1-23-2753/17 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

6. veebruar 2024

Kohtuasja number

1-23-2753

Kohtukoosseis

Mario Truu, Erkki Hirsnik ja Maarika Kuusk

Kohtuasi

Süüdimõistetu Vladislav Kljujevi (isikukood 39004052712)

vangistuse täitmisele pööramine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 12. jaanuari 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Vladislav Kljujev, määruskaebus

Teine määruskaebemenetluse

pool

Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakond

RESOLUTSIOON

Jätta Vladislav Kljujevi määruskaebus Tartu Maakohtu 12. jaanuari 2024. a määruse peale

läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse saab vaidlustada süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tallinna Vangla Tartu

kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul,

alates päevast, mil isik sai ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama.

MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 7. juuni 2023. a otsusega tunnistati Vladislav Kljujev süüdi ja teda karistati

karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi. Ära kandmata karistuseks loeti 1 aasta

5 kuud ja 27 päeva vangistust, mis asendati KarS § 69 lg 1 alusel 537 tunni üldkasuliku tööga.

V. Kljujev pidi KarS § 69 lg 4 kohaselt järgima üldkasuliku töö tegemise ajal KarS § 75 lg-s 1

nimetatud kontrollnõudeid. Lisaks seati talle KarS § 75 lg 2 p-s 8 sätestatud kohustus osaleda

kriminaalhooldaja

määratud

sotsiaalprogrammis.21.

detsembril

2023

esitas

kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande V. Kljujevi karistuse

täitmisele pööramiseks, sest ta pole täitnud nõuetekohaselt üldkasuliku töö tegemise ajakava. 12.

jaanuaril 2024 toimunud kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande juurde.

V. Kljujev selgitas, et ta on teinud ära kogu talle määratud töö. Üldkasuliku töö tegemise ajakava

on ta rikkunud seetõttu, et pidi vahepeal tegelema teiste asjadega. V. Kljujevi sõnul ei taha keegi

teda tööle võtta, mis pole tema mure.Tartu Maakohtu 12. jaanuari 2024. a määrusega pöörati V.

Kljujevile mõistetud karistus täitmisele. Kohus tuvastas, et V. Kljujev sooritas 2023. a augustisse

planeeritud 24 üldkasuliku töö tunnist vaid 11 tundi ja 45 minutit, septembrikuusse ette nähtud 34

üldkasuliku töö tunnist 23 tundi ja 30 minutit, oktoobrisse planeeritud 25 üldkasuliku töö tunnist

üksnes 12 tundi ning novembrikuusse mõeldud 28 üldkasuliku töö tunnist samuti kõigest 12 tundi.

Mõjuv põhjus üldkasuliku töö tegemata jätmiseks oli olemas ainult oktoobris 1 tunni ja 30 minuti

ulatuses. Ülejäänud osas puudus mõjuv põhjus üldkasuliku töö tegemata jätmiseks. V. Kljujevit

hoiatati korduvalt kirjalikult. Ta pole motiveeritud üldkasulikku tööd tegema. Tartus ei ole enam

2(2)

ühtegi koostööpartnerit, kes sooviks V. Kljujevile tööd pakkuda. Kuna ta ei ilmunud isegi Tartus

õigel ajal tööle, pole teda võimalik saata Tartust väljaspoole tööd tegema.

4. Maakohtu määruse vaidlustas V. Kljujev, kes pole nõus vangistuse täitmisele pööramisega.

V. Kljujev käis enda sõnul tööl ja näeb probleemi tööandjates.RINGKONNAKOHTU

SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et V. Kljujevi määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu, mistõttu tuleb

see jätta kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. Kaebuse saab

lugeda ilmselgelt põhjendamatuks siis, kui ringkonnakohus jõuab maakohtu lahendi ja kaebuse

põhjal järeldusele, et a) kohtuasjas pole KrMS § 338 lg-s 1 loetletud alust maakohtu lahendi

tühistamiseks (nt kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist või materiaalõiguse vale

kohaldamist), b) ilma lisapõhjenduseta on selge, et kaebuses esitatud väidetele on olemas

ammendav ja nõustumisväärne vastus maakohtu lahendis ning c) ringkonnakohtul pole

KrMS § 340 lg-s 1 sätestatud alust kaebuse piiridest väljumiseks (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 16. detsembri 2022. a määrus asjas nr 1-22-510/38, p-d 8–13). Kolleegiumi

hinnangul on need tingimused praegu täidetud.

6. Maakohus ei teinud V. Kljujevi karistuse täitmisele pööramisel kaalutlus- ega põhjendamisviga.

Samuti on määruskaebuses öeldu vaidlustatud määruse põhjal ammendavalt kummutatud. Lisaks

ei näe kolleegium alust väljuda kaebuse piiridest KrMS § 340 lg 1 järgi. KarS § 69 lg 6 annab

rikkumise kindlaks teinud täitmiskohtunikule õigusliku tagajärje valikul avara otsustusruumi

(vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. septembri 2022. a määrus asjas nr 1-15-2535/82, p 9

koos viidetega). Maakohus tuvastas, et V. Kljujev on järjepidevalt rikkunud üldkasuliku töö

tegemiseks ette nähtud ajakava (tööle hilinemine, mitteilmumine või sealt omavoliline lahkumine)

ning võimalikud tööandjad ei ole nõus talle enam Tartus tööd pakkuma, sest on V. Kljujevi

korduvate rikkumiste tõttu kaotanud tema suhtes usalduse. Kohtu hinnangul poleks tulemuslik ka

V. Kljujevi suunamine tööle väljaspool Tartut, kuna ta ei suuda isegi linnas õigel ajal tööle ilmuda,

saati veel linnast väljas. V. Kljujevi selgitused tööle ilmumata jätmiseks on kas ilmselgelt

põhjendamatud (nt õigel ajal mitteärkamine) või tõendamata (haigestumine).

7. Kuna kaebuse läbi vaatamata jätmine selle ilmselge põhjendamatuse tõttu on võimalik ka

määruskaebemenetluses (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. jaanuari 2020. a määrus nr 1-

15-330/45, p 10), jätab Tartu Ringkonnakohus KrMS § 390 lg 1 ja § 326 lg 3 alusel V. Kljujevi

määruskaebuse läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)