4-23-3597/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse kuupäev

12.01.2024.a Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Aime Ivanson Kohtuistungi sekretär Annely Talve Tõlk Ingrid Oja

Kaevatav otsus Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) 16.10.2023 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 410123034082 V. L. karistamises ÜTS § 88 järgi

Menetlusalune isik

V. L., isikukood xxxx,

elukoht: xxxx

Istungil osalenud isikud *menetlusalune isik V. L.

*kohtuvälise menetleja –MUPO esindaja – Meeli Alviste

Menetluse liik kaebemenetlus

LÕPPOSA Tühistada Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) 16.10.2023 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 410123034082 V. L. karistamises ÜTS § 88 järgi ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel seoses teos väärteotunnuste puudumisega.

Edasikaebe kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates motiveeritud otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsus jõustub, kui seitsme päeva jooksul alates otsuse lõpposa kuulutamisest ei ole kohtule teatatud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist.

Väärteoasi nr.4-23-3597

Kaevatav otsus

V. L. karistati ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 88 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot selle eest, et tema 16.10.2023.a. kella 01.53 ajal Harju maakonnas, Tallinnas, Suur-Karja

23 juures osutas sõidukijuhina infoühiskonna teenuse vahendusel taksovedu (tasuline sõitjatevedu) sõiduki ja teenindajakaardita. Sellise tegevusega rikkus V. L. ÜTS § 54 lg 2, 3, 4 nõudeid ning pani toime ÜTS § 88 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Taotlus Kohtule esitatud kaebuses taotleb V. L. kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist põhjusel, et temal on olemas vajalikud dokumendid.

Kohtu seisukoht Väärteoasjas on tõendamist leidnud, et 16.10.2023.a kella 01:53 ajal kontrollis politsei Tallinnas Suur-Karja tänaval hoone 23 juures seisnud Bolt logoga taksot Toyota registreerimisnumbriga xxxx, mille juhiks osutus V. L. (fotod nr 1 ja 2). Kuivõrd tegemist oli taksoga, siis kontrolliti teenindajakaardi ja sõidukikaardi olemasolu. Transpordiameti kodulehel lahtrisse „Taksojuhi kontroll“ V. L. Eesti isikukoodi sisestamisel tuli vastuseks „Sellist isikut või teenindajakaarti ei leitud“. Kiirmenetluse otsuse kohaselt süüdistatakse V. L. ka selles, et sõidukil, millega ta osutas taksoteenust, puudus lisaks teenindajakaardile ka sõidukikaart. Selle tõenduseks esitas kohtuvälise menetleja esindaja kohtule väljavõtte Majandustegevuse registrist (MTR). Sellelt nähtub, et sõiduki reg. numbriga xxxx omanik on T OÜ ja firma juhatuse liige T. P. on selle sõiduki taksoveo sõidukikaardi kehtivuse ajutiselt peatanud 19.07.2023 kuni 19.01.2024.a. Seega 16.10.2023.a. puudus sõidukil Toyota reg. numbriga xxxx, millega V. L. osutas taksoteenust infoühiskonna teenuse vahendusel, sõidukikaart.

V. L. ei tunnistanud väärteo toimepanemist ja selgitas, et tal on teenindajakaart olemas. Selle tõenduseks esitas ta koos kaebusega kohtule väljavõtte Transpordiameti kodulehelt teenindajakaardi olemasolu kohta. Teenindajakaart on väljastatud V. L.le 15.08.2022.a. Maardu Linnavalitsuse poolt, kannab numbrit xxxx ja on tähtajatu. Väljavõttelt nähtub, et see on väljastatud V. L.le, kuid on märgitud Leedu isikukood xxxx. Kohtulikul uurimisel selgus, et V.

L. on Leedu Vabariigi kodanik, tal on Leedu pass ja lisaks Leedu isikukoodile on tal ka Eesti isikukood.

Seega oli V. L.l 16.10.2023.a kontrollimisel tegelikult teenindajakaart olemas. Politseija MUPO töötajad ei leidnud seda, sest otsisid kaarti V. L. Eesti isikukoodi järgi. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et Eestis töötamiseks oleks pidanud teenindajakaart olema välja antud Eesti isikukoodi alusel ning kuivõrd kontrollimisel ei suutnud ametnikud seda leida, siis tõlgendati seda teenindajakaardi puudumisena ja koostati kiirmenetluse otsus, sest vastavalt ÜTS § 54 lg-le 4 on taksovedu ilma teenindajakaardita keelatud.

Kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga ei nõustu. Kuigi teenindajakaart oli väljastatud isikule Leedu Vabariigi passi ja selles oleva Leedu isikukoodi alusel, ei tähenda see asjaolu teenindajakaardi puudumist. ÜTS § 59 lg 4 kohaselt kontrollib teenindajakaardi andja taotleja dokumente ja kui teenindajakaardi saamiseks esitatud dokumentides on puudusi, määratakse taotlejale mõistlik tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Teenindajakaardi väljastamisest on õigus ka keelduda. Kuivõrd kohtule ei ole esitatud tõendeid, et V. L. puhul oleks teenindajakaardi taotlemiseks esitatud dokumentides esinenud puudusi ja teenindajakaardi andmisest ei ole Maardu Linnavalitsus keeldunud, siis järelikult ei tekkinud probleemi sellest, et dokumendina esitati Leedu Vabariigi pass ja teenindajakaarti taotleti Leedu isikukoodi alusel.

Seonduvalt etteheitega sõidukikaardi puudumisele nähtub MTR väljatrükilt, et sõiduki registreerimismärgiga xxxx omanik on T OÜ, milline omab taksoveoluba ja sõidukile oli väljastatud sõidukikaart 22.08.2019.a tähtajatult. Sõidukikaart on taksoveoluba omavale vedajale antav dokument, mis tõendab õigust kasutada sõidukikaardile kantud sõidukit taksoveol (ÜTS §

54 lg 2) Väljatrükilt nähtub ka see, et sõidukikaardist on ajutiselt loobutud 19.07.2023 kuni 19.01.2024.a. Seega tõepoolest ei olnud 16.10.2023.a. V. L. kasutuses olnud sõidukil, millega ta osutas infoühiskonna vahendusel taksoveoteenust, kehtivat sõidukikaarti. V. L. ütluste kohaselt ta seda ei teadnud. Kui tema T. P. käest sõiduki taksoveoks 2023.a veebruaris või märtsis rentis, oli sõidukikaart olemas. T. P. ei teatanud talle kaardi ajutisest loobumisest. Menetlusaluse isiku ütlused on kooskõlas tunnistajana ülekuulatud T OÜ juhatuse liikme T. P. ütlustega. Nimelt kinnitas tunnistaja V. L. poolt sõiduki xxxx rentimist 2023.a veebruaris, mis tähendab, et rendileping oli sõlmitud temaga varem kui sõidukikaart peatatud. Tunnistaja ei osanud selgitada sõidukikaardi ajutise peatamise põhjust, arvas siiski, et võis seda teha ekslikult ja tunnistas, et see oli tema viga. Tunnistaja ütlustega leiab kinnitust ka see menetlusaluse isiku väide, et T. P. ei informeeritud V. L. sõidukikaardi peatamisest.

Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud süüdistada sõidukikaardi puudumises V. L., sest sõidukikaart antakse välja konkreetsele sõidukile ja kui tema sõiduki 2023.a. veebruaris T. P. firmalt rentis, oli sõidukikaart olemas. Juht ei pea selle olemasolu igapäevaselt kontrollima, eeldades, et kui see oli olemas sõiduki kasutusse võtmisel, siis kehtib ta ka edaspidi kogu rendiaja jooksul. Kuidas pidi V. L. teadma sõidukikaardi peatamisest 19.07.2023, kui sõiduki omanik talle seda ei öelnud. Tegelikult oli T. P. kohustuseks sõidukikaardi peatamisest V. L. informeerida. Seega puuduvad V. L. puhul subjektiivsed tunnused ka ettevaatamatuse näol.

Eeltoodud põhjustel asub kohus seisukohale, et V. L. teos puudub ÜTS § 88 väärteokoosseis. Kohatu ja tõendamata on kohtuvälise menetleja esindaja vaidlustes väljaöeldu, et sõidukikaardi vahepealne tühistamine võis olla mõlemapoolne kokkulepe, sest siis ei pea tegema taksokindlustust, mis on tunduvalt kallim ja et nii tehakse. V. L. väidet, et ta ei teadnud rendifirma poolt sõidukikaardi peatamisest või loobumisest 19.07.2023 ja tunnistaja T. P. ütlusi, et ta ei teatanud sõidukikaardi peatamisest V. L.le, ei ole kohtuvälise menetleja poolt millegagi ümber lükatud. Samuti ei nõustu kohus kohtuvälise menetleja esindaja seisukohaga teenindajakaardi osas, et see ei olnud vastavuses Eesti Vabariigis sätestatud nõuetele, kuivõrd kohtuvälise menetleja esindaja ei täpsustatud, milliste nõuetega see vastavuses ei olnud ja kus on sätestatud nõue, et teenindajakaart peab olema välja antud üksnes Eesti isikukoodi alusel.

Kohtule esitatud tõendite kogumis hindamise tulemusel on kohus seisukohal, et V. L. ei ole ÜTS § 54 lg 2, 3, 4 nõudeid rikkunud ega pannud toime ÜTS §-s 88 sätestatud väärtegu ning tema suhtes tuleb menetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Kohus juhindub VTMS § 132 p 3.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral tehakse motiveeritud otsus avalikult teatavaks hiljemalt 05.02.2024. a kell 13.00.

(digitaalselt allkirjastatud) Aime Ivanson kohtunik