2-23-129127/11 · Viru Maakohus Narva kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKinnitada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital ja M I vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: Kostja M I tasub PlusPlus Capital AS arveldusarvele XXX (Swedbank) viitenumbriga 25248973 kokku 370 eurot (põhivõlgnevus 195,37 eurot, pool riigilõivust 50 eurot, lepingulise esindaja kulud 124,63 eurot) 12 kuu jooksul. Igakuise makse suurus on 30,83 eurot, v.a viimasel kuul, kui makse suurus on 30,87 eurot. Igakuine makse tuleb teha 20. kuupäeval ja esimese makse tähtpäev on 20.02.2024.
Legislator headnote
AI generated2-23-129127/11 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: Menetluskulud TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on menetluskulude jaotuse kokku leppinud. Kohus jätab kompromissis nimetamata muud menetluskulud poolte endi kanda. Kompromissis nimetamata ja pooltele hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja taotles poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. Seega tuleb kohtul tagastada hagejale pool tema tasutud riigilõivust.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
2-23-129127
K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Viru Maakohus Kohtunik Liina Naaber-Kivisoo Määruse tegemise aeg ja koht 31.01.2024, Jõhvi Kohtuasja number 2-23-129127 Kohtuasi Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi M I vastu võlgnevuse nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, kohtuistung 31.01.2024 Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (RK 11919806; asukoht Tartu mnt 83-601, Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Jekaterina Lumiste (e-post: jekaterina.lumiste@plusplus.ee) Kostja: M I (IK XXX; elukoht XXX) RESOLUTSIOON
1. Kinnitada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital ja M I vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
1.1. Kostja M I tasub PlusPlus Capital AS arveldusarvele XXX (Swedbank) viitenumbriga 25248973 kokku 370 eurot (põhivõlgnevus 195,37 eurot, pool riigilõivust 50 eurot, lepingulise esindaja kulud 124,63 eurot) 12 kuu jooksul. Igakuise makse suurus on 30,83 eurot, v.a viimasel kuul, kui makse suurus on 30,87 eurot. Igakuine makse tuleb teha 20. kuupäeval ja esimese makse tähtpäev on 20.02.2024.
1.2. Kui kostja jätab kaks järjestikust makset tasumata, on hagejal õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele ning kostja kohustub tasumata põhinõude summalt tasuma viivist 0,06% päevas kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
2. Lõpetada menetlus Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagis M I vastu võla nõudes seoses kokkuleppe sõlmimisega.
3. Kompromissis nimetamata menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Kompromissis nimetamata ja hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.
4. Tagastada määruse jõustumisel NAP-i kaudu hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust (50 eurot) PlusPlus Capital AS arveldusarvele XXX.
5. Saata kohtumäärus menetlusosalistele teadmiseks.
2-23-129127
Edasikaebamise kord Kohtumäärus ei ole edasikaevatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas Viru Maakohtule 25.09.2023 hagiavalduse, mille kohaselt T AS (TKM Grupp) ja kostja sõlmisid 05.05.2021 Partner Kuukaardi lepingu nr 116578-1, millega TKM Grupp võimaldas kostjale 500 euro väärtuses ostulimiidi kasutamist kaupade ostmiseks TKM Gruppi kuuluvates kauplustes maksepäeva edasi lükates. Kostja kasutas TKM Grupi võimaldatud ostulimiiti perioodil 01.01.2023-31.01.2023 summas 484,26 eurot, millest jäi tagastamata summa 195,37 eurot. Kostja rikkus lepingut ning ei tasunud ostude eest kostjale väljastatud arve nr 456887 alusel tähtajaga 10.02.2023. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevust summas 195,37 eurot, viiviseid kuni hagi esitamiseni summas 28,80 eurot, tulevikus sissenõutavaks muutuvaid viiviseid määraga 0,065% päevas ja sissenõudmiskulusid summas 25 eurot. Pooled sõlmisid 31.01.2024 istungil kokkuleppe.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud asja kirjalike materjalidega, leiab, et menetlusosaliste taotlus kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kuna menetlusosaliste poolt esitatud kompromiss ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega, kinnitab kohus poolte vahelise kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. TsMS § 431 lg 1 kohaselt selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi ning märgib, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega, ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Samuti selgitab kohus pooltele, et kui kostja ei täida kokkuleppega võetud kohustust kokkulepitud viisil, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. Vastavalt TsMS § 661 lg 4 poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetlusosalised leppisid kompromissis kokku määruskaebuse esitamise tähtaja välistamises. Kohus leiab, et edasikaebamise õiguse välistamine ei riku menetlusosaliste õigusi, mistõttu tuleb
2-23-129127
menetlusosaliste taotlus rahuldada.
Menetluskulud TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on menetluskulude jaotuse kokku leppinud. Kohus jätab kompromissis nimetamata muud menetluskulud poolte endi kanda. Kompromissis nimetamata ja pooltele hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja taotles poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. Seega tuleb kohtul tagastada hagejale pool tema tasutud riigilõivust.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo Kohtunik