3-24-289/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(2)

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht 2. veebruar 2024. a, Tallinn Haldusasja number 3-24-289 Haldusasi X kaebus Politseija Piirivalveameti vastu süüteomenetluse algatamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamiseks RESOLUTSIOON Tagastada X kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

1. X esitas 31.01.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles soovib vaidlustada Politseija Piirivalveameti (PPA) 22.01.2024 otsust nr 1.2-3/152-2. Kaebaja eesmärgiks on vaidlustada seda, et PPA jättis süüteomenetluse algatamata. Kaebaja leiab, et temale praegu kuuluval kinnistul ei saanud toimuda ekslikku raiet ning talle tuleb tagada süüteo uurimata jätmisega tekitatud kahju kättesaamine.

PPA otsusega (dtl 6 jj) jäeti kaebaja kahju hüvitamise taotlus (dtl 13 jj) RVastS alusel rahuldamata, kuna PPA ei ole kaebajale kahju tekitanud.

2. Kohus tagastab kaebuse, kuna kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse (HKMS § 4 lg 1) ning kaebaja nõude lahendamiseks on ette nähtud teistsugune menetluskord (HKMS § 121 lg 1 p 1).

Kaebaja esitas analoogse nõude juba kohtuasjas nr 3-23-1488, kus kaebaja taotles Politseija Piirivalveameti, Põhja Ringkonnaprokuratuuri ja Riigiprokuratuuri tegevusega tekitatud kahju hüvitamist. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 29.11.2023 määruses: - Kuna kaebaja taotleb kahju hüvitamist seoses menetlejate menetlustoimingutega kriminaalmenetluse alustamata jätmisel, kohaldub taotluse esitamisele ja menetlemisele süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS) (p 10). - Kaebaja viidatud asjaoludel on kaebajal õigus nõuda kahju hüvitamist SKHS § 7 lg 1 alusel, mis näeb ette, et kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. SKHS § 14 lgte 2 ja 4 kohaselt esitab isik taotluse kahju hüvitamiseks SKHS § 7 alusel prokuratuurile ning taotlus tuleb esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, kui isik sai teada või pidi teada saama kahjust, sõltumata teadasaamisest, aga mitte hiljem kui kümne aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Seejuures on prokuratuuri määrus vaidlustatav Riigiprokuratuuris (SKHS § 16) ning Riigiprokuratuuri määrus maakohtus (SKHS § 17) (p 11).

2(2) - Kaebajal on jätkuvalt võimalik nõuda kahju hüvitamist väidetava kuriteo toime pannud isikutelt, pöördudes selleks TsMS-s ette nähtud korras maakohtusse (p 13).

3. Kaebuse sisulised asjaolud ei ole muutunud. Asjas ei oma tähtsust ka see, et PPA vaatas kaebaja taotluse kahju hüvitamiseks (dtl 13) läbi riigivastutuse seadusest (RVastS) lähtuvalt, kuivõrd see ei muuda vaidlusalust õigussuhet, mille raames kaebaja väidab endale kahju tekitamist. Kaebajale on juba selgitatud, et tal tuleb esitada kahju hüvitamise taotlus prokuratuurile. Kohtute ja muude riigiorganite vahelist pädevusjaotust ei muuda ka PPA 22.01.2024 otsuses toodud vaidlustamisviide ega RVastS alusel taotluse lahendamine.

Juhul kui kaebaja leiab, et jätkuvalt on lahendamata tema uus süüteoteade (09.12.2023 avaldus, dtl 10) või see on valesti lahendatud, on tal õigus esitada kaebus prokuratuurile KrMS §-s 207 toodud korra kohaselt.

Kaebajal on jätkuvalt võimalik pöörduda oma õiguste kaitseks ka hagiga tsiviilkorras maakohtusse.

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin