1-22-6567/68 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-22-6567

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. november 2023, Tallinn

Kriminaalasja number

1-22-6567 (22221000009)

Kohtunik

Merit Bobrõšev

Kohtuistungi sekretär

Christelle Diana Rajaveer

Tõlk

Anna Karpuškina, Eevi Pant, Ljudmila Belan, Zemfira

Lampmann, Marina Davõdovitš, Ines Üprus ja Marianna

Sidorok

Kriminaalasi

X süüdistuses KarS § 4023 lg 1 järgi ja F süüdistuses 4024 lg

1 järgi, üldmenetluses

Prokurör

riigiprokurör Denis Tšasovskih

Süüdistatav

X

ik XXX; elukoht XXX; XXX kodanik; XXX; emakeel on XXX

keel; XXX; varem kriminaalkorras karistamata; tõkend puudub

Kaitsja

Süüdistatav

Kaitsja

vandeadvokaat Aivar Pilv

F

Sünd XXX; elukoht: XXX; XXX kodanik; XXX, emakeel on

XXX keel; töötab XXX; varem kriminaalkorras karistamata;

tõkend puudub

vandeadvokaat Elmer Muna

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest § 306, 311, 312 ja 314 maakohus

otsustas:

Mõista X süüdistuses KarS § 4023 lg 1 järgi õigeks.

1-22-6567

Mõista F süüdistuses KarS § 4024 lg 1 järgi õigeks.

Asitõendid:

-

toimikus asuvad elektroonilised andmekandjad jätta kriminaaltoimiku materjalide

juurde.

Menetluskulud:

Mõista Eesti Vabariigilt X kasuks välja õigusabikulud kogusummas 42 904 (nelikümmend

kaks tuhat üheksasada neli) eurot ja 40 senti (sh käibemaks) valitud kaitsjale makstud tasu

katteks.

Mõista Eesti Vabariigilt F kasuks välja õigusabikulud kogusummas 25 087 (kakskümmend

viis tuhat kaheksakümmend seitse) eurot ja 50 senti valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

Edasikaebamise kord

Otsust on võimalik vaidlustada/apelleerida Tallinna Ringkonnakohtus. Apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul.

Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Harju

Maakohtu kantseleis või e-toimiku vahendusel hiljemalt 08. jaanuaril 2024.

Apellatsioon tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult kolmekümne päeva jooksul

alates motiveeritud otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Vahistatud või muul alusel kinnipidamisasutuses viibiva menetlusosalise ja kinnipidamisasutuses

viibiva süüdistatava kaitsja puhul arvutatakse apellatsioonitähtaega kohtuotsuse

kättetoimetamisest kinnipidamiskohas viibivale isikule.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, s.o KrMS 15.

peatükis sätestatud korras. Menetluskulude vaidlustamiseks tuleb esitada seitsme päeva jooksul

alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, milles tuleb märkida, et vaidlustatakse

üksnes menetluskulusid. Teate saamisel koostab kohus motiveeritud kohtulahendi ainult

menetluskulude osas. Lahend on kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis või e-toimiku

vahendusel hiljemalt 08. jaanuaril 2024.

Määruskaebus menetluskulude vaidlustamises tuleb esitada Harju Maakohtule viieteistkümne

päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada

saama.

Süüdistus

X laenas Eesti Vabariigis Tallinnas F 10 000 eurot enda ametikoha pädevuse kuritarvitamise

eest järgmiselt.

Vastutasuna selle eest, et X kasutab ebaseaduslikult ära enda ametipositsiooni sellega, et eirab

nii RahaPTS-s kui TBB AS-s kehtivaid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise sise-

eeskirju selleks, et tagada F ja temaga seotud äriühingute ja äripartnerite huvid, sh kuritarvitab Q

OÜ konto avamisel TBB RTO juhina oma ametialast pädevust ja jätab kontrollimata C

Usaldusfondi tehingutes oleva raha päritolu ning RTO juhina tagab TBB kaudu rahaülekannete

teostamise Šveitsis asuvale S arvelduskontole, küsis X 12.03.2019 F laenu summas 15 000

eurot. F nõustus X andma eelkirjeldatud tegevuse eest laenu summas 10 000 eurot ning edastas

nimetatud summa A. K. kaudu sularahas, kellelt X sai nimetatud summa kätte 19.03.2019.

Seega süüdistatakse F selles, et tema, andes eraõigusliku isiku huvides majandustegevuses

1-22-6567

tegutsemiseks pädevale isikule pädevuse kuritarvitamise eest vara, pani toime KarS § 4024

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Seega süüdistatakse X selles, et tema, küsides ja võttes eraõigusliku isiku huvides

majandustegevuses tegutsemiseks pädeva isikuna vastutasuna oma pädevuse kuri-

tarvitamise eest vara, pani toime KarS § 4023 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1.Võttes aluseks süüdistuse, siis lühidalt kokkuvõttes süüdistab prokuratuur F selles, et ta andis

X laenuna 10 000 eurot altkäemaksu. Vastuteenena pidi X tagama ja tagas Q OÜ-le konto

avamise Äripangas, jätma kontrollimata C Usaldusfondi kontole laekunud rahalised vahendid

ning tagama ja tagas C Usaldusfondi kontolt rahaülekannete tegemise S kontole. Prokuratuuri

hüpoteesile hinnangu andmisel käsitleb kohus: laenuraha andmist, Q OÜ konto avamist, C

Usaldusfondi (edaspidi ka CU) kontole rahaliste vahendite laekumist ja C Usaldusfondi kontole

laekunud raha edasikandmist S kontole. Seejärel annab kohus hinnangu ebaõigluskokkuleppele,

jälitustoimingute seaduslikkusele ja kõige lõpuks kujundab kohus seisukoha menetluskulude

osas.

Laenuraha andmine

2.Analüüsides kohtule esitatud ja kohtumenetluses uuritud tõendeid, siis loeb kohus tõendatuks

süüdistuses toodu, mille kohaselt X küsis 12.03.2019 F laenu summas 15 000 eurot. F nõustus

Xle laenu andma summas 10 000 eurot ja kõnesoleva laenuraha sai X A.K. vahendusel kätte

19.03.2019.

3.Esmalt märgib kohus, et kohtumenetluses laenu küsimise, selle andmisega nõustumise ja

laenuraha üleandmise üle sisulist vaidlust ega eriarvamusi ei tekkinud, sh kinnitas laenuga

puutumuses olnud isikute ring s.o F, X ja A.K. laenuraha küsimist, sellega nõustumist ja

üleandmist süüdistuses kirjeldatud viisil. Teiseks, lisaks isikuliste tõendiallikatele leiab laenuraha

andmine kinnitust jälitustoimingu protokolli talletatud teabega. Nii nähtub, et. X ja F vahel leiab

12.03.2019 aset telefonikõne (vestluse tõlge, kd II lk 73-74), milles X tuletab F meelde nende

varasemat vestlust, mille sisuks oli X raha laenamise vajadus. A. F kinnitab, et ta mäletab seda ja

uurib, mis ajal X laenuraha vajab. X märgib, et tal oleks raha vaja esmaspäevaks (kohtu märkus:

kalendri järgi on selleks 18. märts). Sellele vastab F, et nad sõidavad A. K. ära 15ndal kuupäeval

ja ta (A.K.) lendab/tuleb Tallinnasse tagasi alles 18nda õhtul. Seega ei ole raha võimalik varem

üle anda. Ühtlasi uurib F, kui suurt summat X vajab. X vastab, et F pakutud raha üleandmise aeg

ei ole probleem ja ta soovib saada laenuks 15 000 eurot. Sellele vastab F omakorda, et 15 000 ei

vea välja, maksimum, mida ta saab välja vedada on 10 000. X vastab, et kui kümme, siis kümme,

misjärel jääb ootama F kinnitust, et raha tuleb 19ndal. A. F kinnitabki, et nad on kokku leppinud

summas 10 000, mille X saab kätte 19ndal: ta valmistab selle ette ja annab ära A. 19.03.2019 X

ja A.K. vahelistest telefonikõnedest nähtub (kd II tl 57-59), kuidas A.K. teavitab X, et F saatis X

mingi paki, mille palus viivituseta üle anda. Kõned annavad teavet selle kohta, et X ja A. K.

kohtusid 19.03.2019 ca kella 18.45 paiku.

4.F andis laenuga seoses ütlusi selle kohta, et ta tunneb X ca 15 aastat, umbes aastatest 2006-

2007. Nende tutvus sai alguse ühisest koosviibimisest, mille korraldas pank, mille kliendiks ta

oli. Tegemist oli Krediidipangaga. F hindas suhet X sõnaga „sõbrad“. Samuti kinnitas ta, et andis

X aastal 2019 laenu summas 10 000 eurot. Ta ei mäleta mille jaoks X täpselt laenu vajas, kuid ta

1-22-6567

mäletab, et X planeeris puhkusele minekut, tal oli mingi perekondlik tähtpäev ja soovis pidu

korraldada. Laenu andmise põhitingimuseks oli laenu tagastamine, mingeid tähtaegu, intresse

nad ei arutanud ja selle kohta kirjalikku dokumenti ei koostanud. Kirjaliku dokumendi

koostamata jätmist põhjendas F sõprade vahelise usaldussuhtega, kus paberi koostamine väärtust

ei oma. Tema jaoks oli tähtsam X lubadus raha tagastamise kohta. Küll koostati poolte vahel

hiljem dokument. Samuti avaldas F, et X sai laenuraha sularahana. Tema Eestis asuva(te)l

kontodel sellist rahahulka ei olnud või vajas ta seda raha muuks otstarbeks ja kuna tema põhiline

töö- ja viibimiskoht on Venemaal, siis oli tal lihtsam laenu anda sularahas. Laenuraha ta X

isiklikult üle ei andnud, vaid seda tegi nende ühine sõber A.K.. Laenuga seoses avaldas F

prokuratuuri küsimustele vastates sedagi, et X ei ole laenu saamise eest talle kunagi pakkunud

mistahes abi või teeneid ning ka tema ise ei ole X laenu andmise eest palunud abi või teeneid.

Samuti märkis F, et osa, kindlasti suurem osa, laenust on tagastatud (26.05.2023 kohtuistungi

protokoll).

5.Et laenuraha jõudis X A.K. vahendusel leiab kinnitust ka A.K. ütlustega (24.03.2023

kohtuistungi protokoll). A.K. selgitas, et mingil talvisel ajal F saatis Xle temaga rahasumma,

öeldes, et tegemist on laenuga. Laenuraha andis F talle üle Rovaniemi lennujaamas Soomes. Nad

käisid seal autodega lume- ja jäärajal sõitmas ning kui nad hakkasid koju lendama, siis

lennujaamas andis F talle teada, et X oli talt laenu küsinud, ta otsustas X laenu anda ja küsis, kas

ta on saab selle X viia. Ta küsis arvestusega, et suuri summasid ei saa üle ELi riigipiirde tuua,

summa suurust. Saades teada, et tegemist on 10 000 euroga, nõustus ta selle toomisega

Tallinnasse. Tallinnas andis tal saadud ümbriku, kus sees pidi olema raha, samamoodi edasi Xle.

Tema ise ei ole raha üle lugenud ja eeldab, et ümbrikus oli sees seesama summa. A.K. märkis

sedagi, et tema jaoks oli tekkinud olukord üllatusil mitmel põhjusel: tavapäraselt polnud ta ühelt

tuttavalt teiseni rahasummasid viinud, teiseks oli üllatusmomendiks asjaolu, et see tuli kõneks

lennujaamas ja kolmandaks oli üllatuslik see, et X ja F läbisaamine on sedavõrd hea, et

üksteisele laene annavad. Samas kinnitas K., et X on ka temalt väiksemates summades, s.o 1 000

– 2 000 eurot laenu küsinud, ta on X raha laenanud ja on selle ka tagasi saanud. Täiendavalt

märkis A.K., et X on talle hiljem rääkinud, et ta käis pulmareisil ja laenu võttis ta selle tarbeks.

6.Laenu küsimist, saamist ja selle sularahas kättesaamist F ja A. K. kirjeldatud viisil kinnitas ka

X. Ta selgitas, et tõenäoliselt arutas ta F viimaselt laenu saamise võimalust esmakordselt 2018

detsembri alguses, see võis olla 5. või 7. detsembril, kui nad koos söömas käisid. Igal juhul oli

tegemist reedese päeva ja kokkusaamisega, mille initsiatiiv tuli A.K.lt seoses sellega, et nemad,

s.o A. K., K. N. ja T. S. on hõivatud muude tegemistega ega saanud F aega veeta, tema õhtust

aega sisustada (vrd vt jälitustoimingu protokolli A. K. ja X vestlust kuupäevast 05.12.2018 kella

14.24 ajal, kd II, tl 42). 12.03.2019 pöördus ta F poole konkreetse palvega laenu saada. X

selgitas, et nad olid elukaaslaseega pikalt planeerinud reisi, seal olid piletid juba aasta aega ette

ostetud, kuid kuna tegemist polnud jätkulendudega, siis nad avastasid, et kui peaks tekkima

mingeid reisitõrked, siis vaatamata kindlustuse olemasolule ja kindlustuse poolse reisitõrgete

hilisema kompenseerimisega, peaksid nad uued piletid algselt ise ostma. Selleks juhtumiks neil

rahalisi vahendeid ei olnud ja F oli tema sõpradest/tuttavatest ainus, kelle käest ta sai sellises

summas laenu küsida. F jaoks polnud probleem ka pikk tagasimaksmise tähtaeg, mistõttu ta

pöördus F poole. F poole pöördumine tulenes osaliselt ka tema tööandjast, kes oli talle lubanud

preemiat maksta. Ta lootis preemiaraha kätte saada enne reisile minekut, kuid selgus, et seda

plaanitakse maksta alles juunis. Seega ta helistas 12.03.2019 F ja küsis laenu summas 15 000

eurot. F nõustus laenu andma 10 000 eurot, kuna see oli sularahas Venemaal ja see oli summa,

mida sai üle piiri tuua. Kuna F pidi kohtuma eelseisval nädalavahetusel Soomes A., siis F ütles,

et annab raha A. K. kätte, kes selle talle omakorda üle annab. Laenuraha sai ta A. K.lt kätte 19.

märtsi õhtul A. K.lt, viimase elukohast. Saadud laenurahast pani ta pisut üle 5 000 euro oma

Äripangas olevale kontole ja ülejäänud raha võttis ta reisile sularahas kaasa. Nii nagu F, kinnitas

1-22-6567

ka X, et laenu kohta dokumente ei vormistatud, tegemist oli suusõnalise vastastikusel usaldusel

ja sõprusel põhineva kokkuleppega. Ütluste andmise seisuga on ta suurema osa laenurahast F

tagastanud, 3 500 eurot on tagastamata. Tagastamata 3 500 euro osas on neil kokkulepe, et ta

tagastab selle esimesel võimalusel ning F on teadlik, et hetkel tal see võimalus puudub. Nad on

hiljem sõlminud kirjaliku dokumendi laenu saamise, osalise tagamise ja jäägi kohta. Samuti

märkis X ühetaoliselt F, et F laenu küsides, temaga ses küsimuses suheldes ei ole nad sidunud

laenu tema töötamise või tegevusega Äripangas, sh F jaoks soodsate otsuste või vastutuleliku

suhtumise eest pangas; ta ei ole oma tööalaseid ülesandeid või pädevust pangas kuritarvitanud

selles, et F laenu saada. Täiendavalt selgitas X, et tema mäletamist mööda on ainus jutt seoses

panga olnud see, et kogu protsess toimib kuidagi väga aeglaselt ja mis puudutab C Usaldusfondi

(edaspidi ka CU), siis usaldusfondist pole neil F kordagi juttu olnud. Arvamus, et F sellega

kuidagi seotud oli, ei vasta tõele.

7.Nagu nähtub, avaldasid F ja X, et pooled on hiljem laenu andmist ja selle osalist tagamist

dokumenteerinud. Kõnesolevat dokumendikogumit uuriti kohtumenetluses (kd II tl 95-100).

Neist dokumentidest nähtub X poolt ülekande tegemine F selgitusega „teine osa laenu

tagasimaksest“, ent ka see, et F kinnitab, et ta andis aastal 2019 X laenu summas 10 000 eurot,

millest X on tagastanud 6 500 eurot ja laenu jääk on 3 500 eurot.

8.Prokuratuur hindas X antud laenu X jaoks erinevatel argumentidel soodsaks, sh tõi prokuratuur

välja võrdluse krediidiasutuse pakutavate intressimääradega (prokuratuuri kohtuvaidluste kõne p

4.6.). Lisaks peatus prokuratuur asjaolul, et X polnud varem F raha laenanud ja teistelt isikutelt

võetud laenud olid väiksemates summades, s.o 2 000-3 000 eurot. Prokuratuur märkis

täiendavalt, et F raha laenamine on poolte varasemaid varalisi suhteid ja läbisaamist ning varalisi

suhteid kolmandate isikutega arvestades harukordne ja mitteiseloomulik (prokuratuuri

kohtuvaidluste kõne p 4.7). Uuritud tõendid ei kinnita süüdistatavate sõbralt-sõbrale laenu

andmise versiooni (prokuratuuri kohtuvaidluste kõne p 5.1).

9.Analüüsimaks prokuratuuri seisukohta, siis X selgitas prokuratuuri küsimustele vastates, et

sellel perioodil (kohtu märkus: prokuratuur esitas küsimuse abstraktselt, jättes perioodi ulatuse

konkretiseerimata) ta on laenanud ka teistelt isikutelt, kuid väiksemates summades, ca 2 000 – 3

000 eurot. Sellele eelnes prokuratuuri küsimus, kas F raha saamine oli X jaoks soodne laenuraha

saamise võimalus, millele X vastas järgmiselt: „Soodne selles mõttes, et temal oli võimalus seda

maksta; tõenäoliselt ma oleks küsinud kellegi teise käest ja suure tõenäosusega samadel

tingimustel, et eraisik eraisikule“.

10.Prokuratuuri nägemusest ja X antud vastusest arusaamiseks kohus tutvus 17.12.2021

vaatlusprotokolli lisaks, õigemini protokolli koostamise aluseks oleva CD-plaadile talletatud

teabega (kd I tl 20-25). Andmekandjale on salvestatud uurimisasutuse päringud pankadele ja

pankade vastused koos pangakontode väljavõtetega. Uurides X kontoraha liikumist, siis peab

kohus vajalikuks sealt välja tuua järgmised asjaolud. Kui alates 28.03.2018 on X kontole

laekunud rahaliste vahendite selgitusteks töötasu ja lähetuskulud, samuti ülekanded elukaaslaselt,

siis alates 21.08.2018 on sinna lisandunud ülekanne füüsiliselt isikult selgitusega „makse“.

Samale isikule on teinud X 31.08.2018 makse selgitusega „laen tagasi, I osa“. Samalt isikult on

19.12.2018 tehtud ülekanne selgitusega „Makse“ ning 21.12.2018 füüsiliselt isikult ülekanne

selgitusega „Ülekanne“. 07.01.2019 on juriidiline isik teinud X ülekande selgitusega

„Laenuleping“. Laenulepingu alusel saadud laenuraha on X selle laekumise päeval koheselt üle

kandnud oma x L. K.. 09.01.2019 on X teinud ülekande/tagasikande isikule, kes kandis talle

rahalisi vahendeid üle 21.12.2018. Kuna X poolt tagastatud rahasumma on võrdne ülekantud

rahasummaga, siis tuginedes elulisele usutavusele ja X kohtuistungil antud selgitustele hindab

kohus taolise rahaliste vahendite saamise ja tagasikandmise lühiajaliseks laenuks. 21.03.2019 on

1-22-6567

laekunud rahalised vahendid isikult, kes kandis X rahalisi vahendeid ka 21.08.2018 ning kellele

X kandis 31.08.2018 rahalisi vahendeid selgitusega „Laen tagasi, I osa“. 11.07.2019 on X teinud

ülekande selgitusega „Laenu tagastus“ isikule, kellelt on X kontole laekunud varem rahalisi

vahendeid. Samalt isikult on laekunud X kontole raha ka 19.07.2019 ja rahalisi vahendeid

selgitusega „Laen kaheks nädalaks“ on X kontole laekunud ka A. K. poolt. Lisaks nähtub, et X

on vaatlusalusel perioodil (23.07.2018-20.08.2019) teinud regulaarseid tagasimakseid

krediitkaardi kasutamise eest ja regulaarseid ülekandeid juriidilisele isikule selgitusega „Laenu

intress“. Ka L. K. pangakontolt nähtuvad kanded juriidiliselt isikult, mh 21.03.2019 kanne

selgitusega „Leping 21032019“. 22.03.2019 on L.K. teinud X kaks ülekannet kogusummas 7 370

eurot. 17.04.2019 ja 18.04.2019 on X L.K. teinud ülekanded vastavalt 1 000 eurot ja 6 100 eurot

selgitusega „Ülekanne“. 20.04.2019 on L.K. teinud ülekande juriidilisele isikule summas, mis

laekus juriidiliselt isikult 21.03.2019. Kande selgitusse on märgitud „Tagasikanne 21032019“.

11.Pangakontodelt nähtuvale hinnangu andmisel kohus järeldab, et nii enne F saadud laenu kui

pärast seda on X ja tema x L.K. kõrvuti panga pakutavatele toodetega (krediitkaart) saanud

rahalisi vahendeid erinevatelt füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt, sh summades, mis jäävad vaid

mõnevõrra alla F saadud laenuraha vääringule. Seejuures saab vaid ühel juhul tõdeda

intressimaksete tasumist. Kuna valdavalt on X ja L.K. saadud rahalised vahendid tagastanud

saaduga samas vääringus, siis kõneleb see intressita saadud rahalistest vahenditest. Füüsilistelt

isikutelt saadud rahaülekannetes puuduvad viited ka näiteks kirjalike laenulepingute sõlmimisele.

Ent asjaolu, et tegemist on olnud laenurahaga on kohtu jaoks väljaspool kahtlust: nimelt on

rahaliste vahendite tagasimaksete selgitustes kasutatud väljendeid, mille sisuks on laenu

tagastamine. Eeltoodu taustal puudub kohtul vähimgi objektiivne võimalus toetada ja nõustuda

prokuratuuri versiooniga, et F saadud 10 000 euro suurune laen osutub X finantskäitumist

arvesse võttes kuidagi tavapäratuks, eriskummaliseks või erakordseks. Vastupidi –X ja L.K.

pangakontodelt nähtuv kinnitab seda, et erinevatelt isikutelt intressita ja kirjaliku lepinguta

laenude saamine on nende isikute tavapärane finantskäitumine. Kuna F saadud laen jääb

ajaperioodis ligilähedaseks ja võrreldavaks teistelt füüsiliselt ja juriidilistelt isikutelt saadud

laenudega, siis lükkab see ühemõtteliselt ümber võimaluse hinnata F saadud laenu millekski

erakordseks või ebaharilikuks.

12.Lisaks, kuna kohtul tekkis kahtlus ka selles, et prokuratuuri hinnangul võis F saadud

laenuraha kuluda muuks otstarbeks kui X poolt avaldatud (pikamaa)reis, siis selleski kontekstis

peab kohus vajalikuks välja tuua mõningad nüansid. Kohus viitas eelmises alapunktis, et

07.01.2019 laekus X kontole juriidiliselt isikult ülekanne summas 15 000 eurot. Ülekande

selgitusse on märgitud laenuleping koos laenulepingu numbriga. Samal päeval on X teinud 15

000 euro suurus ülekande L.K. kontole. Järgmisel päeval ehk 08.01.2019 jaanuaril on L. K.

kontolt tehtud 14 441,28 euro suurune ülekanne selgitusega „Guest names L. K. and X“.

Uurides avalikult kättesaadavalt andmebaasidest teavet ülekande saanud isiku kohta, siis nähtub,

et tegemist on majutusteenuse pakkujaga. Seejuures nähtub pangakontost, et tegemist on

sihtkohaga, kus X hiljem, so märtsis-aprillis reisil viibis. Analüüsides X ja L.K. pangakontol

toimunut vahetult enne reisi (X sõnade kohaselt algas nende reis 22.03.2019), siis asub kohus

seisukohale, et X täiendav rahavajadus, mh näiteks laenuraha näol, mille ta sai F 19.03.2019, on

reisi sihtkohta ja kaugust arvestades, ilmne. Seega ei ole kohtul vähimatki kahtlust, et F vahetult

enne kaugmaareisi küsitud ja saadud laen oli põhjuslikus seoses just puhkusereisiga.

13.Mis puudutab prokuratuuri käsitlust saadud laenuraha harukordsuse ja ebatavalisuse kohta,

siis nii nagu kohus juba märkis, pangakontode väljavõtete analüüs alust taolise järelduse

tegemiseks ei anna. Seejuures, kuna prokuratuur oma seisukohtades pangakontode väljavõttele

tuginenud ei ole ja on oma järeldustes tuginenud lähenemisviisile, mis on pangakontode

väljavõtetest nähtuvaga diametraalses vastuolus, siis tõstatab see kahtluse, kas prokuratuur

1-22-6567

kõnealustele väljavõtetega on üldse tutvunud või on tuginenud üksnes uurimisasutuse

vaatlusprotokollile, millesse on andmeid talletatud osaliselt. Kohus meenutab, et kohtupraktikas

tunnustatud lähenemisviisi kohaselt ei ole 17.12.2021 menetleja koostatud vaatlusprotokoll

tõendiks, tegemist on näitliku abivahendiga, millele kohtul ei ole võimalik tugineda; tõendiks on

CD-plaadile talletatud teave (RKKKo 1-18-437 p 57). Seega ei välista kohus võimalust, et

prokuratuur on jõudnud ebaõigele järeldusele põhjusel, et tõendusteabega ei ole tutvutud või on

sellega tutvumine olnud ebapiisav.

Q OÜ konto avamine

14.Süüdistatavatele esitatud ühe osa süüdistusest moodustab Q OÜ pangakonto avamise

protseduuri läbiviimisel väidetavalt aset leidnud rikkumised/pädevuse kuritarvitused.

15.Äriregistri andmete kohaselt (kd I tl 12-14) on Q OÜ F poolt 21.09.2010 asutatud ettevõtte,

mille tegevusalad olid süüdistuses toodud perioodil järgmised: muude vahetoodete hulgimüük ja

spetsialiseerimata hulgikaubandus. Äriregistri kannete kohaselt on F äriühingu (ainu)osanik,

tegelik kasusaaja ja juhatuse liige. Coop Pank ASi 11.01.2023 dateeringut kandva vastuse

kohaselt on Q OÜ-le nende pangas avatud kaks arvelduskontot: alates 20.09.2010 ja 21.09.2010

(kaitsjate tõendid, köide 2, tl 50-51). F kuulub teinegi ettevõte kinnisvara arendamisega tegutsev

ettevõte, s.o T OÜ (kd III, tl 7-32), millele on konto avatud ASis SEB Pank (kd III, tl 52-53).

Samuti on F on Eestiga pikaaegselt seotud isik, kes omab Eestis kinnisvara (vt kinnistusraamatu

väljatrükke, kd III, tl 33-50, 58-52) ja kellele oli väljastatud tähtajaline elamisluba (kd III, tl 54-

57).

16.Kohtumenetluses uuritud tõenditega leiab kinnitust, et F soovis lisaks Coop Pank ASis Q OÜ-

le avatud arvelduskontodele avada konto ka Äripangas. Esimene tõend, milles F Äripangas

arvelduskonto avamise soov kajastub on jälitustoimingu protokoll, täpsemalt F 21.12.2018 kella

15.25 paiku X tehtud telefonikõne (kd II tl 69-72; kõne koos tõlkega). Kõne algab tavapäraste

inimlike pühadesoovide-tervitustega, ent kõne käigus uurib F Xlt kas ja millal on viimane tööl,

sh kas X planeerib juba kusagile ära lennata. X vastab, et ta teeb tööd ja teda ei ole märtsi

keskpaigast/lõpust kuu aega või kolm nädalat. Muul ajal on ta tööl. Seejärel F jätkab, et tal on

vaja oma Eesti firmale avada tema, s.o X juures konto; ta mõistab, et protsess pole kiire. X

katkestab F jutu lühikese vastusega „Alustame!“. Seejärel jätkavad F ja X juttu K-nimelise isiku

üle ning vestluse lõppedes annab F teada, et aasta lõpus kontakteerutakse uuesti; ta soovib teada

saada, millised dokumendid tuleb tal Xle saata, et protsess saaks alata. Sellele vastuseks märgib

X, et temale teadaolevalt on K kõik nõudmised teada, ta teab. Saadud vastusest on F üllatunud,

vastates omakorda: „Aaa! See tähendab, et ta võib põhimõtteliselt juba organiseerida!“ X vastab

sellele jaatavalt ja F ütleb kõne lõpus, et pärast pühade lõppu asub ta Xle dokumente viskama.

17.Analüüsides eelosutatud vestlust, siis kohtu jaoks evivad tähendust sellest järgmised

momendid. Esiteks järeldub vestlusest, et juba 21.12.2018 oli F teadlik X mingil ajahetkel aset

leidvast pikemaajalisest äraolekust/lennust. Sellest kõneleb F küsimus, kas X plaanib juba

kusagile ära lennata. Teiseks, kohtu hinnangul annab X F ebakindlal viisil teavet K-nimelise

isiku teadlikkuse kohta konto avamisel esitatavate dokumentide kohta. Kõnest nähtub, et F soov

on saada Xlt informatsiooni, milliseid dokumente tuleb tal konto avamiseks esitada. Sellele

vastuseks teavitab X ebakindlas kõneviisis, et temale teadaolevalt on K need nõudmised teada, ta

teab neid. Kuna kohtumenetluses uuritud tõendite kohaselt tegeles Q OÜ konto avamisel

äriühingu esindajana K N. (tõendid toob kohus välja hiljem), siis loogilise tervikpildi kohaselt sai

selleks isikuks, kellest F ja X 21.12.2018 vestluses kõnelesid, olla K. N.. Analüüsides X ja K.N.

jälitustoimingu protokolli talletatud vestlusi, sh enne 21.12.2018 aset leidnud vestlusi, siis

1-22-6567

puudus Xl vähimgi põhjus F ebakindla vastuse andmiseks. X ja K.N. vestlused, sh K.N. e-kirjad

Xle (nt kd I, tl 167-168, 171-), ei jäta kahtlust, et X teadis täie veendumusega, et K.N. omab

teadlikkust dokumentide kohta, mida tuleb konto avamiseks pangale esitada. Kolmandaks, F

reaktsioon X väljaütlemisele, et K. N. on temale teadaolevalt teadlik, milliseid dokumente tuleb

konto avamiseks esitada, väljendab ilmselget üllatusmomenti: F jaoks on tegemist

informatsiooniga, millest ta varem teadlik ei ole. Neljandaks, isikute vaheline suhtlus ei jäta

kahtlus sellest, et F ettevõtte jaoks konto avamist Äripangas ei ole pooled varasemas

kommunikatsioonis käsitlenud.

18.Järgnevalt nähtubki, et reedel, so 25.01.2019 kella 13.46 ajal edastas F pangale e-kirja, milles

väljendas soovi avada konto ettevõttele Q OÜ. Edastatud e-kirjas märgib ta, et soovituse

Äripanka pöördumiseks andsid T. S. ja K N.. Samuti palub ta pöörduda K. N. poole e-posti

aadressil XXX kõigis konto avamist puudutavates küsimustes ning vajaliku info/dokumentide

saamiseks. E-kirja manuses on erinevad dokumendid ja kirja adressaadiks on J. L.; e-kirja

koopiareal on X ja EKP Corporate Services. Teemareal on kirje: edasisaadetud kiri TBB (kd I, tl

116-119; 132-141). Teemarea kirje „Edasisaadetud kiri“ tekitab kohtus tunde, et . F kasutas

pangale esitatavate dokumentide täitmisel/koostamisel kõrvaliste isikute abi. Kohtu tunnetuse

õigusust F kohtus ka kinnitas, märkides, et K. N. aitas tal dokumente koguda ja ankeete täita.

Olgu siinkohal sõnaselgelt välja toodud: abi kasutamine ei ole keelatud ja/või F kuidagi

etteheidetav ning põhjus, miks kohus seda teemat üldse käsitleb, seisneb asjaolus, et F andis

pangakonto avamist puudutavatele küsimustele vastuseid, mis olid kas otseses vastuolus kogutud

tõenditega (nt Q OÜ-le kontot ei avatud) või oli tema avaldatu äärmiselt väheütlev. Taolised

vastused tekitavad teatavaid õiguslikke küsimusi, sh küsimuse selle kohta kas F kohtuistungil

antud küsimused on üldse tõendina lubatavad ja kasutatavad. Eeltoodu ehk asjaolu, et F kasutas

dokumentide täitmisel/koostamisel kõrvalist abi ja ka pangale täiendavate vastuste andmine käis

K.N. vahendusel (vt allpoolt), siis selle taustal muutuvad loogiliseks ka F ütlused, milles ta

pangakonto avamise seotud asjaolusid ei mäleta või mäletab neid pealiskaudselt; ta ei peagi ega

saagi konto avamise detaile avaldada, sest tal puudub sellekohane isiklik ja vahetu mälupilt.

Samuti ei too F ütluste ebausaldusväärsust kaasa asjaolu, et ta eksis väites, et Q OÜ-le Äripangas

kontot ei avatud. Mittemäletamist põhjendas F asjaoluga, et kuna konto avamise protsess osutus

ebamõistlikult pikaks, sh võrdluses nt Coop Pank ASiga, kus ettevõttele konto avamise üle

otsustati vähema kui nädala jooksul, siis Äripangaga ta koostööd tegema ei asunud ja ei teinud.

Seetõttu ei mäleta ta konto avamise dokumentide allkirjastamist või konto avamist üldse. Kohus

peab F antud selgitust adekvaatseks, sh võttes arvesse, et sündmus leidis aset 2019 esimeses

pooles ja F andis ütlusi 26.05.2023.

19.25.01.2019 kella 17.25 ajal saadetud e-kirjas tänas J. L. F pöördumise eest ja andis teada, et

tema edastatud dokumentidega tutvutakse ning lähimal ajal võtab kolleeg A-L L. temaga

ühendust, et edastatud infot täpsustada. E-kirja adressaatideks on F ja A.-L. L., koopiareal: X ja

EKP Corporate Services (kd I, tl 122, tõlge 124 pö). Kuna F suunas panka pöörduma täiendava

teabe saamise vajadusel K. N. poole, kelle e-posti aadress on XXX, siis konto avamist

puudutavast edasisest kirjavahetusest nähtubki, et K. N. on tegutsenud F/ Q OÜ nimel ja ta on

teinud seda läbi ettevõtte P OÜ. Äriregistri andmete kohaselt kuulusid kõnesoleva äriühingu osad

perioodil 30.03.2017-25.05.2020 K. N. le, T. S. le ja A.K.le. Viidatud isikute ringi näol on

tegemist tegelike kasusaajatega, kes kuulusid ka äriühingu juhatusse. Ettevõtte põhitegevusala on

äriregistri andmete kohaselt ärinõustamine ja muu juhtimisalane nõustamine (kd I tl 15-17).

20.K. N. selgitas kohtuistungil, et P OÜ-l on oma klientidega lepingulised suhted ja neile

osutatakse erinevaid tugiteenuseid. Tugiteenuseid osutati ka F. F jaoks ta on teinud dokumentide

ja lepingute tõlkeid, ent ka kõike muud, mida F vajas. K. N. ütlusi kinnitab mh Q OÜ Coop Pank

ASi väljavõte perioodi 01.01.2018 - 25.01.2019 kohta, millest nähtub, et Q OÜ on tasunud P OÜ

1-22-6567

arveid (dokument on kättesaadav F Q OÜ konto avamise dokumentatsioonist, CDle talletatud

materjal). Samuti avaldas K. N., et nende endi kliendid on pöördunud nende, s.o P OÜ poole ja

klientide huvist lähtuvalt on tema omakorda tundnud huvi pangas konto(de) avamise vastu. Sel

teemal on tal suhtlust olnud X. Xlt küsis ta infot konto(de) avamis(t)e kohta, kuid X kaudu

toimus pangale vaid info edastamine. X arvelduskontode avamisega ei tegelenud. X kaudu

dokumentide edastamist põhjendas K. N. asjaoluga, et X oli nende jaoks pangas ainuke

kontaktisik, mistõttu tema poole pöörduti kui tuttava poole. X ka ise neile Äripanka

tutvustanud/reklaaminud: pank ootab uusi, häid ning korralikke kliente ja kui neil on kedagi, siis

võib neid „pakkuda“. Seejuures vastas K.N. X kaitsjale, et X ametipositsioon ja/või ametikoht ei

loonud konto avamisel soodustingimusi või -olukorda, sh pole X avaldanud, et ta

võimaldaks/võimaldab kehtestatud nõuetest mööda hiilida (24.03.2023 kohtuistungi protokoll).

Et pank reklaamis end aktiivselt, nähtub ka I. S ütlustest (24.01.2023 kohtuistungi protokoll).

21.Niisiis nähtub juba eelnevast, et faktiliselt toimus Q OÜ konto avamise teabevahetus panga

ning K. N. vahel, kellest viimane osutas F/ Q OÜ-le P OÜ kaudu ärinõustamist/tugiteenust.

Uurides panga, täpsemalt A.-L. L. ja K. N. vahelist e-kirjavahetust, siis esmase tähelepanekuna

tuleb välja tuua, et poolte e-kirjavahetus on aset leidnud perioodil 29.01-15.02.2019 ja

kirjavahetusest ei nähtu, et kirja, sh koopia, saajaks oleks X. Järgmiseks, A.-L. L. on palunud K.

N kõrvaldada mitmeid puudujääke, kuid 08.02.2019 e-kirjas teavitab A.-L. L., et järgmisel

nädalal teavitab pank arve avamise otsusest. Samuti annab ta teada, et dokumendid on läbi

vaatamisel sisemonitooringu osakonnas (kd I, tl 120). Kohtumenetluses uuriti tõendina ka A.-L.

L. ja T E vahelist e-kirjavahetust, mille käigus palus A.-L. L. T. E teavet F, Q OÜ, D´i ja selle

direktori K I´i kohta. A.-L. L. selgitas T. E, et Q OÜ näol on tegemist kliendikandidaadiga ja D

´ist hakkavad Q OÜ-le laekuma ettevõtte tegevuse arendamiseks suured rahasummad (kd I tl

120). T. E. vastab A.-L. L. 08.02.2019 e-kirjale 12.02.2019 ja annab teada, et nende osakonna

hinnang esitatud dokumentidele on positiivne (kd I tl 120). Selle teave jõuab 12.02.2019 X

vahendusel ka F (kd II, tl kd 209-212).

22.Vaatamata asjaolule, et A.-L. L. sõnade kohaselt pidi pank konto avamise otsustuse vastu

võtma järgmisel nädalal peale 08.02.2019 ehk 11.02.-15.02.2019 siis kohtus uuritud tõendite

kohaselt lõi pank Q OÜga ärisuhte 08.05.2019, kui Q OÜga sõlmiti arvelduskonto avamise ja

internetipanga kasutamise lepingud ning F allkirjastas Q OÜ seadusliku esindajana

allkirjanäidiste kaardi (kd I, tl 156-158).

23.Kohus kuulas nii A.-L. L. kui T. E. kohtumenetluses tunnistajatena üle. A.-L. L. avaldas

kohtumenetluses, et tema tegeles Q OÜ, mille juhatuse liige on F konto avamisega. See leidis

aset 2019 esimesel poolaastal, kui kliendiosakonna juhataja J. L. edastas talle Q OÜ konto

avamise taotluse. Konto avamise üle otsustamisel tegutses ta protseduurireeglite kohaselt: küsis

kliendi ankeeti, tegi äriregistri päringud ja kogus kokku teised dokumendid. Täpsemat

dokumentide loetelu ta ütluste andmise ajal enam öelda ei oska, kuna ta enam klientidega ei

tegele. Ta küsis ka kokkuvõtet ettevõte tegevuse kohta, juhatuse liikme dokumendi koopiat ja F

seotud dokumente, nt CV. Mingil ajahetkel võeti kasutusele riskiastme määramise maatriks, et

määrata kindlaks kliendi riskiastet. Riskiastme määras ta kindlaks ka Q OÜ puhul. Tunnistaja ei

mäletanud mitu korda ta Q OÜ puhul riskiastet kindlaks tegi, kuid kindlasti vähemalt ühel korral.

Pärast riskiastme kindlaksmääramist kutsus ta kliendi vestlusele, et rääkida temaga ettevõtte

tegevusest. Vestluse ajaks pidid kõik dokumendid protseduurireeglite järgi olema kogutud. Ta

kutsus kontorisse vestlusele Q OÜ esindaja ja tema märkmete kohaselt võis see vestlus toimuda

mais 2019. Prokuröri küsimusele, millest ta Q OÜ esindajaga vestluse käigus rääkis, tunnistaja

vastata ei osanud, sest vestluse sisu ta ei mäletanud, kuid ta kinnitas, et see puudutas ettevõtte

tegevust. Tunnistaja selgitas sedagi, et Q OÜga pöördus ta konto avamise otsustuse tegemise

protsessi käigus ka rahapesu tõkestamise osakonna poole, sest Q OÜ kontraagendiks oli

Hongkongi ettevõte. Sellest tulenevalt taotles ta taustakontrolli läbiviimist nii ettevõte, kui tema

1-22-6567

juhatuse liikme F suhtes. F oli (vist) Vene Föderatsiooni kodanik, kellele oli väljastatud Eesti

elamisluba, kuid kelle kohta leidis ta avalikest allikatest seoseid mitmete Vene Föderatsiooni

ettevõtetega. Pärast rahapesu tõkestamise osakonna poole pöördumist sai ta T. E.lt positiivse

vastuse. Positiivne vastus tähendas seda, et midagi negatiivset kliendi taustas ei leitud. Vastuseks

prokuröri küsimusele, kas Q OÜ konto avamisega oli kuidagi seotud X, vastas tunnistaja, et kui

ta ei eksi, siis on X talle ühel korral helistanud. Millal helistamine aset leidis, tunnistaja ei

mäleta, kuid selleks ajaks vist konto avatud ei olnud, sest X vist küsis, kas konto on avatud või

mitte. Pärast kohtumenetluses X ja A.-L.L. vahel aset leidnud kahe telefonikõne ärakuulamist

selgitas A.-L.L., et pärast X aset leidnud kõnesid (kohtu märkus: kõned kuupäevadest 26.02.2019

ja 08.03.2019) andis ta X teada, et ta ei tea, kuidas konto avamine edasi läheb, sest ta tahab

suhelda kliendiga. Tunnistaja vastas prokurörile sedagi, et tal ei tekkinud kahtlusi, et F võiks olla

variisik; ta kohtus F kontoris ja ta oli teadlik ettevõtte tegevusest. Samuti kinnitas A.-L.L., et Q

OÜ konto avamise protsessi käigus suhtles ta kas T. S. või K.N. e-kirja teel, nad tegutsesid

agentidena, nad lihtsalt edastasid info. X seoses tõi tunnistaja täiendavalt välja, et X kõnes antud

hinnang Q OÜ-le ei omanud tema jaoks mingisugust tähendust/väärtust. Sellel tähendus puudus

põhjusel, et kliendikonto avamisega tegeles tema, juhindudes protseduurireeglitest (27.01.2023

kohtuistungi protokoll).

24.Mis puudutab T.E. ütlusi (10.03.2023 kohtuistungi protokoll), siis ta selgitas, et teostas

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel konto avamise protsessis Q OÜ ja F

taustakontrolli. Antud ülesanne jõudis temani e-kirjaga, kuid mis ajal see võis toimuda, ta ei

mäleta; pigem võis see aeg olla 2018 teine pool. Taustakontrolli teostamise käigus tuvastas ta Q

OÜ seose F ja juba eelnevalt oli ta X vahendusel teadlik, et F, kes oli oma ettevõtetega juba ka

Krediidipanga suurklient, soovib konto avada Äripangas. Kui ta asus Q OÜ taustakontrolli

tegema, siis sel teemal ta X nõu ei pidanud. Kuna ta oli juba Krediidipangas F kokku puutunud,

siis teadis ta juba varasemast kogemusest, et tema dokumentatsioon on alati väga korras ja ta on

kõik küsitu esitanud, kuid see ei tähendanud, et ta ei pidanud Äripangas oma tööülesandeid

korrektselt täitma. Ta kontrollis üle kõik registrid ja asjad ning tal ei tekkinud vajadust X

konsulteerimiseks. X ei olnudki midagi küsida, sest info laekus temani e-kirjaga, mida nägi ka X.

Seetõttu võib eeldada, et ilmselt mingit eraldi vestlust selle tööülesande osas ei olnud. Arutelu

ülemusega tekib siis, kui on mingi kahtlus või ta toob välja mingi kahtluse ja ta on näiteks

tegemas negatiivset otsust. Kui ta oleks olnud tegemas otsust, et pank ei peaks F kontot avama,

siis oleks ta seda X öelnud. Positiivse vastuse korral polnud midagi arutada. Tunnistaja seletas

täiendavalt, rahapesu tõkestamise osakond ei otsusta konto avamist või keeldumist; olles

töötanud seitsmes erinevas pangas, siis saab ta öelda, et rahapesu tõkestamise osakond annab

vaid arvamuse, et ei peaks kontot avama, sest nad hindavad riski sedavõrd kõrgeks; tegemist on

väljundiga. Samuti vastas tunnistaja prokurörile, et vaatamata sellele, et ta oli teadlik asjaolust, et

F soovib ettevõtete kontod avada Äripangas ja et X soovib F Äripanga kliendiks tuua, siis see

tema otsustust taustakontrolli tegemisel ei mõjutanud: mõjutamisest poleks ka kasu, sest

hinnangut tehes lähtub ta kogu taustinformatsioonist, registritest ja muust infost, mille ta

avalikult, kasvõi guugeldades, kätte saab. Kui seal on midagi, siis ei saa seda olematuks muuta,

sest see on juba salvestatud või välja prinditud ning ta lisab selle oma vastusele. Seega, kui X

oleks sinna juurde midagi arvanud, oleks sellest vähe kasu ja see ei mõjuta tema otsust. Otsuse

teeb tema ise. Tunnistaja ütluste kohaselt ei mõjutanud tema otsustuse objektiivsust ka see, et ta

on X alluvuses töötanud nii Krediidipangas kui Äripangas ja neist viimasesse läks ta tööle just X

kutsel. Ka kaitsjale vastas T. E eitavat küsimusele, kas töötades või oma tööülesandeid täites ta

tundis, et X üritab tema otsuseid/seisukohti suunata, ümber kujundada või allutada enda

seisukohtadele/hoiakutele. Ta kordas, et seda ei olnud võimalik juba praktiliselt teha, sest tema

lähtub oma tööd ja otsuseid tehes sellest, mis on paberil ja mida ta leiab taustaks internetist, s.t,

et avalikud allikad, millele lisanduvad registrid ja kõik muu. Seda on keeruline mõjutada ja teda

ei ole mõjutatud otsuseid langetama.

1-22-6567

25.Kuna A.-L.L. avaldas, et tema ja X vahel leidis aset telefonikõne, mille sisuks on Q OÜ konto

avamine, siis tulenevalt asjaolust, et X suhtest teostati jälitustoiminguid, siis on need kõned

talletatud jälitustoimingu protokolli. Veel enne, kui käsitleda A.-L.L. ja X vestlusi, siis tuleb

vestluse sisu asetada ka sellesse konteksti, sh ajaraami, milles need vestlused aset leidsid.

26.Nagu kohus juba eelnevalt välja tõi, andis A.-L.L. 08.02.2019 K.N. teada, et pank otsustab

järgmisel nädalal ärisuhte loomise või sellest keeldumise üle. Kalendri kohaselt tähendab see

kuupäevi 11.02.-15.02.2019. Fakt on see, et pank viidatud ajavahemikul ärisuhte loomise või

sellest keeldumise otsustust ei teinud. Samuti kohus eelnevalt välja, et panga ja Q OÜ vahelist

kommunikatsiooni vahendas P OÜ, kelle juhatuse liikmed olid K. N., T. S. ja A. K..

Jälitustoimingu protokollist (kd II tl 45) nähtub, et 26.02.2019 kella 10.22 ajal helistab A.K. X.

Peale mõningast omavahelist vestlust (kohtu märkus: jälitustoimingu protokolli vestluse esimest

poolt talletatud ei ole) ja X küsimust, (kas) endal midagi huvitavat on, vastab A. K. eitavalt, kuid

märgib muuseas, et F tuleb järgmine nädal siia. Sellele vastab X „Aa! Väga hea!“ Hetke pärast X

jätkab „Tore! Ma loodan, et meil, ma ei tea, ma pean jälle uurima, et siin see, et kuradi ma ei

tonka, raisk, siis ei juhtu nagu midagi, et …“ ja seejärel „Et see, tal on seal mingisugune firma,

vist oli ..“ Seejärel jätkab A. K.: „Q vist“. Sellele vastab X jaatavalt, misjärel A. K. jätkab:

„Group, äkki selle konto avamine vist on kuskil … ripub“. Taaskord vastab X jaatavalt ja

märgib, et tahaks selle korda saada. Sellele vastab A. K. omakorda: „Jah, see oleks küll hea, kui

see selleks ajaks saaks, jah. Aga jah, ma ei tea, mis tal siin veel …. Plaanid on, eks see siis …“.

Sellega F ja Q OÜd puudutav vestlus lõpeb. Samal päeval, so 26.02.2019 pärastlõunasel ajal, so

kella 14.17 ajal helistab X A.-L.L.. X ütleb A.-L.L., et viimasel peaks olema kliendikandidaadina

selline ettevõte nagu Q OÜ. A.-L. L. kinnitab seda. Seejärel jätkab X järgmiselt: „Kuidas sul

sellega on, selles mõttes, et järgmine nädal on klient … panka tulemas, kas on kõik valmis?“ A.-

L.L. vastab, et tal on veel mõned küsimused ja ta soovis täna kirjutada veel. Sellele vastab X:

„Aa! Kirjutad talle veel, jah? Okei, väga hea, Et siis ta järgmisel nädalal tõenäoliselt tuleb panka,

et siis äkki selleks ajaks saab valmis, onju?“ A.-L. L. vastus sellele on lühike: „Noh“. Sellega

vestlus lõpeb.

27.Järgmine F/ Q OÜd puudutav telefonikõne leiab X ja A. K. vahel aset 08.03.2019 kella 11.19

ajal. Selleks ajaks on möödunud täpselt 1 kuu, kui A.-L. L. teavitas K. N., et pank teeb järgmise

nädala jooksul otsuse ärisuhte loomise või sellest keeldumise kohta. Taas suheldakse muudel

teemadel (kohtu märkus: jälitustoimingu protokolli kõne sisu talletatud ei ole), misjärel teatab X,

et tal on kaks küsimust. Esimene küsimus on see, kas A. K. teab, kas F käis juba Eestis või ei

käinud. A.K. vastab, et käis, kuid läks eelmisel õhtul ära. X jätkab: „Selge! Ma uurisin, see

lihtsalt, täna küsin selle halduri käest, et ta vist, nad tahtsid eile või see tahtis eile tulla, aga ma

saan aru, et haldur oli vist kusagil ära, et, et …“. A. K. vastab, et sellega läks jamasti ja X

kinnitab: „jah, sellega läks jamasti, jah! Ega sa ei tea, millal ta nüüd jälle plaanib tulla?“ A. K.

vastab, et ei tea. Samal päeval, s.o 08.03.2019 kella 13.53 ajal helistab X A.-L.L.le. Kõne algab

järgmiselt: „Tere, , veel korra tülitan. Tahtsin küsida selle Q OÜ kohapealt. Kuidas sulle muidu

tundub, et kuidas see perspektiiv seal on? On sul mingisugune ettekujutus?“. A.-L.L. selgitab

vastu, et ta tahtis vaadata, kuidas isik seletab oma tegevust; ta vaatas eelmise aasta konto

väljavõtet ja seal on peamiselt laenulepingud. Mingit tegevust ta seal ei näinud. Seejärel selgitab

X järgmist: „Nii palju kui tema teab, siis ta tahab, kas nüüd Tapal vist selles depoos, või räägib

Skinest Eestiga läbi seda, et siin hakata mingisuguseid … Venemaalt toob sisse metalli, siin

tehakse valmis mingisugused jurakad vagunite jaoks. Ta tahab, et tegevus oleks seotud

konkreetselt Eestiga, et tegemist oleks Eesti ettevõttega, et seejärel Eestist Venemaale müüa.

Need esemed peaksid olema tehtud nö Euroopa Liidus, et siit oleks mingisugune sertifikaat või

mida iganes“. Just nii palju oli F Xle rääkinud. Samuti selgitas X A.-L.L.le, et tegemist oleks

nagu uue liiniga, mis alles hakkab tööle. A.-L. L. kuulab X ära, katkestab X selgitusega, et metall

1-22-6567

peaks tulema Ukrainast, kus praegu lepinguid allkirjastatakse ning vastab X küsimusele, mida

A.-L.L. arvab, kas vastus saab olema positiivne, vastab A.-L.L.: „No … ei tea veel. Tahaks ka

temaga rääkida. Lihtsalt Venemaal on ta seotud paljude firmadega, mis on likvideeritud …“.

Vastuseks tõdeb X, et F on seotud paljude erinevate asjadega, ta on ka siin Eestis ehitusega

tegelenud või tegeleb senini, ta ehitas Tartus mingisugust kortermaja. A.-L.L. kuulab X selgitusi

ja vastab sellele lühidalt: „Mhm“. Seejärel jätkab pooltevaheline vestlus teemal, et kuna A.-L. L.

käib koolis ja on tööl üle nädala, siis on mõistlik F juba ette kokku leppida mingisugused ajad.

A.-L.L. teatab, et ta on tööl 18.03.2019. Kõne lõpeb sellega, et X räägib F ja uurib täpsemalt

järgi. Samal päeval, s.o 08.03.2019 kella 14.02. ajal helistab F Xle (tõlge kd II tl 85). Selles

kõnes räägitakse erinevatel teemadel, mh uurib X, millal F jälle Eestisse tuleb, kuid konkreetset

vastust sellele ei tule. F annab teada, et nad sõidavad koos A. 16-17. kuupäeval Rovaniemisse

viina võtma, suusatamisest ei tule midagi välja. Ta kutsub sinna ka X, millest viimane keeldub.

X ja F vahelises kõnes konto avamist ei käsitleta. Mis edasist puudutab, siis kohtule ei esitatud ja

kohtus ei uuritud täiendavaid tõendeid, mis viitaks mõnele kommunikatsioonile, mis puudutaks

Q OÜ konto avamise protsessi. Nagu kohus juba märkis, tegi pank 08.05.2019 otsuse konto

avamise kohta ja sellega seotud dokumendid allkirjastas F juba pangas. Seega tuleb kohtul

sisuliselt eelneva pinnalt otsustada, kas X mõjutas Q OÜ konto avamist, sekkus sellesse ning

pani toime ametialaseid rikkumisi.

28.Analüüsides kõike eelnevat, siis jääb kohtule mõistmatuks prokuratuuri lähenemisviis ja väide

A.-L. L. mõjutamisest ning konto avamise protsessi sekkumisest. Kõigepealt tuleb kohtul tõdeda,

et A.-L. L. on kohtuistungil välistanud X poolse võimaliku mõjutamise ja konto avamise

protsessi sekkumise. Nii on tunnistaja piisava selgusega, ammendavusega ja kõhklusteta

avaldanud, et X telefonikõned talle mingisugust mõju ei avaldanud, tema tegutses konto avamise

üle otsustamisel iseseisvalt, ta juhindus üksnes protseduurireeglitest ja talle ei ole teada, miks X

talle üldse telefonikõned tegi; ta üksnes vastas X küsimustele. Kohtu veendumusel on see

tunnetatav ka A.-L. L. vastustest X: X kõneleb, A.-L.L. kuulab või vähemalt imiteerib kuulamist,

kuid tema vastused Xle on lühikesed, stiilis „noh“. Kohtu jaoks on arusaamatu, kuidas jaatada

mõjutamist ja protsessi sekkumist olukorras, kus mõjutav ja protsessi tulemi lõppotsustaja isegi

ei taju enda mõjutamist ja/või protsessi sekkumist. Teiseks momendiks, millele kohus osutab, on

see, et kuigi A.-L. L. avaldas, et temale teadaolevalt ei eksisteerinud konto avamise otsuse

tegemise tähtaegu, siis panga sisekorrareeglistik nägi ette, et ärisuhte loomise otsustust ei tehta

abstraktse, vaid konkreetse aja jooksul. Nii sätestas panga sisekorradokumendi „Protseduur.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine“, mis kinnitati juhatuse poolt 06.06.2018 p 6.2.1,

et kliendile tuleb selgitada, et kontot koheselt ei avata, kuna konto avamine on lubatud vaid

täiendava kontrolli läbimisel ning kliendisuhte loomisest või sellest keeldumisest teavitatakse

klienti 14 päeva jooksul (kd II, tl 145). Seda tähtaega ei ole muudetud 01.01.2019 kehtima

hakanud protseduurireeglitega (vt dokumendi p 6.2.6, kd II, tl 177) või 01.03.2019 kehtima

hakanud protseduurireeglites (vt dokumendi p 10.9, kd I tl 77 pö). Seega tuli ka Q OÜ konto

avamisel või sellest keeldumisel juhinduda 14-päevasest tähtajast. Kuna F esitas konto avamise

dokumendid 25.01.2019 ja konto avati 08.05.2019, siis tuleb tõdeda sisekorradokumentidega

reguleeritud aega ületati Q OÜ puhul mitmekordselt. Ühtlasi lükkavad eelviidatud

sisekorrareeglistiku normid üheselt mõistetavalt ümber prokuratuuri väite, et pangakonto

avamise otsustuse tegemiseks puudus tähtaeg. Kolmandaks, esimene kõne, mille käigus A. K. ja

X Q OÜ konto avamisega seotut käsitlevad, leiab aset 26.02.2019, teine kõne aga 08.03.2019.

Neist vestlustest nähtub, et kumbki osapool ei ole emmale-kummale helistanud Q OÜga seotult,

vaid Q OÜ konto avamine aktualiseerub muu vestluse taustal, sekundaarsena. Kõrvutades

vestluste kuupäevi, siis selleks ajaks oli juba ammu möödunud 14-päevane tähtaeg konto

avamise või sellest keeldumise otsuse tegemiseks. Kuna tõendite kohaselt võttiski X Q OÜ

teemal A.-L. L.ga ühendust pärast vestlusi A. K. ja selleks ajaks oli möödunud

sisekorradokumentides sätestatud 14-päevane tähtaeg, siis jagab kohus X selgitust, et A.-L. L.

1-22-6567

poole pöördumise põhjuseks oli asjaolu, et asjad ei liikunud ja kõik tähtajad olid juba „lõhki“.

See, et klienditeeninduse töö kvaliteediga oli probleeme, on lisaks X kohtuistungil avaldatule

sedastatav mitmest X telefonivestlusest ning ka menetluses tunnistajana ülekuulatud panga

töötasid tõdesid, et kuigi tähtaegu üritati jälgida, siis suur töö hulk ja personali alamehitatus ei

võimaldanud alati tähtaegadest kinni pidada. Seega ei ole X mõjutanud A.-L. L.t kontot avama,

vaid tema kõne on olnud suunatud sellele, et A.-L. L. tegutseks otsuse vastuvõtmisel aktiivselt,

sh ei ole evinud tähendust, kas A.-L. L. otsustab konto avada või jätab selle avamata. Seejuures

ei nähtu ka ühegi kohtumenetluses ülekuulatud tunnistaja ütlustest, et X oleks kunagi üheski

olukorras andnud suunavad korraldusi või nõudnud midagi konkreetselt: tema tähelepanekud on

olnud kantud sellest, et klient ootab vastust ja et klientidega tegeletaks kiiremini (vt nt A. N.

ütlusi 10.03.2023 kohtuistungi protokollist; O. V ütlusi 24.03.2023 kohtuistungi protokollist).

Konto avamise ebanormaalselt pikale protsessile viitas ka . F. Kõigepealt tõi ta välja, et tema

kogemus pangakontode avamise aja mõttes on teistsugune. Näiteks avati talle konto Coop

Pangas ca 1 nädala jooksul. Samuti selgitas . F, et vaatamata Äripangas konto avamisele ta

kontot kasutama ei asunud, sest pank töötas halvasti ja sedavõrd pikk konto avamise protsess

kõneleb lugupidamatusest klientide vastu. Neljandaks, analüüsides . X ja A.-L. L. kõnede sisu,

siis nähtub, et nende vahelistes kõnedes puudub sõnakasutus ja väljendusviis, mis kuidagigi

kõneleks sellest, et . X suunas või mõjutas A.-L. L. konto avamise osas positiivse otsuse

tegemiseks. Mõlema kõne puhul lõpeb vestlus koheselt, kui . X saab A.-L. L.lt kinnituse, et A.-L.

L. tegeleb „asjaga“. Järgmiseks, vähe oluline pole seegi, et kui viimane . X kommunikatsioon Q

OÜ teemal leiab aset A. K. ja A.-L. L.ga 08.03.2019, siis ka sellele ei järgne konto avamise või

avamisest keeldumise otsuse tegemist; konto avamise otsuse teeb A.-L. L. alles 08.05.2019 ehk

teisisõnu möödub veel kaks kuud, enne kui tema poolt otsustus vastu võetakse. Kohtu

veendumusel viib taoline faktiline olukord miinimumini võimaluse teha X-le etteheiteid konto

avamise protsessi sekkumise või kellegi mõjutamise kohta.

29.Võttes aluseks prokuratuuri süüdistuskõne, siis süüdistuskõne (lk 31, alt teine lõik) võimaldab

käsitlust, kus prokuratuur võrdsustab kliendikandidaadi panka tuleku kliendikonto avamisega.

Kohtu hinnangul taoline lähenemine tervikuna ei päde. A.-L. L. ütlustest on sedastatav, et tal ei

olnud tal võimalik Xle konkreetseid vastuseid anda, sest ta soovis enne otsustuse tegemist

kliendikandidaadiga suhelda. Tunnistaja mäletas, et kliendikandidaat käis kontoris ja nad

suhtlesid, konkreetseid teemasid ta enam ei mäleta, kuid tegemist oli ettevõtte tegevust käsitleva

intervjuuga, mille käigus ta veendus, et kliendikandidaadi seaduslik esindaja oli ettevõtte

tegevusest teadlik. Kohtu veendumusel on taoliselt toimimine rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise tähenduses protseduurireeglite jätkuv kohaldamine (vt 01.01.2019

protseduurireeglid, kd II, alates tl 171 ning selle lisa 1 p 1 „Kahtlaste tunnuste indikaatorid

arvelduslepingu ning kliendilepingu sõlmimisel“, kd II tl 180). Seega ei saa kliendikandidaadi

panka kutsumist võrdsustada kliendisuhte loomisega, vaid kutsumise eesmärk võib tähendada

protseduurireeglite kohaldamist, mille tulemiks võib olla mh olla nii kliendisuhte loomine kui

sellest keeldumine, sh võivad intervjuu käigus antud vastused tingida ka täiendavate

hoolsusmeetmete kohaldamise vajaduse.

30.Kuna prokuratuur peatus nii kohtulikul uurimisel kui kohtuvaidlustes X ametipositsioonist

tulenevalt mõjuvõimul ja autoriteedil, mida prokuratuur tõendas tunnistajate ütlustega, siis

seadmata kahtluse alla X ametialast pädevust, teadmisi, oskusi, kogemust, valdkondlikku

autoriteeti jne, ei võimalda kohtumenetluses uuritud tõendid järeldada, et Xl oli piiramatu

kaasarääkimise ja/või otsustusõigus või mõjuvõim pangakontode avamise, sh tellerite või

kliendihaldurite üle. Uurides tõendeid, eelkõige tunnistajate ütlusi, siis tunnistajad on

ühemõtteliselt välistanud, et X tegeles kontode avamisega või et X andis neile

suuniseid/korraldusi kontode avamiseks. Samuti on tunnistajad andnud ütlusi selle kohta, et X ei

ole klienditeenindajaid ka palunud hoida end kursis mõne ettevõtte tegevusega/konto avamise

1-22-6567

protsessiga. Kliendihalduritest tunnistajad avaldasid kõik ühetaoliselt ja vastuoludeta, et kuna X

oli rahapesu tõkestamise osakonna juhataja, siis keskmise riskiastmega ettevõtted saadeti tema

osakonda kontrolli ja see oli koht, kui X võis kokkupuudet omada kliendikandidaatidega konto

avamise protsessi käigus, sest mõningatel juhtudel vastas ta neile päringute ise. Ka X ise avaldas,

et ta ei ole kontode avamisega tegelenud, sellega kokkupuudet omanud ja ka olukordades, kus

talle/tema e-posti aadressile edastati kliendikandidaadi andmed, on ta need andmed, sh ka

võimalikud täiendavad dokumendid, edastanud kliendihalduritele (vt nt kd I tl 167-171, kust

nähtub, et X on K. N. edastatud kliendikandidaati andmed koos hiljem lisana saadetud

dokumendid edasi saatnud; sh võib eeldada, et X edastas materjalid klienditeeninduse divisjoni

juhataja J. L.ile, sest vähemalt ühele e-kirjale on J. L. edastanud lingi, kuhu on palunud Xl

materjalid salvestada). Seega kohus tõdeb, et menetluses ei ole esitatud ega uuritud tõendeid, mis

prokuratuuri hüpoteesi mõjutamise kohta toetaks.

31.Tuge prokuratuuri hüpoteesile ei leia ka panga sisekorradokumentide pinnalt. Uurides pangas

kehtinud sisekorraeeskirju, siis nähtub, et rahapesu tõkestamise osakond sai kasutada konto

avamisest keeldumise õigust neil juhtudel, kui rahapesu tõkestamise osakond andis kontrolli

tulemina välja negatiivse otsuse. Positiivse otsuse korral ehk juhul, kui rahapesu tõkestamise

osakond ei tuvastanud nende teostatud kontrolli tulemina kliendisuhte loomist välistavaid või

muid kahtlaseid või ebaharilikke asjaolusid, siis saatis rahapesu tõkestamise osakond

kliendihaldurile kirjaliku kinnituse, et rahapesu tõkestamise osakonnal pole vastuväiteid

kliendisuhte loomisele (vt nt Protseduurireeglid, kd II tl 177, 177pö). Rahapesu osakond ei

otsustanud kliendisuhte loomist ja sellest kõnelesid kohtumenetluses nii rahapesu osakonna

töötaja T. E kui ka kliendihaldur K T (24.01.2023 kohtuistungi protokoll, lk 4).

32.Alates 01.01.2019 kehtinud sisedokumendi „Juhend. Kliendihaldurite poolt kohaldatavad

ärisuhte seire alused ja tugevdatud hoolsusmeetmed“ (kd II, alates tl 184) p 4.1 sätestab, et

kliendihaldur loob kliendikandidaadiga ärisuhte ja avab kliendile konto pärast kliendihalduri

poolt vajalikus ulatuses hoolsusmeetmete kohaldamist ja tingimusel, et rahapesu tõkestamise

osakond ei ole kontrollide teostamisel tulemusel keelanud ärisuhte loomist; sh sätestab p 4.8

koostoimes teiste kõrge riskiga kliente puudutavate normidega, et kui komitee on andnud

nõusoleku kliendisuhte loomiseks kõrge riskiga kliendiga, siis annab see haldurile õiguse

kliendisuhe luua, kuid ta ei ole kohustatud seda looma, kui ta ei pea seda siiski vajalikuks. Alates

01.03.2019 kehtiva sisedokumendi „Juhend. Tugevdatud hoolsusmeetmed ja ärisuhte seire“ (kd I

alates tl 61). p 1.3. nägi ette, et esialgse keskmise riskiastme korral edastab haldur materjalid

kliendihaldurite üksusele, üksuse halduri teostab edasised vajalikud toimingud ning edastab

materjalid rahapesu osakonnale täiendavate kontrollid läbiviimiseks. Kõrge riskiga klientide

puhul edastab kliendihaldurite üksus materjalid komiteele. P-s 3.4.4 sätestatakse, et keskmise

riskiga kliendi puhul otsustab kliendihaldur kliendisuhte loomise või sellest keeldumise üle, v.a.

juhul kui rahapesu tõkestamise osakond tuvastab kahtlaseid või ebaharilikke asjaolusid ning

keelab kliendisuhte loomise. Kõigest eeltoodust järeldub, et kliendisuhte loomise üle on

kliendihalduril olnud laiaulatuslik, iseseisev otsustuspädevus ja üldjuhul on see olnud piiratud

vaid olukordades, kus rahapesu tõkestamise osakond või komitee keelavad kliendisuhte loomise.

Muudel juhtudel, kus rahapesu tõkestamise osakond ja/või komitee on kliendisuhte loomise

heaks kiitnud, ei too see kaasa kliendisuhte loomist. Ka rahapesu tõkestamise osakonnalt või

komiteelt nö positiivse otsuse saamisel on kliendihalduril olnud pädevus keelduda kliendisuhte

loomisest. Seega ei leia ka panga sisereeglistiku tasandil sätteid, mis prokuratuuri lähenemisviisi

toetaks.

33.Kui kõik eelnev tugineb peaasjalikult erinevatele siseaktidele, isikuliste tõendiallikate

ütlustele ja jälitustoimingutega kogutule, siis kohus juhib tähelepanu asjaolule, et eelnevas

analüüsis on kohus minimaalselt käsitlenud X ametiülesandeid, tema töölepingut, ametijuhendit

1-22-6567

ja ka rahapesu tõkestamise osakonna sisekorda. Kohus on taoliselt toiminud teadlikult ja

eesmärgipäraselt, sest X ametijuhendi ja ametiülesannetega seoses tõusetus kohtumenetluses

diskussioon X töösuhet reguleerivate dokumentide õiguspärasuse/lubatavuse üle, sest X ja tema

kaitsja kaitseteesi kohaselt on X ametijuhend, mille kohaselt ta asus tööle alates 12.03.2018

rahapesu tõkestamise osakonna juhi ametikohale, võltsitud.

34.Tõusetunud küsimusele vastuse andmisel kohus märgib, et loeb 20.02.2018 sõlmitud

töölepinguga nr 262/18 tõendatuks, et X asus 20.02.2018 Tallinna Äripanga ASis tööle rahapesu

tõkestamise talituse spetsialisti ametikohale. Tallinna Äripanga AS ja X sõlmisid 12.03.2018

töölepingu 262/18 lisa nr 1, mille kohaselt asus X tööandja juures tööle rahapesu talituse juhataja

ametikohale. 12.03.2018 sõlmitud töölepingu 262/18 lisa nr 1 p 1.1. teise lause kohaselt on

töötaja täpsemad tööülesanded määratud lepingule lisatud ja lepingu lahutamatuks osaks olevas

ametijuhendis. Kohtuliku uurimise käigus esitati kohtule kaks ametijuhendit. Mõlemad

dokumendid on kinnitatud juhatuse esimehe 12.03.2018 käskkirjaga nr 17. Ühel juhul asus X

tööle rahapesu tõkestamise osakonna juhataja ametikohale (kd II tl 30), teisel juhul asus X tööle

rahapesu tõkestamise talituse juhataja ametikohale (kd II tl 22). Kõrvutades eelosutatud

dokumente, siis neis toodud ülesanded erinevad märkimisväärselt, sh on rahapesu tõkestamise

osakonna juhataja ametiülesanded määratletud detailsemalt ja ulatuslikumalt kui seda on

rahapesu tõkestamise talituse juhataja ametiülesanded. Nagu toodud, väljendasid X ja tema

kaitsja seisukohta, et rahapesu tõkestamise osakonna juhataja ametijuhend on võltsitud ja

võltsingut ilmestab lisaks dokumendis kasutatud erinevale vormistusele asjaolu, et Tallinna

Äripanga ASi rahapesu tõkestamise osakond loodi alles 2018 juuni alguses. X ei saanud asuda

12.03.2018 juhtima osakonda, mida ei eksisteerinud. Põhjus, miks üldse on tarvidus eelviidatule

tähelepanu pöörata seisneb asjaolus, et süüdistuses on Xle karistusõigusliku etteheite tegemisel

võetud aluseks rahapesu tõkestamise osakonna juhataja ametijuhend.

35.Uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid, jagab kohus X ja tema kaitsja seisukohta, et juhatuse

esimehe 12.03.2018 käskkirjaga nr 17 kinnitatud ametijuhend, mille kohaselt asus X tööle

rahapesu tõkestamise osakonna juhataja ametikohale, on võltsitud. Kohus jagab X ja kaitsja

selgitust, et rahapesu tõkestamise osakonna juhataja ametijuhendis on dokumendi siseselt

kasutatud erinevat vormingut. Märgitust olulisemaks osutub aga fakt, et 12.03.2018 töölepingu

262/18 lisa nr 1 kohaselt, mille autentsuse üle vaidlus puudub, asus X tööandja juures tööle

rahapesu talituse juhataja ametikohale. Kohus ei pea usutavaks, et 12.03.2018, mil allkirjastati

12.03.2018 töölepingu 262/18 lisa nr 1, on pooled kokku leppinud M. X tööle asumises rahapesu

talituse juhataja ametikohale, ent seejärel on allkirjastatud dokument/ametijuhend, mis reguleerib

rahapesu tõkestamise osakonna juhataja ametiülesandeid ja vastutust. Kohtu jaoks on see

ebaloogiline ja kohtu ei ole toodud selgitusi, mis ebaloogilisuse kõrvaldaks.

36.Asjaolu, et 12.03.2018 puudus Tallinna Äripank ASil rahapesu tõkestamise osakond, leiab

kinnitust kohtumenetluses uuritud Finantsinspektsiooni kontrolliaktist. Veel enne, kui analüüsida

kontrollakti sisu, on vajadus peatuda küsimusel, kas ja mis liiki tõendiks Finantsinspektsiooni

kontrollakt taandub. Kaitsja hinnangul on kontrollakt KrMS § 63 lg 1 tähenduses muu dokument.

Prokurör vastutas selle. Kohus märgib, et KrMS § 63 lg 1 loetelus sisalduvat „muu dokumendi“

mõistet seadusandja ei ole avanud. Uurides asjassepuutuvat kohtupraktikat, siis kohtupraktikas

on KrMS 63 lg 1 tähenduses „muu tõendina“ käsitletud teise kriminaalasja dokumente, sh

süüdistusakti, kohtuotsust, kohtuistungi protokolli, (osaliselt) patsiendikaarti, julgeolekuasutuste

seaduse alusel kogutud teavet. Samuti on kohtupraktikas peetud võimalikuks, et „muu tõend“

KrMS 63 lg 1 mõttes on näiteks Strateegilise kauba komisjon otsus (vt RKKKo 3-1-1-23-17 p

16). Analüüsides Riigikohtu selgitusi ja varasemat käsitlus, siis asub kohus seisukohale, et

kohtupraktika pinnalt ei leia õiguslikke takistusi, mis keelaksid Finantsinspektsiooni kontrolli

akti käsitlemise KrMS 63 lg 1 mõttes muu tõendina. Seega on Finantsinspektsiooni kontrollakt

1-22-6567

muu tõend KrMS § 63 lg 1 mõttes. Teiseks, isegi siis, kui Finantsinspektsiooni kontrollakt ei ole

KrMS 63 lg 1 mõttes muu tõend, siis on selle abil kontrollitavad X väiteid selle kohta, et

Tallinna Äripanga ASis loodi rahapesu osakond alles ca juuni alguses 2018 ehk peale seda aega,

kui temaga sõlmiti töölepingu 262/18 lisa nr 1.

37.Analüüsides Finantsinspektsiooni kontrolliakti sisu, iseäranis Tallinna Äripanga ASi

vastuseid regulaatorile, siis kontrollakti lk 20 nähtub, et Tallinna Äripanga AS esitas

regulaatorile 17.04.2018 kommentaarid kohapealse kontrolli aktile. Kommentaarid on kajastatud

lisas nr 5. Uurides lisa 5 ehk panga 17.04.2018 esitatud kommentaare, mis on regulaatorile

esitatud pärast X juhataja ametikohale tööle asumist, siis ei jää panga enda vastuste pinnalt

kahtlusi, et ka veel 17.04.2018 tegutses pangas rahapesu tõkestamise talitus, mitte aga osakond.

Nii on pank ise märkinud, et 2017 detsembris alustati rahapesu tõkestamise talitusse

uute/täiendavate spetsialistide otsinguid ja alates 12.03.2018 on rahapesutõkestamise valdkonnal

uus juht; alates 05.12.2017 täidab RABi kontaktisiku funktsiooni rahapesutõkestamise talitus

tervikuna; kommentaaris nr 3 on selgitatud panga IT-süsteemide uuendamise vajadust, et tagada

rahapesu tõkestamise talitusele vajalik IT-alane tugi. Kommentaaris 6 avaldatakse, et

väljatöötamisel on rahapesu tõkestamise talituse töö reglement, mis kehtestab detailsed

tööülesanded ja nende jaotumise osakonna ametikohtade vahel. Kommentaari nr 10 kohaselt

saab rahapesutõkestamise talituse roll kliendisuhete loomise protsessis olema piiratud vaid AML

alaste taustakontrollide tegemisega ja veto-õigusega. Kommentaari nr 11 kohaselt on panga

rahapesu tõkestamise talituse juhile tehtud ülesandeks olemasolevate sisereeglite asja- ja

ajakohastamine ning vajadusel uute väljatöötamine.

38.Asetades X ütlused Finantsinspektsiooni kontrolliakti konteksti ja kõrvutades neid andmeid

kohtumenetluses uuritud panga erinevate juhenditega, siis langevad ära igasugused kahtlused,

mis kasvõi hüpoteetiliselt võimaldaks rääkida sellest, et X asus juba 12.03.2018 täitma rahapesu

tõkestamise osakonna juhataja ülesandeid. Kohtus uuritud panga sisedokumentide kohaselt on

sisedokumendid, mille protsessi omanik on rahapesu tõkestamise osakond või rahapesu

tõkestamise osakonna juhataja esmase, kõige varasema redaktsiooni kuupäevaga 06.06.2018.

Seega loeb kohus tõendatuks ja teeb järelduse selle kohta, et X asus 12.03.2018 Tallinna

Äripanga ASis tööle rahapesu tõkestamise talituse juhataja ametikohale ja tema ametiülesanded

on loetletud rahapesu tõkestamise talituse juhataja ametijuhendis (kd II, tl 22). Ametijuhend,

mille kohaselt asus X 12.03.2018 tööle rahapesu tõkestamise osakonna juhataja ametikohale, on

võltsitud –X ei saanud asuda tööle osakonda, mida pangas ei eksisteerinud.

39.Vaatamata asjaolule, et X ametijuhend, mille kohaselt asus ta tööle rahapesu tõkestamise

osakonna juhataja ametikohale, on võltsitud ja X juhtis uurimisasutuse tähelepanu panga poolt

võltsitud dokumendi esitamisele juba 13.09.2019, ei ole uurimisasutus ega prokuratuur sellele

mingisugust tähelepanu pööranud: tegemist on olnud lihtsalt kontrollitava asjaoluga, sh on

Finantsinspektsiooni kontrolliakti pinnalt sedastatav, et valdavat osa küsimusi, sh

struktuurimuudatusi otsustas juhatus. Kõik juhatuse ja nõukogu otsused on olnud menetleja ja

prokuratuuri valduses ning sellesisuline andmekandja esitati ka kohtule, kuid selle teabe uurimist

kohtumenetluses ei taotletud (kd II tl 24). On kahetusväärne, et kirjeldatud olukorras ei ole

menetleja ja/või prokuratuur püüdnudki X ametijuhendi võltsimise väidet kontrollida. Sellega on

rikutud KrMS 211 lg 2, mis paneb uurimisasutusele ja prokuratuurile kohustuse selgitada

kahtlustatavat ja süüdistatavat õigustatavad ja süüstavad asjaolud, ent veelgi enam –Xle etteheite

tegemisel on kohtule mõistmatult süüdistusaktis tuginetud just võltsitud ametijuhendile. Kuna

prokuratuur sisustab X ametiülesandeid ja -kohustusi võltsitud ametijuhendis toodud

ülesannetega, siis kõrvuti sellega, et X ei asunud alates 12.03.2018 juhtima TBB rahapesu

tõkestamise osakonda, ei ole tema ametikohustusteks ametijuhendi kohaselt olnud: panga

rahapesu tõkestamise osakonna töö juhtimine, RAB kontaktisiku ülesannete täitmise eest

1-22-6567

vastutamine vastavalt RahaPTS § 29 lg-s 5 sätestatule, panga AML regulatsioonide seadustele

vastavuse tagamine ja regulatsioonide registri pidamine, maksete skriinimine, monitoorimine,

suurmaksete kontroll, mitteresidentide kontodokumentide kontroll enne konto avamist ning

kontofailide järelkontroll, monitooringu mustrite väljatöötamine ja tellerite nõustamine. Neid

ülesandeid tema ametijuhend ei nimetanud.

40.Uurides kohtumenetluses kohtule esitatud tõendeid, asub kohus mh X ütlustele tuginedes

seisukohale, et pank muutis umbes 2018 juuni alguses ettevõtte struktuuri. Struktuurimuudatuse

järgselt muudeti ka struktuuriüksuste nimetusi ja sisemist töökorraldust ning nn alusdokumente,

millest tuli töötjatel oma ametiülesannete täitmisel juhinduda. Kui märtsis 2018 asus X tööle

rahapesu tõkestamise talituse juhataja ametikohale, siis umbes 2018 aasta juuni algusest, enne

06.06.2018, muutus rahapesu tõkestamise talituse nimetust kandnud üksus rahapesu tõkestamise

osakonnaks. Siinkohal selgitab kohus, et juhindub 2018 juuni algusest põhjusel, et

kohtumenetluses uuritud krediidiasutuse sisedokumendid, mille protsessiomanik on rahapesu

tõkestamise osakond või rahapesu osakonna juhataja kannavad esmaredaktsioonide dateeringuid,

mille algusaeg on jääb 2018 juuni algusesse (nt RTO sisekord esmaredaktsioon kehtivuse

algusajaga 06.06.2018, rahapesu ja terrorismi tõkestamise poliitika esmaredaktsioon kehtivuse

algusajaga 14.06.2018, Juhend „Juhised riskiastme määramiseks“ esmaredaktsioon kehtivuse

algusajaga 06.06.2018 (protsessi omanik: RTO)). Alates sellest ajast reguleeris rahapesu

tõkestamise osakonna tööd rahapesu tõkestamise osakonna sisekord. Kuna Q OÜ esitas pangale

konto avamise taotluse 25.01.2019 ja ärisuhe loodi 08.05.2019, siis osutuvad asjassepuutuvaks

sisekorrad kehtivuse algusajaga 01.01.2019 (kd II, tl 114) ja algusajaga 15.04.2019 (kd II tl 107).

41.Analüüsides panga sisekorra dokumente, siis nähtub, et rahapesu tõkestamise osakond

(edaspidi ka RTO) juhib ja korraldab panga rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alast

tegevust ja täidab Rahapesu Andmebüroo kontaktisiku funktsiooni. Seejuures on rahapesu

tõkestamise osakonna juhi kohustused ja õigused reguleeritud RTO sisekorra III. peatükis, mis

on pealkirjastatud „Osakonna juhi kohustused ja õigused“. Juhindudes sisekorraga reguleeritud

juhi õigustest ja kohustustest, olid X ülesanded RTO juhina järgmised:



ta oli Pangaliidu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise töögrupi liige ja ta

kohustus osalema Pangaliidu kaudu pankade ühtsete seisukohtade kujundamises;



ta pidi täitma rahapesu tõkestamise alast vastavuskontrolli funktsiooni ning tagama

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alaste sisereeglite ja riskihinnangu

õigusaktidele vastavuse ja ajakohastamise;



ta kohustus end pidevalt kursis hoidma valdkonda reguleerivate aktide uuenduste,

järelevalveorganite, Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste organisatsioonide juhiste ja

panganduse hea tavaga ning tagama juhatuse informeerimise ja töötajate koolitamise;



tal oli õigus osaleda juhatuse koosolekutel, kui ta pidas seda oma ülesannete täitmisest

tulenevalt vajalikuks;



tal oli enesetäiendamiseks õigus saada valdkonna alaseid koolitusi vastavalt vajadusele,

kuid mitte harvem, kui kord aastas. Osakonna juht tagas ja korraldas ka teiste osakonna

töötajate pideva asjakohase koolitamise;



tal oli õigus esitada juhatusele ettepanekuid rahapesu ja terrorismi alaste nõuete täitmise

alase tegevuse efektiivsemaks korraldamiseks ja riskide maandamiseks;



ta pidi esitama kord kvartalis panga juhatusele kirjaliku aruande rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise alaste protseduurireeglite täitmise kohta, milles toob välja

statistilised andmed, esinenud probleemid ja rakendatud meetmed ning rahapesu ja

terrorismi rahastamise trendid. Aruandes pidi RTO juht kajastama panga riskiisu täitmise

prognoosi ning vajadusel tuli tal teha ettepanekuid rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise alase tegevuse paremaks korraldamiseks;



ta pidi informeerima juhatust koheselt olukordadest, mis vajasid kiiret juhatuse tasemel

1-22-6567

reageerimist;



ta pidi panga nõukogule tegema ettekande rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise

alasest tegevuseset iga poole aasta möödumisel;



ta pidi esitama juhatusele heakskiitmiseks osakonna poolaasta tööplaani. I poolaasta

tööplaan tuli juhatusele esitada hiljemalt eelneva kalendriaasta 15. detsembriks ja II

poolaasta tööplaan jooksva aasta 15. juuniks.

RTO sisekorras, mis hakkas kehtima 15.04.2019, sõnastati TRO juhi kohustusi ja õigusi

mõningal määral ümber, ent sisumuudatused võrreldes 01.01.2019 redaktsiooniga on

marginaalsed, taandudes sõnastuse korrektuuridele.

42.Mis puudutab prokuratuuri X tehtavat etteheidet, siis prokuratuur on näinud X poolseid

õiguste ja kohustuste kuritarvitusi järgmistes tegevustes (edaspidi nimetatud kui esimese ringi

ülesanded):



koguda, analüüsida ja hinnata kliendihaldurilt saadud teavet;



kontrollida vara päritolu;



koguda ja kaardistada riskitegureid;



kontrollida kliendihalduri poolt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alaste

siseprotseduuride täitmist;



koolitada ja nõustada kliendihaldurit;



omada juurdepääsu kliendihaldurile seotud teabele;



nõuda rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete järgimist ja puuduste

kõrvaldamist;



võtta osa tema pädevusse kuuluvate küsimuste arutamisest ning pisteliselt kontrollida

panga töötajate tööd rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas.

Samuti on prokuratuur seisukohal, et RTO juht X oli oma pädevusest tulenevalt kohustatud

täitma järgmisi nõudeid/kohustusi (edaspidi nimetatud kui teise ringi ülesanded):



ta oli kohustatud ise, erapooletult välja selgitama ning erapooletult juhendama ja

nõustama A.-L.L. Q OÜ tegeliku riskiastme väljaselgitamisel;



riskidest tulenevalt juhinduma TBB protseduurireeglitest ja kohaldama tugevdatud

hoolsusmeetmeid, sh kohaldama „tunne oma klienti“ põhimõtet;



erapooletult hindama ja juhendama hindama A.-L.L. kliendiga seotud riske;



selgitama välja Q Oüga kliendisuhte loomist välitavaid või muid kahtlaseid või

ebaharilikke asjaolusid;



tekkinud rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse tõttu nõudma ise välja ja

juhendama A.-L.L. nõudma Q OÜ-lt välja täiendavaid andmeid või dokumente vara

päritolu ja planeeritavate tehingute eesmärgi kohta;



erapooletult hindama variisikute ja rahapesu kahtlusi tulenevalt TBB poolt määratletud

indikaatoritest ja juhendama selles A.-L.L. .

43.Analüüsides eeltoodut ja kõrvutades prokuratuuri märgitud pädevuse kuritarvitusi X

sisekorrareeglites sätestatud õiguste ja kohustustega, siis asub kohus seisukohale, et mitte ükski

kuritarvitus, mida prokuratuur X ette heidab, ei kattu ega haaku X RTO sisekorras kindlaks

määratud õiguste ja kohustustega. X ei saa ega saanud kuritarvitada pädevusi, mida tööandja

polnud talle sisekorradokumentidega ette näinud.

44.Analüüsides nn esimese ringi ametialaseid ülesandeid, siis võttes aluseks RTO sisekorra,

nähtub, et sisekord eristab väga selgelt juhi ülesandeid osakonna ehk osakonna töötajate

ülesannetest. Osakonna juhi õigused ja kohustused on selgelt ja ammendava loeteluna ära toodud

sisekorra 3. punktis. Sisekorra ülejäänud osa reguleerib osakonna õigusi ja kohustusi. Pädevus,

mida prokuratuur X omistab, on sisekorraga kehtestatud regulatsiooni kohaselt osakonna

1-22-6567

ülesandeid. Nii nähtub, et osakond: kogub, analüüsib ja hindab kliendihalduritelt saadud teavet ja

andmeid (p 10.2.3); kontrollib vara päritolu (p 10.2.5); kogub ja kaardistab erinevaid

riskitegureid (p 10.2.11). Sisekorra p 11.2 (samuti p 1.4.) kohaselt kontrollib Osakond esimese

kaitseliini, s.o kliendihaldurite poolt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alaste

protseduurireeglitest tulenevate nõuete täitmisel ning RTO täidab pangas II kaitseliini

funktsiooni ning tagab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alaste sisereeglite

õigusaktidele vastavuse ja ajakohastamise, töötajate koolitamise, rahvusvaheliste sanktsioonide

täitmise, teabe kogumise ebaharilike, rahapesu kahtlusega ja/või terrorismi rahastamisele viitava

iseloomuga tehingute kohta, vastava teabe analüüsimise ja vajadusel edastamise Rahapesu

Andmebüroole ning viimase ettekirjutuste täitmise (p 1.3.).

45.Prokuratuur ei ole põhjendanud ega selgitanud, miks tuleks või peaks arutataval juhul

osakonnale pandud ülesandeid omistama X ja seda olukorras, kus X kui RTO juhi ülesanded on

sisekorraga eraldiseisvalt reguleeritud. Kohtu veendumusel prokuratuuri tõlgendusviisiks

õiguslikud alused puuduvad ja lisaks tähendaks prokuratuuriga nõustumine vastuolu ka üldiste

juhtimispõhimõtetega: juhi põhifunktsioon on tegeleda juhtimisega, tagada talle ettevõtte

juhatuse ning nõukogu poolt (tegevjuhi) pandud ülesannete täitmine ja vastutada nende

nõuetekohase tehtud saamise eest. Juht ei tegele nn mikrojuhtimisega ega täida vahetult

osakonna ülesandeid. Analüüsides X sisekorrareeglitega kehtestatud ülesandeid, sh p-s 1.6.

toodut, mille kohaselt allub osakonna juht vahetult juhatusele ja omab regulaarselt

aruandluskohtustust panga juhatuse ja nõukogu ees, siis ei jäta ka need asjaolud võimalust

tõlgendusviisiks, et X pidi täitma või täitis ise vahetult osakonnale pandud sisuülesandeid.

46.Mis puudutab nn teise ringi pädevuste kuritarvitusi, siis kõik Xle etteheidetavad väljuvad

RTO juhile omistatud pädevustest. Ehk teisisõnu – mitte ühtegi neist tegevustest, mida

prokuratuur X ette heidab, et ei saa siduda X kohustustega RTO juhina. Teiseks on prokuratuur

X nn teise ringi ülesannete/pädevuse kuritarvitamist ette heites printsipiaalselt eksinud rahapesu

ja terrorismi rahastamise tõkestamise ennetavate meetmete kohaldamise reeglistiku nõuetega

(https://www.fi.ee/sites/default/files/2018-11/FI_AML_Soovituslik_juhend.pdf).

Finantsinspektsioon on järelevalveasutusena antud soovituse „Krediidi- ja finantseerimisasutuste

organisatsiooniline lahend ning erinevad meetmed rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamiseks“. Kuigi tegemist on soovitusliku juhendiga, siis juhendi p 2.3.7. sätestab, et

juhendi osas kehtib „täidan või selgitan põhimõte“. Kõnesoleva põhimõtte sisuline tähendus

seisneb selles, et järelevalvesubjekt peab vajadusel suutma põhjendada, miks ta mõnda juhendi

punkti ei rakenda või teeb seda osaliselt. Seega on juhend olemuselt soovituslik-kohustuslik

dokument. Juhendi p 3.5. näeb ette, et järelevalvesubjekt kohustub oma organisatsiooni

ülesehitusel rakendama nn kolme kaitseliini põhimõtet ja riskijuhtimisel tuleb kaitseliinide vahel

lähtuda mh funktsioonide lahususest (p-d 3.4.3.4. ja 3.5.1.2.).

47.Kohtu mõttekäigu lahti mõtestamiseks tuleb ära tuua, et I kaitseliin on riskijuhtimise süsteemi

osa, mis on seotud nende struktuuriüksustega, kelle tegevusega riskid kaasnevad ja kes neid

riske, nende spetsiifikat ja ulatust tuvastama ning hindama peab ning kes neid riske oma

tavapärase tegevusega – eelkõige hoolsusmeetmete kohaldamisega – juhib. Hoolsusmeetmete

kohaldamine ärisuhte loomisel ja ärisuhete tavapärasel jälgimisel on I kaitseliini funktsioon

(juhendi p 3.5.2.1.). I kaitseliini ülesandeks on kahtluse korral suunata tuvastatud riskid, sh nn

ohumärgid kahtlaste ja ebaharilike tehingute näol, riskijuhtimise II kaitseliinile ja vaidlusel otse

kohustatud isiku juhatusele. Selliselt ja funktsioonide lahususe põhimõttest tulenevalt ei tegele I

kaitseliin riskide erakorralise juhtimisega ehk eelkõige nn kahtlaste ja ebaharilike tehingute

analüüsiga. I kaitseliin edastab kahtlased või ebaharilikud, sh mõistlikule majandustegevusele

mitteviitavad asjaolud ja tehingud II kaitseliinile riskide juhtimiseks ning edasiste otsuste

vastuvõtmiseks (juhendi p 3.5.2.4.).

1-22-6567

48.Hoolsusmeetmed ehk preventiivsed meetmed rahapesu ja terrorismi tõkestamisel on

meetmed, mille eesmärk on tõkestada kuritegelikul teel saadud vara varjamist, muundamist jmt

rahapesu erinevad faasides, tõkestada terrorismi rahastamist illegaalsest kui ja legaalsest allikast

pärit rahaliste vahendite arvelt jne (juhendi p 4.1.1). Ärisuhte loomisel on hoolsusmeetmeteks:

kliendi või juhuti tehtavas tehingus osaleva isiku isikusamasuse tuvastamine ning esitatud teabe

kontrollimine usaldusväärsest ja sõltumatust allikast hangitud teabe põhjal, sh e-identimine ja e-

tehingute usaldusteenuste vahendite abil; kliendi või juhuti tehtavas tehingus osaleva isiku

esindaja isikusamasuse ja esindusõiguse tuvastamine ning kontrollimine; tegeliku kasusaaja

tuvastamine ja tema isikusamasuse kontrollimiseks meetmete rakendamine ulatuses, mis

võimaldab kohustatud isikul veenduda selles, et ta teab, kes on tegelik kasusaaja, ja ta saab aru

kliendi või juhuti tehtavas tehingus osaleva isiku omandi- ja kontrollstruktuurist; teabe

hankimine asjaolu kohta, kas isik on riikliku taustaga isik, tema pereliige või tema lähedaseks

kaastöötajaks peetav isik; rikkuse allika ja/või päritolu tuvastamine, kui see on asjakohane ja

ärisuhtest või juhuti tehtavast tehingust arusaamine ja asjakohasel juhul selle kohta täiendava

teabe kogumine (juhendi p 4.1.4.1.). Hoolsusmeetmete kohaldamise eesmärk on tunne-oma-

klienti-põhimõtte täitmine. Selle põhimõtte täitmisel on kohustatud isiku eesmärgiks aru saada,

mis teenust ja millisel põhjusel klient saada soovib, ehk kas kliendi selline soov läheb kokku

tema tegeliku tegevuse, võima ning vajadustega ja kliendi teadmise ning arusaamaga kliendi

äritegevuse spetsiifikast, olemusest ja jne (juhendi p 4.1.4.2.).

49.II kaitseliin koosneb riskijuhtimise ja vastavuskontrolli funktsioonist. Vastavuskontrolli

ülesandeks on aidata I kaitseliinil kui riski omajatel defineerida kohad, kus riskid esinevad ja

aidata I kaitseliinil efektiivselt neid riske juhtida. II kaitseliin ei tegele riskide võtmisega (juhendi

3.5.3.3.). Riskijuhtimise funktsiooni täitja rahapesu ja terrorismi tõkestamise mõttes täidab

eelkõige riskiisust kinnipidamise ja riskitaluvuse kontrolli, riskide muutumise tuvastamise ja

kaasnevate riskide ülevaate tegija ülesandeid (juhendi p 3.5.3.4.). III kaitseliin moodustub

sõltumatust ja tõhusast siseauditi funktsioonist (juhendi p 3.5.4.1.).

50.Analüüsides eelnevat, siis tuleb tõdeda, et X etteheidetavad nn teise ringi

ülesanded/rikkumised vastavad oma olemuselt hoolsusmeetmete täitmata jätmisele, ent nii nagu

toodud, eelkõige täidab ja selle täitmise eest vastutab I kaitseliin. Teiseks, kohus rõhutab, et II

kaitseliin ei tegele riskide võtmisega ja ega saagi seda teha, sest see tooks riskijuhtimise

kontekstis kaasa funktsioonide lahususe põhimõtte rikkumise. Seega tähendab eelnev, et juba

riskijuhtimise kontseptuaalsest olemusest on välistatud X selliste etteheidete tegemine, mida

prokuratuur X ette heidab. Mh vajab ära märkimist, et funktsioonide lahususest kinnipidamata

jätmist ja sellest kinnipidamise vajadusele on tähelepanu juhtinud ka Finantsinspektsioon,

märkides, et kontrolli teostamisel ajal puudus pangas kolmel kaitseliinil põhinev riskijuhtimise

süsteem, krediidiasutusel puudus sisuliselt esimene kaitseliin, kelle tegevusega riskid kaasnevad

ja kes neid riske tuvastama peab ning kes oma tegevusega – eelkõige hoolsusmeetmete

kohaldamisega, riske juhib. Esimese ja teise kaitseliini funktsioonid ei ole selgelt lahutatud

(raporti lk 8). Oma järelduses tõi järelevalveasutus välja sellegi, et kaitseliinide puudumine on

kaasa toonud huvide konflikti esinemise riskijuhtimise kaitseliinide vahel (raporti lk 10; sh vt

raporti lk 43, järelevalveasutuse kommentaari-märkust nr 10). Kokkuvõtvalt: prokuratuur heidab

Xle ette pädevuste kuritarvitusi, s.o tegemata jätmisi olukorras, kus asjakohased regulatsioonid ja

järelevalveregulaator sellise tegevuse sõnaselgelt ja kategooriselt kaitseliinide huvide konflikti

argumendil keelavad.

51.Et X etteheidetava teo ajal rakendas pank oma igapäevas majandustegevuses eeskirju, mis

olid kooskõlas asjakohaste regulatsioonide ja turu järelevalveregulaatori nõuete ning

nõudmistega, on sedastatav panga sisekorra dokumentidest. Nii nähtub rahapesu ja terrorismi

1-22-6567

tõkestamise poliitika dokumendist, et panga töö oli korraldatud kolme kaitseliini põhimõttel: I

kaitseliini moodustasid osakondade juhid, arendusjuht ja -töötajad, panga eesliini töötajad,

tellerid, kliendihaldurid, laenuhaldurid ja teised töötajad, kes otseselt puutuvad kokku klientidega

ning kõrge riskiga klientide aktsepteerimise komitee. I kaitseliini ülesandeks on

hoolsusmeetmete kohaldamine ärisuhte loomisel, sh kliendi isikusamasuse tuvastamine ja

„tunne-oma-klienti-põhimõtte“ rakendamine selliselt, et saadud info alusel oleks võimalik

määrata kindlaks kliendi riskiprofiil ja riskiaste ning hilisem ärisuhte seire. II kaitseliin, mille

osiseks on rahapesu tõkestamise osakond tagab rahapesu ja terrorismi tõkestamise alaste

sisereeglite õigusaktidele vastavuse ja asjakohastamise, töötajate koolitamise, rahvusvaheliste

sanktsioonide täitmise, teabe kogumise ebaharilike, rahapesu kahtlusega ja/või terrorismi

rahastamisele viitava iseloomuga tehingute kohta, vastava teabe analüüsimise ja vajadusel

edastamise Rahapesu Andmebüroole ning viimase ettekirjutuste täitmise. Rahapesu tõkestamise

osakond kontrollib kord aastas I kaitseliini töötajate poolset rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise alaste siseprotseduuride täitmist. 25.03.2019 jõustunud redaktsiooni

poliitikadokumendis on I kaitseliini pädevust konkretiseeritud/täiendatud: I kaitseliin on riski

võtja, kes vastutab (protsessi) omanikuna hoolsusmeetmete kohaldamise eest kliendisuhte

loomisel ja monitooringul. Seega X tehtavad etteheited on I kaitseliini, eelkõige kliendihaldurite

kohustused, mida X omistada ei ole võimalik.

52.Kokkuvõtvalt asubki kohus eelneva pinnalt seisukohale, et Q OÜ konto avamise ja konto

avamisele eelnenud protsessi tähenduses ei ole X võimalik pidada KarS § 4033 lg 1 mõttes

pädevaks isikuks, ta ei ole pädevusi kuritarvitanud ja seetõttu ei ole talle võimalik ette heita KarS

§ 4033 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemist.

C Usaldusfondi kontole rahaliste vahendite laekumine ja ülekandmine

53.Üks osa süüdistatavatele esitatud süüdistusest on puutumuses C Usaldusfondiga. Äriregistri

väljatrüki kohaselt asutati CU 31.10.2017 ja selle täisosanikuks, osade registripidajaks ja

fondivalitsejaks on Y OÜ (edaspidi CC). Registriandmete kohaselt on tegelikuks kasusaajaks T.

S. (kd I tl 6-8). CC on 20.04.2017 F (osamaks: 249 eurot) ja Z OÜ (osamaks: 2 251 eurot)

asutatud äriühing, mille tegevusvaldkond on fondivalitsemine ja juhatuse liikmeks on T. S..

Äriühingu tegelikeks kasusaajateks on T. S., K. N. ja oli A. K..

54.Kohtumenetluses uuritud tõendiga loeb kohus tõendatuks, et CU oli Äripanga klient ja see

kliendisuhe loodi 10.09.2018, mil T. S. allkirjastas CU seadusliku esindajana juriidilise isiku

arvelduskonto ja internetipanga kasutamise lepingud ning allkirjanäidiste kaardi. Pangale

esitatud dokumentide kohaselt on CU tegevuspiirkond Eestis, tegevusalaks investorite

finantsvahendite paigutamine võlakirjadesse ning aktsiatesse ja väljaminevate maksete teiseks

pooleks väärtpaberi emitent või müüja. Planeeritavaks kuukäibeks planeeriti 500 000 eurot ja

aastakäibeks 1 000 000 eurot. CU põhiosanikeks on pangale esitatud dokumentide kohaselt A.

K., T. S. ja K. N. (kd I tl 143-155).

55.CIU konto avamise protsessist tuleb täiendavalt välja tuua, et rahapesu tõkestamise osakond

X isikus vastas 11.09.2018 e-kirjaga CIUga seotult kliendihaldur O V, kes CIU konto avamise

protsessi teostas, et kliendi kohta midagi negatiivset ei leidnud ja ei ole vastu konto avamisele.

Tulenevalt asjaolust, et tuvastatu kohaselt tegeles O. V CIU konto avamisega, siis kuulati ta

kohtumenetluses ka üle (24.03.2023 kohtuistungi protokoll). Analüüsides O. V ütlusi, siis

märgib kohus etteruttavalt, et tema ütlused on kasutatavad üksnes osaliselt, s.o osas, mis

puudutab CIU konto avamise protseduuri. Nii selgitas ta, et ta tegeles CIU konto avamisega ja

möönis, et teave CIUst jõudis temani X kaudu, kes palus ta läbi viia kõik protseduurid.

1-22-6567

Tunnistaja sõnutsi oli X talle avaldanud, et kõnes olev klient on huvitatud konto avamisest ja

küsis, kas tunnistajal oleks võimalik neid aidata selles, et selgitada konto avamise protsessi ning

juhul, kui nende soov on konto avada, siis tuleb neile tutvustada kogu protseduuri. Samuti märkis

O. V, et konto avamine toimus nii nagu kõikidel teistel klientidel: nad pidid täitma ankeedi,

misjärel teostasid nad tavapärased protseduurid viisil, nii nagu reeglistik sätestas. Milliseid

dokumente CIU esitas, tunnistaja ei mäleta, kuid kuna tegemist oli fondiga, siis vajas see

rohkemaid selgitusi, kuid kõik tehti nii nagu reeglid ette nägid: nad edastasid kõik ja toimus ka

identifitseerimine. Pärast tunnistaja suhtes läbi viidud KrMS § 288 lg 9 p-s 3 teostatud toimingut

mäletas tunnistaja sedagi, et X edastas talle CIU dokumente ja prokuröri küsimusele, kas ta on

teadlik, miks edastas dokumente X mitte klient, vastas tunnistaja, et X edastas dokumendid

põhjusel, et ta tundis neid inimesi, s.o K. N. ja T. S.it ning ta oli aru saanud/kuulnud, et need K.

N. ja T. S. on X endised kolleegid. Järgnevalt avaldas O. V., et peale konto avamist puutus ta

CIUga kokku ka ühe tehingu raames, kus oli tarvidus lisadokumente küsida. Prokuröri

küsimusele, kas talle meenub see konkreetne tehing, vastas tunnistaja eitavalt. Tunnistaja ei

mäletanud ka summa suurust, kuid teab, et summa oli suur; selgitus tuli rohkem anda põhusel,

sest raske oli aru saada vara päritolust. Seega pidi klient andma täiendavaid selgitusi. Ta sai

kliendilt selgitused, konsulteeris teistega ja see selgitus võeti vastu. Tunnistaja mäletamist mööda

vastas talle CIU poolt vist A. K. ja vastus koos dokumentidega laekus vist e-kirja teel.

Analüüsides O. V. tehingut puuduvaid ütlusi ja kõrvutades neid muude tõenditega, siis võttes

arvesse seda, et CIU kontole laekus erinevaid ülekandeid (vt allpoolt), pole kohtul võimalik

tunnistaja ütlusi seostada ega ütluste usaldusvääruse kontrolli teostada ühegi konkreetse

tehinguga. Kohut eksitab täiendavalt seegi, et O. V. avaldas istungil, et kuna tegemist oli fondiga

ja risk oli suureks läinud, siis tuli tal kliendiga komiteesse minna. Kuna protseduurireeglite

kohaselt otsustab kliendisuhte loomise ja lõpetamise üle kliendikomitee vaid kõrge riskiga

klientide puhul, ent uuritud tõendite kohaselt O. V. koostatud riskiastme määramise tabel on

kliendi riskitaseme hinnanud keskmiseks ja see tabel kannab kuupäeva 31.12.2018 (kd I tl 155),

siis osutuvad O. V. ütlused sedavõrd abstraktseks ja kontrollimatuks, mis tingivad nende ütluste,

mis puutavad tehingu kontrolli, kõrvale jätmise. Ütluste osalist kõrvale jätmist õigustab seegi, et

17.12.2021 vaatlusprotokollist ja selle lisaks oleva CD plaadile talletatud andmete kohaselt

lõpetas pank ühepoolselt, s.o kahekuulise etteteatamistähtajaga, ärisuhte CIUga 17.12.2019.

Seega ei saa välistada ja eksisteerib põhjendatud alus arvata, et O. V. käis CIUga

kliendikomitees hoopis enne ärisuhte lõpetamise otsuse tegemist.

56.Kuna kohtus uuritud tõendid osutavad asjaolule, et Äripangas CIU konto avamisega tegeles

T. S., kes on CIU seaduslik esindaja, siis on asjakohane käsitleda tema ütlusi. Kohtumenetluses

avaldas T. S., et CIUl näol on tegemist väikefondiga, millega said liituda osanikud ehk

investorid. CIU fondivalitsejaks on CC. Aastate jooksul on investorid vahetunud, kuid tegevus

on jäänud samaks: eesmärk on kapitali suurendamine läbi väärtpaberiinvesteeringute. CIU

investorite ring oli lai, algusaastatel oli see kuni 8-9, nende hulgas F, kuid investoreid tunnistaja

nimetada ei tea, see vajab dokumentidest järgi vaatamist, sest investorid on vahetunud. Nende

töö oligi investorite juurde meelitamine. Mis puudutas F, siis T. S. sõnade kohaselt oli F üheks

investoriks, kelle osalus fondis ulatus kuni miljoni euroni. Nii tema kui teiste investeeringu

osa/suurus oli pidavas muutumises, sest investeeringud olid tehtud väärtpaberitesse ja liikumised

toimusid vastavalt turuliikumisele. Investeeringute teemal Fga ka suheldi: suhtlus leidis aset nii

telefoni teel, kuid A. F käis ka nende kontoris, aadressil Võistluse 1-1. Suhtluse keskmeks oli

tema poolt tehtud investeering, s.o tema osa ja tema raha. Tema investeering igapäevast suhtlust

ei eeldanud, vajadus suhtluseks tekkis korra kuus või kvartalis. CIU omas mõningast tegevust ka

Eestis, sest investeeringuid tehti nn Balti väärpaberitesse, mida välismaal osta ei saa. Fondil olid

pangakontod Eesti pankades ja nagu igal pool reegliks, raha hajutati ja prooviti, kus on parem.

Kuna fondi eesmärk oli raha teenida, siis teenustasud, sh väärpaberite ostu ja müügi teenustasud

ning muu sinna juurde käiv peab olema atraktiivne: investorile peab kõik odavam olema.

Seetõttu otsitakse alati seda, kus on odavam; kui see point kaob ära, siis pole mõtet ka teha. T.

1-22-6567

S.i sõnade kohaselt omas CIU kontod ka Äripangas. Konto avamise aega ta öelda ei oska, kuid ta

teab, et käis pangas isiklikult, viis sinna nõutud dokumendid, avas arve ja oli allkirjaõiguslikuks

isikuks. Ta rõhutas, et ükski fondi osanik ei omanud juurdepääsu CIU kontodele, juurdepääs oli

üksnes temal. Sh ei saa investorid kontot ka vaadata ega makseid teha, sest tegemist ei ole ühe

vaid mitme investori rahaga. Investorid said üksnes neid puudutava teabe juhatuselt ja nagu

öeldud, siis üksnes oma osa kohta. Erinevate investorite vara eristati nn paberimajandusega,

millele lisandus raamatupidamine, kes sai omakorda teabest teadlikuks pangakonto väljavõtetest.

Tunnistaja jätkas oma ütlusi sellega, et CIU-l oli konto ka välismaal, Luksemburgis.

Luksemburgi pangas raha investeerimine osutus väga kalliks ja väga aeglaseks. Nende aeglane

töö/reageering tähendas seda, et neil puudus juurdepääs aktsiatele, mida oli vaja osta kohe ja

praegu. Vahepeal oli nende lootus investeerida Äripangas avatud konto kaudu, kuid nad eksisid,

sest Äripangas polnud vajalikku süsteemi ülekannete tegemiseks. Seejärel avasid nad (loe: CIU)

arve CIPGis. See oli ka selleks, et nad olid laia haardega, mistõttu said nad reageerida nii

väärtpaberite ostule kui müügile. Siia alla kuulusid populaarsed Ameerika aktsiad. CIPGi

sisereeglid olid sellised, et kuna CIU on Eestis registreeritud, siis said rahad raha vastu võtta

üksnes Eestist, Luksemburgi kontolt nad makseid vastu ei võtnud. Mis puudutab Luksemburgi

konto avamist, siis tunnistaja ei mäletanud, mis ajal Luksemburgis konto avati. See tegevus

toimus Äripangas konto avamisega paralleelselt või enne seda, sest kui konto oli juba olemas,

kui sinna kanti raha väärtpaberite soetamiseks. Samuti ei mäleta tunnistaja seda, kas investorid

tegid raha ülekandeid Luksemburgi arvele. See pole teave, mida peast teada. Ka Luksemburgi

panga konto kohta omas ülevaadet tunnistaja, kellelgi teisel sinna juurdepääsu ei olnud. Kuna

asjaoludest tulenevalt ei olnud seal vajadust igapäevaselt midagi teha, siis puudus ka vajadus

kellelegi teisele volituse andmiseks. Tunnistaja andis ütlusi sellegi kohta, et X nimi on talle

tuttav ja kuna Äripangas oli CIU konto, siis mõnikord kohtas ta seal ka X. Ta teab, et X töötas

seal, kuid mis ametikohal, on talle teadmata: see teda ei huvitanud, polnud tema asi. X pole ta

aastatel 2018-2019 arutanud CIU käekäiku, majandustegevust ega ka ülekandeid, kuid kui pank

kliendihalduri vahendusel mingeid dokumente küsis, siis pangale dokumendid ka esitati. Xl

dokumentide küsimisega mingit puutumust ei olnud ja Xle pole ta mingeid dokumente esitanud.

Kõik nende dokumendid on alati korras olnud ja pangaga suhtluses on see üks tähtsamaid

momente. Tunnistaja kordas, et Xle pole mingeid CIU ülevaateid andnud, sh Luksemburgis

asuva konto kohta, sest kogu see teave on saladus: tunnistaja on pangas töötanud 25 aastat ja

ühtegi asja/teavet niisama ei jagata. Tunnistajatele on tuttavad ka nimed K. N. ja A. K.. K. N. on

tema kolleeg juba alates Krediidipangast ja nad mõlemad on seotud CIUga. A. K. on

väärpaberianalüütik, kes vaatas ja analüüsis väärtpabereid ning börsi, sh mida osta ja müüa; K.

N. on aga KYC ja compliance ametnik, kelle kanda on dokumendid ja paberimajandus. Pärast

CIU pangakonto tutvustamist, märkis tunnistaja, et CIU Äripanga kontole tehtud ülekanne

summas 400 000 eurot on omavahendite ülekanne. Mis pangast raha üle kanti, tunnistaja ei

mäleta. Järgmine kanne 22.10.2018 summas 3 000 000 eurot on fondi osaniku tehtud kanne,

tegemist oli uue partneriga. Järgnevalt on kontolt tehtud kanded CIPGile ja need ülekanded on

tehtud põhjusel, et nad tegid investeeringuid läbi CIPGi. Kontole laekunud raha, mis on kantud

üle kontodelt, mille algustähed on „LU“ on kanded nende enda Luksemburgi kontolt ja kanded

CIPGile, mis on tehtud kontole algustähtedega „CH“ tähendavad Šveitsi kontole tehtud kandeid.

Kuigi tunnistaja oli ütluste andmisel veendunud, et ta pole Xga ülekannete teemade suhelnud,

möönis ta pärast mälu värskendamiseks esitatud dokumentidega tutvumist, et ju ta siis ikkagi

rääkis, kuid ta ei mäleta seda: kuna tegemist on tavapärase tööprotsessiga, siis võimalik, et rääkis

midagi, kuid seejärel unustas selle. Ütluste andmise ajal, so 14.04.2023 ehk ca 4 aastat pärast

ülekannete aset leidmist tõdes tunnistaja, et kui ta X suhtles, siis võis tal olla vaid üks mure: kuna

portfellid olid juba moodustatud ja Äripanga puhul oli oht, et nad lõigatakse maksesüsteemist

ära, siis oli mureks see, et raha jõua õigel ajal kohale. Ja kui ta helistas, siis selle murega ja kui

see selline asi oleks juhtunud, siis oleks see väga kole asi. Lõpuks see juhuski, kuid õnneks neil

polnud selleks ajaks enam raha. Ehk siis – broker oli juba portfelli valmis pannud ja mõned

1-22-6567

(väärt)paberid ei kannatanud oodata raha laekumist pikema aja jooksul. Sel põhjusel võis ta X

ühendust võtta, sest pangasüsteemides olid makseprobleemid. Kaitsjale vastates tunnistaja

konkretiseeris, et F ega X pole püüdnud millegagi CIU tegevust mõjutada ja neil polegi sellist

mõjutamise õigust. Kogu CIU tegevust hoidis tunnistaja enda kontrolli all ja ta polekski sinna

kedagi lasknud. Samuti avaldas tunnistaja, et F pole talle kunagi avaldanud, et X oleks lubanud F

mingisuguseid soodustusi kontode avamisel, isikute tausta kontrollil, rahapesu tõkestamise

seotud kontrollmeetmete kohaldamisel. Samuti pole F avaldanud midagi selle kohta, et X tagaks

F pangas üldistest reeglitest leebema suhtumise, reeglitest möödamineku või mingil kujul

vastutuleku (14.04.2023 kohtuistungi protokoll).

57.T. S. ühetaolisi ütlusi CIU tegevuse ja korralduse osas andis ka A. K.. Nii kinnitas A. K., et

investorite nimekirja pidas T. S., kes omas CIU nii Eesti kui välismaa pangakontode käsutamise

(ainu)õigust. CIU Äripanga kontol aset leidnud ülekannetega selgitas A. K. sarnaselt T. S.iga, et

tegemist oli omavahendite ülekannetega, mida tehti soodsamate investeerimisvõimaluste

leidmise tõttu. Kas pangale esitati mingeid dokumente, sellest ei ole ta teadlik, sest

pangatoiminud ja suhtlus pangaga olid T. S.i ülesanded. Tema töötas fondivalitseja juures

analüütikuna. Samuti kinnitas A. K. sarnaselt T. S.iga, et F on külastanud nende kontorit ja on

võimalik, et seal aset leidnud vestluse käigus F fondi tehtud investeeringuid: fond esitab

investorile investeeringute aruandeid ja aruandeid tulude kohta. Ülevaate andmine toimus

erinevatel aegadel erinevalt, vahel soovisid investorid igakuist ülevaadet, mõnikord anti ülevaade

kvartaalselt. Investorite ootused fikseeriti lepingus, kuid fondi jooksva tegevusega investorid ei

tegelenud (24.03.2023 kohtuistungi protokoll).

58.Uurides CIU Äripanga pangakontol toimunud rahaliste vahendite liikumist süüdistusega

piiritletud ajaperioodis, s.o kuni 15.05.2019 (kd I, tl 25-31), siis nähtub sealt järgnev:



CIU Äripanga kontoväljavõtte kohaselt laekus CIU-le 18.09.2018 selgitusega

„Omavahendite ülekanne“ 400 000 eurot;



22.10.2018 laekus selgitusega „Ülekanne fondile vastavalt 16.10.2018 liitumisotsusele“ 3

000 000 eurot.



CIU Äripanga kontolt tehti 01.11.2018 ülekanne selgitusega „Omavahendite ülekanne“

CIU Luksemburgi kontole summas 2 500 000 eurot.



CIU Luksemburgi kontolt laekus 15.03.2019 ülekanne Äripanga kontole summas 3 000

000 eurot selgitusega „Ülekanne oma kontode vahel“.



Seejärel kanti CIU Äripanga kontolt 19.03.2019 3 400 000 eurot S kontole Šveitsis

selgitusega „Omavahendite ülekanne“.



CIU Luksemburgi kontolt laekus 21.03.2019 ülekanne Äripanga kontole summas 2 500

000 eurot selgitusega „Ülekanne oma kontode vahel“.



Seejärel kanti CIU Äripanga kontolt 29.03.2019 2 400 000 eurot S kontole Šveitsis

selgitusega „Omavahendite täiendamine“.



CIU Luksemburgi kontolt laekus 09.04.2019 ülekanne Äripanga kontole summas 3 000

000 eurot selgitusega „Makse oma kontode vahel“.



Seejärel kanti CIU Äripanga kontolt 06.05.2019 3 500 000 eurot S kontole Šveitsis

selgitusega „Omavahendite täiendamine“.



13.05.2019 laekus Sberbank´ist CIU Äripanga pangakontole 3 499 898,19 eurot

selgitusega „Tagastus RMO1674023, 3 500 000 eurot, tasud maha arvatud. Põhjus: BBK

korrespondentspanga asutusesisene poliitika, filiaal COBADEFF“.



CIU Äripanga kontolt kanti 15.05.2019 3 500 000 eurot S kontole Šveitsis selgitusega

„Omavahendite täiendamine“.

Eeltoodule tuginev lihtne matemaatiline tehe näitab, et enne rahaliste vahendite liikumist CIU

Luksemburgi kontole, oli CIU Äripanga kontole rahalisi vahendeid laekunud kogusummas 3 400

000 eurot. CIU Äripanga kontolt kanti CIU Luksemburgi kontole 2 500 000 eurot. CIU

1-22-6567

Luksemburgi kontolt kanti CIU Äripanga kontole omavahenditena kokku 8 500 000 eurot. Seega

on CIU Äripanga kontolt Luksemburgi kontole kantud ja sealt tagasi liikunud rahaliste vahendite

vahe 6 000 000 eurot. CIU Äripanga kontolt on S kontole Šveitsis tehtud ülekandeid

kogusummas 9 300 000 eurot.

59.Uurides jälitustoimingutega kogutud tõendid, siis jälitustoimingu protokolli (ja CD-plaadile)

on talletatud X ja A. K. vaheline vestlus 11.03.2019 kella 09.47st, milles A. K. selgitab X, et

nende fondil oli Äripangas vahepeal kusagil 3 miljonit, millest nad 2 Luksemburgi andsid. Pärast

selgitust küsib A. K., kui Luksemburgist 1 miljon tagasi kantakse, siis tõenäoliselt see „värinaid“

ei tekita. X vastab, et jah, ei tohiks tekitada küll. Peale X saadud vastust A. K. jätkab: „Ja siis ta

jääb võib olla mingiks kuuks või niimoodi, me mõtleme edasi, mis me temaga teeme“. X

kinnitab taolise asjade käigu sobivust ja sellega vestlus lõpeb.

60.Samal päeval, s.o 11.03.2019 ca tund aega hiljem leiab X ja A. K. vahel aset uus

telefonivestlus, milles A. K. teavitab, et kontakteerub uuesti samal teemal, kuna vahepeal

suhtlesid nad oma Luksemburgi pangaga. Antud kõnes annab A. K. X teada, et tegelikkuses on

neil vaja oma brokeri kontole Hongkongi 2 miljonit, kuid nad ütlesid, et raha tuleb kõigepealt

saata Eestisse, sest nad on Eesti ettevõte. Seega, kui varem oli jutt 1 miljonist, siis nad kannaksid

Äripanka oma Luksemburgi kontolt 3. Sealt kannavad nad 2 miljonit Hongkongi oma broker

kontole, mille kohta me saame teile ka info esitada, kui vaja. Aga need on kõik nö iseendalt-

iseendale kanded. X märgib A. K.le vastuseks, et ta arvab, et probleemi ei tohiks olla. A. K.

juhib X tähelepanu veelkord asjaolule, et kui algselt oli jutt 1st miljonist, siis nüüd saadetakse

korraldus 3le.

61.Poolte raha laekumist puudutav vestlus jätkub 14.03.2019 kella 11.11 ajal, kui A. K. helistab

Xle ja teavitab, et raha, mis pidi tulema esmaspäeval/teisipäeval, on tulemas nähtavasti ja

eeldatavasti täna. X uurib sellepeale, et (kas) raha tuleb sellele Cle, millele A. K. vastab, et jah, C

ile ja see on iseendalt, Luksemburgist iseendale (kanne). Sellele vastab X, et ta on seda juba

öelnud aga kordab üle. A. K. jätkab vestlust sellega, et soovib X veel paar nüanssi üle rääkida

aga T. tuleb panka ilmselt esmaspäeval ja nad paigutavad raha ringi. A. K. uurib, kas X on

esmaspäeval muidu veel olemas. X vastab, et ta eks ta peab siis olemas olema, kuigi ta ei

plaaninud kontoris olla. Sellele vastab A. K., et kokkusaamine ei peagi aset leidma kontoris, et

nad lepivad kokku, et korra paar sõna vahetada. X vastab: „Jajah“, misjärel uurib A. K., kas X on

kusagil linnapeal või kusagile ära sõitma. X kinnitab, et ta on küll linnapeal, kuid on olemas:

järgmisel päeval teda pole, kuid järgmisel nädalal on ta veel täitsa olemas. Vestlus lõpeb A. K.

kommentaariga, et kui raha ära tuleb, siis räägitakse korra üle.

62.Pärast A. K. kõne helistab X mõni aeg hiljem M. M.. Kõnes M. M. annab X teada, et Cle

peaks täna see kolm tulema, nende endal kontolt Luksemburgist. Ja tõenäoliselt siis kaks vist

läheb edasi nende enda kontole Hongkongi ja üks jääb neile (Äripangale). Seejärel palub X M.

M.l vaadata C riskiastet. Pärast seda, kui M. M. on teada andnud, et praegu veel (raha) ei ole,

vastab X, et ta teab, et praegu (veel ei ole), kuid täna tõenäoliselt peaks tulema; nad tegid vist

makse ära ja seega täna või siis hiljemalt homme. Vestlus jätkub M. M. vastusega, et C riskiaste

on keskmine. Selle üle väljendab X heameelt ja selgitab, et mill jääb meile siia, päris pikaks

ajaks tõenäoliselt. Seejärel uurib M. M. kas dokumendid olemas või on vaja midagi. M. M.

küsimuse vastuseks selgitab X, et ma ei tea, mis dokumenti sa seal küsid. M. M. vastab, et ta

võib küsida vara päritolu. Sellele vastab X omakorda, et vara päritolu on tõenäoliselt seesama,

mis nad meilt sinna kandsid, kaks pool. X jätkas: „Nii et ma arvan, et sul ei ole sealt midagi

küsida; no vaata, kui see tuleb, et kas …“. Sellele reageeri M. M. järgnevaga: „Teeme nii, et ma

ei küsi mitte midagi, las nad kirjutavad, et tuleb selline summa, mille olid varem üle kandnud.“.

X nõustub sellega.

1-22-6567

63.Pärast telefonivestlust M. M.ga helistab X koheselt A. K.le ja alustab vestlust sellega, et tal on

palve T. A. K. katkestab X lause teavitusega, et ta annab telefoni T. kätte. Kõne jätkubki T.ga ja

selle käigus palub X T.l kirjutada M. B. (M. M.), et täna laekuvad 3 milli on need samad

vahendid, mille te enda kontole Luksemburgi saatsite. Tal on see info olemas ja siis ei pea sa, s.o

T. seal midagi rohkemat kirjutama. T. S. vastab selle nõustuvalt ja märgib, et kirjutab laekumine.

Seejärel X täpsustab, et: „Jah, laekumine ja siis võid sinna ka kirjutada, et tõenäoliselt sul see

kaks läheb enda kontole kusagile edasi, mis iganes see seal oli, Hongkong või kuhu te tahtsite

seda suruda“. T. S. jätkab vestlust teemal, et neil on tulemas veel ka lõpuülekanne ja ta soovib

esmaspäeval, kusagil kella 12 või peale seda X kokku saada, tema nägemuse kohaselt peaks

kokkusaamine aset leidma õues, enne ülekande tegemist. T. S. annab teada, et läheb ülekannet

tegema Oksana juurde. Kuna X vastus on ebalev, pakub T. S. välja, et X võib ka läbi astuda, nad

pakuvad talle kohvi või teed. X vastab sellele lühidat: „No olgu!“

64.Kohtumenetluses uuritud tõenditest, s.o T. S.i 14.03.2019 kell 11.55 saadetud e-kirjast M. B

(M.) nähtub, et T. S. teavitab M. B. sellest, et nad ootavad CIU Äripanga arvele laekumist

summas 3 000 000 eurot, ülekanne on oma vahendite tagastamine (kd I, tl 142).

65.18.03.2019 kella 08.05 ajal edastab T. S. Xle SMSid teavitustega, et ta läheb kella 9.30ks

juuksurisse, sealt edasi umbes kella 12 ajal panka ja uurib, kas Xga on äkki võimalik enne

korraks kokku saada? X vastab lühidalt: „Ok, kell 12?“ T. S. vastab, et helistab Xle, kui hakkab

panka liikuma. Kella 08.15 ajal helistab T. S. Xle. Vestluses kinnitab T. S. Xle üle, et ta läheb

panka, kuid on Oksanaga saavutanud kokkulepe, et ta võib kohtumise kellaaega edasi lükata. T.

S.i kindel soov on enne panka minekut Xga rääkida. T. S. ja X lepivad kokku, et X läheb natuke

peale kella 15 T. S.i juurest kontorist läbi ning T. S. läheb panka kella 16ks. Kõrvutades T. S.i ja

X vahelist vestlust CIU kontol toimunud tehingutega, siis nähtub, et 19.03.2019 on CIU

Äripanga kontolt tehtud 3 400 000 euro suurune ülekanne S kontole Šveitsis selgitusega

„Omavahendite ülekanne“.

66.Järgnevalt nähtub, et 21.03.2019 kella 10.18 ajal saadab M. B. (M.) Xle järgmise sisuga

SMSi: „Clt tuli raha aga nad ei ole mulle midagi kirjutanud“. Samal päeval, so 21.03.2019 kella

11.07 ajal helistab X T. S.ile ja teavitab mingisuguse asja saabumisest. T. S. märgib lühidalt:

„Kaks ja pool“. X vastab sellele, et: „Okei, aga kirjuta palun M., et ..“. Jõudmata lauset lõpetada,

vastab T. S.: „Sama kiri, jah“. X jätkab: „Jah, et sa ootad raha ja …“. T. S. nõustub sellega ja

annab teada, et kohe kirjutab sinna. 21.03.2019 kell 11.11 saadab T. S. M. B.le (M.) e-kirja,

milles teavitab, et nad ootavad CIU Äripanga arvele laekumist summas 2 500 000 eurot,

ülekanne on oma vahendite tagastamine (kd I, tl 142)

67.Järgmine kõne, milles käsitletakse kontoraha ülekandeid leiab X ja A. K. vahel aset

06.05.2019 kella 12.53 ajal. Helistajaks on X, kes annab A. K.le teada, et ta kontorollis

korrespondentspankasid ja põhimõtteliselt neil ongi neid kaks: Raif ja Sber. Sellele vastab A. K.:

„Sber, siis ma loodan, et sellele … T. tuleb, et selle saab ilusti nagu ära Sberri suunata, on ju“. X

vastab, et ta ka loodab, et saab ilusti ära teha, sellega ei tohiks olla …, ta annab kohe kõik

korraldused. Samuti lisab X, et „Et siis meie … minu poolt läheb ta … siis ka läbi“. Mõlemad

vestluspartnerid nõustuvad, et sellega on siis korras ja vestluse lõpetuseks palub A. K., et X

laseks saata või saadaks ise Sberi korpanga koordinaadid, et kui nad peaksid millalgi paari

nädala jooksul tegema Luksemburgist ülekande, neil on seal alla miljoni, siis nad laseksid neil ka

kohe Sberi kanda. X nõustub sellega, misjärel kõne lõpeb. Viidatud kõnega seotult osutab kohus

asjaolule, et enne 06.05.2019 aset leidnud X ja A. K. on isikud telefoni teel kontakteerunud

03.05.2019 ja 04.05.2019 ning mõlema kõne sisuks on kokkusaamine. Kokkusaamise

initsiaatoriks on A. K.. Viimases kõnes lepitakse kokku, et esmaspäeva hommikul läheb X A. K.

1-22-6567

juurest kontorist läbi. Kalendri järgi on 03. ja 04. mai 2019 reede ja laupäev, esmaspäev on

06.05.2019.

68.06.05.2019 kella 14.31 ajal saadab T. S. Xle SMSi sõnumiga: „Käidud!!“ Kõrvutades

eeltoodud käitumisakte ja vestlusi CIU Äripanga kontol toimunga, siis samal päeva, s.o

06.05.2019 kanti CIU Äripanga kontolt 3 500 000 eurot S kontole Šveitsis selgitusega

„Omavahendite täiendamine“.

69.Kõige eelnevaga pole X tegevus piirdunud. Pärast telefonivestlust A. K.ga ja T. S.ilt saadud

sõnumit sellele kohta, et T. S.il on pangas käidud helistas X 06.05.2019 kella 14.47 ajal rahapesu

tõkestamise osakonnas monitoorijana töötanud M P.. X teavitas vestluses, et tal on M. P. palve:

kui viimasele tuleb kontrolli kolme ja poolene, et M. P. annaks sellest märku, millal see neilt läbi

käib. X väljendas arvamust, et see läheb välja ilmselt homse kuupäevaga, sest kell on juba palju.

X palub kirjutada. M. P. nõustub sellega. Samal päeval, so 06.05.2019 kella 14.52 ajal helistab

Xle rahapesu tõkestamise osakonna monitoorija O. L.-G. ja annab edasi järgmise teabe: „Nii, sa

palusid, tuli“. O. L.-G. täpsustab, et M. oli helistanud ja ütles, et tuli. Seejärel uurib X, kas see

läheb läbi Raiffeiseni või Sberbanka, kas O. L.-G. näeb seda või mitte. O. L.-G. vastab, et ta veel

ei näe, kuid pakub välja, et ta kirjutab. X nõustub sellega ja palub, et kui see ükskord nende

jõuab, siis O. L.-G. kirjutaks. X lisab, et see peaks minema läbi Sberbanki. Selle vastuseks pakub

O. L.-G., et kui M. Xl on aega, siis ta helistaks kohe arveldustesse. O. L.-G. teebki telefonikõne

ja saab teada, et kasutatakse Sberbanki. Samuti selgitab O. L.-G., et nad kirjutasid, et nad

tahavad läbi Sberbanki, aga kuidas läheb, nad öelda ei oska. Seda infot tuleb täiendavalt küsida

Jelena Pirje käest. Isikute vestlus jätkub soovi üle, et makse läheks läbi Sberbanki. Pärast vestlust

O. L.-G.ga saadab X sisuliselt koheselt, s.o kella 14.57 ajal sõnumi T. S.ile sisuga: „Näen :D“,

millele T. S. vastab „Super“.

70.13.05.2019 kella 10.06 ajal helistab X A. K.le ja annab viimasele teada, et tal on võimalik A.

K meili vaatamise palvele reageerida ca 2,5-3 tunni pärast, sest tal on koolitus. Seejärel selgitab

A. K., et ta oli Xle saatnud info selle kohta, et eelmise nädala makse polnud kohale jõudnud ja ta

ei saa aru selle selgituse sisust. X vastab, et A. K. info on väga huvitav ja uurib. Ühtlasi soovib X

A. K.lt kinnitust, et A. K. saatis Xle SWIFTi edasi. Seda A. K. ka kinnitab. A. K. palub Xl

makseosakonnast uurida, miks see kusagile jõudnud ei ole.

71.13.05.2019 kella 12.10 ajal helistab X A. K.le tagasi ja annab teada, et täna oli makse Sberist

tagasi tulnud viitega, et sisemistele protseduurireeglitele tuginedes nad seda ei tee. Seega on raha

kontol tagasi. X jätkab, et nüüd tuleb mõelda, mida edasi teha. A. K. pakub välja, et ilmselt tuleb

teha Raiffeiseni kaudu. Selle mõttevahetusega vestlus lõpeb.

72.14.05.2019 kella 14.21 ajal helistab A. K. uuesti Xle ja uurib, et enne kui nad raha uuesti teele

proovivad panna, kas eelmise nädala Raiffeisenisse saadetud vastusele tuli juurde täiendavaid

kommentaare või küsimusi. Sellele vastab X, et tema teada ei ole ja väljendab arvamust, et kui

oleks tulnud, siis oleks see talle saadetud. Pärast X vastuse ära kuulamist märgib A. K., et siis

lepib T. homseks kokku aja uue ülekande tegemiseks.

73.15.05.2019 kella 12.55 ajal leiab aset X ja O. L.-G. vaheline telefonikõne, milles O. L.-G.

annab Xle teada, et Cle läheb nüüd kolm ja pool milli välja. Seejärel uurib X, kas sinnasamasse

Hongkongi, millele O. L.-G. jaatavalt vastab. X kiidab selle heaks ja selgitab, et nad nüüd

proovivad uuesti läbi teise panga. O. L.-G. nõustub sellega, märkides, et jah, nad proovivad, ma

sain aru niimoodi.

1-22-6567

74.16.05.2019 kella 09.28 ajal helistab X A. K.le ja peale mõningast vestlust X märgib, et ta saab

aru, et eile läks välja. A. K. vastab, et see oli juba kohale jõudnud eelmisel õhtul. Olles üllatunud

ülekande kiiruse üle jätkab A. K., et kui T. nüüd tuleb, siis ta räägib ära, et nad kannavad sealt

Luksemburgist veel 900 midagi tuhat sealt neile, so Äripangale. X vastab sellele lühidalt:

„Okei“.

75.Mis puudutab M. M. (endise nimega B.) kohtuistungil antud ütlusi, siis teave, mida ta andis

CIU ülekande kohta, on väheinformatiivne ja nagu tunnistaja istungil välja tõi, siis mäletab ta

enam-vähem fondi nime, kuid tegelikkuses ta seda kokkupuudet fondiga ei mäleta. Ta mäletab,

et mingi makse tuli, misjärel X midagi küsis või ütles ja ongi kõik; ta ei pööranud sellele

kliendile erilist tähelepanu. Tunnistaja kinnitas, et ta puutus kokku CIUga ja ta kontrollis ühte

nende makset; ta ei tea praegu, kui palju ta makseid kontrollis, aga midagi oli. Tal oli sel teemal

Xga suhtlus, mille käigus X ütles, et tuleb makse ja et midagi läheb edasi ning midagi jääb. Ta

küsis Xt vara päritolu ja X vastas, et see on oma vara ülekandmine, et mida sa seal veel küsid.

Tema ütles, et las nad (kohtu märkus: CIU) saadavad selgitusi. Prokuröri küsimusele, kas lisaks

sellele ühele telefonivestlusele oli Xga veel mingit suhtlust CIU kohta, vastas tunnistaja, et seda

ta ei mäleta (27.01.2023 kohtuistungi protokoll).

76.Kuna jälitustoimingu protokollist nähtub, et CIU-le laekunud kontorahas summas 3 500 000

eurot kanti 06.05.2019 S kontole Šveitsis selgitusega „Omavahendite täiendamine“ ning sel

teemal suhtles X M. P.i ja O. L.-G.ga, siis andsid nemadki tunnistajatena kohtumenetluses ütlusi.

Mis puudutab M. P.i ütlusi (10.03.2023 kohtuistungi protokoll), siis ta kuulati küll tunnistajana

üle, ent vaatamata asjaolule, et X M. P. CIU ülekande teemal vestles, kohtumenetluses pooled M.

P. sellekohaseid küsimusi ei esitanud. Samuti ei pea kohus võimalikuks arvestada CIU-d

puuduvas osas O. L.-G. ütlustega ja seda põhjusel, et tema ütlused on vastuolus muude

tõenditega. Nimelt avaldas ta kohtuistungil, et puutus CIUga kokku põhjusel, et teostas nende

maksete kontrolli. Tegemist oli nii suuremate kui väiksemate maksetega. Kui rääkida

väiksematest maksetest, siis on need suurusjärgus 20 000 ja 50 000 eurot. Samuti teostas ta 3,5

miljoni suuruse makse kontrolli. Ta ei mäleta, millal selle makse kontroll aset leidis, kuid

tegemist oli sissetuleva maksega. Samuti mäletab ta, et pärast makse laekumist küsiti CIUlt

lepingut, see esitati, kuid lepingu number oli vale. Seejärel küsisid nad uuesti ja peale selle

kontrolli lasti makse läbi. Ta mäletab ka seda, et lepingu küsisid haldurid. Järgnevalt märkis ta,

et makseselgituses oli viide lepingule, kuid seda lepingut ei olnud. Hiljem see leping esitati, mis

järel makse vabastati. Ta ei mäleta lepingu pooli, kuid märgib, et raha võis Äripanga kontole

laekuda Sberbankist või Raiffeisenist. Kõrvutades O. L.-G. ütlusi CIU kontol aset leidnud

rahaliste vahendite liikumisega, siis sellelt ei nähtu 20 000 ja 50 000 euro suuruseid laekumisi,

mistõttu ei saanud O. L.-G. CIUga seotult nende maksete kontroll teostada. Samuti ei nähtu, et

CIU-le oleks laekunud raha, mille makseselgituses oleks viide mõnele lepingule. Kuna

laekumistel või ka ülekannetel viited lepingule puuduvad, siis on välistatud, et O. L.-G. või keegi

teine tema korraldusel sai CIU-lt välja nõuda lepinguid ja need ka esitati. Seega osutuvad O. L.-

G. ütlused CIUga seoses muu tõendikogumiga vastuolus olevaks ja kohus jätab tema ütlused

ebausaldusväärsuse kaalutlusel tõendikogumist välja.

77.Eeltoodule hinnangu andmisel asub kohus seisukohale, et CIU tehingute kontroll, õigemini

nende sisuline kontrollimata jätmine argumendil, et tegemist oli omavahendite ülekannetega, ei

ole vastanud rahapesu tõkestamise reeglistikule, sh on ülekannete puhul sedastatavad tunnused,

mida pank, sh rahapesu tõkestamise osakonna sisekord (kd II, tl 118-119, 109-110), deklareerib

kahtlastena. Rahapesu tõkestamise osakonna sisekorra eeskirjast nähtub (redaktsioon kehtivuses

alates 01.01.2019), et kahtlase tehingu tunnuseks on mh: 1) tehingud, mis on suuremad, kui pank

tavapäraselt eeldab, lähtuvalt oma teadmistest kliendi, ärisuhte või kategooria kohta; 2) tehingud,

mille tehingumuster on ebatavaline või ootamatu võrreldes kliendi tavapärase tegevusega; 3)

1-22-6567

üksikud suured välismaksed; 4) suure, so üle 1 miljoni euro/kuus käibega kontod; 4) maksed

kõrge riskiga riikidesse; 5) sisenevate maksete puhul kui summa on vähemalt 50 00 eurot.

15.04.2019 kehtima hakanud juhendi kohaselt tuleb alati kõrge riskiga tehinguks lugeda

tehingud: 1) mille makse suurus on alates summast 1 miljon eurot; 2) kliendi majandustegevuse

ja tavapärase maksekäitumise jaoks ebaharilikud tehingud ning 3) maksed riskiriikidesse ja/või

riskiriigist. Kõrvutades CIU Äripanga kontole laekunud ja sealt väljunud makseid, siis nii

sissetulevate kui väljaminevate tehingute väärtus ületas 1 miljonit eurot. Teiseks, CIU Äripanga

kontol toimunud maksed ei ole vastanud kliendi profiilile. Äripangale oli CIU kohta teada, et

tema tegevuspiirkond on Eesti, üks investor on riskiriigist, ent tehingute kuukäive on 500 000

eurot ja aastakäive 1 000 000 eurot (kd I, tl 143, 148, 154, 155). Kuna nii kuu- kui aastakäivet

ületati mitmekordselt, siis ei vastanud need kanded kliendiprofiilile, sh sellele, et käive tekib

Eestis. Kuna CIU Äripanga kontolt nähtuv ei olnud vastavuses pangale teada olnud

kliendiprofiiliga, siis tuli sisekorra kohaselt rakendada tugevdatud hoolsusmeetmeid (kd II, tl

119, 109-110). Seejuures sätestas RTO sisekord alates 15.04.2019, et skriiningu käigus

kontrollitakse maksega kaasaskäiva kohustusliku teabe olemasolu ja ning puuduste esinemisel

saadetakse maksja pangale vastav päring. Kahtluse tekkimisel, et laekuva makse puhul ei ole

maksjaga seotud informatsioon õige ehk tegelikult on tegemist maksega pikemas ahelas/jadas,

eeldab tehingus kasutatud vahendite ja allika päritolu tuvastamine vara algse allika ja päritolu

kindlakstegemist. Alates 01.01.2019 kehtinud sisekord nägi ette, et eelkirjatud tunnuste

ilmnemisel tuli kohaldada kas üksikult või kogumis: 1) täiendavaid meetmeid, et mõista tehingu

tausta ja eesmärki; 2) selgitada välja rahaliste vahendite allikas ja sihtkoht; 3) tuli hankida

rohkemat teavet kliendi tegevuse kohta, veendumaks tehingu seaduspärasuses; 4) vajadusel võtta

ärisuhe ja edasised tehingud sagedasema ja detailsema seire alla, sh määrata vajadusel

üksiktehingute seire; 5) kohaldada meetmeid, et mõista paremini tehingu teise poole tausta,

eelkõige juhul, kui need poole asuvad jurisdiktsioonis, mis on seotud suurema rahapesu ja

terrorismi rahastamise riskiga või kui nad tegelevad suure riskiga tegevusalal. Seega oli CIU

tehingute osas tugevdatud hoolsusmeetmete kohaldamiseks põhjusi nii laekunud kui edasi kantud

rahaliste vahendite osas enam kui küllaga, ent kohtule arusaamatult pole need adekvaatseid ja

ootuspäraseid reageerinuid rahapesu tõkestamise osakonnas kaasa toonud. Siinkohal hindab

kohus irrelevantseks kohtuistungil kõlanud selgitused, et tegemist oli omavahenditega, mis

täiendavat kontrolli justkui ei eeldanud või ei nõudnud. Esiteks, sisekorra eeskirjades puuduvad

omavahendite osas erisused. Hoolsusmeetmete kohaldamise kohustus on seotud konkreetsete,

selgelt määratletud tingimustega. St, et kui need tingimused esinevad, rakendatakse tugevdatud

hoolsusmeetmeid. Teiseks, panga varem tegevus välistab võimaluse, et omavahendite puhul

kontrolli läbi ei viidud ja küsimusi ei esitatud. CIU Äripanga kontoväljavõtte kohaselt laekus

CIU-le 18.09.2018 selgitusega „Omavahendite ülekanne“ 400 000 eurot. Kohtumenetluses uuriti

tõendina M. B. (M.) 19.08.2018 e-kirja T. S.ile (kd I, tl 109), milles M. B. (M.) palus kliendil

kooskõlas RahaPTS § 13 ja 19 kohaste pangapoolsete hoolsusmeetmete täitmiseks esitada

omavahendite ülekandes kasutatud vara päritolu selgitused. Seega nähtub, et omavahendite

päritolu selgitust on pank nõudnud ka märkimisväärselt väiksemate omavahendite ülekannete

puhul ja tegemist on olnud tavapäraste hoolsusmeetmete kohaldamisega. Lisaks eelnevale ei saa

ignoreerida 14.03.2019 aset leidnud telefonivestlust (kd II, tl 54), milles X informeeris M. B.(M.)

CIU arvele laekuvast 3 miljonist eurost. Üks esimesi küsimusi, mida M. M. Xle esitab, on

küsimus dokumentide olemasolu kohta. Kui X selgitab, et tegemist on omavahenditega, siis

vastab M. M. otsesõnu, et ta võib küsida dokumente vara päritolu kohta. Kohtu veendumusel

osutab ja kinnitab M. M. vastus ammendavalt ja üheselt mõistetavalt, et pank ei teinud nn

omavahendite osas erisusi ja hoolsusmeetmeid kohaldati ka siis, kui isik tegi omavahendite

ülekandeid.

78.Iseäranis kummastavaks loeb kohus ka X T. S.ile antud suunised, mida viimasel tuli M. M.

ülekannete selgituseks anda/edastada kui ka tema aktiivse tegevuse ülekannete sooritamisel,

1-22-6567

nendega tõusetunud probleemide ilmnemisel ning T. S. intensiivne soov enne ülekannet X

kohtuda. Kui üldine loogiga rahapesu tõkestamisel tähendab seda, et klient annab selgitusi, mida

rahapesu tõkestamise hoolsusmeetmete kohaldamise raames kontrollitakse, siis arutataval juhul

on X asunud kliendi asemele ja on tema eest selgitused välja mõelnud. Välja mõtlemisest tuleb

kõneleda põhjusel, et X puudus teadmine CIU Luksemburgi kontol asunud vara päritolu kohta ja

ta ei saanud teada, kust rahalised vahendid pärinevad.

79.Kokkuvõtvalt nõustub kohus prokuratuuriga, et X sekkus talle antud tööalase pädvuse raames

M. B. tööülesannete täitmisesse ja ta tegi seda viisil, mis ei olnud kooskõlas rahapesu

tõkestamise regulatsioonidega. X kohustus ametijuhendi ja tööandaja sisekorradokumentide

kohaselt juhtima oma alluvate tööd, neid juhendama ja lähtuma selles tegevuses õigusaktidest

ning sisedokumentidest.

Ebaõiguskokkulepe

80.Kujundades seisukohta küsimuses, kas F ja X olid sõlminud ebaõigluskokkuleppe, mille

üheks osiseks oli F poolt antud laen, siis nii X kui ka F on täielikult eitanud, et F antud laen oleks

seotud või võiks olla seotud mõne X poolse ametialase sooritusega. Mõlemad on kinnitanud, et

tegemist on vastastikuses sõbra- ja usaldussuhtes antud laenuga, mille eest vastuteeneid ei

eeldatud, oodatud ega osutatud. Menetluse käigus kogutud tõendiga on tuvastamist leidnud

poolte väheldane kommunikatsioon, sh puuduvad tõendid, millest nähtuks, et F ja X oleksid

suhelnud mistahes vormis või viisil või ajal CIUt puudutavatel teemadel. Õigupoolest on X

prokuröri küsimustele vastates avaldanud, et usaldusfondist pole nad F kordagi rääkinud. Seda

väidet pole kohtumenetluses ümber lükatud. Kuna ebaõiguskokkulepe ei eelda sõnalise

kokkuleppe sõlmimist ja sõnaliselt sõlmitud ebaõigluskokkuleppest ei ole põhjust arutataval

juhul ka rääkida, sest sellekohased tõendid lihtsalt puuduvad, siis tuleb kohtul anda sellele vastus

muude menetluses kogutud asjaolude/tõendite pinnalt.

81.Kohus meenutab, et CIUga seonduv etteheide puudutab pangatehinguid. CIUga seotud isikud,

s.o T. S., K. N., A. K. kinnitasid, et F oli CIU üks investoritest. Ka F kinnitas, et kõige

tõenäolisemalt ta võis perioodil 2018-2019 olla CIU investor. Vaatamata mõningasele F

vastusest tekkinud kõhklusele, T. S.i väljendatule, et investorid vahetusid ja kohtule investorite

nimekirja ei esitatud, ei ole mõjuvat põhjust seda väidet siiski kahtluse alla seada. Kohus käsitles

pikalt T. S.i kui CIU seadusliku esindaja ütlusi, sh tõi kohus T. S.i ütlustest välja, et investoritele

jagati teavet nende poolt tehtud investeeringute kohta, ent neil isikutel puudus kokkupuude

pangakontode, pangatehingute jmt kohta ja nad ei osalenud CIU igapäevategevuses. Samuti

märkisid T. S. ja A. K., et CIUl olid kontod avatud erinevates Eesti ja välismaa pankades, mis

leiab kinnitust ka menetluses uuritud tõenditega. Tuginedes asjaolule, et fondivalitseja jagas

investorile teavet kord kuus või kvartalis ja sedagi ainult seda konkreetset investorit puudutava

investeeringu osas ja see teave ei hõlmanud igapäevategevust, sh pangatoiminguid, siis puudub

kohtul veendumus ja puuduvad ka tõendid, et F oli teadlik, millistes pankades on CIUle kontod

avatud, sh et CIUle on konto avatud Äripangas ja et seda kontot kasutatakse ülekannete

tegemiseks. Samuti puuduvad tõendid, et F poolt laenu andmise ajal või vastava kokkuleppe

sõlmimisel või ka pärast seda oleks F olnud teadlik või oleks pidanud kuidagi aimama või

teadma, et CIU viib oma investeeringud Luksemburgist mujale ja selleks kasutatakse Äripangas

asuvat kontot. A. K. ja T. S. selgitasid, et A. K. tegeles investeeringuteks sobilike

finantsinstrumentide (aktsiad, võlakirjad) väljavalimisega, tegi vastavad ettepanekud T. S.ile, kes

seejärel organisatoorse poolega (ostud, ülekanded jne) edasi tegeles. Kuna ekvivalentsussuhe on

mitmepoolne suhe, mis tähendab üksmeele leidmist selles, et tasu on vastuteene tehtud või

tulevikus tehtava teo eest, siis olukorras, kus puuduvad tõendid, et A. F oleks üldse teadlik nn

1-22-6567

vastuteenena osutatava hüve olemasolust, on välistatud ekvivalentsussuhte jaatamise võimalus ja

võimalikkus.

82.Kuna kohus asus eelnevalt seisukohale, et Q OÜle konto avamine ei olnud erinevatel

põhjustel hõlmatud ega seotud X ametialase pädevusega ja seetõttu ei saanud X neid pädevusi

kuritarvitada, siis ei pea kohus vajalikuks analüüsida ekvivalentsussuhet või selle puudumist Q

OÜ konto avamise kontekstis.

83.Eeltoodule tuginedes asub kohus seisukohale, et F ja X käitumisaktide pinnalt ei ole

sedastatavad vastavalt KarS § 4024 ja 1 ning KarS § 4023 lg 1 koosseisutunnused, mistõttu tuleb

nad neile esitatud süüdistuses õigeks mõista.

Jälitustoimingute seaduslikkuse kontroll

84.F kaitsja taotles kohtult jälitustoimingute seaduslikkuse kontrolli. KrMS § 1261 lg 4 sätestab,

et jälitustoiminguga saadud teave on tõend, kui jälitustoimingu loa taotlemisel ja andmisel ning

jälitustoimingu tegemisel on järgitud seaduse nõudeid. Jälitustoiming on lubatud, kui andmete

kogumine muude toimingutega või tõendite kogumine muude menetlustoimingutega ei ole

võimalik, ei ole õigel ajal võimalik või on oluliselt raskendatud või kui see võib kahjustada

kriminaalmenetluse huve. Kohtumenetluses uuritud jälitustoimingu protokolli kohaselt on

protokolli koostamise aluseks Riigiprokuratuuri järgmised taotlused: 06.11.2018 taotlus nr

JT2874/2018, 03.01.2019 taotlus nr JT3026/2019, 04.03.2019 taotlus nr JT3198/2019 ja

06.05.2019 taotlus nr JT3365/2019 ning Harju Maakohtu järgmised määrused: 07.11.2018

määrus nr KM6610/2019, 07.01.2019 määrus nr KM6942/2019, 05.03.2019 määrus nr

7279/2019 ja 06.05.2019 määrus nr 7666/2019.

85.Nii nagu mis tahes muu põhiõigusi piirava toimingu teostamine, eeldab ka jälitustoiminguks

loa taotlemine ja kohtu poolt määrusega loa andmine põhjendatud kuriteokahtluse esinemist.

86.Arutataval juhul nähtub jälitustoimingute tegemise aluseks olevatest prokuratuuri taotlustest

ja jälitustoiminguid lubavatest kohtumäärustest, et jälitustoiminguid teostati KarS § 394 järgi

kvalifitseeritava kuriteokahtluse kontrollimiseks, millele lisandus Xga seoses kuriteokoosseis,

mis kvalifitseeriti KarS § 4023 järgi. KarS § 394 sätestab vastutuse rahapesu eest. Taotluse ja

kohtumääruste teostamise ajal kehtinud RahaPTS § 4 lg 1 sätestas, et rahapesu on kuritegelikust

tegevusest saadud vara või selle asemel saadud vara: 1) muundamine või üleandmine, kui on

teada, et selline vara on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest, eesmärgiga

varjata vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et ta

saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest; 2) omandamine, valdamine või kasutamine,

kui selle saamisel on teada, et see on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest, ja

3) tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise või omandiõiguse

varjamine või varaga seotud muude õiguste varjamine või kui on teada, et selline vara on saadud

kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest. RahaPTS § 4 lg 2 sätestasid, et rahapesu on ka

eelviidatud punktides nimetatud osalemine, seotus nendega, nende toimepanemise katsed ning

nendele kaasaaitamine ja kihutamine või nende soodustamine või nendeks nõuandmine. KarS §

4023 näeb ette vastutuse eraõigusliku isiku huvides majandustegevuses tegutsemiseks pädeva

isiku, samuti vahekohtuniku poolt talle või kolmandale isikule vara või muu soodustuse

küsimise, selle lubamisega nõustumise või vastuvõtmise eest vastutasuna tema pädevuse

kuritarvitamise eest.

87.Kohtupraktikas tunnustatud lähenemisviisi kohaselt, kriminaalmenetluse varases staadiumis,

1-22-6567

mille käigus leiab aset tõendite aktiivne kogumine, kehtib kuriteokahtluse kindlakstegemisel

lihtsustatud tõendamisstandard. Kuriteokahtluse tuvastamine ei võrdsustu isiku(te) süüküsimuse

lahendamisega, mistõttu ei tule tõendite lubatavust ega tõendatust hinnata nii nagu see on nõutav

kohtuliku arutamise raames süüdistatava süüküsimust lahendades. Kuriteokahtluse tuvastamisel

on lubatav tugineda üldinimlikule, kriminalistikalisele ja kriminaalmenetluslikule kogemusele.

Riigikohus on KarS § 394 kuriteokahtluse kindlakstegemisega seoses selgitanud, et KarS § 394

järgne menetlus ei nõua tingimata vahetuid tõendeid toimepandud eelkuriteo kohta. Varjamis-

või moonutamistegevus kui KarS § 394 koosseisutegu järgneb kuritegelikule tegevusele ehk

eelkuriteole. Seejuures on võimalik ja praktikas pigem isegi tavapärane, et kriminaalmenetlust

rahapesuasjas alustatakse esmajoones tõukuvalt sellest, et keegi on teinud tavapäratuid ning ehk

ka suuremahulisi toimingud varaga, eelkuriteo enda kohta aga esialgu konkreetsed andmed

puuduvad (RKKKm 3-1-1-46-16 p-d 8 ja 9).

88.Jälitustoimikust nähtub, et menetluse alustamise ja juba alustatud menetluse jätkamine on

olnud tinginud vajadusest kontrollida Äripanga suhtes tõusetunud KarS § 394 kohast

kuriteokahtlust. Uurimisasutusele oli erinevatest teabeallikatest, sh uurimisasutustes endas

levinud ja teada olnud teave, et Äripank reeglina uurimisasutuste päringute peale pangakontode

andmeid ei väljasta, vaid vastab, et isik kas pole klient või tal puudusid küsitud perioodil

tehingud, laekunud informatsioon, mille kohaselt võib Äripank tegeleda rahapesu mõttes

varjamistegevusega, pesta nii offshore ettevõtete kui kuritegelike ühenduste poolt toime pandud

kuritegudest pärit illegaalsed vahendeid, ent välistatud polnud ka võimalus, et varjati ka

vaenulike riikide eriteenistuste rahalisi vahendeid, eesmärgiga teenida sellest varalist kasu.

Kohus märgib, et kontrollis ja analüüsis taotlustes ja taotlustele järgnenud määrustes

kuriteokahtluse esinemisele viidanud teabeallikaid, teabeallikate poolt avaldatud eriilmelist

informatsiooni ja sai veenduda selles, et taotluste ja määruste koostamise ajal ei ole tuginetud

kontrollimatutele teabeallikatele, vaid teabe aluseks on mh teabeallikad, mille usaldusväärsust ei

ole põhjust kahtluse alla seada. Lisaks, jälitusmenetluse ja - toimingute kulgedes, s.o eelkõige

teostatud jälitustoimingutega leidis tõusetunud kahtlus üha enam kinnitust, et Äripangas

võidakse „liigutada“ süstemaatiliselt klientide ebaselge päritoluga vara: seejuures on nii

taotlustes kui määrustes kirjeldatud ja osutatud konkreetsetele käitumisaktidele/vestlustele.

Analüüsides jälitustoimingute aluseks olevates taotlustes ja kohtumäärustes toodud

kuriteokahtluse põhjendusi, asub kohus seisukohale, et kogutud teave ning põhjendused loa

taotlemisel ja andmisel olid piisavad jaatamaks KarS § 394 kohase kuriteokahtluse olemasolu.

89.Lisaks nähtub, et uurimisasutus oli kogunud ja uurimisasutusele oli laekunud teave, et

ebaselge päritoluga raha liigub mh läbi selliste offshore äriühingute, millede puhul oli kontode

avamisega seotud X, kes oli selle eest saanud tasu, s.o suurtes summades teenustasu ehk

altkäemaksu. Neil põhjustel loeti nii taotlustes kui ja taotlustele järgnenud määrustes

põhjendatuks ka see, et X suhtes oli tõusetunud KarS § 4023 lg 1 kohane kuriteokahtlus.

Järgnevates taotlustes ja taotlustele järgnenud määrustes on kuriteokahtluste esinemise jätkuvust

ja põhjendatust kontrollitud eelkõige, kuid mitte ainult, jälitustoimingutega kogutud teabe

pinnalt. Nii tuvastati, et Äripanga poole pöörduvad ettevõtjad, kellele teised

krediidiasutused/pangad kliendisuhte loomisest keelduvad, kontosid ei ava või on kliendisuhe

konto sulgemise näol lõpetatud. Samuti on konkreetsele kogutud teabele tuginedes välja toodud,

et X kaudu, kelle ülesanne pangas on rahapesu – ja terrorismi rahastamise tõkestamine, on

võimalik konto avada offshore ettevõttele või isikule, kellele tavaprotseduure järgides võib konto

avamisel esindaja probleeme. Selleks peab X panga töötajale ütlema, et konkreetses küsimuses

talle helistataks. kirjeldatakse nii taotlustes kui määrustes viidetega konkreetsetele kõnedele, et X

kõnedest saab järeldada, et temaga kontakteerutaks, et ta vahendaks või korraldaks sujuvama

konto avamise mingile isikule või ettevõttele. X suhtes tõusetunud kahtlust on süvendanud ka

asjaolu, et X on kohtunud klientidega silmast-silma, mistõttu ei saa välistada nende kohtumiste

1-22-6567

käigus altkäemaksusummade üleandmist, tagamaks pangas kliendile sobivate/vajalike toimingute

läbiviimist. Samuti on nii taotlustes kui määrustes KarS § 4023 kohase kurikahtluse kontekstis

toodud välja jälitustoimingutega kogutud (ja hiljem kohtumenetluses uuritud ja avaldatud) teave,

mis viitavad osutavad Xle, kui isikule, kellega suheldakse ebaselge päritoluga rahade ja kontode

avamise teemadel ning detailselt leiab ära toomist ka see, millal X F laenuraha küsis, kuidas ja

kelle vahel leidis aset laenuraha üleandmine ning kuidas ja millise sisuga kommunikatsioon

toimus C kontoraha teemadel. Seega on eksisteerinud küllaldane alus tõdemaks ka KarS § 4023

kohase kurikahtluse olemasolu.

90.Kohus meenutab, et kohtupraktika kohaselt tuleb kuriteokahtluse põhjendatust eitada eeskätt

siis, kui kahtluse aluseks olevaid asjaolusid kinnitavad tõendid puuduvad üldse või on ilmselgelt

ebapiisavad või ebausaldusväärsed või kui kuriteokahtluse aluseks olevad väidetavad asjaolud

ilmselgelt ei vasta kuriteokoosseisu tunnustele (vt nt RKKKm 3-1-1-110-15 p 21). Arutataval

juhul ei võimalda jälitustoimingute aluseks olevate taotluste ja kohtumääruste põhjendused

kõneleda tõendite täielikust puudumisest, nende ilmselgest ebapiisavusest või

ebausaldusväärsustest või ka selles, et kuriteokahtluse aluseks olevad väidetavad asjaolud

ilmselgelt ei vastanud kuriteokoosseisu tunnustusele. Seega on asjakohane ja põhjendatud

rääkida KarS § 394 ja § 4023 kohase kurikahtluse eksisteerimisest.

91.KarS § 394 ja § 4023 on loetletud KrMS § 1262 lg-s 2. Sellest järeldub, et tegemist on

kuriteokoosseisudega, millede puhul on seadusandja pidanud põhjendatuks ja lubatavaks

jälitustoimingute tegemist. Samuti oli X isikuks, kelle puhul oli põhjendatud alus arvata, et ta

pani või paneb toime kuriteo. Seega olid täidetud eeldused X suhtes jälitustoimingute

tegemiseks.

92.Taotluste ja taotlustele järgnenud määruste kohaselt on jälitustoimingute vajadust

põhjendatud kriminaalmenetluses kuriteo kohta teabe kogumise vajadusega (KrMS § 1262 lg 1 p

4), ent nagu öeldud, jälitustoimingutega on lubatav tõendeid koguda vaid juhul, kui andmete

kogumine muude toimingutega või tõendite kogumine muude menetlustoimingutega ei ole

võimalik, ei ole õigel ajal võimalik või kui see võib kahjustada kriminaalmenetluse huve.

93.Analüüsides jälitustoimingute aluseks olevate taotluste ja määruste põhjendusi ultima ratio

printsiibist lähtuvalt, siis nii prokuratuur kui kohus on läbivalt tuginenud Riigikohtu otsuse nr 3-

1-1-14-14 p-s 772 väljendatule, mille kohaselt on asjaoludeks, mis ilmestavad tõendite kogumise

välistatust või oluliselt raskendatust jälitustoiminguid kasutamata, näiteks kuriteo kõrge

organiseeritusaste, konspiratiivsus, variisikute kasutamine, ütluste andmiseks valmis olevate

tunnistajate eelduslik puudumine, asjaolu, et tegemist on nn kannatanuta süüteoga. Kogutud

teabele tuginedes on taotlustes ja määrustes tõdetud, et menetluse esemeks pandavaid tegusid

pannakse toime konspiratiivselt, kus ühelt poolt on kuriteo koosseisuliseks tunnuseks raha

päritolu varjamine, teiselt poolt selle eest teenustasuna altkäemaksu võtmise varjamine.

Rahapesuga seotud isikud ei ole seotud isikud ei ole huvitatud kuritegeliku tegevuse

ilmsikstulekust, kuritegeliku raha päritolu varjamiseks ja selle raha legaliseerimiseks teostatakse

spetsiaalseid rahapesutoiminguid ning seotud isikud ei ole huvitatud kuriteo üksikasjade kohta

ütlusi andma. Nii taotlustes kui määrustes on välja toodud, et pangale tehtavate päringutega on

võimalik teatud piirini tuvastada rahade liikumist, ent see ei anna informatsiooni tegude

üksikasjade ega sisu kohta. Ära toodud on seegi, et altkäemaksu andmise-võtmise kuriteod on

peitkuriteod, mis leiavad aset vastastikusel usaldusel, neid sõlmitakse salaja ning puudub ka

kannatanu, kes riigivõime teavitaks. Lisaks on tõendusteabe kogumise võimalikkust analüüsitud

isikute ütluste andmise kaudu, kuid leitud, et isikute valmisolek tõeste ja ennast potentsiaalselt

süüstavate ütluste andmiseks tuleb hinnata eluliselt mitteusutavaks ja kuna tunnistajaid ei

eksisteeri, siis on tõendusteabe kogumine välistatud ka teiste isikuliste tõendiallikate, s.o

1-22-6567

tunnistajate abil. Prokuratuuri taotlustes ja neile järgnenud jälitustoiminguid lubavates

kohtumäärustes on kõrvutatud riivatavaid õigushüvesid ning leitud, et rikutavate õigushüvede

ulatus ja intensiivsus kaaluvad üle mh X eraelu puutumatusega kaasneva eraelu riive, õigustades

tema suhtes jälitustoimingute läbi viimist.

94.Jälitustoimingute õiguspärasusele hinnangu andmisel tuleb kohtul analüüsida sedagi, kas

mitmetesse kuudesse ulatunud ajavahemik, mille käigus jälitustoiminguid teostati, on

põhjendatud ehk ajalises mõttes proportsionaalne põhiõiguste riive. Nii nagu on leidnud

prokuratuur esitatud taotlustes ja eeluurimiskohtunikud jälitustoiminguid lubavates

kohtumäärustes, leiab ka põhiasja lahendav kohtukoosseis, et jälitustoimingute läbiviimise

pikkus on olnud seotud menetluse esemeks olnud tegude spetsiifilisuse, tehiolude ja nendega

seotud isikute tegevuste, toimingute ning käitumisaktidega. Nagu varem märgitud, on Äripangast

igasugune teabe küsimine ja saamine osutunud mitmel põhjusel keeruliseks. See tähendab

omakorda, et uurimisasutusel on menetluse algstaadiumis tulnud tõusetunud kuriteokahtlusi

uurima asudes kahtlusi kontrollida vaid üksikutele nn infokildudele tuginedes. See tähendab juba

iseenesest, et tervikpildi kokkusaamiseks, sh tõusetunud kahtluste kinnitamiseks või

ümberlükkamiseks on uurimisasutus pidanud püstitama ja kontrollima erinevaid

uurimisversioone, mis puuduliku teabe korral on aeganõudev protsess. Seejuures on ka

jälitustoimingute läbiviimine olnud komplitseeritum, sest pangaga seotud ja läbikäivate isikute

ringi moodustavad mh uurimisasutuste sisemist tööd piisavalt hästi tundvad isikud. Taoline

teadlikkus on vähendanud uurimisasutuse võimalusi asjakohase teabe kogumisel, sh lühema aja

kestel. Lisaks – teabe kogumise tõhusus on alati seotud nende isikute käitumisaktidega, kelle

suhtes jälitustoiminguid teostatakse. Ei ole põhjust arvata, et salajase jälgimise all olev isik

tegutseb igal ajamomendil selliste käitumisaktidega, mis ulatuvad uurimisasutuse huviorbiiti.

Analüüsides menetluse esemeks olnud tegusid, nende spetsiifilisust, puutumuses olevate isikute

ringi, siis saabki objektiivselt järeldada, et jälitustoimingutega kogutud teabe kogumine ja

saamine on osutunud võimalikuks vaid pikema ajaperioodi kestel, mistõttu ei ole põhjust

jälitustoimingute pikka perioodi hinnata ebaproportsionaalseks põhiõiguste riiveks, mis võiks

kaasa tuua järelduse jälitustoimingute õigusvastasuse ning jälitustoimingute protokollide

lubamatuse kohta. Seega ei tuvasta kohus jälitustoimingute õigusvastasust ning menetluses

tõendina esitatud jälitustoimingu protokollid tuleb hinnata lubatavaks tõendiks.

Menetluskulud

95.Kohus teeb X ja F suhtes õigeksmõistva kohtuotsuse. KrMS § 181 lg 1 kohaselt hüvitab

õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik, arvestades KrMS §-s 182 sätestatud

erandeid. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale või esindajale

makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud

seoses kriminaalmenetlusega.

96.X kaitsja A. Pilv esitas 31.08.2023 kohtule taotluse süüdistatava X poolt kantud

õigusabikulude väljamõistmiseks ja 05.09.2023 täiendava menetuskulude nimekirja. Esitatud

LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS arvetega on tõendatud süüdistatava kohustus tasuda valitud

kaitsjale tehtud töö eest. Kuivõrd õigusabikulu arvetel kajastatud õigusabi maht ja õigusabitasu

suurus on leidnud kajastamist kohtule esitatud taotluses, ei ole keeruline asjas kaitsja töömahu

põhjendatusele hinnangu andmine.

Kaitsja on esitanud tasu tekkimise kohta kümme arvet kokku summas 43 128,60 eurot,

sealhulgas käibemaks:



arve nr 20210506 järgi osutati õigusabi perioodil 29.04.2021 kuni 16.02.2022 10 tunni

ulatuses kokku summas 2 040 eurot, sh käibemaks. Toimingud on tehtud kohtueelses

1-22-6567

menetluses ja seotud kliendiga nõupidamisega, menetlejaga suhtlemisega ja kriminaalasja

toimikuga tutvumisega. Analüüsides arve aluseks olevaid spetsifikatsioone ja ajakulu, siis

leiab kohus, et toimingud ja ajakulu on põhjendatud;



arve nr 20220194 kohaselt osutati õigusabi perioodil 18.02.2022 kuni 25.02.2022 19

tunni 53 minuti ulatuses kokku summas 4 056,20 eurot, sh käibemaks. Toimingud on

tehtud kohtueelses menetluses ja seotud kriminaalasja toimikuga tutvumisega, kliendiga

nõupidamisega ja menetluse lõpetamise taotluse koostamisega. Analüüsides arve aluseks

olevaid spetsifikatsioone ja ajakulu, siis leiab kohus, et toimingud ja ajakulu on

põhjendatud;



arve nr 20221164 märgitu järgi on perioodil 16.05.2022 kuni 13.10.2022 õigusabi

osutatud 4 tunni 31 minuti ulatuses kokku summas 975,60 eurot, sh käibemaks.

Toimingud on tehtud kohtueelses menetluses ja seotud jälitustegevuse aluseks olevate

lubade ja määrustega esialgse tutvumisega, kriminaalasja täiendava toimikuga ja

süüdistusakti esmase tutvumisega, kliendiga suhtlemisega. Analüüsides arve aluseks

olevaid spetsifikatsioone ja ajakulu, siis leiab kohus, et toimingud ja ajakulu on

põhjendatud;



arve nr 20221365 järgi osutati õigusabi perioodil 01.12.2022 kuni 13.12.2022 20 tunni 10

minuti ulatuses kokku summas 4 114 eurot, sh käibemaks. Toimingud on tehtud

kohtueelses- ja kohtumenetluses ja seotud kriminaalasja toimiku analüüsiga, kaitseakti

koostamise, 13.12.2022 istungiks ettevalmistamise ja seal osalemisega. Analüüsides arve

aluseks olevaid spetsifikatsioone ja ajakulu, siis leiab kohus, et toimingud ja ajakulu on

põhjendatud. Sh kaitsja poolt esitatud arvel kajastatavad töömahud haakuvad toimikus

sisalduvates kohtuistungi protokollis kajastatud alguse ja lõpuajaga;



arve nr 20230085 kohaselt osutati õigusabi perioodil 16.01.2023 kuni 27.01.2023 18

tunni 17 minuti ulatuses kokku summas 4 168,60 eurot, sh käibemaks. Toimingud on

tehtud kohtumenetluses ja seotud istungitel osalemise ja nendeks ettevalmistuse mh

tunnistajate ristküsitluseks ettevalmistusega. Sh kaitsja poolt esitatud arvel kajastatavad

töömahud haakuvad toimikus sisalduvates kohtuistungite protokollides kajastatud alguse

ja lõpuaegadega;



arve nr 20230365 järgi osutati õigusabi perioodil 23.01.2023 kuni 24.03.2023 14 tunni 30

minuti ulatuses kokku summas 3 306 eurot, sh käibemaks. Toimingud on tehtud

kohtumenetluses ja seotud istungitel osalemise ja nendeks ettevalmistuse, mh tunnistajate

ristküsitluseks ettevalmistusega ning kliendiga nõupidamisega. Sh kaitsja poolt esitatud

arvel kajastatavad töömahud haakuvad toimikus sisalduvates kohtuistungite protokollides

kajastatud alguse ja lõpuaegadega;



arve nr 20230521 märgitu järgi osutati õigusabi perioodil 06.04.2023 kuni 28.04.2023 12

tunni 28 minuti ulatuses kokku summas 2 842,40 eurot, sh käibemaks. Toimingud on

tehtud kohtumenetluses ja seotud täiendavate tõendite komplekteerimisega ja ka F kaitsja

täiendavate tõendite tutvumisega, kohtuistungiks ettevalmistamise ja osalemisega,

ettevalmistusega seoses kaitsealuse ristküsitlemisega. Sh kaitsja poolt esitatud arvel

kajastatavad töömahud haakuvad toimikus sisalduvates kohtuistungi protokollis

kajastatud alguse ja lõpuajaga;



arve nr 20230663 kohaselt osutati õigusabi perioodil 28.04.2023 kuni 26.05.2023 14

tunni 53 minuti ulatuses kokku summas 3 393,40 eurot, sh käibemaks. Toimingud on

tehtud kohtumenetluses ja seotud kaitsealuse ristküsitlemisega kohtuistungil, kliendiga

nõupidamise ja toimiku materjalide täiendava ülevaatamise, prokuröri poolt esitatud

täiendava materjaliga tutvumise ja kohtuistungitel osalemisega. Sh kaitsja poolt esitatud

arvel kajastatavad töömahud haakuvad toimikus sisalduvates kohtuistungite protokollides

kajastatud alguse ja lõpuaegadega;



arve nr 20231027 järgi osutati õigusabi perioodil 03.08.2023 kuni 31.08.2023 77 tunni 58

minuti ulatuses kokku summas 17 776,40 eurot, sh käibemaks. Toimingud on tehtud

1-22-6567

kohtumenetluses ja seotud kohtuvaidluse teeside koostamisega ning kohtuistungil

osalemisega. Sh kaitsja poolt esitatud arvel kajastatavad töömahud haakuvad toimikus

sisalduvates kohtuistungi protokollis kajastatud alguse ja lõpuajaga;



arve nr 20231048 kohaselt osutati õigusabi 05.09.2023 2 tunni ulatuses kokku summas

456 eurot, sh käibemaks. Toimingud on tehtud kohtumenetluses ja seotud kohtuistungil

osalemisega. Kaitsja näidatud kohtuistungi kestvuse aeg ei kattu 05.09.2023 kohtuistungi

protokolli ajavahemikuga. Istungiaja eest on enam küsitud tasu 59 minuti ulatuses.

Menetluskulu ja sellele kulunud aega peab kohus põhjendatuks selleks kulunud ajas osas

vastavalt menetlusdokumendina kohtuistungi protokollides märgitud kohtuistungi

toimumise ajale kulunud ulatuses s.o 1 tund ja 1 minut ning lähtudes kaitsjatasu taotluses

esitatud algandmetest ja kuulub rahuldamisele osaliselt summas 193,17 eurot, millele

lisandub käibemaks s.o kokku 231,80 eurot. Taotluse kohaselt hõlmas õigusabi

osutamine kohtueelses menetluses tehtud toiminguid, kaitseakti koostamist, osalemist

kohtu eelistungil, ettevalmistust kohtuistungiks ja kohtuistungitel osalemist. Kaitsja poolt

esitatud arvetel kajastatavad töömahud haakuvad toimikus sisalduvates kohtuistungi

protokollides kajastatud alguse ja lõpuaegadega. Kaitsja poolt esitatud dokumentide maht

on proportsioonis kulunud ajaga, milline on nähtav esitatud arvetelt.

97. Kaitsja tunnitasu suuruseks on 190 eurot, millele lisandub käibemaksuga. Õigusabi

keskmise tunnihinna kontekstis on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-115-14 (p 4) selgitanud, et

lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajadust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi.

Kohus nõustub kaitsjaga, et keeruliste ja mahukate asjade puhul on kohtute viimase aja praktikas

on loetud puhul põhjendatuks nt 200 ja 205 eurost tunnihinda ilma käibemaksuta (vt nt RKTK

2-16-3785, p 31.4, RKTK 2-21-1824, p 13). Seda toetab Riigikohtu praktika, kus keerukas

väärteoasjas (RKKKo 4-22-3288, p 30), kus peeti põhjendatuks tasuks 170 eurot tunnihinda,

kuid kriminaalmenetlus oma olemuselt on keerukam kui keeruline väärteoasi. Arvestades

eeltoodut on kohus seisukohal, et õigusteenuse osutamise tunnihind 190 eurot, millele lisanud

käibemaks, on mõistliku suurusega tasu. Kohus, tutvunud X kaitsja A. Pilve esitatud taotlustega,

nende juurde lisatud arvetega, asub seega seisukohale, et antud kriminaalasjas osutatud õigusabi

osutamiseks kulunud summa on mõistlik. Seega tuleb KrMS § 181 lg 1 ja § 175 lg 1 p 1 alusel

välja mõista Eesti Vabariigilt X kasuks valitud kaitsjale A. Pilvele makstud tasu 35 753,67 eurot

(1700+ 3380,17+ 813+ 3428,33+ 3473,83+ 2755+ 2368,67+ 2827,83+ 14 813,67+193,17),

millele lisandub käibemaks 7 150,73 eurot, s.o kokku 42 904,40 eurot.

98. Ka F kaitsja E. Muna esitas 05.09.2023 kohtule taotluse F poolt kantud õigusabikulude

väljamõistmiseks. F lepinguline kaitsja E. Muna on kohtule esitanud 05.09.2023 taotluse

õigusabikulude hüvitamiseks seoses F kaitseülesande teostamisega summas 25 087,50 eurot.

Õigusabikulude eest on tasunud süüdistatavale kuuluv ettevõte T OÜ. Õigusabikulu

kriminaalmenetluses tõendavad Advokaadibüroo WALLESS OÜ arved T OÜ-le.

Kaitsja on esitanud tasu tekkimise kohta kümme arvet kokku summas 30 105 eurot, sealhulgas

käibemaks 5 017,50 eurot:



arve nr 2124483 summas 225 eurot, sh käibemaks 37,50 eurot;



arve nr 2224560 summas 945 eurot, sh käibemaks 157,50 eurot;



arve nr 2224068 summas 2 070 eurot, sh käibemaks 345 eurot;



arve nr 2224119 summas 45 eurot, sh käibemaks 7,50 eurot;



arve nr 2224234 summas 1 215 eurot, sh käibemaks 202,50 eurot;



arve nr 2224285 summas 405 eurot, sh käibemaks 67,50 eurot;



arve nr 2224427 summas 765 eurot, sh käibemaks 127,50 eurot;



arve nr 2324514 summas 3780 eurot, sh käibemaks 630 eurot;



arve nr 2324049 summas 5 355 eurot, sh käibemaks 892,50 eurot;



arve nr 2324119 summas 3 213 eurot, sh käibemaks 535,50 eurot;

1-22-6567



arve nr 2324183 summas 2 295 eurot, sh käibemaks 382,50 eurot;



arve nr 2324227 summas 2 856 eurot, sh käibemaks 476 eurot;



arve nr 2324276 summas 612 eurot, sh käibemaks 102 eurot;



arve nr 2324328 summas 6 324 eurot, sh käibemaks 1 054 eurot.

Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kulutas kaitsja F esindamiseks

kohtueelses- ja kohtumenetluses 153,75 tundi, vastavalt 52,50 tundi aastatel 2021-2022 ja

101,25 tundi aastal 2023. Õigusabi osutamine hõlmas kohtueelses menetluses tehtud

toiminguid, kaitseakti koostamist, menetlusosalistega suhtlemist, osalemist kohtu eelistungil,

ettevalmistust kohtuistungiks, kohtuistungitel osalemist ja kohtuvaidlustega seotud toiminguid.

Kaitsja poolt esitatud arvetel kajastatavad töömahud haakuvad toimikus sisalduvates

kohtuistungi protokollides kajastatud alguse ja lõpuaegadega. Kohus leiab, et ülal loetletud

toimingud olid F õiguste kaitsmiseks vajalikud ja nendeks kulunud aeg on täies mahus

põhjendatud. Perioodil 22.11.2021 31.12.2022 oli kaitsja E. Muna tunnitasu 150 eurot (ilma

käibemaksuta) ja alates 01.01.2023 on tunnitasuks olnud 170 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtu

hinnangul on kaitsja töötunni hind arvestades kriminaalasja tehiolusid mõistlik.

Kuigi arvel on õigusabikulud näidatud käibemaksuga, tuleb arvestada, et arved on esitatud T

OÜ-le. Kohus märgib, et kuna süüdistatava menetluskulud on tasunud

käibemaksukohustuslane, tuleb menetluskulud hüvitada ilma käibemaksuta. See on kooskõlas

Riigikohtu seisukohaga, et käibemaksukohustuslane saab nõuda kaitsjatasult arvestatud

käibemaksu hüvitamist üksnes juhul, kui ta kinnitab, et ei saa mingil põhjusel kaitsjatasult

arvestatud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 4. mai 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-35-16, p 17). St olukorras, kus teenuse

eest on tasunud käibemaksukohustuslane, tuleb õigusabikulude koos käibemaksuga hüvitamise

taotlust põhjendada.

Kriminaalmenetluses on menetluskulude (KrMS § 175) hüvitisnõude õigustatud subjektiks

süüdistatav, kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik, kelle huvides menetluskulu kanti.

Seejuures tuleb menetluskulud hüvitada sõltumata sellest, kas menetluskulu kanti nimetatud

isikute enda või mõne muu isiku arvel. Ka viimasel juhul tuleb menetluskulu välja mõista

isikule endale, mitte õigusabiarve tasunud menetlusvälise isiku kasuks. Menetlusvälise isiku

võimalik lepingust või lepinguvälisest võlasuhtest tulenev õigus nõuda süüdistatavalt,

kannatanult, tsiviilkostjalt või kolmandalt isikult tema huvides makstud õigusabitasu hüvitamist

on võimalik maksma panna tsiviilkohtumenetluse korras. Samas ei ole välistatud, et

menetluskulude hüvitamise nõue täidetakse menetluskulude hüvitisnõude õigustatud subjekti

taotluse alusel mõne muu isiku pangakontole (nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. detsembri

2014. a otsus asjas nr 3-1-1-79-14, p 48 ja 20. novembri 2015. a otsus asjas

nr 3-1-1-93-15, p 137). Antud juhul on õigusabikulud F eest tasunud T OÜ. Isiku õigus nõuda

kriminaalmenetluse kulu hüvitamist ei olene aga sellest, kas ta on kandnud

kriminaalmenetluses tekkinud kulud ise või on seda tema eest ja huvides teinud keegi teine.

Seejuures pole ka oluline, isikul lasub tema eest menetluskulu tasunud isiku ees kohustus need

kulud hüvitada või mitte (RKKK 1-19-9061, p 15). Kuna taotlust kanda Eesti Vabariigilt

väljamõistetavad menetluskulud kellegi teise isiku kontole puudub, siis tuleb menetluskulud

välja mõista F kasuks. Eesti Vabariigilt tuleb mõista F kasuks välja 25 087,50 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)