4-23-3568/23 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17.01.2024, Rakvere kohtumajas, avalikul kohtuistungil Väärteoasja number 4 23-3568 – Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekret

är Keili Rosar Koht

uväline menetleja Ida Prefektuur Rakvere politseijaoskond, esindaja A. U. Kohtuasi S.K 34 lg 1

süüdistuses liiklusseaduse § 2

ja § 2 järgi 59 lg 2 p 3

Menetlusalune isik S.K , isikukood XXX, elukoht xxxx; tab W , xxxx (11 töö OÜ ; varem väärteokorras karistatud kehtivat väärteokaristust) Kohtuo

tsuse õiguslik alus VTMS § ; § ; § 1 ja § 1 KarS § 63 lg 83 p 2 107 lg 1 p 1 11 13, 1 ja § 66 lg 1 Resolutsioon

S.K liikl 259 lg 2 p 3 ja 234 lg 1

süüdi tunnistada usseaduse § järgi kvalifitseeritava ning kohaldades te väärtegude toimepanemises KarS § 63 lg 1 sätteid, mõista Liiklusseaduse karistuseks 20

aresti. § 234 lg 1 alusel (kakskümmend) päeva

KarS § 68 lg 2 alusel arvata VTMS § väärteomenetluses 44 lg 1 p 3, 4 alusel kinnipidamine 24.08.2023 kell 02:45 24.08.2023 kell 14 0, millele vastab 1

– :1 (üks) päev aresti, karistusaja hulka 19 ( teist

, mille tõttu kuulub ärakandmisele üheksa ) päeva aresti.

Kar aresti kandmine ositi kahes os S § 66 lg 1 alusel määrata as, määrates, et järjest kantava karistuse kestus on esimesel korral 9 ( heksa)

. ü päeva ja teisel korral 10 (kümme) päeva

VTMS § 205 lg 2 alusel kohustada S.K ilmuma aresti esimese osa kandmiseks Viru Vanglas

hiljemalt 1 ( ) kuu jooksul ja aresti teise osa kandmiseks se (Ülesõidu 1, Jõhvi) ühe hiljemalt 2 (kahe) kuu jooksul

arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

VTMS § 205 lg 3 alusel lugeda aresti kandmise alguseks S.K Viru Vanglasse saabumise aeg.

2

Kui S.K ei ilmu määratud ajaks aresti kandmisele, teatab Viru Vangla VTMS § 205 lg 4 kohaselt sellest kohtule ja kohus teeb määruse S.K sundtoomise kohta Viru Vanglasse.

KarS ja koh misel § 83 lg 1 alusel konfiskeerida tuotsuse jõustu hävitada tahtliku süüteo toimepanemise vahend S.K-le kuuluv Laser 303, mis asub Rakvere politseijaoskonna asitõendite hoidlas.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta S.K menetluskulu kaitsjatasu kokku summas 451,40 eurot riigi kanda. näol

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pool võib loobuda apellatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru päeva jooksul, Maakohtule 7 alates ko st. Apellatsioon esitatakse Tartu htuotsuse või selle lõpposa kuulutamise Ringkonnakohtule kohtumenetluse pooltele 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on Viru Maakohtus 02.02.2024 tutvumiseks kättesaadav. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või üksk sutada apellatsiooniõigust, i neist ei teata oma soovist ka kohtuotsuse põhiosa ei vormistata.

Asjaolud ja menetluse käik

31.10.2023 saatis Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond VTMS § 84 alusel Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale materjalid väärteoasja

s nr 2590,23,002659 S.K . süüdistuses

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi II grupijuht Martin Rist koostas 09.10.2023 menetlusalusele isikule S.K-le väärteoasjas nr 2590,22,001531 selle kohta, et 24.08.2023 kella 01:50 paiku Rakvere linnas väärteoprotokolli Tallinna tn 11 juures näitas S.K rohelise laserlambiga korduvalt sõiduauto Škoda Superb juhile T. L. silma, millega pimestas teda, tekitades sellega liiklusohu. Juhtis sõidukit, eiras tahtlikult politseiametniku poolt antud sõiduki kohustuslikku peatamismärguannet. Peatumismärguanne oli antud ees sõitva sõiduki juhile, taga sõitvalt p

olitseivärvides alarmsõidukilt, ühel ajal töötava sinise ja punase vilkuriga. Sellega rikkus S.K LS § lg 1 ja 200 lg 1 p 3 nõudeid ning äärtegu 16 v kvalifitseeriti LS 2 p 3 ja 1 j

§ 259 lg § 234 lg ärgi.

S.K kinnitas 17.01.2024 i toimunud kohtuistungil, et talle on väärteoprotokoll sisu arusaadav, ta saab aru, milles ja ta . Ta sai aru mida teda süüdistatakse tunnistas ennast süüdi ta teeb. Selgitas kohtule, et paneb neid tegus Kodust

id toime seepärast, et kodust ära saada. ära kolimise võimalused p suur, et üürikorterit võtta. Eesmä uuduvad kuna palk ei ole nii rk o li vähemalt selleks ööks kodust ära saada arestimajja. Sõida Tunnistas, et oli alkoholi tarvitanud. b öösiti mööda Rakvere linna laseriga pimestamine võib tekitada

ja provotseerib politseid. Teab, et liiklusohtlikke olukordi. Laseri tellis interneti poest. Rohkem on see laser lindude kiusamiseks, aga vahepeal ka politsei jaoks. Seletas samuti, et tema eesmärgiks on saada karistuseks arest, mida soovib kanda ositi.

3

Tunnistaja K. T., kes patrullpolitseinikuna and enetlusalune isik on talle töötab is ütlusi, et m tööalaselt Täpset kuupäeva öelda ei os suve lõpus, tuttav. anud, kuid olles koos patrullpolitseinik T. L.ga , tegid d d Tallinna tn S.K-d, öösel tööl liiklusjärelevalvet. Sõitsi Rakveres ringi ja märkasi kes nagu tavaliselt - tema sõitis rattaga ringi käitumismuster ongi see, et ta öösiti ringi sõidab ja eirab liikluseeskirju. S.K

ning lasdi rohelise

õitis keset teed vastassuunavööndis ilma tuledeta laseriga autosse. patrullautole vastu, siis ta lasi otse laserit politseiautosse ja kui ta Kui ta sõitis sõitis taga, siis peeglisse. Selline tegevus teeb haiget ja pimestab juhti. See ei ole ohutu. See tekitab liiklusohtliku olukorra, kui juhti pimestatakse. andis talle punaste siniste vilkuritega T. peatumismärguande, mida S.K ignoreeris ning mingi hetk kadus neil silmist. Umbes k tema Turuplatsi juures autost maha, minnes edassi jalgsi. T. L. oli olmveerand tundi hiljem läks patrullautoga. Pidasid

omavahel raadiosaatjaga ühendust, et kus T. S.K-d näeb. Ta märkas S.K-d Turuplatsil Kuna tema oli , kus ta sõitis Turuplats 3 maja taha, kus vahelt autoga läbi ei saa. sealpool jalgsi siis vastu ja tegi viimane läks S.K-le ennast nähtavaks. Kui nägi S.K-d nägin, siis vaatas selja taha, et kus

tunnistajat tunnistajale T. on ja kui ta ümber pööras ja nägi, siis sõitis otsa . S.K

mille tõttu mõlemad kukkusid suust oli tunda alkoholi lõhna ning rattakotis oli väike viinapudel. See on S.K pu

hul tüüpiline käitumine.

Kohtuvälise kohtuistungil, et isik pani temale süükspandavad menetleja esindaja A. U. leidis rikkumised toime teadlikult ja tahtlikult. Teadlikult ja tahtlikult toime pandud rikkumised suurendavad aga süü suurust. Isiku poo motiive on raske mõista. lt toime pandud tegude Mis puutub aresti kandmisesse ositi, siis isik on varasemalt korduvalt kõrvale hoidnud asja arutamisest, seega puudub tema suhtes usaldus. Karistus peab olema selline, mis avaldaks isikule mõju ja toimiks. Ta määratud karistusest aru saama, et tema poolt toime pandud peab temale tegu oli vale. Seega võttes arvesse tegude ohtlikkust ja isikut, kohtuvälise menetleja taotles esindaja isiku suhtes mõista karistusena reaalset aresti 30 päeva.

Kohtuotsus

e põhjendused

VTMS § 87 sätestab, et kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollides sätestatud ulatuses.

KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid KarS § 57 ja § 58 järgi, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süü õiguskorra kaitsmise huvisid. tegude toimepanemisest ja

Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiselt võetavus ning kogukonna usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritakse õiglaselt.

LS § 259 lg 2 p näeb ette vastutuse turi poolt liiklusnõuete rikkumise eest 3 jalgrat kui sellega on tekitatud varaline kahju või liiklusoht.

LS § 234 lg 1 näeb ette vastutuse sõidukijuhi poolt sõiduki kohustusliku peatamise märguande

tahtliku eiramise eest.

S.K süü tud süüdistus d temale esita es kinnitavad lisaks tunnistaja ja

4

menetlusaluse isiku enda kohtuist

ungil antud ütlustele veel: - indikaatorvahendi kasutamise protokoll /tl 8/,

- isiku kinnipidamise protokoll /tl 9/,

- vallasasja, s.o Laser 303 /tl 10/,

hoiule võtmise protokoll - /tl 11-12/,

asitõendi vaatlusprotokoll - - /tl 13/,

asitõendi üleandmise vastuvõtmise akt - karist /tl 14-16/

usregistri väljavõte

Hinnates , eeltoodud tõendeid kogumis jõudis kohus järeldusele, et menetlusalune isik S.K pani toime 9 lg 2 p 3 S.K LS § 25 ja LS § 234 lg 1 ettenähtud väärteod. poolt toi on

mepandud väärteod kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud.

Lisaks eelnimetatud väärtegude objektiivsetele koosseisudele, on täidetud ka subjektiivsed süüteokoosseisud. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. S.K pani väärteod toime otsese tahtlusega. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud tema käitumises puuduvad.

KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanem 3 ises süüdi. Tõendamist leidis, et LS § 259 lg 2 p ja LS § 234 lg 1 sätestatud väärteod on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik S.K . 3 4 lg 1 LS § 259 lg 2 p näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. LS § 23 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti.

KarS § 47 lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. KarS § 48 sätestab, et kohus võib väärteo eest mõista täisealisele isikule aresti kuni kolmkümmend päeva. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 63 lg 1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus sead sesätte alusel, mis u näeb ette raskeima karistuse. Kuna S.K pani jalgratast juhtides toime teo, mis vastab kahele eri väärteokoosseisule, siis tuleb talle mõista karistus LS § 234 lg 1 alusel, mis näeb ette raskema karistuse.

S.K karistust kergendab s 3 üü tunnistamine LS § 259 lg 2 p ja LS § 234 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegudes, tema karistust raskendavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole.

Karistusregistri õiendi vat väärteokaristust st kohaselt on S.K-l 11 kehti , sh on

teda . korduvalt karistatud LS § 259 lg 1 ja LS § 234 lg 1 järgi

K S.K-le tasumata, mis annab kohtule aluse õik määratud rahatrahvid on väljendada seisukohta, et varasemad väärteokaristused ei ole avaldanud

temale positiivset eripr ning kuna S.K sama liigiliste eventiivset mõju on jätkanud väärtegude toimepanemist, siis ei ole põhjendatud temale kergemaliigilise karistuse, s.o rahatrahvi mõistmine temale, jääb suure tõenäosusega t süü mis asumata. Arvestades S.K

5

suurust, mis , tuleb ada teda arestiga ei ole väike kohtu hinnangul pidada põhjendatuks karist küll väiksemas määras kohtuvälise menetleja p üle selle keskmise määra oolt taotletule, kuid siiski , s.o 20 päeva aresti väärteomenetluses , millest tuleb maha arvata tema kinnipidamine 24.08.2023 kell 02:45 24.08.2023 kell 14 0, millele vastab 1 – :1 päev aresti, mille tõttu kuulub ärakandmisele 19 ( ksateist

ühe ) päeva aresti.

S.K esitas kohtuistungil taotluse et t

al võimaldataks kanda arest ositi.

KarS § 66 lg 1 sätestab, et mõistes rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata sel

le tasumise või kandmise ositi. taotlus võimaldada tal aresti Kohus leiab, et menetlusaluse isiku ositi kanda, et ta saaks mist, kuulu rahuldamisele kuna jätkata tööl käi b käesolevas kohtuasjas võttes arvesse menetluslikku käitumist käesolevas kohtuasjas

, ei ole kohtul on alust arvata, et S.K aresti ositi kandma ei asu.

Seega määrab kohus aresti kandmise ositi kahes osas, määrates, et järjest kantava karistuse kestus on esimesel korral 9 ( heksa)

. ü päeva ja teisel korral 10 (kümme) päeva Korraga l paariaresti ositi kandmist ei pea kohus ühemaajalist, s.o näiteks kolme päeva kaupa, p

, kuna karistusena aresti kandmine ei saa olla vanglas õhjendatuks mõista nn lühiajalisel puhkusel käimine. VTMS § 205 lg 2 alusel kohustab kohus S.K-d ilmuma aresti esimese osa kandmiseks Viru Vanglas

hiljemalt 1 kuu jooksul ja aresti teise osa se (Ülesõidu 1, Jõhvi) kandmiseks hiljemalt 2 kuu jooksul

arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

Kui S.K Vangla VTMS ei ilmu määratud ajaks aresti kandmisele, teatab Viru § 205 lg 4 kohaselt sellest kohtule ja kohus teeb määruse S.K sundtoomise kohta Viru Vanglasse.

KarS kuulub konfiskeerimisele

misel misele tahtliku § 83 lg 1 alusel ja kohtuotsuse jõustu hävita süüteo toimepanemise vahend, s.o S.K-le kuuluv Laser 303, mis asub Rakvere politseijaoskonna asitõendite hoidlas.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus S.K menetluskulu, s.o kaitsjatasu kokku summas 451,40 eurot riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 25.03.2024 kohtuotsuse Viru Maakohtu Rakvere ga on osaliselt tühistatud kohtumaja 17. jaanuari 2024 kohtuotsus. Riigikohtu 16.05.2024 kohtumäärusega jäeti S.K kaitsja vandeadvokaadi abi Toomas Metsma kassatsioon menetlusse võtmata. 17.01.2024 kohtuotsus 4-23-

3568 jõustus osaliselt 16.05.2024 Riigikohtu kohtumäärusega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent