2-23-9260/11 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv, Gea Lepik ja Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 02.02.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-23-9260 Kohtuasi X avaldus täitemenetluse nr 008/2007/11680 lõpetamiseks seoses aegumisega Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 18.10.2023 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik Tallinna kohtutäitur Mati Kadak Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Jätta X määruskaebus läbi vaatamata. 2. Jätta määruskaebemenetluse kulud X kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

1. X (avaldaja) esitas 28.06.2023 Harju Maakohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu täiteasjas nr 008/2007/11680.

2

Ühtlasi esitas avaldaja menetlusabi taotluse, milles palus vabastada end avalduse esitamisel riigilõivu tasumisest.

2. Maakohus rahuldas 20.09.2023 määrusega avaldaja menetlusabi taotluse ja vabastas ta avalduse esitamise eest riigilõivu 30 euro tasumisest.

3. Maakohus võttis 20.09.2023 määrusega avalduse menetlusse, kaasas menetlusse puudutatud isikuna kohtutäitur Mati Kadaku ning kohustas teda esitama avalduse osas vastuse 10 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

4. Puudutatud isik tähtajaks vastust esitanud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Maakohus tegi 18.10.2023 määruse, millega rahuldas avalduse, lõpetas täitemenetluse täiteasjas nr 008/2007/11680 nõude täitmise aegumise tõttu, jättis menetluskulud avaldaja kanda, mõistis avaldajalt riigituludesse välja menetlusabikulu 30 eurot ning märkis, et määruse jõustumisest 15 päeva möödumisest kuni menetluskulude tasumiseni tuleb avaldajal tasuda Eesti Vabariigile riigituludesse hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5.1. Täiteasja täitedokumendiks on Põhja Politseiprefektuuri Lääne-Harju politseiosakonna poolt 29.07.2007 tehtud otsus või määrus nr 115229394. Täitmisavaldus on esitatud esmakordselt kohtutäiturile 14.09.2007.

Täitedokumendist tulenevad nõuded oleksid tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1 kuni 04.04.2011 kehtinud redaktsiooni kohaselt aegunud kõige varasemalt 29.07.2037. Seega ei olnud täitedokumendist tulenevad nõuded 01.03.2011 aegunud ja neile hakkas alates 01.03.2011 kulgema kehtiva TsÜS § 157 lg 1 kohane 10 aasta pikkune aegumistähtaeg. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) 21.03.2016 redaktsioonist lähtuvalt on aegumise ümberarvutamise algusaja kuupäev 05.04.2011, nõude täitmine sai aeguda kõige varasemalt alates 05.04.2021.

Muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab TsÜS § 159 lg 1 järgi uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega. Täitemenetluse registrist nähtub, et täitetoimik avati 14.09.2007. Täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine algas seega 14.09.2007. Asjas ei esine aegumise katkemise ega peatumise aluseid. Seega on täitedokumendist tuleneva nõude täitmine aegunud alates 05.04.2021 ning täitemenetlus tuleb TMS § 2231 lg 1 alusel lõpetada.

5.2. TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Eeltoodut arvestades on põhjendatud menetluskulude jätmine avaldaja kanda.

Maakohus viitas TsMS § 190 lg-le 4 ja § 179 lg-le 1. Menetlusabikulu 30 eurot tuleb avaldajalt riigituludesse välja mõista, sest kohus küll rahuldas avalduse, kuid asja menetlus on toimunud avaldaja huvides. Avaldajal on olnud aastatepikkune võlgnevus, mille sundtäitmine ei ole õnnestunud. Seega ei ole õiglane olukord, kus nõude täitmisest aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamine viiakse läbi riigi kulul.

3

Tulenevalt TsMS § 179 lg-st 3 ei ole avaldajal võimalik menetluskulude riigituludesse väljamõistmist vaidlustada.

Määruskaebus

6. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega maakohus mõistis temalt riigituludesse välja menetluskulud 30 eurot ning teha uus määrus, millega jätta menetluskulud riigi kanda.

Maakohus vabastas avaldaja riigilõivu tasumisest, sest avaldajal ei olnud võimalik seda tasuda. Ei ole õiglane, et need menetluskulud jäetakse avaldaja kanda, kui tal puudub võimalus neid tasuda. Sellega tekitatakse avaldajale võlgnevusi lisaks.

Menetluse edasine käik

7. Puudutatud isik määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud.

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja määruskaebus tuleb jätta TsMS § 664 lg 2 alusel koostoimes TsMS § 660 lg-ga 1 läbi vaatamata.

10. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes kaevatud osas, st menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2 on maakohtu määrus jõustunud avalduse rahuldamise ning täitemenetluse lõpetamise osas (resolutsiooni p-d 1-2).

11. TsMS § 664 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud, ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. Lg 2 näeb ette, et kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata.

TsMS § 660 lg 1 näeb ette, et maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud.

Avaldaja vaidlustab määruskaebuses seda, et maakohus mõistis temalt TsMS § 179 lg 1 alusel riigituludesse välja tema kanda jäetud riigilõivu 30 eurot. TsMS § 179 lg 3 näeb ette, et TsMS § 179 lg-tes 1 ja 2 nimetatud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib menetluskulusid maksma kohustatud isik või Eesti Vabariik valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu esitada määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 100 eurot. Kuna praegusel juhul jääb avaldajalt riigituludesse välja mõistetud summa alla 100 euro, ei ole tal TsMS § 179 lg-st 3 tulenevalt õigust määruskaebust esitada. Seega on maakohus avaldaja määruskaebuse ebaõigesti menetlusse võtnud ning ringkonnakohus jätab selle läbi vaatamata.

4

12. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse läbi vaatamata, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda (RKTKm 07.11.2018, 2-17-8339, p 15). Asja materjalide kohaselt hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

Avaldajale anti maakohtu 20.09.2023 määruse alusel menetlusabi ning ta vabastati avalduse esitamisel riigilõivu 30 eurot tasumisest. Tulenevalt TsMS § 184 lg 4-st jätkus menetlusabi andmine ka ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisel, mistõttu oli avaldaja vabastatud määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest. Määruskaebuse esitamisel tuli riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg-te 101 ja 15 alusel tasuda riigilõivu 30 eurot.

Määruskaebus jääb läbi vaatamata ja avaldajal oleks sellega seoses TsMS § 150 lg 1 p 3 koosmõjus § 477 lg-ga 1 alusel õigus saada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv tagasi. Ringkonnakohus jätab seetõttu menetlusökonoomia kaalutlustel riigilõivu avaldajalt riigi kasuks välja mõistmata.

(allkirjastatud digitaalselt)