4-11-1775/6 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-11-1775

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 17. mail 2011.a, Narva kohtumaja Väärteoasja number Väärteoprotokolli number 4-11-1775 (2330,11,002398) AB 1212216 Kohtunik Kohtuistungi sekretär Väärteoasi Pavel Gontšarov

Jelena Muttonen S.R-i süüdistuses liiklusseaduse (LS) § 74 22 lg 3 järgi

Menetlusalune isik S.R /isikukood xxx, elukoht xxx

Kohtuväline menetleja Ida Politseiprefektuur / , Narva politseiosakond asukoht: Vabaduse 5, 20303 Narva, e-post: ida.narva-pj@politsei.ee/

Istungil osalenud isikud Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Jüri Teslenko Tunnistaja: Sergei Sei

RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107 lg 1 pst 1 ja §-dest 108-111 kohus : otsustas Tunnistada S.R väärteoasjas nr 2330,11,002398 süüdi LS § 74 22 lg 3 järgi ning mõista talle karistuseks 5 (viis) ööpäeva aresti. Aresti kandmise alguseks lugeda arestimajja saabumise aeg. Kohaldada S.R-i suhtes lisakaristust ning võtta S.R-ilt LS § 74 22 lg 5 alusel ära mootorsõiguki juhtumise õigus 2 (kaheks) kuuks. VTMS § 199 lg 3 ja 205 lg 1 kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub ja pööratakse täitmisele selle tegemisest. VTMS § 205 lg 2 alusel on S.R kohustatud ilmuma aresti

kandmiseks Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna arestikambrisse Vabaduse 5, Narva - 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule Narva kohtumaja kaudu 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele

järgnevast päevast, s.o 18. maist 2011.a. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus

maakohtu kantseleis kättesaadav alates 17. maist 2011.a. Apellatsioon esitatakse Tartu 1

4-11-1775 Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele maakohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna patrullpolitseinik Nikolai Sahharov koostas

11.04.2011 S.R-i suhtes väärteoprotokolli (AB 1212216) selle eest, et tema samal päeval kell 05.40 juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 177 km/h +/- 6 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 81 km/h. Nimetatud tegevusega rikkus Aleksand S.R LS § 47 lg 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 7422 lg 3 järgi. Tulenevalt väärteoprotokollist (t lk 2) menetlusalune isik asja arutamisest kohtus osa võtta ei soovi ja kaitsja osalemist menetluses ei taotle. 2. Ida Prefektuur saatis 05.05.2011 väärteoasja nr. 2330,11,002398 Aleksand S.R-i suhtes VTMS

§ 71 lg 1 alusel Viru Maakohtule menetlusalusele isikule karistuse määramise otsustamiseks.

04.05.2011 (tl 15) kohaselt on väärteomenetluses selgunud et varasemalt toimepandud määruse

süütegude eest määratud karistused ei ole S.R-i suutnud mõjutada seadusekuulekalt käituma ning kohaldada tuleb aresti.

3. ülekuulamise protokolli (tl 3) kohaselt rikkumisega on nõus ja süüd Menetlusaluse isiku tunnistab. Kiirendas auto umbes 180 km/h-s. Palub rangelt mitte karistada kuna tööd ja sissetulekut ei oma. Rikkumise hetkel autos kedagi teist ei olnud. 4. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli (tl 4) kohaselt kasutati mõõtmisel kiirusmõõteseadet

Stalker II MDR AS004106, mis oli 11.04.2011, rikkumise tuvastamise ajal taadeldud (taatlustunnistuse nr TTRSS-09/00099) ja töökorras (seade testitud 11.04.2011 kell 5.05) ning et

mõõtmisi teostas erialaselt pädev mõõtja (Ida Prefektuurile väljastatud erialase pädevuse kinnitamise tunnistus E133). Mõõtmisel oli nähtavus hea, sademeteta ilm, mõõtmist teostati seisvast

autost, pimedal ajal kahesuunalisel teel, kus mõõtmise ajal liikus üks sõiduk. Mõõtmise laiendmääramatus +/- 6 km/h. KOHTUISTUNG

Kohtuistungil nõustus kohtuvälise menetleja esindaja asja arutamisega ilma menetlusaluse

isikuta. Kohtuvälise menetleja arvates, menetlusaluse isiku süü on tõendatud väärteoasja

materjalidega ja tunnistaja ütlustega. Menetlusalust isikut on varem korduvalt karistatud

väärteokorras, seega kohtuväline menetleja palus mõista S.R-ile karistuseks arest viis ööpäeva ja lisakaristusena võtta ära juhtimisõigus kaheks kuuks. Tunnistaja Sergei Sei seletas kohtule, et 11.04.2011 teostasid liiklusjärelvalvet, mõõtsid kiirust.

Vastu sõitis Honda Prelude, mida juhtis S.R. Sõiduki kiiruseks fikseerisid 177 km/h. Kinnipidamisel isik nõustus et ületas kiirust, ei vaielnud sellele vastu ja ütles et tahtis autoto peale remonti katsetada. Kohus avaldas kõik väärteoasja materjalid. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 2

4-11-1775

Kohus leiab et väärteoasi on võimalik lahendada ilma menetlusaluse isiku osavõtuta, kuna viimane asja arutamisest kohtus osa võtta ei soovinud. Menetlusalune isik ei asu kohtule teatatud aadressil, telefonitsi kohtuga isiklikult ei suhtle ning tema asemel suhtles kohtuga meesterahvas kelle väitel asub menetlusalune isik Tallinnas. Menetlusalune isik kohtuistungi edasilükkamise taotlust ei esitanud. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid ja tuvastatud asjaolusid kogumis, leiab, et S.R-i poolt LS § 74 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud.

6. Kohtuväline menetleja süüdistab S.R-i selles, et ta juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel sõidukiirusega 177 km/h +/- 6 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 81 km/h. Vastavalt Mõõteseaduse (MõõteS) § 5 lg 2 p 2 kui mõõtetulemuste alusel

tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust, peab mõõtetulemuste jälgitavus olema riikliku järelevalve käigus tõendatud. Vastavalt sama seaduse

sama paragrahvi lõikele 1 on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud

pädev mõõtja, kes kasutab kalibreeritud või taadeldud mõõtevahendeid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Kohus on seisukohal, et mõõtmistulemuse jälgitavus on tõendatud MõõteS § 5 sätete kohaselt -

kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtub üheselt, et mõõtmisel kasutatud

kiirusmõõteseade oli rikkumise tuvastamise ajal taadeldud (taatlustunnistuse nr TTRSS- 09/00099) ja töökorras (seade testitud 11.04.2011 kell 5.05) ning et mõõtmisi teostas erialaselt

pädev mõõtja (Ida Prefektuurile väljastatud erialase pädevuse kinnitamise tunnistus E133). Mõõtmisel oli nähtavus hea, sademeteta ilm, mõõtmist teostati seisvast autost ja kahesuunalisel

teel, kus mõõtmise ajal liikus üks sõiduk. Mõõtmise laiendmääramatus +/- 6 km/h. Eesti

Akrediteerimiskeskuse poolt Ida Prefektuurile 01.01.2010 väljastatud erialase pädevuse kinnitamise tunnistuse E133 Lisa kohaselt on paigalseisva kiirusmõõturiga kiirustel 167 – 199

km/h mõõtevõime 6 km/h. Väärteoasjast ei nähtu et mõõtmised teostanud mõõtja ei oleks mõõtmisel järginud asjakohast mõõtemetoodikat ning puudusid mõõtmist segavad faktorid, siis

on olemas kindlus et mõõtetulemus on õige ning mõõteseadme kasutamise tulemusel saadud tõendid on usaldusväärsed. S.R on rikkumist tunnistanud (tl 3), talle on näidatud kiirusemõõteseadme näitu (tl

5,6), mis on fikseeritud ka kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis (tl 3), kus on mõõtmistulemused fikseeritud nõuetekohaselt ja mis vastab VTMS § 49 sätestatud nõuetele ning

milles on muude asjaolude kõrval märgitud ka andmed mõõtmiseks kasutatud mõõtevahendi kohta, selle taatlemine, mõõtmise teostanud isiku nimi ja amet, mõõtmise aeg ja koht, millise sõiduki kiirust mõõdeti ning mõõtmise tulemus. Samuti on protokolli osas täidetud VTMS § 19

lg 1 p 6 nõuded. Eelnimetatud tõenditega on tõendatud asjaolu, et S.R eelpool

märgitud kuupäeval s.o. 11.04.2011 kella 5.05 ajal juhtis, mootorsõidukit Honda Prelude kiirusega 177 km/h alal, kus oli lubatud sõidukiiruseks 90 km/h st. ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust 81 km/h. 7. Väärteo eest näeb seadusandja karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni ühe aastani. Kohus, arvestades asjaoluga, et menetlusalusele isikule varem määratud trahvid on alates 2007 tasumata (tl 7), s.t, et menetlusalune isik isuliselt hoidus eemale karistuste täitmisest, siis tuleb menetlusalust isikut karistada arestiga.

LS § 7422

lg-le 5 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja sama paragrahvi 3 lõikes sätestatud süüteo, so. mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 3

4-11-1775 40 kilomeetrit tunnis, lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuni kuue kuuni. Kohus peab põhjendatuks lisakaristuse kohaldamist. Lisakaristuse kohaldamise vajalikkuse üle otsustamisel arvestab kohus, et S.R on 11.04.2011 rikkumisele eelnevalt korduvalt

karistatud nii LS §-de 7435 lg 1, 7464 lg 1, 74

17 lg

1, 74

15

kui ka LS § 74

22

lg 1 ja 2 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest ja need karistused on kehtivad.

8. Et varasemad karistused oleksid mõjutanud S.R-i õiguskuulekale käitumisele ning veennud teda õigusrikkumisele järgneva karistuse vältimatuses, tema käitumisest liikluses

ei nähtu ja seda kinnitavad üheselt ka menetlusalusele isikule eelnevalt määratud arvukad karistused. Varasemad karistused liiklusalaste väärtegude eest viitavad ka sellele, et S.R on liikluses hoolimatu ja ohtlik ning lisakaristuse kohaldamine ja seeläbi tema liiklusest kõrvaldamine on vajalik tagamaks nii isikule enesele kui ka kaasliiklejatele ohutum liiklus kui ka

mõjutamaks teda tulevikus õiguskuulekale käitumisele. Selline karistuste rohkus ja liikluseeskirja nõuete järjekindel teadlik ja tahtlik rikkumine näitab ilmselgelt seda, et S.R suhtub liikluskorda üleolevalt.

Karistusseadustiku (KarS) § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 15 lg 3 alusel on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Karistuse määramisel arvestab kohus S.R-i karistust kergendavaks asjaoluks oma süü puhtsüdamliku kahetsust. KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Tema karistust raskendavaid asjaolusid pole kohus tuvastanud. Kohus on seisukohal, et S.R saab mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemistest arest kestvusega 5 päeva. Pavel Gontšarov Kohtunik 4