Legislator Case Law & Legislation
2-22-7418/52 AI generated

2-22-7418/52 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-22-7418/52
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

GTS Group OÜ (hageja) esitas 18.05.2022 E.Du (kostja) vastu vindikatsioonihagi, nõudes kostjalt dokumentide üleandmist (toimiku I köide lk 1). Hageja täpsustas oma nõuet

Legislator headnote

AI generated

2-22-7418/52 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Hageja täpsustas oma nõuet

Keywords

AI generated
marriage register missing case documents obligation to register identity documents documents subject to special treatment application and registration procedure
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ants Mailend

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.02.2024, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-7418

Tsiviilasi

GTS Group OÜ hagi E.D vastu dokumentide üleandmise

nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: GTS Group OÜ (registrikood 14433501),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaarel Berg

Kostja: E.D (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Kadi Saluste

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Määrata menetluskulud hageja kanda.

3. Mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitis 8376 eurot.

4. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse §

113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud

1. GTS Group OÜ (hageja) esitas 18.05.2022 E.Du (kostja) vastu vindikatsioonihagi, nõudes

kostjalt dokumentide üleandmist (toimiku I köide lk 1). Hageja täpsustas oma nõuet

07.06.2022 avaldusega (I lk 44).

2. Kostja vaidles hagile vastu eitades dokumentide valdamist (I lk 82).

3. Harju Maakohus rahuldas hagi 08.12.2022 otsusega (I lk 199). Kohus kohustas kostjat

andma hagejale üle perioodist 20.02.2018–07.03.2022 kostja E.D valduses olevad GTS

Group OÜ raamatupidamise algdokumendid, kontoplaanid, sise-eeskirjad, aastaaruanded

koos bilanssidega, kasumiaruannetega, rahavoogude aruannetega, omakapitali muutuste

aruannetega ja raamatupidamise aastaaruannete lisadega, tegevusaruanded, majandusaasta

aruanded ja nende taksonoomia, lepingud, lepingute täitmisega/täitmata jätmisega

seonduvad dokumendid, ostuarved, müügiarved, osanike/juhatuse otsused, pearaamatu

väljavõte, detailne varade ja kohustuste nimekiri ja haldusorganite poolt GTS Group OÜ-

le tehtud ettekirjutused. Menetluskulud määrati kostja kanda.

4. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 05.04.2023 otsusega kostja apellatsioonkaebuse,

tühistas maakohtu 08.12.2022 otsuse ja saatis asja maakohtule tagasi uueks

läbivaatamiseks (II lk 31). Ringkonnakohtu hinnangul oli maakohus jätnud olulisi

asjaolusid tuvastamata ega selgitanud piisavalt tõendamiskoormise jaotumist

5. Asja uuel läbivaatamisel selgitas maakohus 21.06.2023 hageja nõudes esinevaid

probleeme (II lk 36).

6. Hageja esitas 18.08.2023 avalduse hagi muutmiseks (II lk 37). Uue nõudena taotles

hageja, et kostjat kohustataks 10 kalendripäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates

võimaldama hagejal tutvuda raamatupidamise seaduse § 9 lõike 1 kohase GTS Group

OÜ (registrikood 14433501) raamatupidamisregistri andmetega kontode kaupa

kronoloogilises järjekorras kõikide GTS Group OÜ (registrikood 14433501)

majandustehingute kohta ajavahemikul 20.02.2018 – 07.03.2022 ühes võimalusega teha

nendest andmetest väljavõtted või ärakirjad (nõudepunkt 2, II lk 37p).

7. Kostja vaidles hagi muutmisele vastu (II lk 45). Kostja väitel on tõendamata, et nõutud

dokumendid eksisteerivad ja on kostja valduses.

8. Kohus võttis 24.10.2023 määrusega uue nõude (p 6 eespool) menetlusse ja jättis kõik

eelnevalt menetluses olnud nõuded läbi vaatamata (II lk 66). Sama määrusega rahuldas

kohus osaliselt kostja taotluse menetluskulu tagatise saamiseks ja kohustas hagejat andma

tagatis summas 1020 eurot. Määrus jõustus 09.11.2023. Hageja maksis tagatise (II lk 70).

9. Kostja esitas uue nõude menetlusse võtmisele vastuväite (II lk 72). Kostja esitas ka

sisulised vastuväited. Hageja raamatupidamise eest vastutas perioodil 12.11.2018-

25.09.2019 hageja teine juhatuse liige Y, kes oli ühtlasi hageja kontserni finantsjuht. Kogu

hageja raamatupidamine ning dokumendid olid Y ning tema kaudu ka hageja valduses.

Pärast Y volituste lõppemist, ei andnud Y raamatupidamist kostjale üle, mistõttu

puuduvad kostjal raamatupidamise dokumendid. Raamatupidamise dokumendid on aga

olemas hageja uuel juhatuse liikmel Wl. Väär on hageja väide, et kostjal oli kohustus

korraldada hageja raamatupidamist ajavahemikul 20.02.2018 – 07.03.2022. Kostja

valduses ei ole hageja poolt nõutud raamatupidamisregistrit kontode kaupa

kronoloogilises järjekorras kõikide GTS Group OÜ (registrikood 14433501)

2 / 4

majandustehingute kohta ajavahemikul 20.02.2018 – 07.03.2022. Hageja ei ole

tõendanud, et hageja nõutav raamatupidamisregister üldse eksisteerib.

10. Pooled olid nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (18.05.2022 hagiavalduse p 20;

kostja 08.12.2023 avalduse p 45) ja kohus teatas 03.01.2024 asja lahendamisest

kohtuistungit pidamata (II lk 79). Ühtlasi selgitas kohus hagejale tõendamiskoormist ja

andis võimaluse täiendavate avalduste tegemiseks. Tähtaja möödudes määras kohus

lahendamise lõpuleviimise ajagraafiku (dtl 80).

11. Järgnevalt esitasid pooled oma menetluskulude nimekirjad.

Põhjendused

12. Kohus jätab hagi rahuldamata põhjendades seda alljärgnevaga.

13. Hageja soovib tutvuda oma raamatupidamisregistriga, mis kajastab majandustehinguid

perioodil 20.02.2018-07.03.2022. Hageja kui raamatupidamiskohustuslase kohta peab

selline andmekogum olema raamatupidamise seaduse § 2 lg 2, § 4 p 3 ja § 9 järgi olemas.

Hageja väitel peab vaidlusalune register olema kostja valduses, kuna kostja oli vastaval

ajal hageja juhatuse liige. Pole vaidlust, et nimetatud ajavahemikus on hageja juhatuse

liikmete hulka kuulunud teiste seas ka kostja. Kuna aga kostja registri valdust eitab, siis

hageja poolt esitatu tema nõude rahuldamiseks ei piisa. Seaduse järgi peaks

raamatupidamisregister olema nõuetekohaselt koostatuna olemas hagejal enesel. Vastutust

selle andmekogu nõuetekohase pidamise ja olemasolu eest kannavad kõik hageja

juhatusse vaidlusalusel perioodil ja täna kuuluvad juhatuse liikmed (äriseadustiku ÄS §

183). Hageja õigus nõuda raamatupidamisregistriga tutvumist ei tulene aga

raamatupidamise korraldamise kohustusest.

14. Nagu kohus on hagejale selgitanud, on mõeldav nõudeõiguse alus võlaõigusseaduse

(VÕS) § 1015 ja sellele sättele tuginedes hageja oma nõude esitanud ongi. Hagi oleks

võimalik rahuldada vaid juhul, kui oleks tõendatud, et nõutud dokument on kostja otseses

valduses. Kostja eitab valdust ja väidab, et pole dokumendi olemasolust teadlik. Hageja

pole tõendanud, et dokument on kostja valduses. Tõendamiskoormis lasus hagejal, mida

kohus on hagejale selgitanud (03.01.2024 määrus, II lk 79). Kohus ei nõustu hageja

seisukohaga tõendamiskoormise teistsugusest jaotumisest ainuüksi ÄS § 183 alusel.1 Selle

loogika järgi tuleks taotletud dokumendi otseseks valdajaks lugeda samaaegselt mitut

isikut (äriregistri andmetel on lisaks kostjale juhatuses olnud veel Q, Y ja W, I lk 8p). Kui

kostjat kohustataks võimaldama hagejale dokumendiga tutvumist olukorras, kus otsuse

täitmise objektiivne võimalikkus pole selge, ei saavutaks hageja tõenäoliselt oma eesmärki

ja hagi rahuldav kohtuotsus oleks tagajärjetu. Käesolevas asjas ei ole hagi suunatud kostja

valduse väljaselgitamisele viisil, mida Riigikohtu praktikas on erandlikult peetud VÕS §

1015 alusel võimalikuks.2 Õige poleks ka tõendamiskoormise ümberjagamine kostjale,

sest kostja peaks tõendama negatiivset asjaolu. Käesolevas asjas tehtud maakohtu otsuse

tühistamise põhjendustes ei nõustunud ringkonnakohus kostja valduse eeldamisega

ainuüksi raamatupidamise korraldamise kohustuse järgi (05.04.2023 otsuse p 36, II lk 35.

Vt ka maakohtu 08.12.2022 otsuse p 37, I lk 203).

15. Ei oleks ennekuulmatu, kui ÄS § 183 kohustust on rikutud ja hageja poolt nõutud

dokumenti polegi olemas. Ei ole ka ebatavaline, et kollegiaalses juhtorganis on ülesanded

1 Hageja 18.08.2023 avalduse p 11.4, II lk 40. Tallinna Ringkonnakohtu 16.03.2021otsuse p 8.

https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=296348214

2 RKTKo 3-2-1-108-10 p 15. https://www.riigikohus.ee/lahendid?asjaNr=3-2-1-108-10

3 / 4

organi liikmete vahel jaotatud nii, nagu kostja on käesolevas asjas väitnud. Omavaheline

tööjaotus ei võta aga juhtorgani liikmelt vastutust juhtorgani liikmele seadusega pandud

kohustuste täitmise korraldamise eest. Kostja väidetav teadmatus seadusega ettenähtud

raamatupidamisandmete olemasolu kohta viitab raamatupidamise korraldamise kohustuse

rikkumisele tema poolt. Selle tagajärgedega ei saa aga tegeleda käesolevas tsiviilasjas.

Raamatupidamise korraldamise kohustust rikkunud juhatuse liikmelt võib olla võimalik

nõuda selle kohustuse rikkumisega põhjustatud kahju (näiteks kulutused, mida hageja on

sunnitud tegema oma raamatupidamise nõuetekohaseks viimiseks) hüvitamist ÄS § 187

alusel. Võimalik on ka kriminaalvastutus karistusseadustiku § 381¹ alusel.

16. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 ja § 168 lg 2 alusel määrab kohus

menetluskulud hageja kanda. Kõik kostja vastu esitatud nõuded jäid läbi vaatamata või

rahuldamata (24.10.2023 määrus ja käesolev otsus).

17. Kostja palub välja mõista menetluskulude hüvitis 8376 eurot, millest 420 eurot on

apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv ja 7956 eurot lepingulise esindaja tasu 46,8

töötunni eest tunnitasumääraga 170 eurot (II lk 85). Kostja esitas esindaja töö kohta

üksikasjaliku aruande. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga.

Hageja lepinguliste esindajate töömaht oli 79,35 tundi, tunnitasumäär 160 eurot ja

esindajate tasu kokku 12 276 eurot (II lk 82). Vaidluse asjaoludes pole põhjust järeldada,

et hageja esindamiseks objektiivselt vajaliku töö maht oli kostja omast nii palju suurem,

mida kohus arvestab kostja menetluskulu põhjendatuse hindamisel. Hageja kostja

menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.

Kohus mõistab menetluskulude hüvitisena hagejalt kostja kasuks välja 8376 eurot. Kostjal

on võimalik taotleda sellest summast 1020 euro väljamaksmist OÜ Advokaadibüroo

Everhseds Sutherland Ots & Co poolt 06.11.2023 hageja eest makstud tagatise arvel.

18. Vastavalt kostja taotlusele (II lk 85p) ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus määruse

resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määra järgi.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ants Mailend

Kohtunik

4 / 4