4-11-1638/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse kuupäev 23. mai 2011.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Väärteoasja number 4 – 11 – 1638 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Vaidlustatud lahend

B.P 25.04.2011.a. kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja komissar Aivar Hirsi 31.03.2011.a. otsusele väärteoasjas 2302,11,003164 Kaebuse esitanud isik B.P, isikukood XXX, elukoht: xxx Kohtuväline menetleja

PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalitus, Rahumäe tee 6, 11316, Tallinn

KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata B.P kaebus ja Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja komissar Aivar Hirsi 31.03.2011.a. otsuse väärteoasjas 2302,11,003164 muutmata.

Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju

Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja komissar Aivar Hirsi 31.03.2011.a. väärteoasjas 2032,11,003164 tehtud otsusega tuvastati, et B.P

juhtis 11.03.2011.a. kell 09:31 Harju maakonnas, Tallinna linnas, Juhkentali 15 juures mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt s.o. 28.02.2011.a. sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud (kontrollimisel esitas Vene Föderatsiooni juhiloa xxx). Samuti ei olnud B.P nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga.

Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega sh. tunnistaja ütluste,

Maanteeameti liiklusregistri andmete väljatrüki ja kombineeritud liiklusjärelevalve teostamise protokolliga. Menetlusalune isik on esitanud vastulause, milles selgitab juhtunu asjaolusid ning

on seisukohal, et juhtimisõigus on olemas, Venemaa juhiload kehtivad ning turvavöö oli peatamisel kinnitatud. Väärteoasi nr. 4 – 11 – 1638

2

Menetlusalune isik B.P rikkus seega liiklusseaduse § 20 lg 1 ja liikluseeskirja § 68 p 5 nõudeid pannes sellega toime väärteod, millised on kvalifitseeritavad liiklusseaduse § 741 lg 2 ja

liiklusseaduse § 7464

lg 1 järgi. Kuna liiklusseaduse § 741

lg 2 ja § 7464

lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod on toime pandud ühe teoga, määratakse nende eest KarS § 63 lg 1 kohaselt karistus liiklusseaduse § 741 lg 2 järgi . Võttes aluseks eeltoodut ja lähtudes KarS § 56 lg 1; § 63 lg 1 määras kohtuväline menetleja B.P-le LS § 74 1 lg 2 järgi karistuseks rahatrahvi 75 trahviühiku ulatuses s.o. 300,00 eurot.

KAEBUSE SISU

B.P esitas 25.04.2010.a. Harju Maakohtule kaebuse, milles palub tühistada Põhja

Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja komissar Aivar

Hirsi 31.03.2011.a. väärteoasjas 2302,11,003164 tehtud otsus karistuse osas, mis on määratud juhtimisõiguse puudumise eest ja turvavöö mittenõuetekohase kinnitamise eest.

B.P põhjendab esitatud kaebust sellega, et B kategooria juhtimisõigus on tal olemas, esimesed load sai juba 15.02.2001.a. venemaal, №vgorodis, elas seal aastatael 2000 – 2004.a. Selgitas antud olukorda ka vastulauses liiklusmenetlustalitusele aga nagu nähtub otsusest, seda ei ole arvestatud. Teda on ka varemalt korduvalt kinni peetud ja juhtimisõigusega ei ole probleeme tekkinud, välja arvatud 28.02.2011.a. Võtab süü omaks, et ei olnud kursis, et välisriigis välja antud load tuleb Eestis ära vahetada 12

kuu jooksul peale Eestisse elama asumist. Siin on veel selline aspekt asjal, et antud perioodil Venemaal elades ei kirjutanud ta ennast Eesti rahvastikuregistrist välja.

Praeguseks hetkeks on ennast Eesti Rahvastikuregistrist välja kirjutanud, Venemaal load ära

vahetanud ja ennast uuesti Eesti rahvastikuregistrisse sisse kirjutanud, seega liiklusseaduse mõistes kehtivad tema praegused Venemaal välja antud juhiload veel 12 kuud, mida kinnitas ka Saue ARK büroo. Turvavöö mittekinnitamisega ei saa ta samuti nõustuda. Patrulli sõnul, et keegi kuskil nägi, et tal ei olnud turvavööd peal, ei saa ta kahjuks nõustuda. Hetkel, kui patrull teda kinni pidas, oli tal turvavöö nõuetekohaselt kinnitatud.

Antud juhul tuleb välja nii, et kui politseil on mingi reid, siis võib analoogselt absoluutselt

kellele iganes mingi rikkumise välja kirjutada. Vastuseks tema küsimusele, kes sellest

situatsioonist on ka peale tunnistaja väite mingi muu tõendusmaterjal (näiteks foto või

videolõik), et ta ei olnud tuvavööga nõuetekohaselt kinnitatud, sai vastuseks, et ei, muud tõendusmaterjali ei ole. Kahjuks ei saa ta seekord liikluspolitsei väidetega nõustuda. B.P avaldas, et ta ei soovi osaleda kohtuistungil.

KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT

Kohtuvälise menetleja esindaja nõustus kohtule 29.04.2011.a. saadetud kirjalikus seisukohas

väärteoasja nr 4 – 11 – 1638 (2302,11,003164) B.P kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse peale läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et alus kaebuse rahuldamiseks puudub. Liiklusseaduse § 22 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ning sama seaduse § 24 lg 1 järgi tõendab juhtimisõigust kehtiv juhiluba või seaduses ettenähtud juhtudel juhiluba asendav dokument.

Käesolevas väärteoasjas on tekkinud vaidlus selle üle, kas menetlusalusel isikul oli turvavöö

nõuetekohaselt kinnitamata ning kas Venemaal 26.01.2011.a väljastatud juhiluba nr 53 YA

017420 andis menetlusalusele isikule õiguse juhtida mootorsõidukit temale süüksarvatava

väärteo toimepanemise hetkel. Menetlusaluse isikule LE § 68 p 5 süüks pandav väärtegu on

tõendatud tunnistajate AOja AKütlustega ning kombineeritud liiklusjärelvalve teostamise protokolliga. LS § 27 lg 1 kohaselt kehtib Eestis selline välisriigis väljaantud juhiluba, mis on

3 välja antud ja vormistatud vastavalt Genfi 1949. aasta teeliikluse konventsiooni või Viini 1968.

aasta teeliikluse konventsiooni ning nende juurde kuuluvate hilisemate kokkulepete ja konventsiooni täienduste põhimõtetele. Vastavalt LS § 27 lg 4 kehtib Eesti kodaniku või Eesti

elamisluba omava isiku Eestisse elama asumisel tema välisriigis väljaantud ja LS § 27 lg 1 nõuetele vastav juhiluba Eestis 12 kuud, seda arvates juhiloa omaniku Eestisse elama asumisest

või elamisloa väljastamisest. Juhiluba vahetatakse eesti juhiloa vastu sellisel juhul eksamiteta.

LS § 27 lg 5 kohaselt Eestisse elama asunud isiku Euroopa Liidu liikmesriigis väljaantud

juhiluba ei pea vahetama Eesti juhiloa vastu, kuid käesoleval hetkel ei ole Venemaa

Föderatsioon Euroopa Liidu liikmesriik, ning seetõttu kuulub Venemaa Föderatsioonis

väljastatud juhiluba ümbervahetamisele. Kuivõrd menetlusalusele isikule on antud sõiduki juhtimisõigus esmakordselt aastal 2001 ja rahvastikuregistri andmetest nähtub, et ajavahemikul

02.09.1978 – 14.03.2011.a oli B.P elukoht Eesti Vabariik, mistõttu hakkas

menetlusalusele isikule 12-kuuline tähtaeg, mille jooksul oleks ta pidanud oma juhiloa ümber vahetama, kulgema 15.02.2001.a, siis pidi ta igal juhul 12 kuud pärast juhiloa saamist vahetama

Venemaa Föderatsiooni juhiloa Eesti juhiloa vastu. Antud juhul kuni käesoleva ajani menetlusalune isik seda teinud ei ole. Kuna isikul oli olemas seaduslik alus Eestis viibimiseks ning seega oli tal ka õigus siin ka mootorsõidukit juhtida, kuid sada ainult tingimustel, mis on ettenähtud liiklusseaduses. Kuna B.P peeti kinni sõiduki juhtimiselt, siis oli tal kohustus omada sel ajal Eesti Vabariigis kehtivat juhiluba ning juhtimisõiguse olemasolu tõendamiseks ei piisanud Venemaa Föderatsioonis välja antud juhiloast. Isiku vaba valik on, kas ta täidab LS § 27 lg-st 4 tulenevat kohustust juhiloa vahetamise kohta teatud tähtaja jooksul, kuid selle kohustuse

õigeaegselt täitmata jätmisel peab isik arvestama ka asjaoluga, et ta minetab õiguse osaleda liikluses mootorsõiduki juhina. Isik, kes viibib Eestis kas alaliselt või ajutiselt, peab ise tundma huvi selle vastu, et tema igapäevane tegevus ei läheks vastuollu Eestis kehtivate õigusnormidega. Isiku enda kohustus on näidata üles initsiatiivi tagamaks oma tegevuse õiguspärasus. Arvestades eelpool toodut ja asjaolu, et menetlusalusele isikule esitati samadel asjaoludel süüdistus LS § 741

lg 1 järgi ka varasemalt (28.02.2011 väärteoasjas nr 2373,11,001065) ei saa lugeda, et

menetlusalune isik oleks 11.03.2011.a kell 09.31 temale süüksarvatava väärteo LS § 741 lg 2 järgi pannud toime hooletusest. Väärteoprotokolli AB 1245908 kohaselt juhtis B.P 11.03.2011.a Eestis mootorsõidukit

omamata vastava kategooria sõiduki juhtimiseõigust (kontrollimisel esitas Venemaa Föderatsiooni juhiloa nr 53 YA 017420, kuid elab alaliselt Eestis) ning ei olnud nõuetekohaselt turvavööga kinnitatud. B.P-le süüks arvatud LS § 74 1 lg 2 ettenähtud süüteo põhikoosseisu kohaselt on karistatav

mootorsõiduki või trammi juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki või trammi

juhtimisõiguseta isiku poolt. LS § 741

lg 2 kohaselt on raskendavateks asjaoludeks

mootorsõiduki või trammi juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või

trammi juhtimiseõigus on peatatud või kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus ära võetud - karistatakse isikut rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Karistamise aluseks olev süüline käitumine LS § 20 lg 1 ja LE § 68 p 5 rikkumisel on tõendatud. Kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja arvestanud eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude

toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistus kergendavad ja raskendavad asjaolud KarS § 57 ja § 58 järgi kaebuse esitaja käitumises puuduvad. Arvestades menetlusaluse

isiku varasemat liiklusalast käitumist, mida iseloomustab karistusregistris kehtivate karistuste puudumine on kohtuvälise menetleja arvates põhjendatud B.P karistamine rahatrahviga alla sanktsiooni keskmises määra s.o 75 trahviühikut ehk 300 EUR. Lähtudes eelpool toodust palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata.

4 KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohtadega ja väärateoasja materjalidega, asub seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Juhtimisõiguseta juhtimine

Liiklusseaduse (LS) § 22 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus.

LS § 24 lg 1 kohaselt on juhtimisõigust tõendav dokument kehtiv juhiluba või seadusega ettenähtud juhtudel juhiluba asendav dokument. Igal isikul võib olla ainult üks kehtiv juhiluba.

LS § 27 lg 1 kohaselt kehtib Eestis välisriigis väljaantud juhiluba, mis on välja antud ja

vormistatud vastavalt Genfi 1949. aasta teeliikluse konventsiooni või Viini 1968. aasta teeliikluse konventsiooni ning nende juurde kuuluvate hilisemate kokkulepete ja konventsiooni täienduste põhimõtetele. LS § 27 lg 4 kohaselt kehtib Eesti kodaniku või Eestis elamisluba omava isiku Eestisse elama asumisel tema välisriigis väljaantud ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuetele vastav

juhiluba Eestis 12 kuud, arvates juhiloa omaniku Eestisse elama asumisest või elamisloa väljastamisest. Väärteoasja materjalide hulgas sisalduvast rahvastikuregistri andmebaasi väljatrükist nähtub, et

B.P on elanud püsivalt Eesti Vabariigis alates 02.09.1978.a. ning on korduvalt (

06.10.2003.a, 23.07.2007.a. ja 26.06.2008.a.) rahvastikuregistrile andmed oma elukoha määratlemiseks Eesti Vabariigis. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on B.P-le antud Vene Föderatsioonis mootorsõiduki juhtimisõigus ja 15.02.2001.a. ning väljastatud ka juhiluba.

Kohus ei näe põhjust kahelda B.P väites, mille kohaselt ta elas aastast 2000.a. Vene

Föderatsioonis. Kasutades Vene Föderatsioonis väljastatud juhiluba selle väljastanud riigis

puudus B.P vajadus juhiloa vahetamiseks. Alates 06.10.2003.a. on B.P

määratlenud oma elukohaks XXX, Tallinnas. Seega algas LS § 27 lg 4 sätestatud 12 kuuline tähtaeg 06.10.2003.a. B.P on kohtule esitatud kaebuses avaldanud, et ei olnud kursis, et välisriigis välja antud load tuleb Eestis ära vahetada 12 kuu jooksul peale Eestisse elama asumist.

Kohus märgib, et seaduse mittetundmine ei vabasta isikut vastutusest. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga selles, et isik, kes viibib Eestis kas alaliselt või ajutiselt, peab

ise tundma huvi selle vastu, et tema igapäevane tegevus ei läheks vastuollu Eestis kehtivate

õigusnormidega. Isiku enda kohustus on näidata ülesinitsiatiivi tagamaks oma tegevuse õiguspärasus.

B.P-le on käesolevas asjas koostatud väärteoprotokoll 11.03.2011.a. B.P on

muutnud oma elukoha rahvastikuregistris Vene Föderatsioonis olevaks 14.03.2011.a. Kohus

leiab, et B.P selline tegevus on ajendatud vastutusest vabanemiseks, mitte tegevuse

õiguspärasuse saavutamiseks, kuna kaebust menetledes on leidnud tõendamist, et B.P elab Eestis püsivalt alates 2004. aastast, mitte aga 01.04.2011.a.

Turvavarustuse kasutamise nõuete eiramine

Liikluseeskirja (LE) § 68 p 5 kohaselt on juht kohustatud, sõidukis, millel on turvavööd, olema

turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ja mitte sõidutama sõitjat, kes pole nõuetekohase turvavarustusega kinnitatud. B.P on avaldanud, et tema ei ole väärteoprotokollis märgitud ajal LE § 68 p 5 rikkunud ning hetkel kui politseipatrull teda kinni pidas, oli ta nõuetekohaselt turvavööga kinnitatud.

Kohus leiab, et B.P ütlused turvavarustuse nõuetekohase kasutamise osas on ümber

lükatud tunnistajana üle kuulatud politseiametniku AO ütlustega, kelle sõnul märkas ta 11.03.2011.a. kella 09:31 ajal mööda Juhkentali tänavat Liivalaia tänava poole liikumas valget värgi Ford Transitit, mida juhtis tumedates riietes umbes 30. aastane meesterahvas. Sõiduki rooli

5 taga olnud mehel oli turvavöö kinnitamata. Tunnistaja märkas sõidukit Juhkentali 15 maja juures ja andis selle kohta info edasi neist umbes 300 – 400 m eemal seisvale liikluse patrullile. Sõiduki registreerimisnumber oli XXX. Sõiduk oli kuni peatamiseni tema vaateväljas.

Tunnistaja AO ütlused haakuvad ka tunnistajana üle kuulatud politseiametniku AK ütlustega, kelle sõnul täitis ta 11.03.2011.a. kella 09:31 paiku tööülesandeid Tallinn, Juhkentali 15 juures

teostades kombineeritud liiklusjärelevalvet ning märkas valget värvi sõidukit Ford Transit registreerimisnumbriga XXX, mis liikus Juhkentali tänaval suunaga Liivalaia tänava suunas ja sõiduki juht oli turvavööga nõuetekohaselt kinnitamata.

Tunnistajate ütlusi kinnitab ka 11.03.2011.a. koostatud kombineeritud liiklusjärelevalve teostamise protokoll, millest nähtuvalt teostati Tallinnas, Juhkentali 15 juures riikliku järelevalve korras sõidukite fooritulede nõuete järgimist. Sõidukite peatamise kohaks oli Juhkentali 2 vastas asuv parkla ning sõidukite peatajateks olid T. Pindis ja P. Juuro. Protokolli pöördel positsioonil

nr. 22 nähtub, et kell 09:31 tuvastati valget värvi sõiduki Ford Transitis turvavöö kasutamise nõude rikkumine. Sellest nähtub, et rikkumine tuvastati eelnevalt ühtede politseiametnike poolt ning info rikkumise kohta edastati teistele politseiametnikele, kes peatasid sõiduki.

Kohtul pole alust kahelda tunnistajate AO ja AK poolt antud ütluste usaldusväärsuses, tunnistajaid on hoiatatud KarS § 318 ja KarS § 320 alusel ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt valeütluste andmise eest kohaldatakse kriminaalkaristust.

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt on B.P tegu tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud. Karistuse määramisel on arvestatud B.P varasemat liiklusalast käitumist ja kehtivate karistuste puudumist.

Eeltoodust lähtudes jätab kohus B.P kaebuse rahuldamata ja Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja komissar Aivar Hirsi 31.03.2011.a. väärteoasjas 2302,11,003164 tehtud otsuse muutmata.

Kohus juhindub V™S § 120 lg 1, 132 punktist 1, § 133, § 134

Leili Raedla Kohtunik