2-21-14000/39 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 6. veebruar 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-14000

Tsiviilasi

X hagi Y vastu kinnisasja ebaseaduslikust valdusest

väljanõudmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju

Maakohtu

7. novembri

2023. a

määrus

(menetluskulude kindlaksmääramine)

Kaebuse esitaja ja liik

Y määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Danil Lipatov

Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Indrek Põder

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 7. novembri 2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-14000

muutmata.

2. Maakohtu määrus on jõustunud osas, millega maakohus jättis rahuldamata X

avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks 1596 eurot ületavas osas.

3. Jätta Y määruskaebus rahuldamata.

4. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata. Rahaliselt kindlaksmääratavaid

menetluskulusid ei ole.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) esitas 6. septembril 2021 Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu kinnisasja

ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks.

2 (4)

2. Harju Maakohus rahuldas 7. novembri 2022. a tagaseljaotsusega tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 413 lg 1 alusel hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Maakohus

otsustas, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

3. Hageja esitas 9. detsembril 2022 menetluskulude nimekirja, mille järgi on hageja

menetluskuludeks riigilõiv 1200 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1800 eurot (10 tundi

tunnihinnaga 180 eurot (käibemaksuga)). Hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane

ja ei saa käibemaksu tekkinud kuludelt tagasi arvestada. Samuti kinnitas hageja, et kõik kulud

on kantud seoses praeguse kohtumenetlusega.

4. Kostja esitas 26. detsembril 2022 Harju Maakohtu 7. novembri 2022. a tagaseljaotsuse

peale kaja.

5. Harju Maakohus jättis 9. veebruari 2023. a määrusega kostja kaja rahuldamata ning

menetluse taastamata. Maakohus arvas kajalt tasutud riigilõivu riigituludesse ning jättis kaja

menetlemisega seotud menetluskulud kostja kanda. Harju Maakohtu 7. novembri 2022. a

tagaseljaotsus ja 9. veebruari 2023. a määrus jõustusid 28. veebruaril 2023.

6. Hageja esitas 27. juunil 2023 kaja menetlemisega seotud menetluskulude nimekirja, mille

järgi on hageja menetluskuluks lepingulise esindaja kulu 270 eurot (1,5 tundi tunnihinnaga

180 eurot (käibemaksuga)). Hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa

käibemaksu tekkinud kuludelt tagasi arvestada. Samuti kinnitas hageja, et kõik kulud on kantud

seoses praeguse kohtumenetlusega.

Esimese astme kohtu määrus

7. Harju Maakohus rahuldas 7. novembri 2023. a määrusega (vaidlustatud määrus) hageja

menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt. Maakohus määras kindlaks hagejale

hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud 1596 eurot (käibemaksuga).

7.1. Maakohus märkis, et hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 1200 eurot, kuid

vastavalt hageja taotlusele on maakohus hagejale 8. veebruari 2022. a määrusega tagastanud

enamtasutud riigilõivu 900 eurot. Seega tuleb põhjendatuks ja vajalikuks menetluskuluks

lugeda hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot (TsMS § 138 lg 2

ja § 139 lg 1).

7.2. Maakohus hindas hageja lepingulise esindaja tunnihinda ning leidis, et arvestades

vaidluse sisu, mahtu, keerukust ja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja mõistlikuks

ja põhjendatud tunnihinnaks 120 eurot (käibemaksuta). Samuti leidis maakohus, et praegusel

juhul ei ole põhjendatud kahe lepingulise esindaja kasutamine.

7.3. Maakohus hindas hageja lepingulise esindaja õigusabitoiminguid ja neile kulunud aega

ning leidis, et need on põhjendatud ja vajalikud osaliselt, s.o kokku 9 tunni ulatuses. Maakohus

määras hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 1596 eurot (käibemaksuga,

riigilõiv 300 eurot + õigusabikulud 1296 eurot), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele

kostjalt välja mõista.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

8. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles

maakohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt rahuldas. Kostja palus

3 (4)

jätta hageja 9. detsembri 2022. a avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata

ning kõik menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt palus kostja saata asi tagasi maakohtule

uueks läbivaatamiseks.

Kostja leiab, et hageja esitas 9. detsembri 2022. a menetluskulude nimekirja hilinemisega.

Arvestades, et istung toimus 7. novembril 2022, tulnuks hagejal TsMS § 176 lg 3 kohaselt

menetluskulude nimekiri esitada hiljemalt 10. novembril 2022. Ka ei ole hageja

menetluskulude nimekirja esitamiseks kohtule esitanud tähtaja ennistamise taotlust. Seega

tulnuks maakohtul jätta hageja 9. detsembri 2022. a taotlus menetluskulude kindlaks

määramiseks rahuldamata.

9. Hageja vaidleb kostja määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

Kostja ei saa menetluskulude kindlaksmääramise menetluses vaidlustada enam menetluskulude

jaotust. Samuti käitub kostja hea usu põhimõtte vastaselt, proovides enda tegevusega

kohtumenetlust venitada.

10. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1

(koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus

on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.

12. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu

määruse õigsust osas, mille peale ei ole edasi kaevatud. Määruskaebuses vaidlustab kostja

määruse osas, millega maakohus rahuldas hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse.

Hageja ei ole maakohtu määrust rahuldamata jäetud osas vaidlustanud. Seega on maakohtu

määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause (koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2) alusel jõustunud osas,

millega jäeti hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt rahuldamata.

13. Menetlusosalised vaidlevad määruskaebemenetluses selle üle, kas maakohus on

õiguspäraselt hageja menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrates arvestanud hageja

9. detsembril 2022 esitatud menetluskulude nimekirjaga. Kostja leiab, et tulenevalt TsMS § 176

lg-st 3 on kõnealune menetluskulude nimekiri esitatud hilinemisega, mistõttu oleks maakohus

pidanud selles osas hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse jätma rahuldamata.

Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu, põhjendades seda alljärgnevalt.

14. TsMS § 176 lg 3 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramiseks TsMS § 413 alusel

tehtavas tagaseljaotsuses ei või kohtu määratud tähtaeg hageja poolt kohtule menetluskulude

nimekirja esitamiseks olla pikem kui kolm tööpäeva kohtuistungi toimumisest arvates.

TsMS § 413 näeb ette aluse tagaseljaotsuse tegemise kostja kohtuistungile ilmumata jäämise

korral.

15. Praegusel juhul rahuldas maakohus 7. novembri 2022. a kohtuistungil hageja taotluse

tagaseljaotsuse tegemiseks ning märkis, et menetluskulude kindlaksmääramise lahendab kohus

pärast tagaseljaotsuse jõustumist. Maakohus tegi tagaseljaotsuse 7. novembril 2022. Maakohus

jättis menetluskulud kostja kanda ning märkis, et menetluskulude rahalise suuruse määrab

maakohus kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava

4 (4)

määruse jõustumisest. Kuigi maakohus otsustas määrata hageja menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks TsMS § 177 lg 2 alusel, tuli maakohtul siiski TsMS § 176 lg 3 järgi määrata

hagejale tähtaeg menetluskulude nimekirja esitamiseks. Ka õiguskirjanduses on selgitatud, et

TsMS § 176 ei näe ette erisusi eraldi määrusega menetluskulude kindlaksmääramise puhuks.

Seega tuleb menetluskulude nimekirjad esitada TsMS § 176 lg-te 1–4 kohaselt (TsMS komm I

(2017) § 177, p 3.1. d).

16. Ringkonnakohus leiab, et kuna maakohus jättis TsMS § 176 lg-t 3 rikkudes hagejale tähtaja

menetluskulude nimekirja esitamiseks määramata, ei saa hagejale ette heita hilisemat

menetluskulude nimekirja esitamist (vt ka RKTKm 16.11.2016, 3-2-1-110-16, p 18). Seejuures

ei näe tsiviilkohtumenetluse seadustik ette menetluskulude nimekirja hilisema esitamise

tagajärjeks nende välja mõistmata jätmist põhjusel, et nimekiri on esitatud hilinemisega (vt

RKTKo 07.09.2016, 3-2-1-60-16, p-d 13 ja 14). Täiendavalt märgib kolleegium, et kuivõrd

maakohus ei olnud hageja kulunimekirja esitamise ajaks (9. detsember 2022) veel teinud

otsustust kulude rahalise kindlaksmääramise kohta, siis ei põhjustanud vastav avaldus asja

lahendamise viibimist. Veelgi enam, menetlus jätkus, sest kostja esitas tagaseljaotsuse peale

26. detsembril 2022 kaja, mille maakohus lahendas 9. veebruari 2023. a määrusega. Järelikult

puudub põhjus jätta kõnealune avaldus ka TsMS § 331 lg 1 alusel menetlemata.

Seega on maakohus kolleegiumi hinnangul õiguspäraselt hageja menetluskulude rahalist

suurust kindlaks määrates arvestanud hageja 9. detsembri 2022. a menetluskulude nimekirjaga.

17. Kostja ei ole määruskaebuses esitanud väiteid seonduvalt hageja 27. juunil 2023 esitatud

menetluskulude nimekirjaga (kaja menetlemisega seotud hageja menetluskulud) ega

vaidlustanud ka hageja menetluskulude koosseisu, sh hageja lepingulise esindaja toiminguid ja

neile kulunud aega. Kolleegium märgib siiski, et maakohus on asjakohaselt hinnanud hageja

menetluskulusid ning ka TsMS § 175 lg 1 järgi piisava põhjalikkusega kontrollinud toimiku

materjalidele tuginedes hageja lepingulise esindaja toimingute ja neile kulunud aja põhjendatust

ja vajalikkust. Ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu diskretsiooniotsuse ümberhindamiseks.

18. Kostja on palunud määruskaebuse taotluse p-s 1.2 jätta kõik menetluskulud hageja kanda.

Kuna määruskaebuses puuduvad põhjendused menetluskulude jaotuse osas, mõistab

kolleegium seda taotlust kui taotlust jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud

hageja kanda. Pealegi ei saa kostja niikuinii praeguses menetlusetapis enam menetluskulude

jaotust vaidlustada, sest kohtulahendid, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati, on

jõustunud. Ka hageja on esitanud taotluse menetluskulude jaotuse osas, paludes jätta

määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus märgib, et

TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid

ei hüvitata. Seega, rahaliselt kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei ole.

19. Määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause

alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)