1-07-7918/46 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (4) Kriminaalasi nr 1-07-7918

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23 mai 2011 a Jõgeva kohtumaja (istung toimus 17 mail 2011 a Tartu kohtumajas) Kriminaalasja number 1-07-7918 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Tõlk Regina Laiapea Prokurör Ruti Kilg Kaitsja vandeadvokaat Tarmo Pilv Taotlus

U.F tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu U.F

Asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; isikukood xxx RESOLUTSIOON

Jätta U.F tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

U.F on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 23.02.2009.a otsusega (muudetud Tallinna Ringkonnakohtu 12.05.2009.a otsusega) kriminaalasjas nr 1-07-7918 KarS § 209 lg

2 p 1, 2, 3 järgi kuritegude toimepanemise eest ajavahemikul september 2003 kuni 31.03.2006 ja karistuseks on mõistetud 2 aastat ja 6 kuud vangistust. U.F on süüdi

2 (4)

tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi kuriteo toimepanemise eest ajavahemikul 22.07.2005.a kuni 30.07.2005.a ja karistuseks on mõistetud 4 kuud vangistust. KarS § 63 lg 2

ja § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat ja 6 kuud vangistust. U.F on süüdi tunnistatud KarS § 209 lg 2 p

1, 3 järgi kuritegude toimepanemises ajavahemikul 07.04.2006.a kuni 03.11.2006.a ja karistuseks on mõistetud 3 aastat vangistust. U.F on süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi kuriteo toimepanemise eest ajavahemikul juuni 2006 kuni 13.07.2006.a ja karistuseks on mõistetud 1 aasta vangistust. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 06.04.2006.a otsusega

mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 2 aastat 6 kuud vangistust võrra, ning

liitkaristuseks mõisteti 5 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel kuulusid omavahel liitmisele eelnevalt mõistetud ja liidetud karistused, s.o vangistus 2 aastat

6 kuud ja vangistus 5 aastat 6 kuud, kergem karistus loeti kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 5 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg ajavahemikul alates 29.03.2005.a kuni 30.03.2005.a, s.o 2 päeva ja seejärel alates

05.12.2006.a kuni 01.06.2007.a, s.o 5 kuud ja 27 päeva karistusaja hulka. Ärakandmisele kuuluv karistus on 5 aastat 1 päev vangistust.

Kinnipeetava karistusaeg algas 16.11.2009.a ja lõpeb 17.11.2014.a. Võimalus koos

elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval

17.03.2011.a. U.F esitas 22.12.2010.a taotluse ennetähtaegseks vabastamiseks

ning andis oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Tartu Vangla edastas

16.03.2011.a Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 17.05.2011.a seisuga on U.F kandmata karistusaeg 3 aastat 6 kuud vangistust. U.F on varem kriminaalkorras karistatud 3 korral:

1) 12.08.1999.a Pärnu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 ja § 203 järgi 3 aastat

vabadusekaotust tingimisi 3-aastase katseajaga;

2) 16.05.2000.a Pärnu Maakohtu poolt KrK § 148

1

lg 10 ja § 1484

lg 1 järgi 4 aastat vabadusekaotust tingimisi 3-aastase katseajaga;

3) 06.04.2006.a Pärnu Maakohtu poolt KarS § 209 lg 2 p 1, 3, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1

järgi 2 aastat 6 kuud vangistust tingimisi 3-aastase katseajaga ning KarS § 169 järgi rahaline karistus 200 päevamäära, s.o 10 000 krooni.

Kriminaalhooldaja oma ettekandes toetab U.F tingimisi enne tähtaega vabastamist koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

Prokurör leiab, et kuigi on täidetud formaalsed alused kinnipeetava ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega, ei saa U.F vabastada. Isik on süüdi mõistetud kelmuste toimepanemises, 19 episoodi, kahjud üle 1 miljoni krooni. Lisaks

oli 3 episoodi vargusi ja samast perioodist on ka 2 kriminaalmenetluse lõpetamist varguse tunnustel. U.F on isik, kellele kuritegude toimepanemise oli üheks sissetuleku allikaks. Sama kohtuotsusega pöörati lisaks täitmisele 2 eelneva kohtuotsusega mõistetud karistust ja moodustati liitkaristus. Prokurör leiab, et süüdimõistetu poolt ärakantud karistuse aeg ei ole piisav ja proportsionaalne selle kahjuga, mis ta on tekitanud. Lisaks leiab prokurör, et ei ole

sugugi kindel, et U.F on vabaduses võimalus tööle asuda, kuna isik, kes on

lubanud tööd anda, ei olnud garantiikirja andes ega ka praegu juhatuse liige. Andmete esitamisel võimaliku töö ja ka õega suhete kohta esineb prokuröri arvates vasturääkivusi ja jääb mulje, et tahetakse kohtuga manipuleerida.

U.F ise selgitab, et ta soovib vabaneda enne tähtaega ja teab, millised on

tingimused ja kohustused elektroonilise järelevalve alla vabanemisel. Ta leiab, et on

3 (4) võimeline neid täitma. Vangistuse ajal kinnipeetav töötab ja on läbinud programmi, mis

seotud sõltuvusprobleemiga. Vabanedes asuks ta elama õele kuuluvasse korterisse. Õde on selleks nõusoleku andnud. Tal oleks vaja kasvatada enda 11-aastast last, kes on praegu nädala

sees vanemliku toetuseta, kuna lapse ema töötab nädala sees teises linnas. Seni oli laps vanaema järelevalve all, kuid käesolevaks ajaks on süüdimõistetu ema surnud. Vabanedes on U.F enda ütluste kohaselt võimalus kohe tööle asuda automehhaanikuna. Kaitsja leiab, et U.F ennetähtaegseks vabastamiseks on kõik tingimused täidetud. Eriteadmisi omavad spetsialistid Tartu Vangla poolt on andnud kirjaliku arvamuse. Sellega on

tegelenud mitmed inimesed ja kriminaalhooldaja. Kõiki U.F väiteid on kontrollitud. Vangla iseloomustusest on näha, et U.F on osalenud esimest päevast peale tööhõives, samuti osalenud programmis ja tegelenud kasiinosõltuvusega. U.F on 11- aastane poeg, kes vajab hoolitsust. Samuti on U.F õe tervislik seisund peale ema surma halb, ta on voodirežiimil ja vajab kõrgendatud tähelepanu ning ka hoolt. Nõuded, mida seadusandja on ette näinud ennetähtaegseks vabanemiseks, on U.F täidetud. Tema

iseloomutus on positiivne, ta on muutnud vangistuse ajal oma eluhoiakut. Kaitsja leiab, et

ühiskond on võitnud, kui ühiskonda tagasi tuua isik, kes saab tööle asuda, teenida

elatusvahendeid, tasuda tsiviilhagi, hoolitseda oma poja eest. Eeltoodud asjaoludel palub ta U.F vabastada vangistusest enne tähtaega.

KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud

isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on

tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. U.F on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle ühe kolmandiku ja andnud nõusoleku elektroonilise

valve kohaldamiseks. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks

vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja

neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus leiab, et on tunnustamist väärt, et U.F on vangistuse ajal tegelenud enda

kuritegeliku käitumise analüüsi ja eluhoiakute muutmisega, osalenud sotsiaalprogrammis. Asjaolu, ei isiku soov muutuda ei ole paljasõnaline, kinnitab kohtu arvates ka see, et tal ei ole

kinnipidamise ajal distsiplinaarkaristusi. Samuti on positiivne, et U.F on

vangistuse ajal töötanud, tal on valmidus jätkata töötamist ka vabaduses ning ta on selleks ettevalmistusi teinud.

Samas ei saa jätta tähelepanuta, et U.F on kriminaalkorras karistatud korduvalt.

Talle anti korduvalt võimalus kanda karistus vabaduses. Vaatamata sellele jätkas ta süstemaatiliselt kuritegude toimepanemist, nii vahetult enne viimase kohtuistungi toimumist,

kui ka ajal kui ta oli tingimuslikult vabastatud karistuse kandmisest. 23.02.2009.a

kohtuotsusega tunnistati ta süüdi 21 erinevas kuriteoepisoodis. Lisaks on tema suhtes lõpetatud menetlus kahes süüdistuses, mis talle olid esitatud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, kuna nende tegude eest mõistetav karistus oleks tühine võrreldes U.F-ile juba mõistetud viie aasta ja ühe päevase karistusega. Ühe nendest kuritegudest pani ta toime ajal, kui oli juba

jõustunud kohtuotsus, mille järgi ta praegu vangistuses viibib, kuid ta polnud asunud veel karistust kandma.

Kohus leiab, et isiku, kes on toime pannud eelkirjeldatud hulga kuritegusid ajal, kui tema suhtes kehtis juba käitumiskontroll ja kes jätkas kuritegelikku käitumist veel ka ajal, kui oli

jõustunud viimane süüdimõistev otsus, esimesel võimalus vangistusest vabastamine ei ole

kooskõlas karistuse mõistmise põhimõtetega. Käesolevaks ajaks U.F poolt

4 (4)

ärakantud karistusaeg ei ole proportsionaalne tema poolt toimepandud kuritegudega. Eeltoodud põhjendusel jätab kohus U.F tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3.

Kohtunik