2-21-13297/68 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Margit Jäätma, Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 5. veebruar 2024

Tsiviilasja number

2-21-13297

Tsiviilasi

A.A. hagi A.S. vastu elatise saamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

2628 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 2. novembri 2023. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

A.S. apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

Hageja

(vastustaja)

A.A.

(isikukood

XXXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja D.K.

Kostja

(apellant)

A.S.

(isikukood

XXXXXXXXXXXX)

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda A.S. Viru Maakohtu 2. novembri 2023. a otsuse peale esitatud

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud A.S. kanda. Rahaliselt

kindlaksmääratavad menetluskulud apellatsioonimenetluses puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättesaamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Juhul kui

menetlusosaline taotleb

menetlusabi,

peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A.A. (hageja) esitas seadusliku esindaja (ema) D.K. vahendusel 25. augustil 2021 Viru

Maakohtule A.S. (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks alates 25.

augustist 2021 välja elatis seaduses sätestatud miinimummääras. Hageja täpsustas hiljem hagi

ja palus elatise välja mõista alates 25. märtsist 2022.

2. Kostja vaidles hagile vastu.

3. Viru Maakohus rahuldas 2. novembri 2023. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja elatise alljärgnevalt:

3.1. ajavahemiku 25. märts 2022 kuni 31. märts 2022 eest 32 eurot 16 senti;

3.2. ajavahemiku 1. aprill 2022 kuni 31. detsember 2022 eest 154 eurot 64 senti kuus;

3.3. ajavahemiku 1. jaanuar 2023 kuni 31. märts 2023 eest 132 eurot 14 senti kuus;

3.4. alates 1. aprillist 2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni 176 eurot 83 senti kuus

(209 eurot 20 senti (baassumma) + 46 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast) – 123 eurot 50 senti (50% Saksamaal tasutavast

lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (järgmine kord 1. aprillil 2024),

tulenevalt baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest perekonnaseaduse

§ 101 lg-te 3 ja 4 järgi ning Saksamaal lapsetoetuse suuruse muutumisest alates

lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

4. Kostja esitas 11. detsembril 2023 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles

märkis, et ei nõustu maakohtu otsusega.

5. Ringkonnakohus jättis 12. jaanuaril 2024 apellatsioonkaebuse käiguta ja andis kostjale

tähtaja 14 päeva määruse kättetoimetamisest puuduste kõrvaldamiseks. Kostjal tuli täpsustada,

kas kostja esitab taotluse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kui kostja esitab

taotluse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks, tuli kostjal:

5.1. esitada selge taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks,

5.2. selgitada selles taotluses, miks kostjal ei olnud võimalik esitada apellatsioonkaebust

seaduses sätestatud tähtaja jooksul, s.o 30 päeva jooksul maakohtu otsuse saamisest,

5.3. allkirjastada taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks,

5.4. tasuda apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluselt riigilõiv 175 eurot,

5.5. esitada nõuetekohane apellatsioonkaebus, sh märkida

▪ kaevatava otsuse teinud kohtu nimetus, otsuse kuupäev ja tsiviilasja number;

▪ selge taotlus, sh märkida, millises ulatuses kostja maakohtu otsust vaidlustab ning

missugust ringkonnakohtu lahendit kostja soovib;

▪ apellatsioonkaebuse põhjendused;

▪ kaevatava otsuse kostjale kättetoimetamise aeg;

▪ selgitada, millised asjaolusid kostja soovib apellatsioonkaebusele lisatud tõenditega

tõendada;

▪ täpsustada, kas kostja esitas apellatsioonkaebusele lisatud tõendid maakohtu

menetluses (märkida esitamise kuupäev) või esimest korda alles koos

apellatsioonkaebusega;

▪ kui kostja esitas apellatsioonkaebusele lisatud tõendid juba maakohtu menetluses,

tuleb kostjal välja tuua, miks maakohus põhjendamatult ei arvestanud nende

tõenditega otsuse tegemisel;

▪ kui kostja esitas apellatsioonkaebusele lisatud tõendid esimest korda koos

apellatsioonkaebusega, tuleb kostjal põhjendada, miks kostja ei saanud neid

tõendeid maakohtu menetluses esitada,

5.6. allkirjastada apellatsioonkaebus.

Ringkonnakohus hoiatas kostjat, et kui kostja jätab puudused tähtaegselt kõrvaldamata, jätab

ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Kostja sai 12. jaanuari 2024. a

määruse kättetoimetamisportaali vahendusel 13. jaanuaril 2024 kätte.

6. Kostja esitas 29. jaanuaril 2024 menetlusdokumendi, milles märkis, et ta ei ole

maakohtu otsusega nõus. Kostja on 57-aastane, ta töötab lepingu alusel vajaduspõhiselt. Kostja

ei saa teist tööd teha, sest vanus ja tervis ei võimalda seda. Kostja registreeris end veebruaris

töötukassas. See ei ole kostja süü, et D. K. sai kõik, mida tahtis, s.o raha, autod ja kinnisvara,

leidis siis endale noormehe ja viskas kostja välja. Kostjal oli Saksamaal oma ettevõte. Kostja

teenis head raha. Kõik, mis kostja teenis, jäi D. K.. Kostjal oli D. K. kokkulepe, et kõik jääb

elatise arvelt talle. Kostja ei saa esitada oma igakuised kulusid, kuna kostjal ei ole sissetulekuid.

Kostja esitas kohtule kõik tõendid, mis tal olid. Ülejäänud tõendid on Saksamaal. Kohus kostja

tõenditega ei arvestatud. Kostja leiab, et ei ole põhjendatud maksta sama asja eest kaks korda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel keelduda.

Kohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui

apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist ning kui asja

läbivaatamist takistab apellatsioonkaebusele seaduses sätestatud vormi ja sisu nõuete

rikkumine, muu hulgas pädeva isiku allkirja puudumine kaebusel.

8. Kostja sai Viru Maakohtu 2. novembri 2023. a otsuse kättetoimetamisportaali

vahendusel 5. novembril 2023 kätte. Kostja pidi TsMS § 632 lg 1 kohaselt esitama maakohtu

otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates maakohtu otsuse kostjale

kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev oli TsMS § 62 lg 1 ning

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) 135 lg 2 ja § 136 lg 6 järgi seega 5. detsember 2023

(k.a). Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel

päeval kuni kella 24.00-ni. Kui menetlustoiming tuleb teha kohtu ruumides, loetakse tähtaja

lõpuks kohtu tööpäeva lõpp (TsMS § 62 lg 2). Menetlusdokument peab jõudma kohtusse

hiljemalt tähtaja viimasel päeval kell 24.00 (vt RKTKm 07.03.2018, 2-17-7049/137, p 15).

Kostja apellatsioonkaebus pidi seega kohtusse jõudma hiljemalt 5. detsembril 2023.

9. Kostja väitis, et ta saatis 14. ja 28. novembril 2023 kohtule kirja maakohtu otsuse

vaidlustamiseks. Kostja e-posti väljavõttest nähtub, et kostja saatis 14. ja 28. novembril 2023

kaks kirja e-postile mittevastata@just.ee (tl 156–157). Registrite ja Infosüsteemide keskus

selgitas vastuses ringkonnakohtu järelepärimisele, et e-posti aadressile "mittevastata@just.ee"

saadetud kirjad ei jõua saajani. Sellisele aadressile saadetud kirja puhul tuleb automaatvastus,

milles antakse e-kirja saatjale märku, et tema poolt saadetud e-kiri ei jõua soovitud e-posti

adressaadini. Vastuses palutakse kontrollida saadetud aadressi õigsust ning edastada e-kiri

korrektsele adressaadile. Kostja poolt 14. ja 28. novembril 2023 saadetud e-kirjad ei jõudnud

seega kohtuni. Kostja apellatsioonkaebus jõudis kohtusse 11. detsembril 2023, s.o pärast

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja möödumist.

10. Kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel TsMS § 66 järgi

õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei

pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust,

tõendit või vastuväidet TsMS § 331 lõikes 1 sätestatud juhul. See kehtib sõltumata sellest, kas

menetlusosalist

sellise

tagajärje

eest

enne

hoiatati.

Ringkonnakohus

selgitas

12. jaanuari 2024. a määruses kostjale menetlustähtaja ennistamise taotlemisega seonduvat

ning andis tähtaja nõuetekohase menetlustähtaja ennistamise taotluse esitamiseks ja

ennistamise taotluselt riigilõivu tasumiseks. Kostja sai 12. jaanuari 2024. a määruse

kättetoimetamisportaali vahendusel 13. jaanuaril 2024 kätte. Kostja ei esitanud tähtaegselt, s.o

hiljemalt 29. jaanuariks 2024 menetlustähtaja ennistamise taotlust ega tasunud selle eest

riigilõivu.

11. Eelmärgitut arvestades jätab ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuse TsMS § 637

lg 1 p 2 alusel menetlusse võtmata.

12. Lisaks ei ole kostja poolt 11. detsembril 2024 esitatud apellatsioonkaebus allkirjastatud.

Apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 338 lg 1 p 8 ja § 335 lg 2 järgi allkirjastada. Ringkonnakohus

andis 12. jaanuari 2024. a määrusega kostjale tähtaja apellatsioonkaebuse allkirjastamiseks.

Kostja ei esitanud tähtaegselt, s.o 29. jaanuariks 2024, allkirjastatud apellatsioonkaebust.

Seega tuleb kostja apellatsioonkaebus jätta menetlusse võtmata ka TsMS § 637 lg 2 alusel.

13. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme

menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 1 alusel kostja kanda. Hagejal ei ole praeguses

apellatsioonimenetluse etapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Seetõttu ei ole vaja

hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrata.

14. TsMS § 638 lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud. Kuna menetlusdokument

esitati elektrooniliselt, loeb ringkonnakohus selle käesoleva määrusega kostjale tagastatuks.

(allkirjastatud digitaalselt)