1-10-10506/12 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4) Toimik nr 1-10-10506 Ärakiri

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23.mail 2011 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-10-10506 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu juuresolekul tõlk Leonora Nõmmik Prokurör Prokuröri abi Sergei Travnikov Kohtuasi

Viru Vangla materjalid O.T tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 23.05.2011 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu Kaitsja O.T, isikukood: xxx, kannab karistust xxx Vandeadvokaat Kaido Kooga RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jätta O.T talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata.

Rahuldada vandeadvokaat Kaido Kooga taotlus ja määrata tema poolt O.T-le osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 38,34 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 31,95 eurot, ning käibemaks 6,39 eurot).

Välja mõista O.T-lt kriminaalmenetluse kulud: 38,34 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest.

O.T tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise

tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele

nr 221023778606 Swedbank või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

2(4)

Asjaolud

Viru Vangla esitas 12.05.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava O.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

O.T on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 04.10.2010 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 5,9 järgi ning karistuseks mõisteti KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2 alusel vangistusega 1 aasta 10 kuud 14 päeva. Karistuse kandmise algus 06.06.2010 ja lõpp 20.04.2012.

O.T andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 47).

Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 13.05.2011.

Kinnipidamisasutusest O.T kohta koostatud iseloomustusest nähtub et ,

süüdimõistetut on vangistuse jooksul 5 korral distsiplinaarkorras karistatud, karistused on

kehtivad. Vangistuse ajal on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja alates 24.03.2011 osaleb sotsiaalprogrammis „Vihajuhtimine“ ning alates 10.01.2011 on hõivatud vangla majandustöödel eluosakonna koristajana. Vabanemisel asub elama vanemate juurde Ümera 2-121, Tallinn. Isikul on põhiharidus, elukutse puudub. Isik on rahalise kasu saamise eesmärgil sooritanud

vägivallategusid. Isikul on olnud vabaduses probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Enamus kuritegudest on sooritatud alkoholijoobes. Alkoholijoobes käitub vägivaldselt. Isik tarvitab alates 14.eluaastast narkootikume, algul kanepit, hiljem amfetamiini, heroiini ja fentanüüli. Narkojoobes on kasutanud vägivalda. On karistatud ka kriminaalkorras narkootikumide käitlemise eest. Vangla ei toeta O.T tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta O.T

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Arvestades

eelnevat käitumist, ei saa kindel olla, et O.T suudab nüüd järgida lisaks

kontrollnõuetele kui ka kohtu poolt pandud kohustustele, lisana veel elektroonilise järelevalve

nõudeid. O.T ei suutnud loobuda uuest kuriteost, olles teist korda kriminaalhooldusel, kus talle juba oli antud uus võimalus ennast tõestada ja elada seaduskuulekalt.

Antud juhul oleks ennatlik teda vabastada, kuna see näitaks, et kuritegusid võib sooritada, ikka

lastakse ennetähtaega välja ja see suurendaks karistamatuse tunnet. Süüdimõistetu on viibinud

kaks korda kriminaalhooldusel, esimene kord ei täitnud kontrollnõudeid ja teisel korral sooritas uued kuriteod.

O.T taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise

valve kohaldamisega.peale vabanemist soovib ta minna narkomaanidele ettenähtud rehabilitatsioonikeskusesse ravile. Tema vanemad on usklikud, aitavad teda.

Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. Ta oli juba ennetähtaegselt vabastatud ja katseajal pani toime uue kuriteo. Kkriminaalhoolduse all on süüdimõistetu viibinud kahel korral, mõlemal korral ebaõnnestunult. Uue kuriteo toimepanemise risk on suur.

Kaitsja leidis, et isiku käitumine on vanglas viibimise ajal paranenud. Viimase pooleaasta jooksul ei ole isikul uusi distsiplinaarrikkumisi esinenud. Tal on elukoht ja vanemate toetus. Uue kuriteo toimepanemise risk ei ole suur.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu arvamused, leiab,

et O.T tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega

3(4)

vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas.

KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Süüdimõistetu on kolm korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab esimest korda. Isikut on varasemalt karistatud narkootilise aine väikeses koguses ebaseadusliku käitlemise eest

tingimusliku karistusega, karistus pöörati täitmisele, kuna isik rikkus katseaja kontrollnõudeid.

Isikut on vabastatud ennetähtaega Viru Maakohtu 25.11.2009 määrusega katseajaga 1 aasta.

Vabanes 07.12.2009 ennetähtaegselt vanglast. Katseajal pani toime uue varavastase kuriteo (vargused). Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 8-10) on näha, et O.T on 5 korral

väärteokorras karistatud, nendest 1 korral Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse rikkumise eest, 2 korral Tubakaseaduse rikkumise eest, 1 korral avaliku korra rikkumise eest, 1 korral väheväärtusliku asja varguse eest.

Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus O.T puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat on 5 korral distsiplinaarkorras karistatud, karistused on kehtivad. Karistused on määratud keelatud esemete omamise, vangla vara kahjustamise ja vanglaametniku seadusliku korralduse eiramise eest. Rikkumiste arv ja iseloom näitab, et vangistuse ajal ei ole O.T oma käitumist ega

mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla.

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks.

Positiivseks tuleb lugeda, et isik on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja alates 03.03.2011 osaleb sotsiaalprogrammis „Vihajuhtimine“ ning alates 10.01.2011 töötab eluosakonna koristajana.

Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument ID-kaart kehtivusega kuni 08.06.2014.

Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist asub süüdimõistetu

elama vanemate juurde aadressil xxx. Kriminaalhooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud kinnipeetava ema Vxxx Fxxx ja isa O.T Fxxx on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andsid selle kohta oma allkirja (isiklik toimik II osa lk 51, kohtu toimik lk 8,9).

Vabanemisel puudub O.T kindel töökoht ja sissetulek. Kinnipeetaval on madal

haridustase ning puudub eriala ja töökogemus, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetava vanemad on nõus katma poja esialgsed elamiskulud kuni tööle asumiseni.

Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele

asunud. Arvestades O.T poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi, tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles ja vangistuses viibides, on kohus seisukohal, et O.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise

valve alla ei ole õigustatud. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline

hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest isegi vangla

4(4) režiimis. Soovides elada seadusekuulekalt vabaduses, tuleb süüdimõistetul algul hakata käituma seadusekuulekalt vangla režiimi tingimustes. Isik oli juba kahel korral nii kohtuotsusega kui ka ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki – et

isik uute süütegude toimepanemisest ära hoiduks. Seega kriminaalhooldus ei osuta O.T-le piisavalt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba mitmel korral käitumiskontrolli all viibinud, nüüd alustab kriminaalhoodaja kontrolli all uut

seadusekuulekat elu. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei

oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus, samuti kindel elukoht, kuid see ei takistanud O.T

uut kuritegu toime panna. Alkoholi ja narkootikumide tarvitamine omakorda suurendavad uue

kuriteo toimepanemise ohtu. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel elukoha omamine, lähedaste toetus ei kaalu üle tema varasemat ilmset kriminaalset tausta.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu O.T temale Harju Maakohtu 04.10.2010 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

Kohtunik Inna Kirsipuu

Ärakiri õige

№oremreferent

Liivi Õun

Kohtumäärus jõustus 07.06.2011

№oremreferent

Liivi Õun