2-23-6884/22 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

01. veebruar 2024, Viljandi

Tsiviilasja number

2-23-6884

Tsiviilasi

SA-Works OÜ hagi OÜ CELERIS vastu raha tagastamiseks

ja viivise nõudes

Menetluse liik

Kohtuistung 15.01.2024

Tsiviilasja hind

3447,60 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja SA-Works OÜ (registrikood 12837453; aadress Käbi tn

9, Haapsalu linn, Haapsalu linn, 90506, Lääne maakond; e-post

info@multimeister.ee)

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Ainla

(Advokaadibüroo Eipre & Partnerid; e-post raul.ainla@eipre.ee)

Kostja OÜ CELERIS (registrikood 14431653; aadress Tallinna

tn 4, Suure-Jaani linn, Põhja-Sakala vald, 71502, Viljandi

maakond; e-post xxxxxx

@xxxxx.

xxx)

Kostja lepinguline esindaja advokaat Päivi Margna

(Advokaadibüroo LMP; e-post paivi.margna@lmp.ee)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista kostjalt OÜ-lt CELERIS hageja SA-Works OÜ kasuks ostuhinna

tagastamise kohustuse täitmiseks 2760 eurot ning kahjuhüvitis 360 eurot, kokku 3120

eurot.

3. Välja mõista kostjalt OÜ-lt CELERIS hageja SA-Works OÜ kasuks viivised alates

09.05.2023 põhinõudelt 3120 eurolt kuni selle kohase tasumiseni võlaõigusseaduse

§ 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui põhinõude ulatuses

(s.o 3120 eurot).

4. Jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda.

5. Mõista välja kostjalt OÜ-lt CELERIS hageja SA-Works OÜ kasuks hageja kantud

menetluskulud 3420 eurot.

6. Välja mõista kostjalt OÜ-lt CELERIS hageja SA-Works OÜ kasuks viivis

menetluskuludelt (3420 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle

täitmiseni.

7. Toimetada kohtuotsus kätte hagejale ja kostjale ning nende esindajatele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud

1. SA-Works OÜ (edaspidi ka hageja või ostja) esitas 09.05.2023.a Tartu Maakohtule hagi OÜ

CELERIS (edaspidi ka kostja või müüja) vastu ostuhinna tagastamise, kahju hüvitamise ja viivise

nõudes.

1.1 Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja vahel 06.10.22 – 07.03.23 peetud kirjavahetusest

tuleneb, et poolte vahel sõlmiti põrandahooldusmasina Hako 1100B suuline müügileping. Kuna

masin ei olnud töökorras, pidi müüja Celeris OÜ enne selle SA-Works OÜ-le üle andmist korda

tegema. Kostja väljastas 06.10.22 arve ja palus selle hagejal tasuda, et ta saaks tellida masinale uued

akud ja masina korda teha. Ostja on arve summas 2760 eurot müüjale tasunud.

1.2 23.01.22 päris hageja masina kohta ja selgitas, et kui masina korda tegemine ei õnnestu, siis ta

soovib raha tagasi saada. Kuna kostja ei suutnudki masinat korda teha ja hagejale üle anda, siis

saatis hageja kostjale 06.03.23 e-kirja, milles teatas, et taganeb müügilepingust, kuna kostja ei ole

talle masinat mõistliku aja jooksul üle andnud. Ühtlasi palus hageja masina eest makstud raha

hiljemalt 09.03.23 tagastada.

1.3 Hageja on kandnud kohtueelselt õigusnõustajale tehtud kulu summas 360 eurot (sh käibemaks),

et saada ostuhind tagasi ilma kohtusse pöördumata.

2. Kostja nõustub hageja väitega, et pooled sõlmisid suulise müügilepingu VÕS § 208 lg 1 mõistes

põrandahooldusmasina Hako 1100B (edaspidi põrandahooldusmasin) müümiseks. Kostja ei nõustu

aga hageja väidetega selle kohta, et kostja on oma kohustusi rikkunud. Kostja on seisukohal, et

hagiavaldus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata, kuivõrd müügilepingust tulenevad kohustused on

poolte poolt täidetud vastavalt kokkuleppele.

2.1 Kostja avaldas, et müügileping põrandahooldusmasina omandi üleandmiseks sõlmiti Truckscape

OÜ äriruumide esisel õuealal, kusjuures põrandahooldusmasin oli müügilepingu sõlmimise hetkel

samuti nimetatud õuealal ning hageja vaatas välise vaatlusega põrandahooldusseadme ka üle.

Põrandahooldusmasinal oli visuaalselt näha, et külgmine hari on murtud. Samuti selgitas kostja

lisaks, et põrandahooldusmasin vajab parandustöid, kuna selle elektrisüsteem on seismisest

amortiseerunud.

2.2 Pooled leppisid seepeale kokku, et kostja tellib masinale akud koos laadijaga (kusjuures akude

hind sisaldus põrandahooldusmasina osas kokku lepitud hinnas) ning siis antakse

2(11)

põrandahooldusmasin Truckscape OÜ kätte parandustööde tegemiseks. Lisaks eelnevale tasub välja

tuua, et sarnaste töökorras masinate turuväärtus on oluliselt kõrgem, küündides kuni 18 000 euroni,

mistõttu pidi olema hagejale aru saada, et põrandahooldusmasinal esinevad puudused. Seega ei saa

olla vaidlust selles, et pooltele oli teada, et põrandahooldusmasin ei ole töökorras ning vajab

parandustöid.

2.3 Hageja väidab, et asjal ei olnud kokkulepitud omadusi, kuid ei ole selgitanud, millistele

kokkulepitud omadustele põrandahooldusmasin ei vasta või millised omadused pidid üldse

põrandahooldusmasinal olema.

2.4 Teiseks, nagu eespool selgitatud, siis edasi leppisid pooled kokku, et põrandahooldusmasin jääb

parandustööde teostamiseks Truckscape OÜ kätte. Eelkõige oli selline kokkulepe mõistlik, kuna

hageja ja Truckscape OÜ on pikaaegsed koostööpartnerid, põrandahooldusmasin oli juba

Truckscape OÜ äriruumide juures ning kostja seaduslik esindaja on Truckscape OÜ töötaja.

Kokkulepe, mille kohaselt pidi parandustööd teostama kostja, nagu väidab seda hageja

hagiavalduses, ei ole tõene ega hageja poolt ka tõendatud.

2.5 Praegusel juhul leppisidki pooled kokku, et kuigi müügilepinguga on hageja saanud

põrandahooldusmasina omanikuks, st saanud asja omandi, siis ei saa hageja koheselt asja otsest

valdust, vaid hageja saab kuni parandustööde teostamiseni kaudse valduse. Müügilepinguga on

kostja kohustatud tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale ning seda on kostja ka teinud.

Kostja ei ole väitnud, et hagejal puuduvad põrandahooldusmasina osas omanikuks olemisest

tulenevad õigused, ega ole kostja ka takistanud hagejat asja suhtes valduse taastamisel. Hageja ja

kostja vahel puudus kokkulepe, mille kohaselt oleks pidanud kostja teostama remonttöid või

osutama muid teenuseid, kusjuures hageja väitest ilmneb, nagu oleks pidanud seda kostja tegema ka

tasuta. Hageja ei ole vastupidist tõendanud.

2.6 VÕS § 209 lg 2 sätestab, et kui müüja on asja määratud kohas ostja käsutusse andmiseks valmis

pannud ja sellest ostjale teatanud, loetakse asja ostjale üleandmise kohustus täidetuks. Kostja on

põrandahooldusmasina valduse andnud üle Truckscape OÜ-le, seega on kostja oma kohustuse

hageja ees täitnud. Hagejal on alates müügilepingu sõlmimisest olnud alati võimalus võtta talle

kuuluv põrandahooldusmasin Truckscape OÜ äriruumidest ja see minema viia.

3. Täiendavalt leidis hageja, et hageja esitatud kostja kirjast nähtub, et kostja võttis endale

kohustuse see enne üleandmist korda teha, sh hankida sellele uued akud ning küsis masina eest

2760 eurot ettemaksu. Kostja väljastas hagejale sellele summale arve, mille hageja tasus. See

tähendab, et pooled leppisid kokku, et hageja ostab töökorras masina, mitte ei maksa kostjale

mittetöötava masina eest. Masina kordategemine tähendaski poolte jaoks töökorras olevate akude

paigaldamist, misjärel pidi kostja töökorras masina hagejale üle andma. Isegi kui uued akud on

paigaldatud, pole kostja hagejat sellest informeerinud. Kostja pole ka hagejat teavitanud ega väitnud

kohtumenetluses, et masinal võiks esineda veel mingisuguseid kasutamist takistavaid puudusi.

Hageja hinnangul on kostja asjas esitatud tõenditega vastuollu minnes asunud väitma, et ta olevat

justkui müügilepingu täitnud, kuna masina korda tegemine enne selle hagejale üle andmist polevat

olnud tema kohustus. Lisaks väidab kostja, et pooled olevad kokku leppinud hagejale masina

kaudse valduse üleandmises ning sellega olevat masina üleandmise kohustus täidetud. Tegemist on

tõendamata väitega, sest kostja pole hagejat kaudse valduse üleandmisest teavitanud.

Vale ja tõendamata on kostja väide, et pooled on kokku leppinud, et masin antakse Truckscape OÜ-

le hoolduseks. Seda asjaolu ei saa “üheselt” ega ka mitte mingil muul tõendada, et masin polnud

töökorras ning sellele tuli paigaldada uued akud. Masina turuväärtus ei oma käesolevas asjas mingit

tähendust, sest pooled leppisid kokku masina konkreetses hinnas, mis pole seotud masina

turuhinnaga. Masina turuväärtusest pooled lepingu sõlmimisel ei rääkinud. Asjakohatu ja seosetu on

väide, et hagejale pidi olema masina turuväärtuse põhjal aru saada, et masinal esinevad puudused.

Kostja on ju õigeks võtnud hageja faktiväite, et masinal esinesid puudused ning et kostja pidi

masina enne hagejale üleandmist korda tegema.

3(11)

4. Kostja leidis täiendavalt, et kostja ei ole müügilepingut rikkunud ja seetõttu ei olnud hagejal

õigus müügilepingust taganeda. Hageja on korduvalt väitnud (kusjuures tõendeid esitamata), et

kostja kohustus põrandahooldusmasina korda tegema. Samas ei ole hageja kordagi selgitanud või

tõendanud, et kuidas pidi toimuma töö hüvitamine kostjale. On ilmselge, et majandus-

kutsetegevuses ei tee isik tööd teisele isikule tasuta. Kui pooled oleksid tõepoolest leppinud kokku

selles, et lisaks muule teeb kostja isiklikult ka masina korda, siis oleks kindlasti esitada hagejal

mingeid tõendeid või kasvõi paljasõnalisi väiteid töö tegemise ja selle tasustamise kohta. Hagejale

oli põrandahooldusmasina ostmisel selge ja teada, et põrandahooldusmasinal esinevad puudused,

mistõttu oli müügilepingu esemeks puudustega põrandahooldusmasin.

Teiseks, isegi kui jaatada kostja poolt müügilepingu rikkumist (mida kostja kindlasti aga ei tee), siis

on hageja kaotanud õiguse lepingurikkumisele tugineda VÕS § 220 lg 1 ja lg 2 alusel. Hageja

teavitas kostjat väidetavast puudusest ligi viis kuud pärast kostja poolt müügilepingu täitmist.

Kusjuures, nö puudusest teavitamine oli koheselt koos lepingust taganemisega, st tegelikult ei

teavitanudki hageja kostjat üldse puuduste olemasolust, vaid taganes koheselt lepingust ilma

täiendavat tähtaega andmata.

VÕS § 116 lg 4 sätestab, et lepingust taganemine kohustuse täitmiseks käesoleva seaduse §-s 114

nimetatud täiendavat tähtaega andmata ei ole lubatud, kui kohustust rikkunud lepingupool kannaks

teise lepingupoole lepingust taganemise korral kohustuse täitmiseks või täitmise ettevalmistamiseks

tehtud kulutustega võrreldes ebamõistlikult suurt kahju. Siiski võib lepingust täiendavat tähtaega

andmata taganeda, kui rikuti käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud kohustust või kui

teine lepingupool teatab, et ta oma kohustust ei täida. Seega on hageja rikkunud puudustest

teavitamise kohustust ja kaotanud õiguse lepingurikkumisele tugineda. Ning lisaks on hageja poolt

saadetud taganemise avaldus õigustühine, kuivõrd hageja poolt ei eelnenud taganemisele täiendava

tähtaja andmist. Hageja ei ole esitanud ka põhjendusi, miks võiks olla täiendava tähtaja andmata

jätmine käesoleval juhul lubatud.

Kolmandaks, kostja jääb ka selle juurde, et taganemiseavaldus on esitatud mõistlikku tähtaega

ületades ja seetõttu on hageja taganemine lubamatu (VÕS § 118 lg 1 p 1). Hageja väidete kohaselt

on lepingurikkumiseks puuduste olemasolu põrandahooldusmasinal. Vastavad puudused olid

põrandahooldusmasinal olemas juba müügilepingu sõlmimisel ja asja ülevaatamisel (seda on

korduvalt kinnitanud ka hageja). Seega sai hageja väidetavast lepingurikkumisest teada

müügilepingu sõlmimisel. Müügilepingust taganes hageja alles 06.03.2023. a. See on viis kuud

pärast müügilepingu sõlmimist. Seega on möödunud mõistlik aeg taganemiseks ning hageja

taganemine ei ole lubatud.

Kohtuotsuse põhjendused

5. Kohus, tutvunud avalduse ja asja materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.

6. Hageja on esitanud hagiavalduse, milles toetub järgmistele peamistele asjaoludele:

-

Pooled sõlmisid põrandahooldusmasina HAKO 1100B suulise müügilepingu;

-

Kostja esitas 06.10.2022 müügiarve 2760 eurot;

-

Hageja on müügihinna 2760 eurot tasunud;

-

Masin ei olnud töökorras;

-

Kostja pidi tellima masinale uued akud ja masina enne üleandmist korda tegema;

-

Kostja ei ole masinat korda teinud ning hagejale üle andnud;

-

Hageja tegi kostjale müügilepingust taganemise avalduse ning nõudis müügihinna

tagastamist.

7. Pooled ei vaidle asjaolude üle, et:

-

poolte vahel on sõlmitud suuline ostu-müügileping;

-

müügihind on hageja poolt kostjale tasutud;

-

masin ei olnud töökorras.

4(11)

8. Kostja vaidleb vastu, et pidi masina enne hagejale üleandmist korda tegema. Kostja vastuväidete

aluseks on järgmised peamised asjaolud:

-

pooled leppisid müügilepingus kokku töökorras mitte oleva põrandahooldusmasina müügis;

-

kostja ei pidanud tegema parandustöid;

-

pooled leppisid kokku, et hageja saab põrandahooldusmasina kaudse valduse;

-

pooled leppisid kokku, et põrandahooldusmasin jääb parandustööde teostamiseks

Truckscape OÜ kätte;

-

masina otsese valduse andis kostja üle Truckscape OÜ-le.

9. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma

ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema

võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja

võtma asja vastu.

10. Käesoleval juhul ei vaidle pooled selle üle, et hageja ja kostja on sõlminud suulise

müügilepingu, millega kostja müüs hagejale põrandahooldusmasina HAKO 1100B, hinnaga 2760

eurot. See, et pooled põrandahooldusmasina müügilepingu sõlmisid, nähtub ka nii poolte vande all

antud ütlustest kui ka kirjalikest tõenditest. Eelkõige põrandahooldusmasina müügiarvest (dtl 39) ja

asjaolust, et müügiarve on ka tasutud (dtl 41).

11. Pooled vaidlevad aga selle üle, missugused olid müügilepingu tingimused – eelkõige, kas kokku

lepiti puudustega asja müügis, nagu väidab kostja, või töökorras asja müügis, nagu väidab hageja.

Kohus käsitlebki järgnevalt küsimust, missugused olid poolte kokkulepped müügilepingu eseme

seisundi kohta.

11.1 VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige

koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja

juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 217 lg 2 p 1 kohaselt ei vasta asi lepingutingimustele

muuhulgas siis, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 217 lg 2 p 2 sätestab aga täiendavalt,

et asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei

sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal

teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või

teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse.

11.2 Pooled ei vaidle selle üle, et kostja müüs hagejale kasutatud põrandhooldusmasina. Kohtule

esitatud asjaoludest ei nähtu, et pooled oleksid kokku leppinud, millistele tehnilistele tingimustele

täpselt pidi müüdud masin vastama. Sellise kokkuleppe puudumisel tuleb VÕS § 217 lg 2 p 2

lähtudes järeldada, et lepingu ese pidi sobima otstarbeks, milleks selliseid esemeid tavapäraselt

kasutatakse. Kui tegemist on põrandapesumasinaga, siis teistsuguste kokkulepete puudumisel tuleb

eeldada, et sellega peab saama ka reaalselt põrandaid pesta.

11.3 Ütluste ja asjaoludega on tõendatud, et kostja on enne müügilepingu sõlmimist teavitanud

hagejat vaid puuduolevatest akudest (dtl 38, 144). Kostja kinnitas, et ostis masina selleks, et sellega

Truckscape OÜ-s platsi puhastada. Kostja avaldas, et hageja oli teadlik masina tegelikust

seisukorrast ehk asjaolust, et masinale oli vaja peale panna uued akud, hari oli murdunud ning

amortiseerinud elektrisüsteem. Samas kinnitas kostja ka seda, et hageja ei käinud auto teise külje

peal, kus oleks saanud katkist harja näha (dtl 144). Lisaks eelnevale ei ole kostja esitanud kohtule

mitte ühtegi tõendit, mis kinnitaks asjaolu, et hageja oli teadlik murtud harjast ja amortiseerinud

elektrisüsteemist. Samas on kostja istungil tunnistanud, et masinal põles midagi läbi alles siis, kui ta

uued akud peale pani ning üritas masinat kasutada sihtotstarbeliselt, seega ei saanud kostja hagejat

elektrisüsteemi veast teavitada juba ostu-müügilepingu hetkel. Hageja märgib, et ei olnud

ostueelselt teadlik muudest puudustest kui puuduolevad töökorras akud. Hageja ja kostja leppisid

kokku, et kostja tellib masinale uued akud ning paneb need peale. Hageja pidi tasuma kostjale 2760

eurot, mis sisaldas endas ka uute akude hinda. Poolte ütlustega on tõendatud, et

põrandahooldusmasin ei saanud peale uute akude peale panemist töökorda (dtl 145).

5(11)

11.4 Kõike eeltoodut kogumis arvesse võttes võis hageja kohtu hinnangul eeldada, et peale uute

akude ostmist ja peale panemist on põrandahooldusmasin kõlbulik kasutamiseks, so et masinal

puuduvad sellised varjatud rikked, mis masinat kasutada üldse ei võimalda.

11.5 Kostja ei ole tõendanud, et poolte kokkuleppeks oleks olnud puudustega asja müük. Ka kostja

enda ütlustest ei tulene selgelt, et ta oleks hagejat teavitanud, et tegemist on töökorras mitteoleva

masinaga ning et pooled oleks kokku leppinud, et masin müüakse sellises seisundis nagu ta on.

Selle seisukoha lükkab ümber ka kostja müügiarve (dtl 39), millel ei ole samuti kajastatud, et

müügilepingu esemeks oleks töökorras mitteolev põrandahooldusmasin. Kui pooled oleks sellises

müügitingimuses kokku leppinud, tulnuks see vaidluste vältimiseks kajastada ka vähemalt

müügiarvel.

11.6 Kokkuvõtteks leiab kohus, et lepingu järgi müüs kostja hagejale põrandahooldusmasina, mida

pidi olema võimalik sihtotstarbeliselt kasutada.

12. Kohus hindab järgmisena poolte kokkuleppeid lepingu eseme üleandmise osas.

12.1 Hageja väitel leppisid pooled kokku põrandahooldusmasina üleandmises peale selle

kordategemist. Kostja tugineb oma vastuväites aga asjaolule, et ta on põrandahooldusmasina

valduse andnud üle Truckscape OÜ-le, seega on kostja oma kohustuse hageja ees täitnud (dtl 64).

12.2 Mõlemad pooled kinnitasid, et müügilepingu sõlmimise järel jäi põrandahooldusmasin kostja

kätte. Kostja pidi hankima masinale akud ja need ka paigaldama. Selle asjaolu üle pooled ei vaidle.

Ka võib poolte vande all antud selgitustest kokkuvõtteks järeldada, et müügihind kujunes selliselt,

et 700 või 800 eurot oli masina enda hind ning sellele lisandus akude ja nende pealepaneku hind ja

käibemaks. Sellest saab kohtu hinnangul järeldada, et pooled leppisid kokku, et enne asja

üleandmist ostjale peab müüja hankima masinale akud ja need paigaldama. Poolte e-kirja vahetusest

nähtub ka, et kostja pidi põrandahooldusmasinale vajaminevad akud tellima ning masinale

paigaldama, seega olid pooled kokku leppinud asjaolus, et masina otsene valdus jääb kostjale seniks

kuni masinale on vastavad tööd teostatud ning masin on valmis hagejale üleandmiseks.

12.3 Arvestades ka asjaoluga, et tõendatud ei ole kokkulepe töökorras mitteoleva eseme müügi

kohta, pidi kostja järelikult tagama masina töökorras oleku (sihtotstarbelise kasutamise

võimalikkuse) üleandmise ajaks. Seega võib tõendite ja poolte vande all antud ütluste koosmõjus

järeldada, et pooled leppisid kokku, et lepingu ese antakse üle peale sellele akude paigaldamist ning

vajadusel tema täiendavaks töökorda viimist.

12.4 Kostja vastuväide, et pooled leppisid hoopis kokku valduse üleandmises Truckscape OÜ-le

ning kaudse valduse üleandmises hagejale, jäi menetluses tõendamata. Nimelt selgitas hageja

seaduslik esindaja S.A., et ta isegi ei teadnud, mida kaudne valdus tähendab ning sellise kokkuleppe

pakkumisel oleks ta selle kohta kostjalt seaduslikult esindajalt küsinud (dtl 142) ja tema nägemuse

kohaselt leppisid pooled kokku, et T.O. teeb masina korda ja annab talle teada, kui see valmis on

(dtl 142). Ka ei saanud kostja esindaja T.O. kinnitada, et ta oleks Truckscape OÜ nimel sõlminud

hagejaga kokkuleppe müügieseme remondi kohta, ta üksnes eeldas, et hageja soovib, et Truckscape

OÜ seadme remondiks, sest S.A. oli eelnevalt Truckscape OÜ klient ning ta küsis, kas sellega on

tegeletud (dtl 146). Kohus ei leia, et ainuüksi müüja esindajalt müügilepingu eseme seisundi kohta

küsimisest saaks järeldada, et hageja oleks kostja ning Truckscape OÜ-ga sõlminud lepingu eseme

kaudse valduse üleandmise kokkuleppe ning kokkuleppe, et Truckscape OÜ peaks lepingu eseme

remontima. Kohtule ei ole esitatud mitte ühtegi tõendit, millest saaks järeldada poolte kokkulepet

masina väidetava edasise remondi kohta Truckscape OÜs või asjaolu kohta, et masina otsene valdus

oleks kuidagi üle läinud Truckscape OÜ-le. Samuti puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et

kostja oleks hagejale andnud üle asja kaudse valduse. Asjaolusid, mis sellele viitaks, ei toonud oma

vande all antud selgitustes välja ka kostja esindaja T.O..

13. Hageja toetub asjaolule, et kuna kostja eeltoodud kohustusi ei täitnud ning töökorras lepingu

eset hagejale üle ei andnud, siis tegi hageja 06.03.2023 taganemisavalduse (dtl 36), millega kostja ei

nõustunud. Hageja tegi 03.04.2023 kostjale ka nõude-hagi hoiatuse esindaja vahendusel, millega

6(11)

anti kostjale veelkord täiendav tähtaeg ostuhinna tagastamiseks (dtl 43-45).

Kohus hindab järgnevalt, kas hageja lepingust taganemine on kehtiv.

14. Lepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud nii formaalsed eeldused, eelkõige

olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus (VÕS § 118, § 188 lg 1) kui ka sisulised

(materiaalsed) eeldused, st taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline

lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend 3-2-1-57-11 p 28). Seega

tuleb kohtul hinnata, kas käesoleval juhul on formaalsed ja materiaalsed alused täidetud.

15. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on edastanud kostjale taganemisavalduse 06.03.2023

e-kirja teel (dtl 36). Kostja ei vaidle vastu, et hageja edastas 06.03.2023 kostjale kohtuväliselt

taganemisavalduse (dtl 97).

VÕS § 188 lg 1 sätestab, et lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele

lepingupoolele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 sätestab, et kindlale isikule

(tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see

muutub kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 69 lg 2 kohaselt on tahteavaldus kätte saadud, kui see on

tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud.

Praegusel juhul puudub vaidlus, et kostja on 06.03.2023 taganemisavalduse kätte saanud.

Eeltoodust tulenevalt on täidetud müügilepingust taganemise formaalsed eeldused.

16. Järgnevalt tuleb kohtul hinnata, kas käesoleval juhul on täidetud ka materiaalsed alused

lepingust taganemiseks.

17. Lepingust taganemise eelduseks on VÕS § 101 lg 1 p 4 ja § 116 lg 1 kohaselt oluline kohustuse

rikkumine. VÕS § 101 lg 1 p 4 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

taganeda lepingust või lepingu üles öelda. VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust

taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline

lepingurikkumine). VÕS § 116 lg 2 kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui

kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta

õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise

niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel

samuti ette näinud; rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole

huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu;

kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine

lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi; teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust

käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle

tähtaja jooksul kohustust ei täida.

18. Hageja tugineb taganemisel eelkõige asjaolule, et kostja ei ole täitnud VÕS § 208 lg 1 tulenevat

müüja põhikohustust anda üle (lepingutingimustele vastavat) põrandahooldusmasinat.

18.1 VÕS § 209 lg 1 esimese lause kohaselt kui asi tuleb ostjale üle anda määratud kohas, peab

müüja asja määratud kohas ostja käsutusse andmiseks valmis panema ja ostjale valmispanekust

teatama. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui müüja on asja määratud kohas ostja käsutusse

andmiseks valmis pannud ja sellest ostjale teatanud, loetakse asja ostjale üleandmise kohustus

täidetuks.

18.2 Antud juhul ei ole tõendatud, et kostja oleks hagejat teavitanud, et põrandahooldusmasin on

valmis üleandmiseks. Samuti ei ole tõendatud, et pooled oleks kokku leppinud asjaolus, et masina

valdus antakse peale akude paigaldamist Truckscape OÜle. Isegi kui, pooled oleks viimases kokku

leppinud, siis ei ole kostja hagejat teavitanud ka sellest, et oleks valduse üle andnud

Truckscape OÜle, s.t puudub igasugune kostja poolne teavitus hagejale, et masina valdus on

üleandmiseks valmis (vt kohtu põhjendusi ka punktis 12.4, ülal).

18.3 Kostja on alles kohtumenetluses asunud väitma, et hageja võib minna põrandahooldusmasinale

Truckscape OÜ-sse igal ajal järele. Seesugune lubadus ei ole aga kohtu hinnangul piisav

7(11)

üleandmiskohustuse täitmiseks, sest lepingu ese tuli üle anda seisundis, mis vastab lepingu

tingimustele (vt täpsemalt p 19, allpool).

18.4 Tulenevalt eeltoodust on kostja rikkunud asja üleandmise kohustust. Kuivõrd kostja

müügilepingust tulenevaks põhikohustuseks oli müügilepingu esemeks oleva asja üleandmine ning

seda ei ole tehtud, siis on kohtu hinnangul tegemist kostja olulise lepingurikkumisega.

19. Lisaks sellele, et kostja pidi lepingu eseme hagejale üle andma, on kohus tuvastanud, et asi tuli

üle anda ka seisundis, mis võimaldab selle sihtotstarbekohast kasutust, s.t lepingu ese tuli üle anda

töötavana. Ka hageja toetus väitele, et müüja on rikkunud lepingutingimustele vastava asja

üleandmise kohustust. Kohus käsitleb järgnevalt poolte sellekohaseid väiteid.

19.1 Hagi kohaselt taganes hageja lepingust, kuna kostja ei ole talle töökorras

põrandahooldusmasinat üle andnud. Hageja kinnitas vande all, et ta oli teadlik, et masinal ei ole

akusid ning ta oli nõus tasuma selle eest, et kostja tellib akud ning paneb need masinale peale.

Hageja kinnitab, et ta ei olnud teadlik põrandhooldusmasinal esinevatest teistest puudustest (dtl

139).

19.2 Kostja on leidnud vastuväidetes, et hageja oli ostu-müügilepingu sõlmimisel teadlik

põrandahooldusmasinal esinevatest puudustest, st et masinal olid puudu töökorras akud, murtud hari

ning amortiseerinud elektrisüsteem (dtl 99). Kostja leiab, et hageja pidi masina müügihinnast

arusaama, et tegu ei ole kindlasti töökorras masinaga.

19.3 Kohus ei saa ka nõustuda kostja vastuväidetega selles osas, et müügihinnast tulenevalt oleks

pidanud hageja mõistma, et ta ei saa töökorras põrandahooldusmasinat (dtl 63). Käesolevas

vaidluses on pooled kokku leppinud masina müügihinnas. Müügihinna kokkuleppe sõlmimisel on

pooled vabad, st nad ei ole seotud asja keskmise turuhinnaga, seega ei pea turuhinnast odavam hind

olema seotud masina töökorras olekuga. Seda enam, et käesoleval juhul oli hageja teadlik, et lisaks

masina hinnale tulebki tal tasuda veel ka akude ja nende paigaldamise eest.

19.4 Lisaks on kostja seisukohad menetluse vältel on olnud vastuolulised väites oma esialgses

vastuses, et hageja oli ostu-müügilepingu sõlmimise hetkel teadlik kõikidest masinal esinevatest

puudustest (puuduolevad akud, murtud hari ja amortiseerinud elektrisüsteem) kuna hageja teostas

masinale välise vaatluse (dtl 63). Hiljem vande all ärakuulamisel avaldas kostja aga, et hageja ei

vaadanud masinat üle, sest nad seisid auto kõrval ning hageja ei vaadanud masinat isegi teise külje

pealt, kus oli murtud hari (dtl 144).

19.5 Kohtu hinnangul nähtub esitatud ütlustest ning tõenditest, et masinal olevatest muudest

puudustest (amortiseerunud elektrisüsteem, murtud hari) kostja hagejat ei teavitanud. Samuti

selgub, et kostja küll tellis ja paigaldas akud, kuid masinat tööle pannes põles midagi

elektrisüsteemis läbi, mille tõttu kostjal ei õnnestunudki masinat töökorda saada. Kuna kostja ei

saanud masinat töökorda ei ole ta ka masinat hagejale üle andnud. Kostja vastuväited asjaolude

kohta, et tema ei pidanudki masinat töökorda saama või tema kohustus ei olnud ka masinat hagejale

üle anda on paljasõnalised ning tõendamata.

19.6 Hageja on selgitanud, et ei ole lepingu ülesütlemisel kordagi tuginenud asjaolule, et masinal oli

murdunud pesuhari. Seega ei oma see konkreetne asjaolu asjas sisulist tähendust. Küll aga leiab

kohus erinevalt kostjast, et ainuüksi sellest, et seadmel oli murdunud hari, ei pidanud hageja

järeldama, et asjal võib olla ka muid puudusi (elektrisüsteemi mittetoimimine). Ka saab VÕS § 219

lg-s 1 sätestatud kutse- ja majandustegevuses tegutseva ostja ülevaatamiskohustust saab täita alles

asja üleandmisel. Kuivõrd asja ei ole tänaseni üle antud, siis ei ole ka kohane rääkida ostja

ülevaatamiskohustusest ja sellest, kas ostja pidi või ei pidanud harja murdumist märkama. Ammugi

sellest, mida ta oleks või ei oleks pidanud harja puudumisest järeldama masina üldise seisundi

kohta.

19.7 Seoses elektrisüsteemi puudusega, mille esinemisele on väitnud hageja (dtl 141) ja mille

olemasolu on tunnistanud ka kostja (dtl 145), omavad täiendavalt tähendust ka VÕS § 214 sätted.

8(11)

Nimelt, VÕS § 214 lg 1 sätestab, et ostja peab ostuhinna tasuma ka siis, kui ostetud asi on

juhuslikult hävinud või kahjustunud pärast asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko

üleminekut temale. VÕS § 214 lg 2 sätestab aga, et asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko

läheb ostjale üle asja üleandmisega. Käesoleval juhul ei ole asja juhusliku hävimise ja kahjustumise

riisiko seega ostjale üle läinud, sest asja ei ole müüja ostjale üle andnud. Seega ei ole vastavalt VÕS

§ 214 sätetele müüjal õigust ka müügihinnale, kui ta enne asja kahjustumise riisiko üleminekut

tekkinud puudust ei kõrvalda.

19.8 Kokkuvõtteks on kohtu hinnangul tõendatud, et lisaks masina üleandmise kohustuse

rikkumisele ei ole kostja täitnud lepingut ka lepingu eseme lepingutingimustele vastavuse osas.

Täpsemalt, masin ei vastanud sellistele kvaliteedi nõuetele, millistele peaks vastama kasutatud

masin, kuna masinat ei ole võimalik kasutada sihtotstarbeliselt (VÕS § 217 lg 2 p 2). Samuti on

kohus seisukohal, et tegemist on puudustega, mida pooltel ei olnud võimalik avastada masinat

väliselt üle vaadates (s.o varjatud puudustega). Liiati sai hagejal VÕS § 219 lg-st 1 tulenev asja

ülevaatamise kohustus tekkida alles müügilepingu täitmisel – s.o asja üleandmisel. Müügilepingu

ese on aga tänaseni ostjale üle andmata.

20. Kohus hindab lõpuks, kas täidetud on ka muud lepingust taganemise eeldused lähtuvalt

VÕS § 116 ja 114 sätestest.

20.1 Käesoleval juhul oli lepingust taganemise aluseks niisiis lepingu eseme üleandmiskohustuse

rikkumine. Seega ei saa VÕS § 214 mõistes rääkida, et asja juhusliku hävinemise või kahjustumise

riisiko oleks müüjalt ostjale üle läinud. Järelikult ei pea kohus hindama eraldi kas müüja vastutab ka

asja lepingutingimustele mittevastavuse eest. See küsimus tuleks kõne alla juhul, kui lepingu ese

oleks juba üle antud. Küll aga tuleb hinnata, kas kõik seaduses ette nähtud tingimused lepingust

taganemiseks on täidetud.

20.2 VÕS § 116 lg 4 sätestab, et lepingust taganemine kohustuse täitmiseks käesoleva seaduse §-s

114 nimetatud täiendavat tähtaega andmata ei ole lubatud, kui kohustust rikkunud lepingupool

kannaks teise lepingupoole lepingust taganemise korral kohustuse täitmiseks või täitmise

ettevalmistamiseks tehtud kulutustega võrreldes ebamõistlikult suurt kahju. Siiski võib lepingust

täiendavat tähtaega andmata taganeda, kui rikuti käesoleva VÕS § 116 lg 2 punktiss 2 nimetatud

kohustust või kui teine lepingupool teatab, et ta oma kohustust ei täida.

20.3 Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on saatnud kostjale e-kirja 23.01.2023, milles küsib,

kuidas masinaga lood on ning avaldas, et asi on veninud väga pikaks ning kui sellest asja ei saa, siis

ta soovib pigem raha tagasi saada (dtl 36). Vande all ärakuulamisel selgitas hageja, et mõtles kirjas

seda, et kui masinat ei saada töökorda ja kokkulepet ei täideta kostja poolt, siis ta sooviks oma raha

tagasi saada (dtl 141). Mõlemad pooled on vande all ärakuulamisel ka kinnitanud, et suhtlesid

masina teemadel ka telefoni teel. Hageja on e-kirjas avaldanud, et masina kättesaamine on veninud

väga pikaks ning kui sellest asja ei saa, siis soovib pigem raha tagasi. Kohus on seisukohal, et kostja

pidi antud e-kirjast aru saama, et hageja soovib masina kättesaamist (asi on veninud väga pikaks)

ning kui ta seda ei saa, siis tahab lepingust taganeda (raha tagasi). Taganemisavalduse esitas hageja

alles 06.03.2023, seega sai kostja veel täiendavalt aega masina töökorda viimiseks ja üleandmiseks

üle kuu aja. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja on andnud kostjale enne lepingust

taganemist täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

20.4 Tuginedes kõigele eeltoodule leiab kohus, et hageja oli õigustatud lepingust taganema.

21. Kokkuvõtteks leiab kohus, et kõik lepingust taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused on

täidetud ning hageja taganemine müügilepingust on kehtiv.

22. VÕS § 189 lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema

poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta

tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt,

kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb

tasuda intressi raha saamisest alates.

9(11)

Sellest tulenevalt tuleb kostjal tagastada hagejale põrandahooldusmasina eest tasutud 2760 eurot

(dtl 39 ja 41). Kuna kostja ei ole hagejale põrandahooldusmasina valdust üle andnud ei saa hageja

kostjale ka masinat tagastada. Taganemisega kaasnevad tagastamiskohustused on VÕS §189 lg 1

teise lause kohaselt mõlemapoolsed ja vastastikused.

23. Järgnevalt hindab kohus hageja nõuet lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks.

23.1 Lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad

VÕS §de 115, 127 ja 128 alusel olema täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused:

-

kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1);

-

kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1);

-

kostjale on antud täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks, v.a kui tegemist on olulise

rikkumisega, on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust või kui asjaolude

kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik (VÕS § 115 lg-d 2 ja 3);

-

hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);

-

kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2)

-

kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui

kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3);

-

rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

23.2 Kohus leiab, et kõik eelnimetatud eeldused kahju hüvitamise nõude edukaks esitamiseks on

täidetud. Asjas leidis tõendamist, et kostja müüs hagejale põrandahooldusmasina, kuid ei andnud

seda hagejale üle. Ka ei viinud hageja lepingu eset lepingutingimustele vastavusse (töökorda), et

oleks võimalik see hagejale üle anda. Seega on kostja poolt lepingu rikkumine tõendamist leidnud.

Kahju on tekkinud hagejal kohtueelse õigusnõustamise eest summas 360 eurot. Kahjunõuet

tõendavad advokaadi esitatud nõue-hagihoiatus ja arve (dtl 43-46). Põhjusliku seose olemasolu

kostja lepingu rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel on samuti tõendamist leidnud, kuna kahju

ei oleks tekkinud, kui müüja oleks lepingutingimustele vastava seadme hagejale üle andnud või

seadme müügihinna selle võimatuse korral ise tagastanud. Sellisel juhul ei oleks hagejal tekkinud

vajadust oma õiguste kaitseks õigusnõustaja poole pöörduda. Eeltoodu alusel tuleb hageja kahju

hüvitamise nõue rahuldada.

24. Hageja taotleb lisaks ka põhinõuetelt viivise väljamõistmist kohtult selliselt, et kohus mõistaks

viivise välja alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni. Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus

kostjalt hageja kasuks välja TsMS § 367 alusel viivise summalt 3120 eurot alates 09.05.2023 kuni

nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras.

25. Kohus on asja lahendamisel kaalunud kõiki poolte väiteid ning tõendeid, mis omavad käesoleva

asja lahendamisel tähendust. Asjas õiguslikku ega sisulist tähendust mitteomavad väited ja tõendid

jätab kohus asja lahendamisel kõrvale.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

26. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

27. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 kohaselt, kui maakohus

kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja

lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

28. Hageja menetluskulude nimekirja järgi koosnes tema menetluskulu maakohtus õigusabikulust

30,25 tunni ulatuses tunnihinnaga 150 eurot (ilma käibemaksuta). Lisaks nähtub toimiku

materjalidest riigilõiv 425 eurot. Hageja menetluskulu on kokku seega 4 957,50 eurot

10(11)

(4 537,50 + 420). Vajadus riigilõivu kandmiseks tuleneb seadusest, st on põhjendatud ja vajalik

riigilõivuseaduse lisas 1 sätestatud määras (420 eurot). Hageja esindaja õigusabi tunnihind vastab

asja keerukusele ning ei ületa keskmist turuhinda. Ka Riigikohtu praktikas on seesugust tunnihinda

loetud põhjendatuks ja mõistlikuks.

29. Hinnates nimetatud esindaja tehtud toimingute põhjendatust ja vajalikkust, sh esitatud

menetlusdokumentide sisu ja kvaliteeti ning asja keerukust, leiab kohus, et hageja esindaja ajakulust

saab käesolevas asjas esindamiseks vajalikeks ja põhjendatuteks lugeda järgmised tööd järgmises

ulatuses: hagiavalduse koostamine (4 h); tutvumine kostja hagivastusega, selle analüüs ja seisukoha

koostamine hagivastusele (3,5h); osavõtt eelistungist (1 h); 20.09.23 taotluse koostamine (3,75 h);

nõupidamine kliendiga enne 15.01.24 istungit (0,25 h) ning ettevalmistus 15.01.24 istungiks (1,25

h); menetluskulude nimekirja koostamine (0,5 h); osavõtt 24.01.2024 kohtuistungist (4 h); suhtlus

kliendiga ja muud toimingud (kokku 1,75 h). Ülejäänud osas ei pea kohus esindaja ajakulu

vajalikuks ja põhjendatuks.

Seetõttu on kohtu hinnangul põhjendatud hageja õigusabi ajakulu 20 töötunni ulatuses 3000 eurot).

Kostjalt väljamõistmisele kuulub ka riigilõiv 420 eurot. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud

menetluskulud kohtus kokku 3420 (3000 + 420) eurot ning kohus mõistab selle kostjalt välja hageja

kasuks.

30. Kuivõrd kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda, ei hinda kohus tema menetluskulude

põhjendatust ja vajalikkust.

31. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Riisenberg

kohtunik

11(11)