

ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust

osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt

tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama

õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse

ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).

4. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud

isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada

ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja

tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on

tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt.

Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi

määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest

ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh

tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud

kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud

regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema

arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad

saavad võimaldada.

Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et ta oleks hagejale elatist regulaarselt vähemalt

miinimumulatuses tasunud. Kostja on üksnes märkinud, et on ostnud hagejale riideid,

toitu ja pakkunud meelelahutust. Kohus peab vajalikuks selgitada, et ülalpidamise

andmine rahas, igakuiselt ettemakstult, võimaldab elatist lapse heaks vahetult kasutaval

seaduslikul esindajal arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel. Erinevate

teenuste ja kaupade eest tasumine ülalpidamise andmisena ei anna sellist kindlust ega

täida ülalpidamise eesmärki. Kui lapsest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele

elatisele osta lastele asju või tasuda teatud teenuste eest, siis võib ta seda teha täiendavalt

igakuisele elatisele või saavutada vastavasisuline kokkulepe teise vanemaga. Käesoleval

juhul puuduvad tõendid, et vanematel oleks kokkuleppeid teatud asjade ostmise osas.

Kokkuleppe puudumisel tuleks ülalpidamiskohustust täita siiski elatise tasumisena. Seega

ei arvesta kohus ülalpidamiskohustuse täitmisena erinevate kaupade ostmist (dtl 42-48).

Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et kostja poolt esitatud tšekid tõendavad üksnes

teatud kaupade maksumust teatud ajahetkel ning ei tõenda, kellele mida ostetud on.

Täiendavalt selgitab kohus, kui hageja isa soovib, et elatis kantakse üle hageja

pangakontole ning ei ole andnud/ ei anna nõuolekut ega ei kiida heaks, et

ülalpidamiskohustust täidetakse muul viisil, siis alaealisest lapsest lahus elava vanemana

ei saa ka kostja valida, kuidas ta ülalpidamist lastele annab.

Seega on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud.

5. Hageja on palunud välja mõista elatise miinimummääras. Hagiavalduse kohaselt

moodustavad hageja igakuised kulud kokku 540 eurot, sh eluasemekulud 150 eurot,

kulutused toidule 200 eurot, sidekulud 30 eurot, kulutused tervishoiule 10 eurot,

kulutused hügieenitarvetele 10 eurot, kulutused koolikohustuse täitmiseks 30 eurot,

kulutused riietele ja jalanõudele 80 eurot, muud vältimatud püsikulutused (taskuraha) 30

eurot.

Kohtu hinnangul on hagejate poolt välja toodud kululiigid igakuiselt vajalikud. Kohus

selgitab, et eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt laste eluasemevajaduse

rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-

69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva

eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse

eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma

ülalpidamiskohustusest. Samuti on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu, et

inimesed tarbivad igapäevaselt toitu ning vajavad riideid ja jalanõusid. Kohtu hinnangul

on ka eluliselt usutav hügieenivahendite kasutamine ning tervishoiukulude olemasolu.

Arvestades hageja vanusega on ka kooli- ja sidekulud usutavad ning ka taskuraha andmist

ei saa pidada ebavajalikuks. Kohus selgitab, et miinimummääras elatise väljamõistmine

tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja

areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab

alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse

vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema

tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13).

6. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta

ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele

isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102 lg 2 kohaselt ei

vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise

kohustusest, kuid kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama

tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele

elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas

vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kostja ei ole menetluses tõendanud, et ta ei oleks majanduslikult suuteline elatist tasuma.

Kohus on oma 05.09.2023 kirjas kostjale selgitanud, et kostjal tuleb m.h esitada selgitus

ja tõendid oma igakuiste sissetulekute (s.h võimalikud toetused) ja väljaminekute kohta

(dtl 82-85). Kostja on oma vastuses üksnes välja toonud, et ta töötab maniküürijana ning

tema igakuine sissetulek on 500-600 eurot. Täiendavalt on kostja esitanud kohtule oma

konto väljavõtte, millest nähtub, et perioodil 01.03.2023 kuni 05.09.2023 moodustasid

kostja sissetulekud kokku 5566,15 eurot, s.o keskmiselt 927,69 eurot kuus (dtl 101-108).

Kuigi kostja ei ole tõendanud oma igakuiste kulude suurust ja olemasolu, siis on

iseenesest eluliselt usutav, et teatud kulud kostjal igakuiselt ka tekivad (nt

eluasemekulud, toidukulud, hügieeni- ja tervisekulud jms). Arvestades aga kostja igakuist

keskmist sissetulekut, siis puudub alus elatise vähendamiseks PKS § 102 alusel. Kohtu

hinnangul on kostja oma majanduslikust olukorrast tulenevalt suuteline pidama hagejat

ülal ilma, et tema enda olukord muutuks vähemkindlustatuks.

Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui

ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma

lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga

ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-

2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel

tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema

osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-

07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite

saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid

esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures

tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik

elustandard.

7. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja elatise nõue alates hagiavalduse

esitamisest miinimumulatuses on põhjendatud.

8. Hageja on palunud välja mõista ka tagasiulatuva elatise perioodi eest 01.06.2022 kuni

01.06.2023 summas 2 915,39 eurot.

PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja

kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta

eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et

kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste

järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt

ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab

oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele

esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud

isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse

majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Eeltoodu ei

tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude

esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude

esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku

nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud,

nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt

elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes

lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13;

Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda

ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult

koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt

raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse

määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka

kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise

aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14).

Kuigi hageja ei ole käesoleval juhul tõendanud, et ta oleks järjepidevalt elatist kostjalt

nõudnud, siis ei tähenda see seda, et hageja oleks kaotanud õiguse ülalpidamist ka

tagantjärele nõuda. Ülalpidamiskohustus tuleneb seadusest ning kostja ei ole tõendanud,

et ta ei oleks olnud suuteline elatist miinimummääras hagejale tasuma või et tagasiulatuva

elatise väljamõistmisel satuks ta ise äärmiselt raskesse olukorda.

Kohus märgib, et perioodil 01.06.2022 kuni 31.01.2023 oleks tulnud kostjal tasuda elatist

igakuiselt summas 225,64 eurot, s.o kokku 1805,12 eurot (225,64 x 8 kuud). Perioodil

01.02.2023 kuni 31.03.2023 tuli kostjal tasuda elatist 215,64 eurot kuus, s.o kokku

431,28 eurot (215,64 x 2 kuud) ning 01.04.2023 kuni 01.06.2023 tuli tasuda elatist

260,33 eurot kuus, so kokku 529,34 eurot (260,33 x 2 kuud + 1 päeva eest 8,68 eurot).

Kokku on seega põhjendatud tagasiulatuv elatis summas 2765,74 eurot.

9. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks

välja mõista elatis alates 02.06.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni 260,33 eurot

kuus (baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast

50,55 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot). Samuti tuleb

kostjalt välja mõista hageja kasuks tagasiulatuv elatis perioodi eest 01.06.2022 kuni

01.06.2023 summas 2765,74 eurot.

Alates 02.06.2023 väljamõistetud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1.

aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste

seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust.

PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Hageja on palunud

määrata, et elatis kantaks üle 8.ndaks kuupäevaks. Seega tuleb elatise summad tasuda

hageja arveldusarvele iga kuu hiljemalt 8. kuupäevaks.

Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale maksnud elatist, siis tasutud summad

tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada.

10. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist

saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud

elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise

suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on

võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.

11. Käesolevas otsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 alusel

arvestamata, kuna need ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja

lahendust.

Menetluskulud

12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises

abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise.

Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 28.03.2025. a otsusega nr 2-23-

8037