2-23-1818/26 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Priit Kama Määruse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-1818 Tsiviilasi E-L L, A-L L ja E-H L hagi J L vastu elatise nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I: E-L L (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja II: A-L L (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja III: E-H L (isikukood xxx, elukoht xxx) Hagejate seaduslik esindaja K-H L-Ö (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx) Hagejate lepinguline esindaja Kaie Mandel ( xxx ) Kostja: J L (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx) Kohtuistung 30.01.2024 RESOLUTSIOON

1. Kinnitada E-L L, A-L L, E-H L ja J L vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1. Pooled on nõus, et kostja hakkab alates 01.02.2024 maksma 250 eurot elatist kuus A-L Lle kuni tema täisealiseks saamiseni ja 250 eurot elatist kuus E-H Lle kuni tema täisealiseks saamiseni. Mõlema lapse elatist korrigeeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti kodulehel avaldatud eelmise aasta tarbijahinnaindeksi muutumise võrra. Kostja tasub elatise iga kuu 15. kuupäevaks K-H L-Ö arveldusarvele number XXX. 1.2. 01.02.2024 seisuga võlgneb kostja A-L L eest 1750 eurot ja E-H L eest 1750 eurot, mille kostja kohustub tasuma hiljemalt 01.02.2027 K-H L-Ö arveldusarvele number XXX. 1.3. E-L L loobub edasiste elatisenõuete esitamisest kostja vastu. Täiskasvanud laps saab loobuda etteulatuvalt elatise nõudest praeguste tingimuste edasikestmisel, st, et tema õpingutega seotud asjaolud on üldjoontes samasugused ning tervislik seisund samasugune ning tal ei ole olulist abivajadust. Kui tema vajadused peaksid eelnevate tingimuste muutumise

tõttu oluliselt muutuma, on tal siiski õigus isa vastu elatise nõue kuni 21- aastaseks saamiseni õpinguid jätkates esitada. 1.4. Pooled on nõus, et menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda. 1.5. Pooled loobuvad enda edasikaebeõigusest. 2. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-23-1818 menetlus seoses poolte sõlmitud kompromissi kinnitamisega. 3. Toimetada määrus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa vastavalt poolte kokkuleppele esitada määruskaebust. Asjaolud ja menetluse käik 1. E-L L, A-L L ja E-H L (edaspidi koos hagejad) esitasid 01.02.2023 Harju Maakohtule hagi J L (kostja) vastu elatise nõudes. 2. Pooled sõlmisid 30.01.2024 toimunud kohtuistungil kompromissi, mis on kantud protokolli. Pooled nõustusid, et kostja hakkab alates 01.02.2024 maksma 250 eurot elatist kuus A-L Lle kuni tema täisealiseks saamiseni ja 250 eurot elatist kuus E-H Lle kuni tema täisealiseks saamiseni. Mõlema lapse elatist korrigeeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti kodulehel avaldatud eelmise aasta tarbijahinnaindeksi muutumise võrra. Kostja tasub elatise iga kuu 15. kuupäevaks K-H L-Ö arveldusarvele number XXX. Samuti leppisid pooled kokku, et 01.02.2024 seisuga võlgneb kostja A-L L eest 1750 eurot ja E-H L eest 1750 eurot, mille kostja kohustub tasuma hiljemalt 01.02.2027 K-H L-Ö arveldusarvele number XXX. Pooled leppisid kokku, et E-L L loobub edasiste elatisenõuete esitamisest kostja vastu. Täiskasvanud laps saab loobuda etteulatuvalt elatise nõudest praeguste tingimuste edasikestmisel, st, et tema õpingutega seotud asjaolud on üldjoontes samasugused ning tervislik seisund samasugune ning tal ei ole olulist abivajadust. Kui tema vajadused peaksid eelnevate tingimuste muutumise tõttu oluliselt muutuma, on tal siiski õigus isa vastu elatise nõue kuni 21-aastaseks saamiseni õpinguid jätkates esitada. Protokolli märgiti, et E-L L õpib xxx xxx-erialal, õpe algas 2022. aasta sügisel ning õpingud lõppevad eelduslikult 2026. aasta kevadel. Tema tervislik seisund on hea ja erivajadusi ei ole. Pooled nõustusid, et kummagi menetluskulud jäävad nende endi kanda. Pooled loobusid edasikaebeõigusest.

Kohtumääruse põhjendused 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 4. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Kompromissi on võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 kohaselt kinnitamata. 5. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad

kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 6. Pooled on soovinud loobuda edasikaebe õigusest. Vastavalt TsMS § 64 lg-le 2, TsMS § 661 lg-le 4 ning poolte kokkuleppele määrab kohus, et määruse peale ei saa esitada määruskaebust. 7. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 8. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

(allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik