2-22-145191/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hele Kaldma

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. jaanuar 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-145191

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi Jxxx Lxxxxxxx vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1873 eurot 43 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (rk 10746479),

lepinguline

esindaja:

Alla

Žulinskaja

(e-post jurist@julianus.ee)

Kostja: Jxxx Lxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, aadress:

xxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx linn)

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi JxxxxLxxxxxxx vastu võla

väljamõistmiseks.

2. Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda. Hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja

võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõiv

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb

lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade

ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse.

Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kohus selgitab, et ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust

üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse

normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja

see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Aktiva Finance Group OÜ (end. ärinimi osaühing Aktiva Finants) (hageja) esitas

21. novembril 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Jxxx Lxxxxxxx (kostja)

vastu 1496 euro 43 sendi saamiseks. Pärnu Maakohus tegi kostjale makseettepaneku, millele

kostja esitas vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle

Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 13. aprillil 2023 Tartu Maakohule hagiavalduse, milles palub mõista kostjalt

hageja kasuks välja võla summas 1369 eurot 36 senti, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks

muutunud viivise 213 eurot 87 senti, edasiulatuva viivise tasumata põhivõla jäägilt (1223 eurot

18 senti) kokkulepitud määras 0,065% päevas. Hageja palub kostjalt välja mõista ka hageja

menetluskulud ja viivise menetluskuludelt.

Hagiavalduse kohaselt tuleneb nõue kostja vastu kolmest hageja ja kostja vahel 19. juulil 2022

sõlmitud võlatunnistusest ning maksekokkuleppest.

3. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi

kuues lõige sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale 19. oktoobril 2023 isiklikult allkirja vastu kätte

toimetatud. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Seega tuleb lugeda, et kostja on omaks võtnud

hagiavalduses esitatud faktilised väited.

4. Kohus ei nõustu hagejaga, et nõude aluseks on 3 konstitutiivset võlatunnistust, mis välistavad

muuhulgas tarbijakrediidi sätete kohaldamise võlasuhtele.

Kohus andis hagejale 16. mai 2023 määruses juhised, mille kohaselt tuli hagejal tõendada poolte

tahet luua iseseisev kohustus ja seega sõlmida konstitutiivsed võlatunnistused VÕS § 30 mõttes.

Kohus juhtis tähelepanu, et tõendamata jätmise korral eeldatakse deklaratiivset võlatunnistust

(Riigikohtu 3. juuni 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-19-5601, p-d 16, 17).

Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel

lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud

tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 3 näeb ette, et kui üks lepingupool

mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda

tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool

seda mõistis. Samas on ühise tegeliku tahte tõendamise kohustus poolel, kes sellele tugineb. Kui

poolte ühist tegelikku tahet ega ka VÕS § 29 lg-s 3 nimetatud asjaolusid ei ole tõendatud, saab

lepingu tõlgendamisel lähtuda mõistliku isiku positsioonist (VÕS § 29 lg 4). Lepingu

tõlgendamisel tuleb arvestada ka VÕS § 29 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, samuti VÕS § 29 lg-t 6,

mille kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele

tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist (Riigikohtu 26. novembri 2015

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-15, p 15).

5. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud poolte ühist tegelikku tahet luua iseseisev kohustus.

Seega tuleb lepingute tõlgendamisel lähtuda mõistliku isiku positsioonist (VÕS § 29 lg 4), võttes

samal ajal arvesse VÕS § 29 lg-s 5 nimetatud asjaolusid.

Esmalt märgib kohus, et võlatunnistuse on ette valmistanud hageja ning puudub alus kahelda, et

maksekokkulepe ja võlatunnistus on tüüptingimustega leping VÕS § 35 tähenduses.

Hageja poolelt on lepingu koostanud võlgade sissenõudmisega tegelev ning vastava eriala

kogemusega õigusteadmistega spetsialist. Kostja puhul tuleb eeldada, et tegemist on tavalise

mõistliku isikuga, kes on jäänud oma kohustuste tasumisega hätta, kes on sundolukorras ning

kellel valdkonna õigusteadmised puuduvad. Hageja selgituste kohaselt sõlmitakse võlatunnistus

hageja veebilehel iseteeninduses, kus kostjal on mitu alternatiivset võimalust - tasuda võlanõue

täies ulatuses ühekordse maksega, võtta ühendust võlausaldajaga, sõlmida kokkuleppeid jne.

Kohus täpsustab, tuginedes sama hageja selgitustele sama protseduuri kohta teises tsiviilasjas (nr

2-22-127307), et võlgnikule on antud valida: „maksan“, „sõlmin kokkuleppe“, „võtan ühendust“,

„arvuta võla suurus täitemenetluses“. Kohtu hinnangul sai kostjaga sarnane mõistlik isik

kokkulepet sõlmides seega olukorrast aru saada selliselt, et kokku lepitakse olemasoleva kohustuse

täitmise viisis, eelkõige ajagraafikus, mitte ei lepita kokku uut iseseisvat kohustust. Seejuures

hageja pidi oma õigusteadmistest tulenevalt teadma, et kostja tegi tehingu oma erakorralisest

vajadusest tingituna ning seetõttu oli iseseisva nõudealuse loomine ning sellega võimalikest

tarbijat kaitsvatest vastuväidetest loobumine eelduslikult heade kommetega vastuolus ning tehing

seetõttu tühine (TsÜS § 86 lg 2 p 1). Kostjaga sarnane mõistlik isik ei saanud kokkulepet sõlmides

tõlgendada kokkulepet nii, et sundolukorras tehtud tehinguga saab loobuda tarbija kaitseks

seaduses imperatiivselt ettenähtud vastuväidetest ning pöörata ümber seadusega tarbija kaitseks

sätestatud tõendamiskoormise. Samuti ei saa tüüptingimustel ja seetõttu selles osas läbi rääkimata

lepingu põhjal õigusteadmisteta isik tõlgendada vastavat lepingut viisil, et tema senise kohustuse

kõrvale luuakse uus abstraktne kohustus.

Hageja eesmärgiks saab lugeda kostjalt võlgnevuse kättesaamist hagejale soodsaimal viisil. Kostja

eesmärgiks saab lugeda eelkõige maksegraafiku sõlmimist, et maksta võlga enda rahaliste

võimalustega arvestaval viisil ja ajal; samuti on kostja huviks, et võlg ei suureneks ning hageja ei

pöörduks tema vastu kohtusse ega kasutaks muid õiguskaitsevahendeid.

Eelnevast tulenevalt ühtivad poolte eesmärgid osas, kus kostjal võimaldatakse võlgnevuse

tasumist maksegraafiku alusel. Poolte ühiseks eesmärgiks ei saa aga lugeda tunnistatava

võlgnevuse kõrvale uue iseseisva kohustuse tekitamist. Seejuures on tähtis, et kostja oli lepingu

sõlmimisel sundolukorras. Kostjal oli küll võimalus jätta leping sõlmimata, kuid selle tagajärjeks

oleks olnud hageja õigus nõuda võlgnevuse kohest täitmist, seejuures kohtu kaudu ning

täiendavate kuludega. Kostjal ei olnud seejuures võimalik kujundada lepingutingimusi muus osas

kui ainult maksegraafiku pikkuses.

Kohtule ei nähtu, et pooltel oleks olnud ühine abstraktse kohustuse loomise tahe, samuti ei saaks

kohtu hinnangul lepingust niimoodi aru lepingupooltega sarnane mõistlik isik. Kõnekas on ka

asjaolu, et hageja nõuab viivist alates kokkuleppe sõlmimise päevast. Hageja esindajale,

õigusteadmistega spetsialistile on teada, et viivist saab küsida rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Selles

kontekstis ei ole jälgitav mõttekäik, mille kohaselt konstitutiivse võlatunnistusega kokku lepitud

võla eest tuleb viivist maksta alates kokkuleppe sõlmimise päevast. Vastuoluline on

võlatunnistuses märgitu, mille kohaselt (konstitutiivne) võlatunnistus ei katkesta viivise arvestust

põhivõla jäägilt.

Seega hoolimata sellest, et võlatunnistuses on märgitud, et see on konstitutiivne, ei tuvasta kohus,

et poolte tegelik ühine tahe oli suunatud konstitutiivse võlatunnistuse sõlmimisele. Kohtu

hinnangul tuleb poolte vahel sõlmitud võlatunnistus lugeda deklaratiivseks võlatunnistuseks.

6. Hageja on esile toonud, et pooled sõlmisid kokkuleppe, millega kostja nõustus looma iseseisva

kohustuse ja kostja kaotas õiguse esitada võlgnevuse olemasolu, suuruse, sissenõutavuse või selle

tekkimise aluseks olevate asjaolude kohta mistahes vastuväiteid, mida kostja võinuks esitada algse

võlgnevuse suhtes enne võlatunnistuse andmist, sõltumata mistahes varasematest asjaoludest.

Kohus asub seisukohale, et tüüptingimustega lepinguna vormistatud deklaratiivne võlatunnistus,

mille eesmärk on välistada tarbijakrediidilepingu regulatsiooni kohaldumist, on käsitletav VÕS

§ 421 teises lauses nimetatud kokkuleppena. Vaidlusaluste võlatunnistustega on võlausaldaja

ühemõtteliselt soovinud välistada tarbijakrediidilepingute regulatsiooni kohaldamise võlasuhetele,

mis algselt tulenevad tarbijakrediidilepingutest. Asjaolu, et kostja ja võlausaldaja vahelised suhted

tulenesid tarbijakrediidilepingutest, nähtub ka hagiavaldusest. Hageja on märkinud iga

võlatunnistuse kohta, et kostja on sellega tunnistanud võlgnevust, mis muu hulgas sisaldab intressi.

Kohus tuvastab, et hageja ja kostja vahelistele õigussuhetele kohaldub tarbijakrediidilepingu

regulatsioon, sealhulgas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustus.

Kokkuvõttes

oli

kostjaga

sõlmitud

võlatunnistuste

eesmärk

kalduda

kõrvale

tarbijakrediidilepingutele kohalduvast õiguslikust regulatsioonist. Kohtu hinnangul ei ole sellised

lepingud kooskõlas kehtiva õigusega ja on seega VÕS § 421 kohaselt tühised. (Riigikohtu

24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-2-13098, p-d 27-29).

7. Hageja on vaatamata kohtu selgitustele jätnud esitamata kohtu nõutud andmed esialgsete

võlasuhete kohta, millel tühised võlatunnistused põhinesid. Seetõttu on hageja nõue ja selle aluseks

olevad asjaolud ebaselged ning kohus jätab hageja nõuded kostja vastu rahuldamata.

8. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kuna kostja ei ole menetluses

osalenud, puuduvad tal hüvitatavad menetluskulud.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik