2-23-11635/51 · 2-23-11635/51 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anu Vismann Kohtujurist Diana Endoja Määruse tegemise aeg ja koht 01.02.2024, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-11635 Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi X (X) vastu võla nõudes Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ja riigilõivu tagastamine Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Jekaterina Lumiste Kostja X (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja RÕA korras vandeadvokaat Aleksei Vassiljev RESOLUTSIOON 1. Kinnitada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi X vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1. Aktsiaselts PlusPlus Capital loobub 17.04.2022 sõlmitud väikelaenulepingust nr. XXX tulenevatest nõuetest kostja X vastu. 2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-23-11635. 3. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital ja X menetluskulud jätta nende endi kanda, välja arvatud X riigi õigusabi korras kantavad kulud, mis jäävad riigi kanda. Vabastada X menetluskulude (riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud) riigituludesse tasumise kohustusest 878,40 euro ulatuses. 4. Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital taotlus riigilõivu tagastamiseks. Tagastada Aktsiaseltsile PlusPlus Capital riigilõiv ½ osas summas 420 eurot Aktsiaseltsi PlusPlus Capital arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX, selgitusega „tsiviilasi nr 2-23-11635“. 5. Määrus toimetada pooltele kätte.

Edasikaebamise kord Pooled on välistanud määruskaebuse esitamise õiguse.

MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtu menetluses on Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (hageja) hagi X (kostja) vastu võla nõudes. 2. 31.01.2024 esitasid hageja ja kostja kohtule kompromisslepingu. Pooled sõlmisid kompromisslepingu alljärgnevalt: 2.1. Hageja loobub 17.04.2022 sõlmitud väikelaenulepingust nr. XXX tulenevatest nõuetest kostja vastu.

2 2.2. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda, v.a kostja riigi õigusabi korras kantavad kulud, mis jäävad riigi kanda. 3. Pooled märgivad, et nad on teadlikud TsMS § 430 lg-s 2 sätestatud asjaoludest ja §- is 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. 4. Pooled nõustuvad sellega, et kohus lõpetab tsiviilasja nr 2-23-11635 menetluse kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. 5. Pooled esitavad käesoleva kompromissilepingu vastavalt TsMS § 430 lg-le 2 kinnitamiseks. 6. Pooled välistavad tulenevalt TsMS § 661 lõikest 4 määruskaebuse esitamise õiguse. Pooled kinnitavad, et saavad aru määruskaebuse esitamise õiguse välistamise tagajärgedest, st kohtumäärus jõustub koheselt ja sellele ei ole võimalik määruskaebust esitada. 7. Hageja palub vastavalt TsMS § 150 lg 2 punktile 1 tagastada hagejale ½ hagi esitamisel tasutud riigilõivust arveldusarvele nr. XXXXXXXXXXXXXX.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 4. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõike 3 esimesele lausele ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 5. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. 6. Kohus selgitab pooltele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §- st 432 tulenevalt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 7. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel 16.08.2023 riigilõivu summas 840 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kuna pooled sõlmisid kompromissi, kuulub hagejale tagastamisele riigilõiv summas 420 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tagastab kohus riigilõivu 420 eurot hageja arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX, selgitusega „tsiviilasi nr 2-23-11635“. 8. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 3 alusel nende endi kanda.

3 9. TsMS § 190 lg 5 kohaselt kui kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Menetluskulud, mille tasumisest kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik on vabastatud või mida kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. TsMS § 190 lg 7 kohaselt võib kohus käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. 10. 30.10.2023 määrusega anti Xle riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulusid. Advokatuur määras riigi õigusabi osutajaks vandeadvokaat Aleksei Vassiljevi (Vassiljev). 01.02.2024 määrusega rahuldas kohus taotluse osaliselt ja määras vandeadvokaat Aleksei Vassiljevi poolt tsiviilasja 2-23-11635 menetluses osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 878,40 eurot käibemaksuga. 11. Kohus leiab, et kuna pooled sõlmisid kompromissi ja X majanduslik olukord on halb, tuleb X vabastada menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest 878,40 euro ulatuses. 12. TsMS § 661 lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on välistanud määruskaebuse esitamise õiguse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Vismann Kohtunik