2-23-14816/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus Kohtunik Anna Liiv Kohtujurist Lii Zerel Määruse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2024.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-14816 Tsiviilasi X hagi Y vastu solidaarvõlgnike omavahelisest suhtest tulenevas tagasinõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine; riigilõivu tagastamine; asjas menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Janne-Liisa Ottis

Kostja: Y (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Riho Friedrichs RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja X (isikukood xxxxxxxxxxx) ning kostja Y (isikukood xxxxxxxxxxx) vahel 31.01.2024 sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1. Kostja Y tasub hagejale Xle 9900 eurot 18 võrdse osamaksega, st iga osamakse 550 eurot iga kuu 15. kuupäevaks selliselt, et esimene osamakse tehakse 15.02.2024. Kõik maksed tehakse X arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX selgitusega „2-23-14816“. 1.2. Käesoleva kompromissmääruse resolutsiooni punktis 1.1 sätestatud kohustuse täitmisega viivitamisel on kostjal kohustus tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 1.3. Pooled kinnitavad, et kompromissmääruse resolutsiooni punktis 1.1 sätestatud kohustuse täitmise järgselt ei ole pooltel teineteise vastu tsiviilasjas 2-23-14816 nimetatud asjaoludel mistahes nõudeid. 1.4. Kõik kompromissis nimetamata poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 2. Poolte kompromissis nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda. 3. TsMS § 150 lg 2 punkti 1 alusel tagastada riigilõiv summas 420 eurot hageja taotlusel hageja X arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX. 4. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-23-14816. 5. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus

2-23-14816 2

Jätta kompromissilepingus käsitlemata menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi 2-23-14816, X hagi Y vastu solidaarvõlgnike omavahelisest suhtest tulenevas tagasinõudes.

2. Asjas 31.01.2024 toimunud kohtuistungil sõlmisid pooled kompromissi. Kompromissi kohaselt paluvad pooled kohtul kompromiss kinnitada ja asjas menetlus lõpetada. Tuginedes TsMS § 661 lg-le 4 on pooled kokku leppinud, et loobuvad kompromissi kinnitava ja antud asjas menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õigusest. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel taotleb hagejad hagiavalduse esitamisel tasutud ½ riigilõivust summas 420 eurot tagastamist hageja X arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 2 sätestab, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Tulenevalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

4. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

5. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab TsMS § 430 lgtes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Seega kuulub esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas nr 2-23-14816 lõpetamisele.

6. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,

2-23-14816 3

kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

7. Tuginedes TsMS § 661 lg-le 4 on pooled kokku leppinud, et välistavad käesolevat kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õiguse. Poolte taotlus määruskaebuse esitamise välistamiseks on kooskõlas TsMS § 661 lõikega 4 ja tuleb rahuldada.

8. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

9. Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1).

10. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul jäävad kompromisslepingus nimetamata poolte kohtukulud ja kohtuvälised kulud poolte endi kanda.

11. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti.

12. Hageja taotleb hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust poole tagastamist hageja X arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX. Kohtu hinnangul on hageja taotlus poole riigilõivu tagastamiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu kokku summas 840 eurot. Kooskõlas TsMS § 150 lg 2 p-ga 1 tagastab kohus hagejale pool tsiviilasjas 2-23-14816 tasumisele kuulunud riigilõivust ehk 420 eurot, kuivõrd hagiavalduse esitamisel kuulus tasumisele riigilõiv summas 840 eurot. Kohus tagastab TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel hageja taotlusel hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 420 eurot, X arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX.

13. Lõpetada tsiviilasja 2-23-14816 menetlus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anna Liiv kohtunik