3-22-1215/49 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. jaanuar 2024, Tartu

Haldusasja number

3-22-1215

Haldusasi

Estatec OÜ ja Osaühingu Rohelohe kaebus Eesti

Lennuakadeemia kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja I – Estatec OÜ, seaduslik esindaja Eiko Keeman

Kaebaja II – Osaühing Rohelohe, seaduslik esindaja Eiko

Keeman

Vastustaja – Eesti Lennuakadeemia, volitatud esindaja Martin

Pedosk ja lepinguline esindaja vandeadvokaat Raiko Lipstok

Kolmas isik I – OÜ Flaperon ja kolmas isik II – Hepta Group

Airborne OÜ, lepingulised esindajad vandeadvokaat Andrei

Svištš ja vandeadvokaat Keidi Kõiv

Kaasatud haldusorgan I – Haridus- ja Teadusministeerium,

volitatud esindajad Raina Loom ja Maarja-Liisa Vahi

Kaasatud haldusorgan II – Rahandusministeerium, volitatud

esindajad Heili Jaamu ja Madina Talu

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 2. novembril 2023

RESOLUTSIOON

1. Jätta Estatec OÜ ja Osaühingu Rohelohe kaebus rahuldamata.

2. Mõista Estatec OÜ-lt ja Osaühingult Rohelohe solidaarselt Hepta Group Airborne

OÜ kasuks välja menetluskulud 8000 (kaheksa tuhat) eurot.

3. Jätta ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

4. Tagastada kaebajatele korduvad tõendid – 22. oktoobri 2023. a avalduse lisad nr

17a, 17b, 17c ja 17e (V köide, tl 45-48p ja 49).

Edasikaebamise kord ja selgitused

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 1.märtsil 2024.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

3-22-1215

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Estatec OÜ ja Osaühing Rohelohe (kaebajad) esitasid 1. juunil 2022 Tartu Halduskohtule

kaebuse, milles palusid kohustada Eesti Lennuakadeemiat (edaspidi ka vastustaja või ELA)

määratlema OÜ-le Flaperon ja Hepta Group Airborne OÜ-le antud ebaseadusliku riigiabi

suurus ja ebaseadusliku abi koos intressiga tagasi nõudma kahe kuu jooksul haldusasja

menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumisest. Alternatiivselt palusid kaebajad kohustada

Haridus- ja Teadusministeeriumit (HTM) teenistusliku järelevalve käigus määratlema antud

abi summat ja kohustama Eesti Lennuakadeemiat Flaperon OÜ-le ja Hepta Group Airborne

OÜ-le antud ebaseaduslikku riigiabi koos intressiga tagasi nõudma kahe kuu jooksul

haldusasja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumisest.

Kaebusest koos lisadega ilmneb, et eelnevalt on Estatec OÜ pöördunud Eesti

Lennuakadeemia poole 13. aprilli 2022. a e-kirjaga ja seejärel Estatec OÜ ja Osaühing

Rohelohe 20. aprilli 2022. a e-kirjaga, milles märkisid, et tellitud juriidilise hinnangu

kohaselt on ELA väidetavalt andnud Flaperon OÜ-le ja tema kaudu Hepta Group Airbourne

OÜ-le riigiabi ning tegi ettepaneku riigiabi küsimuses kohtuda.

2. ELA leidis 12. mai 2022. a vastuses nr 1-8/39-2 (dtl 35-37), et 13. aprilli 2022. a ja 20.

aprilli 2022. a e-kirjad tuginevad alusetutel ja tõendamata etteheidetel. ELA märkis vastuses

ka, et kuna Estatec OÜ ja Osaühing Rohelohe pöördumine tugineb muuhulgas Instigo Eesti

OÜ poolt kohtuasjas nr 2-19-10787 esitatud etteheidetele, millega ELA ei nõustu ja mille

osas toimub kohtumenetlus, tuleb pooltel oma õigusi kaitsta kohtumenetluses.

3. Tartu Halduskohus kaasas 2. juuni 2022. a määrusega haldusasja menetlusse arvamuse

andmiseks Rahandusministeeriumi. Ühtlasi andis kohus sama määrusega vastustajatele (Eesti

Lennuakadeemia ning HTM) ja kaasatud haldusorganile tähtaja kaebuse menetlusse võtmise

võimalikkuse (sh kaebeõiguse olemasolu) kohta seisukohtade esitamiseks. Vastavad

seisukohad saabusid kohtusse 2022. a 20. 29. ja 30 juunil.

4. Tartu Halduskohus lõpetas 1. septembri 2022. a määrusega haldusasja menetluse osaliselt,

st. HTM-i kohustamise nõude osas (määruse resolutsiooni p 1). Sama määrusega peatas kohus

haldusasja menetluse kuni lõpplahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2 19-10787 (resolutsiooni p

2). Kohus luges selle määruse resolutsiooni p 1 jõustumisel HTM-i menetlusse kaasatuks

arvamust andva haldusorganina.

5. Tsiviilasjas nr 2-19-10787 lõpplahendi jõustumisel uuendas halduskohus 18. jaanuari 2023.

a määrusega käesoleva haldusasja menetluse. Sama määrusega andis kohus menetlusosalistele

võimaluse avaldada asjas menetluse jätkamise osas oma seisukohad. Muu hulgas, kas asja

menetlusse tuleks kaasata kolmandate isikutena Hepta Group Airbone OÜ ja OÜ Flaperon.

Menetlusosalised esitasid oma vastavad seisukohad ja vastuväited kohtule ajavahemikul 1.

veebruar 2023 kuni 15. veebruar 2023.

6. Kohus võttis 17. veebruari 2023. a määrusega kaebuse Eesti Lennuakadeemia kohustamise

nõude osas menetlusse. Sama määrusega (resolutsiooni p 5) kaasas kohus menetlusse

2(14)

3-22-1215

kolmandate isikutena OÜ Flaperon ja Hepta Group Airborne OÜ (edaspidi ka Flaperon ja

Hepta), kes esitasid kirjalikud seisukohad 17. aprillil 2023 (dtl 1736-1755).

7. Kohus määras 8. augusti 2023. a määrusega asja läbivaatamise kohtuistungil 2. novembril

2023.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

8. Kaebajad väidavad kaebuses koos selle täiendustega kokkuvõtvalt järgmist.

8.1. Kaebajad esitasid avaldused, et ELA analüüsiks võimalikku riigiabi andmist, millest ELA

keeldus 12. mai 2022. a vastusega nr 1-8/39-2.

8.2. ELA andis Flaperon OÜ-le ja Hepta Group Airborne OÜ-le üle tasuta rakendusuuringud

ja tehnoloogia mehitamata lennukilahenduste (GAUI GX-9 platvormil) väljatöötamiseks.

ELA aktsepteeris muu hulgas nimetatud äriühingute poolt rakendusuuringu käigus valminud

füüsiliste tulemite (kere ja selle disain, jalused, juhtelektroonika karp, starter-generaator,

jahutuslahendus jms) enda majandustegevuseks tasuta kasutamist. Eesti Lennuakadeemia

võimaldas nimetatud äriühingutel katsetada avaliku raha eest oma lennukilahenduste

tehnoloogiat.

8.3. Vastustaja on andnud ebaseaduslikku riigiabi, mis kahjustab ka kaebajate õigusi, kuna

kaebajad olid droonidega seotud teenuste pakkujad ja droonilahenduste arendajad sarnaselt

abi saanud OÜ-ga Flaperon ja Hepta Group Airbourne OÜ-ga. Tegutsetakse samal kauba- ja

teenusturul, mistõttu ollakse omavahel konkurendid sh elektriliinide droonipõhise järelevalve

ning selleks kasutatava tarkvaralahenduste osas.

8.4. ELA võib olla riigiabi andjaks konkurentsiseaduse (KonkS) § 42 kontekstis ja peab

riigiabi fakti tuvastamisel KonkS § 42 lg 4 kohaselt ebaseadusliku riigiabi koos intressiga

tagasi nõudma.

8.5. Kaebajad selgitavad enda järeldust tagasinõutava riigiabi andmisest kokkuvõttes

järgmiselt:

- ELA rakendusuuringu juhid andsid ELA meeskonna „tasuta“ kasutusse nende enda

ettevõttele Flaperon OÜ kuuluvad kaks kopter-drooni GAUI GX-9, mille peal teostati

meeskonna läbiviidavad arendustegevused;

- ELA lubas rakendusuuringu meeskonnal teha Flaperon OÜ-le kuuluval seadmel tasustatult

ja ELA vahendeid kasutades töid, mis ei olnud rakendusuuringu osad;

- ELA andis rakendusuuringu tulemuste (sh valminud kopter-drooni tehniliste lahenduste)

kasutamise tasuta üle rakendusuuringu meeskonna juhtide S. Maripuu ja S. Heeringuga seotud

äriühingutele Flaperon OÜ (kus nad olid ja on juhatuse liikmed) ja Hepta Group Airborne

OÜ (kus nad on asutajad ja osanikud);

- Flaperon OÜ ja Hepta Group Airborne OÜ kasutavad seda tehnoloogiat mehitamata

lennukilahenduste väljatöötamiseks, sellega teenuse osutamiseks ja toetuste taotlemiseks

(Euroopa Komsoseagentuuri ärikiirendi toetus, EAS-i starditoetus, jne) ning investoritele

suunatud reklaami tegemiseks. Nad ei ole ELA-le tasunud;

-ELA lõi GAUI tehnoloogiavalikuga huvidekonflikti hanget 177255

täitvate

uurimismeeskonna juhtide ja neile kuuluva ettevõtte Flaperon OÜ vahele;

- ELA on riigihankes nr 177255 sõlmitud käsunduslepingute täitmisel akteerinud üle 50%

mahus töid, mis pole seotud riigihanke nr 175030 hankelepingu täitmisega (tellis töid, mida

polnud vaja);

3(14)

3-22-1215

- Hepta Group Airbourne OÜ on saanud toetusraha ja investeeringuid, kasutades ELA abil

arendatud tehnoloogiat, saades seega konkurentsieelise.

9. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, esitades kokkuvõtvalt järgmised seisukohad.

9.1. Kaebajatel puudub ilmselgelt kaebeõigus, sest riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg-st 1

tulenev eeldus kohustamiskaebuse esitamiseks on täitmata. Kaebajate 13. aprilli 2022. a ja 20.

aprilli 2022. a e-kirjade puhul oli tegemist selgitustaotluste ja märgukirjadega ning kaebajad

ei ole esitanud Eesti Lennuakadeemiale taotlust KonkS § 42 lõike 4 ega ühegi muu õigusnormi

rakendamiseks. Seega puudub haldusakt, toiming, viivitus või tegevusetus, mis võiks olla

kaebuse aluseks.

9.2. Kaebajatel puudub kaebeõigus, kuna kaebajad ei ole kolmandate isikute konkurendid, ning

neil puudub halduskohtu kaitset õigustav põhjendatud huvi. Kaebaja I ei ole rakendusuuringut

finantseerinud ning äriplaanis osalemine ei oma mingit tähtsust. Kaebajatel endil puudub

mistahes õiguskaitset vääriv huvi kaebuse menetlemiseks, vaid nad soovivad halduskohtus

uuesti läbi vaielda tsiviilasjas nr 2-19-10787 jõustunud kohtuotsustega lahendatud vaidlust.

9.3. Kaebusest ja selle täiendustest jääb ebaselgeks, mida kaebajad riigiabina käsitavad.

Vastustaja pole kolmandatele isikutele mistahes abi, sh riigiabina käsitatavat abi andnud.

Vastustaja pole andnud üle ei rakendusuuringu tulemusi ega ka mingeid rakendusuuringu

väliseid tulemusi. ELA ei ole rakendusuuringu uuringugrupil lubanud tasustatult ega ELA

vahendeid kasutades teha töid, mis polnud rakendusuuringu osad. Seega on rakendusuuringu

uuringugrupp neile makstud tasu eest ja ELA vahendeid kasutades viinud läbi üksnes neid

tegevusi, mis on otseselt rakendusuuringuga seotud. Ülesannete täitmine uuringugrupi poolt on

olnud rakendusuuringu eesmärkidega kooskõlas. Tsiviilasjas nr 2-19-10787 tuvastatu kinnitab

kaebuse alusetust. Jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et ELA andis Instigo Eesti OÜ-le üle

kõik rakendusuuringu käigus loodu.

9.4. ELA pole kolmandatele isikutele andnud mehitamata lennuvahendite tehnoloogiat, pole

Heptale tasunud raha ega maksnud Flaperonile rakendusuuringu teostamiseks vajaliku know-

how eest. Vastustaja on ostnud Flaperonilt kui mehitamata õhusõidukite platvormide

maaletoojalt hinnakirja alusel mehitamata õhusõidukite platvorme, mille abil testiti ja kontrolliti

rakendusuuringu käigus loodud tulemusi ja mida sooviti kasutada ka Instigole rakendusuuringu

käigus loodud tulemuste demonstreerimiseks. Kaebajad pole suutnud tõendada, mida, millal ja

millisel viisil on kolmandatele isikutele väidetavalt üle antud.

9.6. ELA ei ole andnud valikulist abi, millega oleksid kolmandad isikud saanud majandusliku

eelise.

9.7. Ebaseadusliku riigiabi tagasinõude aegumistähtaeg oleks praegusel juhul ka juba

möödunud. Riigiabi olemasolu tuvastusnõue ja selle tagastamise otsustamise kohustamisnõue

on aegunud, sest kohaldamisele kuuluv 4-aastane aegumistähtaeg oli kaebuse esitamise ajaks

igal juhul möödunud. Kaebajate etteheited puudutavad perioodi enne ELA poolt

Rakendusuuringu aruande Instigole üleandmist 4. jaanuaril 2018. Kaebus esitati aga 1. juunil

2022. Kaebajate poolt käesolevas haldusasjas esitatud informatsioon ja dokumentatsioon on

pärit valdavas osas Instigolt ning tsiviilasjas nr 2-19-10787 jõustunud kohtuotsustes tuvastatud

Instigo teadmine tuleb võrdsustada kaebajate teadmisega.

Alles 1. juulil 2021 jõustusid KonkS muudatused, mille tulemusel näeb KonkS § 42 lg 4

ebaseaduslikule riigiabiandjale kohustuse ebeseaduslik riigiabi tagasi nõuda ka ilma välise

sekkumiseta ning KonkS § 42 lg 8 jõustumisega kehtestatud ebeseadusliku riigiabi

4(14)

3-22-1215

tagasinõudeõiguse 10-aastane aegumistähtaeg kehtib KonkS § 87 lg 9 kohaselt üksnes pärast 1.

juulit 2021 antud riigiabi suhtes.

10. Kolmandad isikud leiavad kokkuvõtvalt järgmist.

10.1. Kaebajatel puudub käesolevas asjas kaebeõigus – puudub kaitstav subjektiivne õigus

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 mõttes.

10.2. Kaebajad ei ole kaebuse esitamise hetke seisuga kolmandate isikute konkurendid, mis

võimaldaks EÜ asutamislepingu art 88 lg-st 3 tulenevalt kaebeõigust. Rahandusministeerium

on oma 12. aprilli 2023. a vastuse punktis 2.1 põhjendatult viidanud, et kaebajate viimaste

aastate majandustegevusest, s.o kaebuse esitamise hetkeks kuni tänase päevani, ei nähtu

mistahes tegevusi drooniarendusega seonduvalt. Kaebajad ei ole kolmandate isikute

konkurendid riigiabi reguleerivate õigusaktide mõttes.

10.3. Kolmandad isikud ei ole ELA-lt riigiabi saanud ning kaebajad ei ole vastavat väidet

riigiabi saamisest sisustada ega tõendada suutnud. Riigiabi saamise kriteeriumid ei ole

täidetud: puudub riigi vahenditest või riigile omistatav hüve; ELA ei ole andnud valikulist abi,

mille abil oleks kolmandad isikud saanud majandusliku eelise; rakendusuuringu teostamiseks

eraldatud rahalised vahendid vastavad grupierandile ning tegemist oleks seega lubatava abiga;

10.4. Kohtuvaidluste tulemusel on selgunud järgmised asjaolud. Kaebajal I puudus

Flapeornile kuulunud kopter-tüüpi drooni osas mistahes nõudeõigus (Tartu Maakohtu

08.06.2018. a otsus asjas 2-17-16605). Kaebajate esindaja registreeris Instigo Eesti OÜ

(edaspidi ka Instigo) nimele tööstusdisainilahenduse, milleks vajalikke õigusi ei olnud ei

temal ega Instigol (Harju Maakohtu 26.05.2022 otsus asjas 2-21-2485; Tallinna

Ringkonnakohtu 16.02.2023 lahend asjas 2-21-2485). Kohtuvaidluses tsiviilasjas nr 2-19-

10787 jäi rahuldamata Instigo Eesti OÜ hagi Eesti Lennuakadeemia vastu, milles Instigo

nõudis sisuliselt kogu rakendusuuringu alusel ELA-le välja makstud raha tagastamist (Tartu

Maakohtu 01.11.2021 otsus asjas 2-19-10787; Tartu Ringkonnakohtu 27.06.2022 otsus asjas

2-19-10787).

10.5. Hepta ega Flaperon ei ole oma majandustegevuses kasutanud ega saanud kasutada

rakendusuuringu esemeks olnud tulemeid. Asjaolu, et Flaperoni või Hepta Group Airborne

kopterdrooni kasutati ELA rakendusuuringu raames, ei anna alust järeldada, et ELA on

kolmandatele isikutele andnud riigiabi.

10.6. Lisaks tehingulise nõudeõiguse aegumisele on igal juhul möödunud ka riigiabiõiguslik

tagasinõudeõigus, mis enne 01.07.2021 jõustunud Konkurentsiseaduse redaktsiooni järgi oli 4

aastat. Rakendusuuringu tulemused anti ELA poolt Instigole üle 04.01.2018, mistõttu oli

kaebuse esitamise hetkeks, s.o. 01.06.2022 4-aastane kaebetähtaeg möödunud.

10.7. Kaebusest ja kaebaja ülejäänud tegevusest menetluses ilmneb pahatahtlikkus. Kaebajad

ei osalenud asjakohastel riigihangetel ega ole taotlenud struktuuritoetust või sõlminud ELA-

ga mistahes kujul lepinguid, mille tulemusena, pidanuks väidetava „eelise“ või kaebustes

selgelt kirjeldamata väidetava riigiabi saama hoopiski kaebajad. Kaebaja etteheited riigihanke

tingimustele on hilinenud – võimalus nende kui eelhaldusakti vaidlustamiseks on ammu

möödunud. Kaebajate esindaja ise on olnud hangete tehniliste tingimuste koostamise juures.

11. Rahandusministeerium kaasatud haldusorganina esitab järgmised seisukohad.

5(14)

3-22-1215

11.1. Kohustamiskaebuse rahuldamise eeldused ei ole täidetud. Kaebajad ei saa nõuda

haldusorganilt sooritusi, milleks seadus neile õigust ei anna. Ka kohus ei saa kohustada

haldusorganit toimingut sooritama, kui kehtiv õigus seda ei võimalda.

Kuna kaebajad ei olnud kaebuse esitamise ajal kolmandate isikute konkurentideks, puudub

neil käesolevas kohtuasjas kaebeõigus konkurentsisuhte alusel. Kaebajad ei ole kaebuse

esitamisele eelnenud kahel aastal tegelenud drooniarendusega elektriliinide järelevalveks ega

muud laadi drooniarendusega ning ei tee seda jätkuvalt käesoleva ajani. Estatec OÜ viimase

kahe (01.03.2020 kuni 01.04.2021 ning 01.04.21 kuni 31.12.2021) majandusaasta aruande

järgi tegeleb ettevõte uue ärivaldkonna arendamisega. Valdkonna sisu ei ole täpsustatud, kuid

arvestades osaühingu endist tegevusala – drooniarendust–, peab uus valdkond olema sellest

erinev. OÜ Rohelohe ei ole äriregistri andmetel 2021. aasta majandusaasta aruannet esitanud.

2020. aastal tegeles kaebaja II ärinõustamise ning telekommunikatsiooniseadmete

jaemüügiga. Kõige hilisem dokument, mis näitab OÜ Rohelohe puutumust drooniarendusega,

on ISO 9001 juhtimissüsteemi sertifikaat kehtivusajaga 21.03.2017 kuni 21.03.2020.

Euroopa Liidu Kohtu praktika kohaselt on kaebeõigust omav isik: a) abi saaja otsene

konkurent b) kaudne konkurent, kes õiguslikult tõendab piisavalt, et abi võib konkreetselt

mõjutada tema seisundit.

11.2. Kaebajad ei ole esitanud tõendeid, kuidas väidetav abi konkreetselt mõjutas nende

seisundit. Kaebajate väited samal kauba- ja teenuseturul tegutsemise kohta on paljasõnalised.

Riigihanke aruande kohaselt laekus 16 pakkumust. Seega on tõendatud teenuse ostmine

turuhinnaga. Isegi kui toimus mingite lisatööde tegemine, mis ei olnud loetletud riigihanke

tehnilises kirjelduses, ei tähenda see iseenesest riigiabi reeglite rikkumist. Riigiabi esineks

juhul, kui ettevõte oleks saanud sellega seoses eelise. Kaebusest ei selgu milles seisneb

väidetavate lisatööde tegemisega saadud eelis ning puuduvad tõendid majandusliku eelise

kohta. Kui käsundisaaja tegigi lepingus nõutust rohkem, siis pigem kaotas ta rahaliselt.

11.3. Ebaseadusliku riigiabi tagastamise nõue, isegi kui abi oleks osutatud, on aegunud.

12. Haridus- ja Teadusministeerium kaasatud haldusorganina esitab järgmised seisukohad.

Kaebajatel puudub kaebeõigus, kuna nende subjektiivseid õigusi pole rikutud. Tõendamist on

leidnud, et Instigo Eesti OÜ-l puudub nõudeõigus ELA vastu kahju hüvitamise nõudes ning

seega ei ole võimalik määratleda ELA tegevust riigiabi andmisena (jõustunud kohtulahendid

tsiviilasjas nr 2-19-10787).

Tulenevalt riigiabi andmise definitsioonist vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli

107 lg-le 1 ja konkurentsiseadusele, tsiviilasjas nr 2-19-10787 tehtud otsusest ja kohtute

põhjendustest ei ole tegemist riigiabiga, kuna kinnitust on leidnud, et tegemist on korrektse

hankemenetluse käigus teostatud tööga, mis ei andnud majanduslikku eelist. Seega ei ole

võimalik käsitleda Eesti Lennuakadeemia tegevust riigiabi andmisena.

KOHTU SEISUKOHT

13. Kaebajad on esitanud kohustamisnõude Eesti Lennuakadeemia kohustamiseks määratleda

OÜ-le Flaperon ja Hepta Group Airborne OÜ- le (käesoleva kohtuasja kolmandad isikud)

antud ebaseadusliku riigiabi suurus ja nõuda see koos intressidega osaühingutelt tagasi.

Kaebajad taotlevad kohtuotsuse täitmiseks kahe kuu pikkuse tähtaja määramist (HKMS § 168

lg 1).

6(14)

3-22-1215

Väidetav riigiabi seisneb kaebuse kohaselt kokkuvõtvalt järgnevas: ELA andis kolmandatele

isikutele üle tasuta rakendusuuringud ja tehnoloogia mehitamata lennukilahenduste (GAUI

GX-9 platvormil) väljatöötamiseks; ELA aktsepteeris muu hulgas nimetatud äriühingute

poolt rakendusuuringu käigus valminud füüsiliste tulemite (kere ja selle disain, jalused,

juhtelektroonika karp, starter-generaator, jahutuslahendus jms) enda majandustegevuseks

tasuta kasutamist; ELA võimaldas nimetatud äriühingutel katsetada avaliku raha eest oma

lennukilahenduste tehnoloogiat.

14. Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et kaebajate 13. aprilli 2022. a ja 20. aprilli 2022.

a e-kirjade puhul oli tegemist pelgalt selgitustaotluste ja märgukirjadega ning KonkS § 42 lg 4

või ühegi muu õigusnormi rakendamiseks riigiabi tagasinõudmiseks puudub haldusakt,

toiming, viivitus või tegevusetus, mis võiks olla kaebajate kohustamisnõude aluseks.

ELA vastas 12. mai 2022. a vastusega nr 1-8/39-2 (dtl 35-37) Estatec OÜ 13. aprilli 2022. a e-

kirjale ning Estatec OÜ ja Osaühing Rohelohe 20. aprilli 2022. a e kirjale. ELA vastusest

nähtuvalt märkis Estatec OÜ esimeses e-kirjas, et tema poolt tellitud juriidilise hinnangu

kohaselt on ELA andnud Flaperon OÜ-le ja tema kaudu Hepta Group Airbourne OÜ-le

riigiabi. Kirjas paluti ELA-l võtta seisukoht, kas ta nõustub riigiabi koosseisu esinemisega.

Estatec OÜ leidis kirjas, et ELA võib olla riigiabi andjaks KonkS § 42 kontekstis ja kui

riigiabi fakt tuvastatakse, on tal abi tagasinõudmise kohustus. Kaebajad täiendasid 20. aprilli

2022. a e-kirjas eelnimetatud avaldust.

Kohtu hinnangul sisaldus kaebajate pöördumises ELA poole taotlus ning vastustaja 12. mai

2022. a vastus on mõistetav kaebajate taotluste rahuldamisest keeldumisena. Vastustaja, olles

praeguse vaidluse kontekstis haldusorgani rollis, pidanuks vastustaja kahtluse korral

haldusmenetlusele üldiselt omaseid põhimõtteid ja HMS regulatsiooni (HMS § 15, § 36)

arvestades pöörduja eesmärgi ja tahte välja selgitama

15. Kohus on pidanud põhjendatuks kaebuse asja sisuliseks arutamiseks menetlusse võtta.

kuna kaebajad on Eesti Lennuakadeemiale esitatud e-kirjades viidanud võimalikule riigiabi

andmisele ning selle tagasinõudmise kohustusele ning Eesti Lennuakadeemia on 12. mai

2022. a vastuses nr 1-8/39-2 leidnud, et etteheited on alusetud, samuti arvestades seda, et

menetlusosalised on käesolevas asjas esitanud kohtule põhjalikke ning omavahel

vastanduvaid seisukohti kaebajatel kaebeõiguse olemasolu kohta. Kohus ei nõustunud asja

menetlusse võttes vastustaja seisukohaga, et käesolevas asjas on kaebajate kaebeõiguse

puudumine selge ilma kahtluseta. Nagu ka vastustaja ise on oma 30. juuni 2022. a vastuse p-s

29 märkinud, tuleb õigusliku olukorra keerukuse või ebaselguse korral eelistada kaebuse

menetlusse võtmist. Kui kaebeõiguse puudumine ei ole ilmselge, tuleb kaebeõigust

kontrollida otsuse tegemisel ning kaebeõiguse puudumisel jätta kaebus rahuldamata (vt nt

Riigikohtu 8. juuni 2016. a määrus asjas nr 3-3-1-12-16, p 8 ja seal viidatud kohtupraktika).

HKMS § 121 lg 2 p 1 puhul on tegemist kaebuse tagastamise diskretsioonilise alusega, st et

kohtul ei ole kohustust kaebust sellel alusel kergekäeliselt tagastada. Küll on aga kohtul

võimalik jätta kaebus kaebeõiguse puudumise korral rahuldamata.

16. Haldusasjas on vaidlus võrsunud järgmistest erinevatest riigihangetest ajendatud

sündmustest.

Instigo Eesti OÜ avaldas 23. mail 2016 riigihangete registris hanketeate rakendusuuringu

ostmiseks (riigihange nr 175030). ELA esitas 1. juunil 2016 pakkumuse hageja hanketeatele,

märkides, et rakendusuuringu programm ja ajakava on hinnangulised ning täpsustatakse

lepingu sõlmimisel. Pooled allkirjastasid 21. juulil 2016 hankelepingu rakendusuuringu

teostamiseks mehitamata lennukilahenduste väljatöötamiseks insenerseire jaoks

7(14)

3-22-1215

(rakendusuuring).

Instigo Eesti OÜ (projekti partnerite esindajana), kelle seaduslikuks esindajaks oli sarnaselt

praeguste kaebajatega E. Keemann, tellis viidatud hanke raames 21. juulil 2016 sõlmitud

hankelepingu alusel ELA-lt rakendusuuringu, mille raames loodi tehnoloogia mehitamata

lennukilahenduste väljatöötamiseks insenerseire jaoks. ELA sõlmis sama rakendusuuringu

teenuse tellimiseks riigihankes nr 177255 25.08.2016 käsunduslepingud rakendusuuringu

meeskonna juhtidega (Siim Maripuu ja Siim Heering). ELA sõlmis 16. septembril 2016

Riigihankes nr 177258 mehitamata lennunduse rakendusuuringu õiguste hankelepingu

Flaperon OÜ-ga.

17. Kaebajad on enda järeldust ebaseadusliku riigiabi andmisest selgitanud kokkuvõttes

asjaoludega, mida on kajastatud käesoleva kohtuotsuse p-s 8.5.

18. Menetlusosalised on esmalt erineval arvamusel kaebajate kaebeõiguse olemasolus nn

konkurendikaebuse esitamiseks.

18.1. Kaebajad ei väida, et vastustaja oleks nende subjektiivseid õigusi rikkunud neid ennast

mingist konkreetsest hüvest ilma jättes, vaid kaebajate väitel seisneb ebaseaduslik riigiabi

hüvede andmises kolmandatele isikutele.

Vaidlus kaebeõiguse olemasolu üle taandub eelkõige küsimusele, kas kaebajad on kolmandate

isikute (kellele vastustaja on väidetavalt ebaseaduslikult riigiabi andnud) suhtes

konkureerivad ettevõtjad, kes suudavad piisavalt tõendada, et väidetav abi mõjutas

konkreetselt nende seisundit.

Euroopa Komisjoni teatise riigiabi eeskirjade täitmise tagamise kohta liikmesriikide kohtute

poolt1 (edaspidi: kohtute teatis), millele osundavad ka kaebajad, punkti 24 kohaselt peab

kohus menetluse algatamisel kaitsma põhjendatud huvi omavaid isikuid, mitte iga isikut.

Kaebajad viitavad endal kaebeõiguse olemasolu väites Euroopa Liidu toimimise lepingu

(ELTL) artikli 108 lõikele 3, mis käsitleb tegevust Euroopa Liidu siseturuga kokkusobimatu

abi korral. Euroopa Liidu õigus ja kohtupraktika on tunnustanud küll nn konkurendikaebusi,

kuid seejuures ei pea kohtulikku kaitset saama kõik isikud, vaid üksnes need, kellel on selleks

põhjendatud (kaitstav) huvi. Nõukogu määruses (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse

üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks

(menetlusmäärus) art 1 p h järgi võib „huvitatud pool” olla ka mistahes isik, ettevõtja või

ettevõtjate ühendus, kelle huve võib abi andmine mõjutada, eriti abi saaja ning

konkureerivad ettevõtjad. Euroopa Liidu Kohtu praktika kohaselt on kaebeõigust omav isik

kas abi saaja otsene konkurent või kaudne konkurent, kes õiguslikult piisavalt tõendab, et abi

võib konkreetselt mõjutada tema seisundit (vt nt Üldkohtu otsus kohtuasjas T-777/19

komisjon vs. Capa, p 71-72; Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-83/09 P komisjon vs.

Kronoply ja Kronotex p 64-66; Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-319/07 P, komisjon vs 3F

p 33).

18.2. Kaebajad on arvamusel, et nemad koos praeguse haldusasja kolmandate isikutega on

olnud samal kaubaturul tegutsevad ettevõtjad. Ülal viidatud normide ja kohtupraktika järgi on

otsesteks konkurentideks peetud neid ettevõtteid, kes tegutsevad samas geograafilises

piirkonnas, kelle tarbijad kattuvad otseselt ning kelle tooted/teenused on otseselt võrreldavad.

1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52021XC0730(01)&from=EN

8(14)

3-22-1215

18.3. Rahandusministeerium kaasatud haldusorganina on asjakohaselt välja toonud, et

äriregistris avaldatud majandusaastaaruannete kohaselt tegutsesid kaebajad ning Flaperon OÜ

ja Hepta Group Airborne OÜ erinevatel tegevusaladel. Aruannete kohaselt Estatec OÜ 2016.,

2019. ja 2020. aastal aktiivselt ei tegutsenud ning tema tegevusalaks oli masinate rent.

Rohelohe OÜ tegeles perioodil 2016-2020 äri- ning juhtimisnõustamisega. Aruannete järgi ei

kattu võrreldavate ettevõtete tegevus EMTAK koodide ega tegevuse kirjelduse osas (vt ka

ülevaade ettevõtjate tegevusalade kohta; kaasatud haldusorgani 29. juuni 2022. a vastuse

lisa ; dtl 539-540).

18.4. Kaebajate esindaja selgitas kohtuistungil (01:54:36), et Rohelohe OÜ ei tegelenudki

drooniarendusega, kuid seda tegi Estatec OÜ.

Kaebajate esindaja on kohtuistungil selgitanud, et tema ise lennundusvaldkonda ei tunne, vaid

tal on projektijuhtimise kompetents (istungil alates 00:27:4)). Samuti on kaebajate esindaja

selgitanud järgmist: tema ettevõtted tellisid droonivaldkonna arendusi, Flaperoni juhatuse

liikmed Maripuu ja Heering on töötanud tema ettevõtete heaks arendustööde tegemisel;

kaebajate esindaja saab tugineda töötajate kompetentsile – S. Maripuu oli aastatel 2013-2015

Rohelohe töötaja, tegeles drooni arendamisega; viimane drooniarendus oli 2018 (Ettevõtluse

Arendamise Sihtasutuse 2015. a rahuldatud projekt; II kd, tl 97-99), (istungil alates 00:38:20).

Vaidlust ei ole selles, et rakendusuuring algas juunis 2016 ja selle tulemused anti üle jaanuaris

2018. Seega saab nõustuda vastustajaga, et kolmanda isiku esindaja (S. Maripuu) töötamine

Rohelohe OÜ-s 2015. a ei toeta kaebaja lähenemist, et tegutseti samal kaubaturul. Samuti ei

ole tõendamist leidnud samal kaubaturul tegutsemine Estatec OÜ ja Flaperoni võrdluses –

ilmneb, et kaebaja II tehing osta Flaperonilt 2017. a droon, ei jõudnud lõpuni (kaebaja ei

tasunud ostu eest) (istungil alates 00:54:16). Kaebajate esindaja selgitustest kohtuistungil

järeldub täiendavalt, et kaebajate tegevus vaidlusalusel ajavahemikul ei seondunud

drooniarendusega.

18.5. Eelnevat arvesse võttes ei ole kaebajad kohtu hinnangul kolmandate isikute otsesed ega

ka kaudsed konkurendid. Kaebajad ei ole enda vastavat väidet ka suutnud tõendada (HKMS §

59 lg 1 ls 1). Samuti ei ole kaebajad suutnud ära näidata ega tõendada ka seda, kuidas on

kolmandate isikute tegevus või nende suhted mõjutanud kaebajate majandustegevust.

Kaebajate esindaja möönis kohtuistungil, et kui kolmandad isikud tegelesid drooniarendusega,

on kaebajad tegelenud andmekorjega (istungil 00:46:28, 00:48:50). Konkurentsisituatsioonile

ei viita pelgalt valmisolek konkureerida toetusele või pakkumust teha ega võime

läbirääkimisteks (kaebaja väited kohtuistungil alates 00:10:47).

19. Kuna kohtumenetluses ei ole kinnitust leidnud kaebajate kaebeõigus ei nende

subjektiivsete õiguste rikkumise ega ka nn konkurendikaebuse esitamiseks, ei ole juba seetõttu

alust kaebuse rahuldamiseks. Järeldust kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumise

puudumisest kinnitab ka seisukoht, et kolmandatele isikutele ei ole osutatud riigiabi, mille

tagastamist oleks kaebajatel alust selle ebaseaduslikkuse tõttu nõuda. RVastS § 6 lg 1 järgi

võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on

kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohtu

hinnangul selline kohustus vastustajal praegusel juhul puudus.

20. Kaebaja on erineval ajal esitatud menetlusdokumentides olnud ebajärjekindel selles, mida

pidada praeguse vaidluse kontekstis riigiabiks, kuid kohtu hinnangul saab teha kokkuvõtte, et

kaebaja arvates on etteheidetavad vastustaja järgmised tegevused: 1) vastustaja on andnud

uuringutulemusena saadu Flaperonile, kes on uuringutulemust kasutanud enda kopteril oma

9(14)

3-22-1215

ettevõtluses; 2) üle on antud ka uuringuvälised tulemused; vastu on võetud töid, mida pole

tellitutud ning 3) vastuvõetu ei vastanud hankelepingule.

21. Menetlusosalised (sh kaebajad ise) on osundanud riigiabi määratlemisel asjakohastele nn

Altmarki kriteeriumitele, mille kohaselt peavad olema kumulatiivselt täidetud järgmised

eeldused: abi saaja on ettevõtja ehk tegeleb majandustegevusega; saadud abi on riiklikku

päritolu; abi saaja saab eelise; meede on valikulikune; selle andmisel eksisteerib vähemalt oht

konkurentsi moonutamiseks ning mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele (Euroopa Kohtu

kohtuasi nr C-280/00).

Vastustaja ja kolmandad isikud on arvamusel, et vastustaja ei ole kolmandatele isikutele

andnud üle ei rakendusuuringu tulemusi või rakendusuuringu väliseid tulemusi ega

võimaldanud muid hüvesid. Ka kaasatud haldusorganid leiavad, et tagasinõutavat riigiabi pole

antud. Kaebaja ei ole oma väidetega ega esitatud tõenditega neid seisukohti kohtu hinnangul

kummutanud.

Analüüsimata kõiki eeltoodud kriteeriume üksikult on kohus veendunud, et käesoleval juhul

pole tõendatud, et kolmandad isikud oleksid saanud riiklikku päritolu vahendeid, millega nad

saanuks kaebajatega võrreldes mingi eelise majandustegevuses.

22. Tsiviilasjas nr 2-19-10787 toimunud kohtuvaidluse (mis tingis ka käesolevas haldusasjas

menetluse peatamise) tulemusena on selgunud, et kõnealune uuring vastas rakendusuuringu

nõutavale tasemele nagu see oli hankelepingus nõutud (vt Tartu Maakohtu otsuse p 6.2.1.2, lk

33; Tartu Ringkonnakohtu otsuse p 13.2.3).

23. Jõustunud kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-19-10787 on Tartu Maakohus leidnud, et ELA-le

ei saa ette heita mingi füüsilise lahenduse üleandmata jätmist, sest hankelepingu esemeks ei

olnud tootearendus. Hankelepingu esemeks oli rakendusuuringu teostamine, mistõttu pidi

ELA tellijale üle andma uuringu käigu ja tulemuste aruande (viidatud otsuse p 6.2.1.3). Asja

materjalidest selgub ning kolmandad isikud on ka halduskohtu istungil põhjalikult selgitanud

(istungil alates 03:03:54, dtl 2202), et rakendusuuring oli suunatud andmeanalüüsile.

Rakendusuuringu raames loodi spetsiaalne tarkvara, mis oli konkreetse mootori

juhtimissüsteemi-põhine, ning andis võimaluse jälgida konkreetse seadistuse erinevaid

parameetreid. Tsiviilasja nr 2-19-10787 lõppjärelduste kohaselt pole hankelepingu pooleks

olnud Osaühing Instigo Eestika suutnud tõendada, et mingid uurimistulemused või lahendused

jäid ELA-le üle andmata (ringkonnakohtu viidatud otsuse p 13.2.4).

24. Vastustaja väitel ei ole talle teada, et Flaperon oleks teinud samaaegselt paralleelset

uuringut ning ei käesoleva vaidluse käigus esitatud tõenditest ega kohtu poolt tsiviilasjas nr 2-

19-10787 tuvastatust ei saa järeldada, et kõnealuse rakendusuuringu käigus loodud

intellektuaalset omandit oleks uuringuväliselt kasutatud või üle antud. Vaidlust pole selles, et

rakendusuuringu meeskonnas osalenud kolmandate isikute esindajad jätkasid pärast uuringu

lõppemist sarnastes valdkondades, kuid millegagi pole tõendatud, et nende majandustegevus

tugines edaspidi kõnealuse rakendusuuringu käigus omandatul. Mõistagi, ei saa eitada, et

rakendusuuringu käigus omandasid sellega seotud spetsialistid uut valdkondlikku teadmist ja

kogemust, kuid seda ei ole võimalik käsitada kaitstava intellektuaalse omandina, mida olnuks

võimalik saada riigiabi vormis.

Kohus peab vajalikuks märkida seoses kaebajate väidetega mittevajalikest tegevustest

rakendusuuringu käigus, et asja materjalidest tervikuna nähtuvalt on Instigo hanke tellijana,

kelle esindajaks oli samuti E. Keeman nagu ka praeguse haldusasja kaebajate puhul, tehingud

10(14)

3-22-1215

(ostud, kaastöötajate värbamine) ise heaks kiitnud ning varasemalt tal ELA-le etteheiteid ei

olnud (vt ka vastustaja esindaja ütlused kohtuistungil alates 02:37:20, dtl 2201).

25. Kaebajate väited seoses hanketingimustega või hankemenetlusega, ei saa praeguses

vaidluses olla enam asjakohased, sest tähtajad hanketingimuste või riigihangete tulemuste

vaidlustamiseks on ammu möödunud. Kohtuasja tõenditest ei ilmne, et kaebajad oleksid

vastavaid vaidlustusi riigihangete seaduses sätestatud korras ja tähtaegadel esitanud ja/või

algatanud muid vastavaid kohtvaidlusi hankemenetluse dokumentide või hankelepingute

täitmisega seoses.

Praeguse vaidluse pooled ei ole eelnimetatud hankelepingute poolteks ning praeguse vaidluse

raames ei lahendata ka küsimust sellest, kas hankeleping täideti nõuetekohaselt. Vastav

sisuline vaidlus hankelepingu kohase täitmise üle kuulub pädevuselt lahendamisele

maakohtus (TsMS §-d 1 ja 9) ning kui puudub tsiviilasjas tehtud kohtulahend, mis vastupidist

tõendaks, lähtub halduskohus eeldusest, et hankeleping täideti nõuetekohaselt.

26. Erinevalt kaebajatest on vastustaja, kolmandad isikud ja kaasatud haldusorganid

seisukohal, et isegi juhul kui on alust järelduseks, et tegemist on ebaseadusliku riigiabiga,

oleks kaebajate nõue vähemalt osaliselt aegunud. Kuigi kaebajatel on õigus, et KonkS § 42 lg-

st 8 tulenevalt on riigiabi andjal õigus ebaseaduslik või väärkasutatud riigiabi tagasi nõuda

kümne aasta jooksul, kohaldub see säte üksnes pärast 1. juulit 2021 antud riigiabi juhtumitele

(KonkS § 87 lg 9).

Menetluses viidatud Euroopa Kohtu otsusest kohtuasjas C-349/17 tuleneb, et riigiabi

tagasinõudmise asjades, milles ei ole Euroopa Komisjon otsust teinud, tuleb lähtuda nii

aegumistähtaegade kui intressi määramisel riigisisestest õigusnormidest. Kaebajate hinnangul

tuleks lähtuda ELA poolt sõlmitud käsunduslepingutest tulenevate nõuete aegumise

regulatsioonist. Riigihangete registri andmetel lõppesid lepingud S. Maripuuga ja S.

Heeringuga vastavalt septembris ja veebruaris 20172. Tsiviilseadustiku üldosa § 146 lg-s 1

sätestatud tehingust tuleneva nõude kolmeaastasest aegumistähtajast ning puuduvad asjaolud,

mis tingiksid TsÜS § 146 lg-st 4 tuleneva 10-aastase aegumistähtaja (pole tuvastatud

vastustaja kohustuste tahtlikku rikkumist). Arvestades kaebajate pöördumist riigiabi

tagasinõudmise küsimuses ELA poole ja seejärel kohtusse 2022. aastal, on eelnimetatud

kolmeaastane tähtaeg ilmselgelt möödunud ja kaebuse rahuldamine oleks iseenesest võimatu

ka nõuete aegumise tõttu.

27. Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et esitatud kohustamiskaebuse rahuldamiseks ei ole

alust ja kaebus tuleb jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUD JA MUUD MENETLUSLIKUD OTSUSTUSED

28. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS

§ 108 lg-st 8 tulenevalt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade

reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku

kulud tema enda kanda.

Vastustaja on esitanud taotluse menetluskulude väljamõistmiseks ja kulude nimekirja 7.

novembril 2023) ning kolmandad isikud 3. novembril ja 6. novembril 2023 (dtl 2147-2168).

Kaebajad esitasid 8. novembril 2023 enda vastuväited menetluskulude väljamõistmise

taotlustele (dtl 2182-2186),

2 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/704828/contracts/1511813

11(14)

3-22-1215

29. Vastustaja taotleb kulude hüvitamist 13 338 euro ulatuses, mis sisaldab käibemaksu.

Menetluskulude nimekirja järgi on õigusabi osutatud 61,75 tunni ulatuses tunnihinnaga 180

eurot, millele lisandub käibemaks (dtl 2170-2179).

29.1. Kaebajad on menetluskulude taotlusele vastuväiteid esitades rõhutanud, et ELA

koosseisu kuulub jurist, kes on osalenud ka kohtumenetluses, ning et vaidlus ei väljunud

haldusorgani põhitegevuse raamidest.

29.2. ELA põhimääruse3 § 4 kohaselt on akadeemia üheks eesmärgiks viia läbi

lennundusalaseid ja lennundust toetavaid rakendusuuringuid ning akadeemia ülesanne on

vastavalt § 5 p-le 4 ka arendada rakendusuuringute läbiviimiseks ning arendustegevuseks

vajalikku infrastruktuuri ja vara. Seega nõustub kohus kaebajaga, et vaidlus ei väljunud

vastustaja põhitegevuse raamest. Vaidluse tinginud asjaolud on tihedalt seotud ELA poolt

läbiviidud rakendusuuringu ning selle tegemiseks ELA poolt sõlmitud lepinguliste suhetega.

Vastustajat on käesoleva kohtuvaidluse alguses esindanudki ELA koosseisuline jurist, kes on

esitanud asjakohaselt ja asjatundlikult dokumente, mille kohta kohtu ainus etteheide seisnes

nende liigses mahukuses. Sama jurist osales ELA teise esindajana ka käesoleva haldusasja

arutamisel kohtuistungil. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et oma põhiülesannete

täitmise raamidesse jääva tegevuse õiguspärasuse kasuks peab haldusorgan suutma kohtus

argumenteerida ilma välise õigusabita, isegi kui sellega seostuvad keerukamad

õigusküsimused (Riigikohtu 15. jaanuari 2024. a otsus asjas nr 3-21-150, p 37 ja seal viidatud

praktika). Kohtu hinnangul on see seisukoht kohaldatav ka praeguses asjas.

29.3. Vastustaja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kaebajatelt jääb seega rahuldamata.

30. Kolmandad isikud taotlevad menetluskulude väljamõistmist kaebajatelt solidaarselt Hepta

Group Airborne OÜ kasuks summas, mis ei sisalda käibemaksu, st 18 226,70 eurot.

Taotlustele lisatud arvetelt ja spetsifikatsioonidelt nähtub, et õigusabi on osutatud kokku

108,46 tunni ulatuses ning õigusabi tunnihinnaks on 175 eurot (millele lisandub käibemaks).

30.1. Käesoleva haldusasja lahendamisse kaasatud OÜ Flaperon ja Hepta Group Airborne OÜ

on kolmandad isikud vastustaja poolel. Kolmandate isikute esindajad selgitavad 3. novembri

2023. a menetlusdokumendis (dtl 2148-2149), et kolmandad isikud kasutasid samu esindajaid

ning Hepta Group Airborne OÜ on kandnud neist mõlema menetluskulusid. Seega on kõik

asjaga seotud arved esitatud Hepta Group Airborne OÜ-le. Kolmandad isikud on esitatud

taotluse ja arvete (dtl 2147-2168) kohaselt kandnud menetluskulusid kokku 18 226,70 euro

ulatuses ning taotlevad kantud menetluskulude väljamõistmist kaebajatelt solidaarselt Hepta

Group Airborne OÜ kasuks summas, mis ei sisalda käibemaksu.

HKMS § 109 lg 11 kohaselt on menetlusosaliste esindaja kulud väljamõistetavad, kui

menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus. Menetluskulude hüvitamist

menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik (HKMS § 109 lg 5).

Kolmandad isikud on kinnitanud, et kõik kulud on kandnud Hepta Group Airbone OÜ.

30.2. Kaebajad on vastuväidetes kolmandate isikute õigusabikulude väljamõistmise taotlusele

märkinud kokkuvõtvalt järgmist:

- õigusabikulud kokku 108,46 tunni ulatuses ei ole põhjendatud ning on üle paisutatud;

- kaebajad ei nõustu ajakuluga erinevatele toimingutele (näited vastuväite p-s 2.5, dtl 2184);

- kolmandate isikute menetluskulud on suuremad kui vastustaja menetluskulud. Samas on

kaebajad menetluse jooksul saanud oma esindamisega iseseisvalt hakkama;

- Hepta Group Airborne OÜ-d esindav vandeadvokaat A. Svištš oli kolmandate isikute

esindaja ka kahes tsiviilasjas, milles tuvastatu kandus edasi käesolevasse haldusasja ning

3 https://www.riigiteataja.ee/akt/107012015004

12(14)

3-22-1215

kattus tsiviilasjade ja käesoleva haldusasja sisu. Lisas 2 nimetatud tegevusi teinud advokaat

Tarmo Peterson ei ole kolmandate isikute lepinguline esindaja (tema kulud ei ole vajalikud

ega põhjendatud);

- vandeadvokaat Keidi Kõivu osalemine istungil ja kahe advokaadi topelt ettevalmistus

kohtuistungil ei olnud vajalik;

- kolmandate isikute 17. aprilli 2023. a seisukohas on käsitletud teemasid, millel puudub seos

käesoleva haldusasjaga;

- põhjendamatuks tuleb lugeda bürookulu; suhtluse ja telefonikõnede ajakulu ei ole

kontrollitav;

menetluskulude põhjendatuse hindamisel tuleb arvesse võtta nii õigusküsimuste keerukust kui

ka faktiliste asjaolude mahukust ning kaebajad paluvad hinnata kõiki toiminguid ja nende

ajakulu ning vähendada kolmandate isikute menetluskulusid kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1.

30.3. Taotlustele lisatud arvetelt ja spetsifikatsioonidelt nähtub, et õigusabi on osutatud kokku

108,46 tunni ulatuses. Valdavalt on teenuse tunnihinnaks märgitud 175 eurot (millele lisandub

käibemaks) ning 6,01 tunni osas on teenus tunnihinnaga 35 eurot ja 0,5 tunni osas

tunnihinnaga 100 eurot. Madalama tunnihinnaga teenuste puhul on ilmne, et tegemist on

abistava iseloomuga ülesannetega, mida kohus peab vajalikuks ja põhjendatuks. Kuigi

kaebaja osundab oma vastuväites asjakohaselt kohtupraktikale, mis ei pea põhjendatuks

bürookulude väljamõistmist (vt ka Riigikohtu 15. detsembri 2022. a otsus asjas nr 3-20-1310,

p 37.2), ei ilmne praeguses asjas esitatud dokumentidest, et kolmandad isikud oleks eraldi

välja toonud üldised bürookulud.

30.4. Kohus nõustub kaebajatega, et Tarmo Peterson osalemine praeguses vaidluses

kolmandate isikute esindajana ei ole tõendatud ning vastavad kulud ei olnud ka kaebajale

ettenähtavad, mistõttu ei pea kohus neid väljamõistetavaks (1,8 tundi tunnihinnaga 205 eurot,

millele lisandub käibemaks, st kokku 442,8 eurot).

30.5. Kohus nõustub osaliselt kaebajatega ka selles, et kahe vandeadvokaadist esindaja

osalemine kohtumenetluses ei ole põhjendatud. Kuigi esindajad on selgitanud omavahelist

tööjaotust, ei pea kohus kahe advokaadi osalemist paralleelselt tervikuna põhjendatuks. Kohus

nõustub osaliselt kaebajatega ka selles, et spetsifikatsioonides nimetatud nõupidamistele ja

klientidega suhtlemisele kulunud aega pole võimalik tõendipõhiselt hinnata. Kuna kohtule

polegi võimalik esitada kahe advokaadi ülesannete täitmise kohta täpsemaid selgitusi, peab

kohus otstarbekaks võtta advokaatide tegevuse põhjendatuse osas hinnanguline seisukoht.

Selle hinnangu puhul saab osaliselt arvesse võtta asjaolu, et käesoleva vaidluse sisu on

võrsunud sarnasest algpõhjusest varasemate tsiviilvaidlustega, kus on osalenud samad

esindajad ning sündmuste faktoloogiaga tutvumine ei saanud olla tervikuna sama ajamahukas

kui nende esmakordsel uurimisel. Samas on siiski tegemist õiguslikult täiesti erinevate

vaidlustega.

30.6. Kolmandate isikute menetluskulude väljamõistmise otsustamisel tuleb arvestada ka

kaebajate endi tegevust praeguses kohtumenetluses – kaebajad on enda algset kaebust

korduvalt täiendanud ja täpsustanud ning lisanud tõendeid ja seisukohti, sh eirates selleks

kohtu antud tähtaegu (20. veebruari ja 13. märtsi 2023. a avaldused). Asjaolu, et kaebajate

seaduslik esindaja on ise kaebajaid esindanud (nagu vastuväidetes rõhutatud) ei tähenda, et

teiste menetlusosaliste kulud poleks põhjendatud, vaid pigem on kaebajate esindaja tegevus

(kaebuse aluste laiendamine) isegi osaliselt tinginud neile täiendavaid kulutusi.

31. Eelnevat arvestades peab kohus põhjendatuks kolmandate isikute menetluskulusid 8000

euro ulatuses, mis tuleb kaebajatelt solidaarselt Hepta Group Airbone OÜ kasuks välja

mõista.

13(14)

3-22-1215

32. Kaebajatele tuleb tagastada korduvalt esitatud tõendid – 22. oktoobri 2023. a avalduse

lisad nr 17a, 17b, 17c ja 17e (V köide, tl 45-48p ja 49), mis sisalduvad juba kohtuasja toimiku

III köites (tl 94-96p ja 98):

allkirjastatud digitaalselt

Sirje Kaljumäe

Kohtunik

Kohtuotsus muudetud 28.08.2025 a Tartu Ringkonnakohtu lahendiga

14(14)