2-23-15337/21 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Ulvi Loonurm ja Addis Tammiku

Otsuse kuupäev

07.02.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-15337

Tsiviilasi

X hagi Y vastu abielu lahutamiseks

Vaidlustatud otsus

Pärnu Maakohtu 04.12.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

3500 €

Menetlusosalised

ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja (apellant): Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 05.02.2024, millel osalesid mõlemad pooled

I. RINGKONNAKOHTU OTSUSE RESOLUTSIOON

I.1. Täiendada Pärnu Maakohtu 04.12.2023 otsuse resolutsiooni p 2 viitega abielu

sõlmimise ajale ja abieluakti numbrile ning täiendada samade asjaolude

tuvastamise osas ka otsuse põhjendusi. Täiendada sama otsuse resolutsiooni

p 5 sõnaga „pärast“ enne sõna „jõustumist“. Ülejäänud osas jätta sama otsus

muutmata.

I.2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

I.3. Ringkonnakohtu menetluskulud jätta poolte endi kanda.

I.4. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

II. KOHTUOTSUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS

II.1. Hagi rahuldada.

II.2. Lahutada X (X, isikukood XXXXXXXXXXX) ja Y (Y, isikukood

XXXXXXXXX) abielu, mis on sõlmitud XX.XX.XXXX ja mille kohta on

koostatud abieluakt nr XXX.

II.3. Abielu lõpeb päeval, millal kohtuotsus jõustub.

II.4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda ja rahaliselt kindlaks määramata.

II.5. Saata kohtuotsus pärast jõustumist kande tegemiseks Rahvastikuregistrile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

2 (3)

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

NÕUE JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. X (hageja) esitas 30.10.2023 Pärnu Maakohtule hagi Y (kostja) vastu abielu lahutamise

nõudes. Hageja avaldas, et abielulist kooselu ei ole üle kahe aasta, abielulised suhted on

pöördumatult lõppenud ja ta ei soovi muuta praegust perekonnanime. Kohtuistungil selgitas

hageja, et pooled elavad samal aadressil, kuid juba kaks aastat eraldi hooneosades. Abielulised

suhted lõppesid 12 aastat tagasi. Jagatavat ühisvara ei ole ja lapsed on täiskasvanud. Pooled

läbisid 2023. a kevadel nõustamise, mis ebaõnnestus. Hageja ei soovi rohkem nõustamist ega

leppimisaega. Pooled omavahel sisuliselt ei suhtle juba aastaid.

2. Kostja hagile tähtaegselt ei vastanud, aga vaidles sellele vastu suuliselt kohtuistungil.

Kostja ei soovi abielu lahutada. Hageja on kostja elus väga oluline inimene ja kostja austab

teda. On olnud erimeelsusi, aga hageja nimetatud 12 aasta jooksul abielu tegelikult jätkus.

Kostja soovib lepitust ja nõustamist. Kooselu toimib nii, et mõlemad teevad majapidamistöid,

hageja teeb rohkem. Pooled suhtlevad alati, kui nende juures käivad lapsed. Pooled magavad

eraldi ruumides kostja norskamise tõttu. Kostja esitas lepitusmenetluse läbiviimise taotluse,

mille maakohus jättis rahuldamata.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus rahuldas hagi 04.12.2023 otsusega (vaidlustatud otsus) ja lahutas poolte abielu

alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 164 lg 1 alusel poolte

endi kanda. Ühtlasi määras maakohus, et otsus tuleb edastada pooltele ja kande tegemiseks

Rahvastikuregistrile.

3.1. Kohus võib abielu lahutada ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu (PKS § 65 lg 1),

kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud (PKS § 67 lg 1). Abielusuhted on lõppenud, kui

abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi (PKS

§ 67 lg 2). Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, v.a juhul, kui see on

asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik (PKS § 67 lg 3).

3.2. Abielu on poolte vabatahtlik leping, mille saab lõpetada kohus ühe abikaasa hagi alusel

teise abikaasa vastu. Sealjuures ei saa kohus ega riik sundida abikaasasid abielu jätkama, kui

üks pool seda ei soovi. Kui ühel abikaasadest puudub selleks igasugune soov, ei ole kooselu

taastamine kohtu hinnangul võimalik. Hageja on veendunud, et ta suhte jätkamist ei soovi.

Pooled on kinnitanud, et nad osalesid nõustamisel 2023. a kevadel, kuid see ebaõnnestus. Poolte

selgitustest ei nähtu, et neil oleks abikaasadena ühine elu, kui välja arvata ühine aadress,

kohustused seonduvalt maja korrashoiuga ja pealiskaudne suhtlemine, kui kodus käivad

täiskasvanud lapsed. Neil asjaoludel pidas maakohus õigeks abielu lahutada.

POOLTE SEISUKOHAD

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asja

maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda. Kostja

toob esile, et pooltel on kolm täisealist last, neil on ühine aadress ja neile kuulub võrdsetes

3 (3)

osades osaühingu osa. Mõlemad osalevad ka selle ühingu tegevuses. Kostja leiab jätkuvalt, et

abielusuhted pole pöördumatult lõppenud ning poolte abielu vastab PKS § 15 lg-te 1 ja 2

tunnustele. Perenõustamine ebaõnnestus, sest nõustaja tegi sobimatu ettepaneku proovida

paaride vahetust. Kostja hinnangul on uus perenõustamine võimalik. Kohus oleks pidanud välja

selgitama abielu sõlmimise aja ja kohta ning perekonnaseisutoimingu kande numbri, aga praegu

jäi tuvastamata, kas poolte vahel üldse on kehtiv abielu – nii rikkus maakohus TsMS § 436 lg 6

ja § 230 lg 3. Ühtlasi ei ole otsuse resolutsioon selge ja täidetav, sest sealt ei nähtu, milline

abielu lahutatakse – nii rikkus maakohus TsMS § 422 lg 5. Käsitlemata jäi kostja väide, et

pooled ei maga samas ruumis kostja norskamise tõttu.

5. Hageja vaidleb kaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse sisuliselt muutmata, aga täiendab nii selle

resolutsiooni kui ka põhjendusi abielu sõlmimise andmetega (TsMS § 657 lg 1 p 2¹).

Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ja pooled kannavad ise oma menetluskulud.

7. Kostja heidab maakohtule ette abielu sõlmimise tuvastamata jätmist. Formaalselt on kostjal

õigus, sest vaidlustatud otsusest tõesti ei nähtu abielu sõlmimise aeg ega ka seda tõendava

dokumendi andmed. Ringkonnakohus tegi väljavõtte mõlema poole rahvastikuregistri

andmetest, millest nähtub, et nende abielu registreeriti XX.XX.XXXX (dtl 69). Ühtlasi selgitas

ringkonnakohus välja, et poolte abielu kohta vormistati abieluakt nr XXX (dtl 70). Pooled

nõustusid ringkonnakohtu istungil, et otsuse resolutsiooni saab nende andmetega täpsustada.

Siiski ei tähenda kostja etteheide, et maakohus oleks oluliselt rikkunud menetlusõigust. Abielu

lahutatakse hagimenetluses, st TsMS § 5 lg 1 kohaselt tuleb asja menetleda poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Mõlemad pooled avaldasid maakohtule, et nad

on seni olnud abielus ja kostja tugines ka abielu kestusele – 26 aastat. Kohtule ei tulene TsMS

§ 436 lg-st 6 ja ega § 230 lg-st 3 kohustust kontrollida abielu sõlmimise asjaolusid olukorras,

kus abielusuhe nähtub rahvastikuregistrist ja pooled abielusuhte olemasolu üle ei vaidle.

8. Maakohus kohaldas PKS sätteid õigesti. PKS § 15 lg-d 1 ja 2 nimetavad abikaasade

vastastikkused kohustused ning lg 3 võimaldab tugineda nende kohustuste rikkumisele abielu

lahutust nõudes. Eelnevast ei tulene, et abielu saab lahutada ainult olukorras, kus kõnealuseid

kohustusi on rikutud. Maakohus põhjendas õigesti, et abielu tuleb lahutada ka juhul, kui üks

abikaasa nõuab ja kohus tuvastab poolte abieluliste suhete pöördumatu lõppemise. Ühtlasi

rakendas maakohus õigesti PKS § 67 lg 2 eeldust, sest vaidlustamata asjaoludel on abikaasad

elanud sisuliselt eraldi enam kui kaks aastat. Siinjuures pole oluline, millisel põhjusel pooled

elavad eraldi. Samuti ei takista abielu lahutamist poolte ühised lapsed ega nende ühine osalus

ja tegevus äriühingus. Kohus ei pea suunama pooli perenõustamisele, kui samasisuline üritus

on korra juba luhtunud ja üks abikaasa enam uut nõustamist ei soovi.

9. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

Samasugune oli kulujaotus maakohtus, mistõttu pole vaja kulusid rahaliselt kindlaks määrata.

10. Ringkonnakohus esitab otsuse resolutsiooni juures kehtiva resolutsiooni tervikliku

sõnastuse, milles märgib kõigi seniste menetluskulude jaotuse (TsMS § 654 lgt 2² ja TsMS

§ 173 lg 1 ls 2). Lisaks tuleb parandada maakohtu otsuse resolutsiooni p 5 kirjaviga, lisades

sõna „pärast“ enne sõna „jõustumist“. Samas ei ole vaja resolutsioonis märkida otsustust

lahendi pooltele kättetoimetamise kohta.

(allkirjastatud digitaalselt)