2-21-143692/37 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Maris Kuurberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2024. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-143692

Kohtuasi

OÜ WINDAIR hagi Tallinn, Paekaare tn 6

korteriühistu vastu võlgnevuse ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24.04.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Tallinn, Paekaare tn 6 korteriühistu apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

188,08 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

(vastustaja):

OÜ

WINDAIR

(registrikood

11228226), lepinguline esindaja vandeadvokaat Maano

Saareväli

Kostja (apellant): Tallinn, Paekaare tn 6 korteriühistu

(registrikood 80160226), lepingulised esindajad Svetlana

Malkova ja Vladimir Makarov

Asja läbivaatamine

19.01.2024 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 24.04.2023 otsuse resolutsioon muutmata, täiendades otsuse

põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.

4. Rahuldada OÜ WINDAIR taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt

ja määrata Tallinn, Paekaare tn 6 korteriühistu poolt OÜ-le WINDAIR

hüvitatavateks menetluskuludeks 810 eurot.

5. Mõista Tallinn, Paekaare tn 6 korteriühistult OÜ WINDAIR kasuks välja

menetluskulude hüvitis 810 eurot. Välja mõistetud menetluskulude hüvitise

summalt tuleb tasuda viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2-21-143692

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. OÜ WINDAIR esitas 03.02.2022 Harju Maakohtule hagi Tallinn, Paekaare tn 6 korteriühistu

vastu, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus summas 179,28 eurot, sh

põhivõlgnevus 110 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 02.02.2022 summas 29,28

eurot, lisanduv viivis alates 03.02.2022 kuni nõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud

määras ja sissenõudmiskulud 40 eurot VÕS § 1131 lg 1 alusel.

2. Hageja on hoonete tehnosüsteemide hoolduse ja remondiga tegelev ettevõtja. 04.06.2018 oli

kostja tellimuse alusel teostatud ventilatsiooni ekspertiis ning akti koostamine hageja poolt,

seoses avariiolukorraga (niisked laigud korteri laes) aadressil Paekaare tee 6-36, Tallinn. Töö

tellimisel oli kostjat teavitatud töö teostamise hinnast ja maksetingimustest. Ligipääs korterisse

oli kooskõlastatud ning tagatud kostja poolt. Hageja teostas ekspertiisi, töö aktsepteeriti ning

hageja esitas tehtud töö eest arve ja akti. Nõue tuleneb esitatud arvest vastavalt tellitud ja

teostatud töödele. Kostja ei ole tänaseni arvet tasunud.

3. Arusaamatu ja vastuoluline on kostja poolt üldventilatsiooni ja korteri sisese ventilatsiooni

mõõtmise eristamine. Hageja hinnangul sõltubki korteri ventilatsioon üldventilatsiooni

seisukorrast. Kui üldventilatsioon toimib, toimib üldjuhul ka korteri ventilatsioon, kuivõrd

korter ventileeritakse otse üldventilatsiooni. Ka ventilatsiooni mõõtmise aktile lisatud

fotomaterjalist nähtub, et õhu omadusi mõõdeti korteri ventilatsiooniavade juures. Korteri

ventilatsiooniavad suubuvad üldteada asjaoluna üldventilatsiooni šahtidesse. Seega mõõdeti

üldventilatsiooni ja korteri ventilatsiooni toimimist ja õhu omadusi kompleksselt.

4. Kostja on sisuliselt omaks võtnud, et on teatud tingimustel valmis maksma hageja arve. Oma

kirjalikes seisukohtades on kostja püüdnud küll eelmärgitut esitada viisil, et töö tellijaks oli

korteri 36 omanik ja kui oleks tuvastatud puudus üldventilatsioonis, oleks kostja maksnud

korteriomaniku eest arve.

5. Hageja on tõendanud kostja poolt hagejalt töö tellimise ning hageja ja kostja vahel

lepingulise suhte olemasolu. Hageja poolt on töö teostatud täies mahus, sh on niiskuskahjustuse

kindlaks tegemiseks tehtud töö seostatav kostja tellimusega.

6. Hageja vaidles vastu kostja aegumise vastuväitele. Hagi on esitatud aegumistähtaja viimasel

päeval.

2-21-143692

Kostja vastuväited

7. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu. Hagi on esitatud vale kostja vastu, kostja ei ole tellinud

teenust hagejalt.

8. 2018. aasta mai lõpus pöördus Paekaare tn 6 korteri 36 omanik X korteriühistu poole murega,

et tal oli köögis laes väike märg laik. Korteriühistu pöördus Ruvenato Grupp OÜ poole palvega

kontrollida korteri nr 36 torusid ja maja katust. Pärast seda, kuna kõik oli korras, teatas

korteriühistu korteri nr 36 omanikule, et torude ja katusega on kõik korras ning tal võib olla

probleem korteris oma ventilatsiooniga. Kuna korteri nr 36 omanik ei teadnud, kuhu

ventilatsioonikontrolli osas pöörduda, küsis ta korteriühistult firmat, kes ventilatsiooni

kontrollib. Kostja andis hageja telefoninumbri. Kuidas hageja ja korteri nr 36 omanik kokku

leppisid, kostja ei tea. 29.06.2018 esitas hageja kostjale arve (mis oli koostatud 06.06.2018).

10.07.2018 vastas kostja hagejale ja palus arve tühistada tulenevalt sellest, et kostja ei tellinud

hagejalt teenust.

9. Pärast seda, kui korteriühistu lekke põhjust ei leidnud, hakkas korteri nr 36 omanik nõudma

maja üldventilatsiooni kontrollimist. Kostja keeldus üldventilatsiooni kontrollimast, kuna maja

üldventilatsioon oli varem kontrollitud ning korteri ventilatsiooni eest vastutab korteriomanik

ise. Kostja juhatuse 15.05.2018 otsusega otsustas juhatus kohustada korteri nr 36 omanikku

kontrollima oma korteris ventilatsiooni ning kui selgub, et korteri ventilatsioon ei tööta

korralikult

üldventilatsiooni

tõttu,

siis

sellisel

juhul

kompenseerib

korteriühistu

korteriomanikule ventilatsiooni kontrolli arve.

10. Hageja nõue on aegunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 ja § 147 alusel,

kuna nõude esitamise viimaseks tähtajaks oli 14.06.2021, nõue esitati aga 30.12.2021, seega

pool aastat hiljem.

Maakohtu otsus ja põhjendused

11. Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 06.06.2018 arvest nr 181341

tuleneva tasumata võlgnevuse summas 179 eurot 28 senti, sh põhivõlgnevus 110 eurot, seisuga

03.02.2022 sissenõutavaks muutnud viivis 29,28 eurot ja sissenõudmiskulud 40 eurot. Samuti

viivise protsendina põhivõlgnevuselt (110 eurolt) alates 04.02.2022 kuni põhinõude täies

ulatuses täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras. Menetluskulud jättis maakohus kostja

kanda ja määras hageja menetluskulud kindlaks ning mõistis kostjalt hageja kasuks

menetluskulude hüvitisena välja 770,85 eurot.

12. Kohus menetles käesolevat tsiviilasja hagihinnast tulenevalt lihtmenetluses. Kohus kasutas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdus kohtuotsuse

põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused,

märkimisega.

13. Hageja poolt kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja teostas ventilatsiooni mõõdistusi

objektil Paekaare 6-36, Tallinn. Hageja poolt esitatud tõenditega, sh kirjavahetustega, võib

lugeda tõendatuks, et leping oli hageja ja kostja vahel siiski sõlmitud (telefoni teel, s.o suulises

vormis). Kostja ei ole tõendanud, et tema ei ole teenust tellinud ning et selle tellis korteriomanik

X. Kostja on ise märkinud, et neil oli korteriomanikuga kokkulepe, et juhul, kui kõik on korras,

siis tasub arve korteriomanik ise. Seega on kostja tunnistanud tellimuse tegemist. Arve tasumise

kohustust ei oleks korteri nr 36 omanikul olnud ainult sellisel juhul, kui 04.06.2018 aktist nr

2-21-143692

147 tulenevalt ei oleks esinenud mitte ühtegi probleemi või kui probleem oleks olnud seotud

otseselt korteri kui eraomandiga, mitte kaasomandiga.

14. Hageja esitas kostjale 06.06.2018 arve nr 181341, mille maksetähtaeg oli 13.06.2018.

Vastavalt TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 3 algaks 06.06.2018 arvest tuleneva nõude

aegumistähtaeg 01.01.2019 ja lõpeks 31.12.2021. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus on kohtule

esitatud 30.12.2021, seega ei ole 06.06.2018 arvest tulenev nõue aegunud.

15. Tõendatud on, et kostja poolt on tasumata 06.06.2018 väljastatud arvest nr 181341 tulenev

võlgnevus summas 110 eurot. Hageja on arvestanud viivist vastavalt seadusele, alates arve

sissenõutavaks muutumisest, s.o 14.06.2018 kuni hagi esitamiseni 03.02.2022 summas 29,28

eurot (s.o 0,021% päevas võlgnevuselt 29,28 eurot 1331 päeva eest). Kuna hageja on esitanud

kostjale viivise nõude, on hagejal seadusest tulenev õigus nõude sissenõudekulu summas 40

eurot.

Apellatsioonkaebus

16. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja maakohtu otsuse tühistada

ja saata asi uueks arutamiseks maakohtule.

17. Menetlusosalisel peab olema võimalus aru saada, kuidas kujunes kohtuniku siseveendumus

ja millistest kaalutlustest lähtuvalt jõudis kohus otsuseni. Kostja hinnangul pole otsuse

tegemisel ülaltoodud põhimõtteid nõuetekohaselt järgitud. Maakohus on rikkunud oluliselt

selgitamiskohustust ning pole viinud eelmenetlust läbi nõuetekohaselt ja kohtupraktikas

üldtunnustatud põhimõtteid järgides. Kohus on jätnud menetlusosalistele selgitamata, millised

asjaolud vajavad kohtu hinnangul täiendavat tõendamist ja mille kohta tuleks taotlusi esitada.

Samuti ei ole kohus juhtinud tähelepanu pooltevahelise õigussuhte võimalikule

kvalifikatsioonile.

18. Kohus on jätnud välja selgitamata menetluses tähtsust omavad asjaolud - esiteks, kohus

pole tuvastanud, et isegi kui kostja tellis ekspertiisi, siis mis tööd hageja oleks pidanud tegema.

Samuti kohus ei küsinud pooltelt, et köökide ventilatsiooni ekspertiisi tellimisel, mis põhjusel

ja kelle korraldusel hageja ka kanalisatsioonitorusid kontrollis.

19. Kohus ei ole täitnud eelmenetluse ülesandeid nõuetekohaselt, sh ei ole kohus üldse järginud

selgitamiskohustust (õigussuhte võimaliku kvalifikatsiooni osas ning pole hinnanud kõiki

tõendeid). Kui kohus oleks täitnud eelmenetluse ülesandeid nõuetekohaselt, sh selgitanud

kostjale, mida ta peab (täiendavalt juba esitatule) tõendama, oleks kostja saanud esitada

täiendavaid vastuväiteid, mis oleks selgelt toonud kaasa ka teistsuguse otsuse.

20. Hageja koostatud aktist on näha, et hageja kontrollis mitte ainult korteri nr 36 ventilatsiooni

seisukorda, vaid ka nimetatud korteri kanalisatsioonitorusid. Antud juhul ei ole arusaadav, miks

tegi hageja töövõtjana endale lisatööd ja soovib lisatöö eest tasu, kui hageja pidi kontrollima

vaid korteri nr 36 ventilatsiooni. Hageja ise väidab, et talle tehti korraldus ventilatsiooni

kontrollimiseks, see tähendab, et tema tegevus oleks pidanud olema piiratud ainult köögi

ventilatsiooni kontrollimisega ja hagejal ei olnud õigust tellimusest kaugemale minna, vastasel

juhul see on lisatöö. Isegi juhul, kui tegelik töö maht või kulud osutuvad suuremaks, ei saa

töövõtja nõuda tellijalt lisatöö eest tasu maksmist. Kohus mõistis kostjalt arve summa välja

üksnes

seetõttu,

et

aktis

oli

märgitud,

et

kanalisatsiooni

ventilatsiooni

ning

2-21-143692

kanalisatsioonipüstiku uurimisel oli tuvastatud, et kanalisatsiooni püstiku vahetamata osa on

amortiseerunud ning lekib.

Vastustaja seisukoht

21. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

22. Õigussuhte kvalifikatsiooni selgitamata jätmine ega ka selle selgitamata jätmine, millised

asjaolud vajavad veel täiendavalt tõendamist, ei ole hageja hinnangul viinud ebaõige lahendini

ega rikkunud kostja menetlusõigusi. Käesolevas lihtmenetluse korras menetletavas asjas ei

olnud vajalik õigussuhte kvalifikatsiooni selgitamine pooltele. Vaidlus tsiviilasjas käis/käib

nimelt selle üle, kas hageja ja kostja vahel oli lepinguline suhe või mitte. Seega olid vaidlevad

menetlusosalised teadlikud, millise õigussuhte üle nad vaidlevad ja maakohtul puudus vajadus

seda pooltele veel üle seletada.

23. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses esile toonud, milline tõend või taotlus jäi kostjal

maakohtu selgitamiskohustuse täitmata jätmise tõttu esitamata. Maakohtu tegevus, mis seisnes

kostja taotluste rahuldamata jätmises, ei ole käsitletav selgitamiskohustuse rikkumisena. Kuigi

maakohus ei ole tõepoolest pooltega spetsiaalselt arutanud seda, kas üks või teine tõend on

piisav või ebapiisav poole poolt soovitud asjaolu tõendamiseks ja milliseid tõendeid peaks pool

soovitud asjaolu tõendamiseks esitama, nähtub kohtuistungi protokollist, samuti poolte endi

poolt esitatud väidete-vastuväidete sisust, et pooled on juba ise küllalt hästi orienteerunud

selles, milliste asjaolude üle käib vaidlus ja milliseid tõendeid tuleks esitada. Pooled on esitanud

nii dokumentaalseid tõendeid kui ka taotlusi tunnistajate üle kuulamiseks.

24. Kostja ei ole põhjendanud ega põhistanud, miks ei tuginenud ta maakohtu menetluses

asjaolule, et hageja on tööd teinud rohkem, kui hagejalt telliti. Kostja on sellekohase väite

esitanud hilinenult ja hageja palub kostja sellekohane väide jätta TsMS § 652 lg 4 kohaselt

tähelepanuta.

25. Juhul, kui ringkonnakohus ei jäta kostja uut väidet tähelepanuta, märgib hageja järgmist.

Menetluses ja ka pooltevahelises suhtluses on läbivalt kasutatud tehtud töö tähistamiseks

määrangut „ventilatsiooni mõõtmine“. Samas tuleb sellist määrangut tõlgendada koosmõjus

tellimuse algpõhjusega – nimelt Paekaare 6 krt 36 siseruumis tekkinud olukorraga, täpsemalt

märja laigu tekkimisega lakke. Just eelmärgitud märg laik laes tõi kaasa korteri nr 36 omaniku

rahulolematuse ja oli ajendiks, miks üleüldse oli vaja hakata korteris ventilatsiooni kontrollima.

Eelmärgitud algpõhjuse üle poolte vahel ilmselt vaidlust ei ole, kuivõrd ventilatsioonikontrolli

teostamise vajaduse algpõhjust on selliselt kirjeldanud nii hageja kui ka kostja. Seega on õige

asuda seisukohale, et töö teostati (ja järelikult ka telliti) põhjusel, et tuvastada korteris nr 36

esineva liigniiskuse põhjus. Kuna mõõdeti üldist ventilatsiooni, eesmärgiga tuvastada lae

niiskumise põhjus, siis ei pidanudki ventilatsiooni mõõtmine olema seotud üksnes

õhušahtidega, vaid võis hõlmata ka muid avasid, sh kanalisatsioonitorustiku šahti.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

26. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, täiendades

kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 21 kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta

rahuldamata.

2-21-143692

27. Maakohus lahendas käesoleva asja lihtmenetluses ja märkis otsuses, et piirdub TsMS § 444

lg 2 alusel kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on

rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Tõendid on maakohus küll märkinud, aga õiguslikku

põhjendust pole maakohus otsuses esitanud. Samuti oleks maakohus pidanud viitama, millistele

tõenditele tuginedes ta hagi rahuldab. Maakohus on tõendid loetlenud, kuid järelduste tegemisel

üksnes üldsõnaliselt märkinud, et hageja poolt esitatud tõenditega, sh kirjavahetustega, võib

lugeda tõendatuks, et leping oli hageja ja kostja vahel sõlmitud. Lisaks peab maakohus

TsMS § 442 lg 8 esimese lause ja TsMS § 444 lg 2 mõtte kohaselt lihtmenetluses tehtavas

otsuses märkima, missuguseid poolte väidetud asjaolusid ta tuvastatuks ei lugenud ning

missuguseid poolte esitatud tõendeid ei arvestanud (RKTKo 04.05.2016, 3-2-1-23-16, p 16).

Ka need kohustused on maakohus jätnud täitmata. Ehkki maakohus on menetlusnorme

rikkunud, ei tähenda see, et maakohtu lõppjäreldus oleks ebaõige. Ringkonnakohtu hinnangul

jõudis maakohus lõpuks siiski õigele järeldusele, et hagi tuleb tervikuna rahuldada ja kostjalt

hageja kasuks hagiavalduses nõutud summad välja mõista. Ringkonnakohus saab maakohtu

eksimused otsuse põhjendamisel käesoleva otsusega kõrvaldada ja esitada puuduolevad

põhjendused, mis sisuliselt tähendab tervikuna uue põhjendava osa koostamist.

28. Hageja esitas kohtule hagi teostatud tööde eest tasu ja viivise saamiseks ning

sissenõudmiskulu hüvitamiseks. Hageja väitel tellis kostja temalt ventilatsiooni mõõdistamise

Paekaare tn 6 asuvas korteris nr 36 ilmnenud niiskuskahjustuse (märg laik köögi lae nurgas)

põhjuse tuvastamiseks. Hageja poolt esile toodud asjaoludel on tegemist töövõtulepinguga VÕS

§ 635 lg 1 mõttes. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja)

valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse

(töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

29. Kostja väitel ei ole maakohus selgitanud tõendamiskoormist ega seda, mis asjaolusid pidi

kostja tõendama ning kui kohus oleks selgitamiskohustust täitnud, oleks kostja saanud esitada

täiendavaid vastuväiteid. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus ei ole pooltele

menetluses midagi selgitanud. Samas ei vaielnud pooled selle üle, et tegemist on

töövõtulepinguga ja sellest tuleneva nõudega (küsimus oli üksnes selles, kes töö tellis ja kes töö

eest maksma peab). Kohtul on üldjuhul selgitamiskohustus olukorras, kus poolte esitatud

asjaolud võimaldavad asja lahendada erinevatel õiguslikel alustel ning poole avaldustest ei ole

selge, millisele alusele ta tugineb. Juhul, kui pooled ei vaidle nõude õigusliku aluse üle ning

sellega nõustub ka kohus, siis ei ole kohtul kohustust selgitada poolele eelmenetluses

tõendamiskoormise jaotust (st TsMS § 230 lg-s 1 nimetatud reeglit) ega seda, kas poole esitatud

tõenditest piisab nõude rahuldamiseks (RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-41-15, p 19). Kuna pooled

ei vaielnud nõude õigusliku aluse üle, ei olnud kohtul kohustust pooltele tõendamiskoormist

selgitada ega ka seda, mis asjaolusid tuleb tõendada. Pealegi said pooled aru, mida tuleb

tõendada. Hageja esitas tõendeid, et kostja tellis hagejalt töö tegemise (e-kirjad + soovis üle

kuulata tunnistaja) ning kostja esitas vastutõendeid, et tema pole tööd tellinud, vaid seda tegi

korteri nr 36 omanik (kirjalikud tõendid + soovis üle kuulata tunnistaja). Samuti on kostja

vastuses hagile ise selgitanud tõendamiskoormist, mis näitab, et kostja sai tõendamiskoormisest

õigesti aru. Maakohtul ei olnud siinkohal täiendavalt vajalik tõendamiskoormist selgitada.

Lisaks märgib ringkonnakohus, et ehkki kostja väidab, et tal jäid mingid täiendavad vastuväited

esitamata, pole kostja neid apellatsioonkaebuses esile toonud.

30. Pooled ei vaidle, et hageja teostas töö (kontrollis ventilatsiooni olukorda) ja koostas akti.

04.06.2018 akti nr 147 kohaselt teostas hageja ventilatsiooniuuringu objektil Paekaare 6-36

Tallinn ja tuvastas, et ventilatsiooni väljatõmme vastab normidele, kuid leidis, et viga on

kanalisatsioonipüstikus (dtl 28-34). Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejalt tellis tööd kostja

või korteri nr 36 omanik. Kuna hageja väitel tellis ta töö kostjalt, pidi hageja oma väidet

2-21-143692

tõendama. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja tõendanud, et kostja tellis hagejalt Paekaare

tn 6 asuvas korteris nr 36 ventilatsiooni uuringu.

31. VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt

selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 67 lg 1 sätestab tehingu mõiste ja selle kohaselt on tehing toiming või omavahel

seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud

tahteavaldus. Igal juhul on lepingu sõlmimise eelduseks vastastikuste tahteavalduste

vahetamine eesmärgiga saavutada kokkulepe olulistes küsimustes. Poolte tahet tuleb

tõlgendada lepingu tõlgendamise reeglite järgi. VÕS § 29 lg 1 järgi tuleb esmalt lähtuda

lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest ja kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks

teha, tuleb lepingut VÕS § 29 lg 4 järgi tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik

isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma (RKTKo 05.06.2019, 2-17-17217, p 15). Seega tuleb

käesolevas asjas kindlaks teha, kas mõlemad pooled on avaldanud tahet lepingu sõlmimiseks

selliselt, et hageja teostab ventilatsiooniuuringu objektil Paekaare 6-36 Tallinn.

Ringkonnakohtu hinnangul saab poolte sellist tahet hageja esitatud tõenditest järeldada.

31.1. 12.02.2019 hagejale saadetud e-kirjas on kostja seaduslik esindaja NB märkinud, et

„Palun edastage arve õigele adressaadile. Töö jäi tegemata ja ühistu ei maksa selle eest, mis

pole tellitud. Tellisime ventilatsiooni mõõdistused.“ (dtl 67) ja teises sama kuupäevaga kirjas

märkis kostja seaduslik esindaja, et „Meil oli vaja lihtsalt kindlaks teha, kas üldventilatsioon

toimib, kas jah või ei, neil oli korteriomanikuga kokkulepe, et kui kõik on korras, siis tasub tema

arve. Tegite lisatööd, mida teilt ei küsitud, seega ei maksa ühistu arvet, mis meile esitati“ (dtl

68). Ringkonnakohtu hinnangul võimaldavad nimetatud kaks e-kirja teha järelduse selle kohta,

et kostja tellis 2018. a juuni alguses hagejalt ventilatsiooni mõõdistused (ventilatsiooni uuringu)

seoses korteris nr 36 ilmnenud niiskuskahjustusega. Kostja seaduslik esindaja viitab nendes

kirjades otseselt sellele, et korteriühistu tellis hagejalt ventilatsiooni mõõdistused. Nendes

kirjades ei ole kostja esindaja märkinud, et töö oleks tellinud hagejalt korteri nr 36 omanik või

et kostja oleks hagejale vastanud korteri nr 36 omaniku eest ja nimel. Kostja ei ole ka

põhjendanud, miks pidanuks ta hagejale selliselt kirjutama olukorras, kus ta hagejalt mingit

tööd tellinud ei ole.

31.2. Ringkonnakohtu hinnangul tõendab kostja tahet hagejaga lepingu sõlmimiseks ka asjaolu,

et hageja saatis akti teostatud töö kohta kõigepealt kostjale. Samuti korteri nr 36 omaniku X

08.06.2018 e-kiri hagejale, milles korteriomanik kirjutab, et tema korteris oli korteriühistu

tellimuse alusel teostatud ventilatsiooni kontroll, kuid ühistu ei võimalda nende tööde kohta

koostatud aktiga tutvumist (dtl 80). Olukorras, kus hagejalt oleks ventilatsiooniuuringu tellinud

korteriomanik, puudunuks hagejal vajadus saata akti korteriühistule, vaid ta oleks selle saatnud

korteriomanikule. Seejuures ei ole kostja tuginenud sellele, et hageja poolt saadeti akt ebaõigele

adressaadile või et kostja oleks hagejale akti tagastanud või saatnud selle edasi

korteriomanikule. Hageja saatis akti kostjale 08.06.2018 (dtl 83) ja korteriomaniku korduvatele

11.06.2018 päringutele vaatamata ei väljastanud kostja akti korteriomanikule (dtl 81-82).

31.3. Kostja väitel ei saanud kostjal hagejaga lepingulist suhet olla, kuna kirjalikku lepingut ei

ole vormistatud ja tööde üleandmise-vastuvõtmise akti samuti mitte. Seejuures viitab kostja

11.11.2011 hageja ja kostja poolt allkirjastatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktile nr 11/11

(dtl 100). Ringkonnakohtu hinnangul ei välista asjaolu, et 2011. aastal vormistati poolte vahel

kirjalikult tööde üleandmine ja vastuvõtmine, 2018. aastal tööde tellimist ja vastuvõtmist kostja

poolt. Teostatud tööde kohta üleandmise-vastuvõtmise akti koostamine on üksnes üks viis,

kuidas lugeda töid vastuvõetuks. Seadus sätestab selleks ka teised võimalused ja VÕS § 638

2-21-143692

kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või

kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija

alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.

Hageja saatis kostjale akti teostatud töö kohta 08.06.2018. Seega on hageja tööd üleandmiseks

kostjale esitanud. Praegusel juhul ei ole võimalik ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et kostja

ei ole tööd vastu võtnud. Sellest tulenevalt ei saaks teha ka järeldust, et poolte vahel puudus

2018. a teostatud töö osas lepinguline suhe.

31.4. Samuti ei saa järeldada, et poolte vahel polnud lepingulist suhet põhjusel, et pooled

kirjalikku lepingut ei vormistanud. Töövõtulepingut on võimalik sõlmida ka suuliselt ja antud

juhul hageja väitel see nii ka toimus. Seejuures saatis hageja 11.02.2019 kostjale meeldetuletuse

selle kohta, et kostja tellis telefoninumbrilt 58308431 hagejalt töö teostamise (dtl 67). Kostja

kinnitas ringkonnakohtu istungil, et tegemist on kostja seadusliku esindaja numbriga (vt

ringkonnakohtu istungi protokoll ajamärk 00:33:08). Arvestades asjaolu, et kostja seaduslik

esindaja

on

vastustes

hagejale

ise

kinnitanud,

et

korteriühistu

tellis

hagejalt

ventilatsioonimõõdistused, saab ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et töö tellimuse esitamine

toimus telefoni teel kostja seadusliku esindaja telefoninumbrilt 58308431.

31.5. Kostja seaduslik esindaja on hagejale saadetud 12.02.2019 e-kirjas muuhulgas märkinud,

et meil (s.o korteriühistul) oli korteriomanikuga kokkulepe, et kui kõik on korras, maksab arve

korteriomanik (dtl 68). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa sellest järeldada, et kokkulepe töö

teostamiseks oleks olnud hageja ja korteriomaniku vahel. Kuna kostja viitas kahes hagejale

saadetud kirjas, et kostja tellis ventilatsiooni mõõdistused, saab ringkonnakohtu hinnangul

eeltoodud kirja osas järeldada, et kostjal võis olla korteriomanikuga kokkulepe üksnes tasu

maksmise osas (teatud tingimustel). See ei välista aga asjaolu, et töö tellijaks oli kostja.

31.6. Samuti ei saa järeldada kostja ja hageja vahel lepingulise suhte puudumist sellest, et kostja

juhatus on 15.05.2018 otsustanud kohustada korteri nr 36 omanikku kontrollima oma

ventilatsiooni ja on korteriomanikule teatanud, et ühistu ei maksa korterite ventilatsiooni

kontrollimise eest (dtl 97). Kostja juhatuse 15.05.2018 koosoleku protokoll puudutab üksnes

kostja üldist seisukohta seoses korterite ventilatsiooni kontrollimisega. Sellest ei saa järeldada,

et konkreetsel juhul ei oleks hagejale kostja poolt tellimust esitatud.

31.7. Kostja tugines poolte vahel lepingulise suhte puudumise tõendamiseks ka kostja

seadusliku esindaja poolt kostja raamatupidajale 10.07.2018 saadetud e-kirjale, milles kostja

seaduslik esindaja palub hageja saadetud arve nr 181341 annulleerida põhjusel, et antud korteris

ei ole ventilatsiooni ekspertiisi läbi viidud ning muid ekspertiise pole korteriühistu tellinud (dtl

58). Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et selle tõendiga saavutaks kostja enda soovitud

tulemuse. See, et kostja seaduslik esindaja leidis mingil hetkel, et korteriühistu ei tasu hagejale

arvet, ei tähenda, et hageja ja kostja vahel poleks olnud lepingulist suhet. Lisaks on selles kirjas

kostja seaduslik esindaja märkinud, et korteris ventilatsiooni uuringut ei teostatud, mis läheb

vastuollu kostja enda positsiooniga, mille kohaselt ta töö tegemist ei vaidlusta ning ei soovinud

maksta hageja arvet põhjusel, et teostatud töö on seotud korteri ventilatsiooniga.

32. Töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt

kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja

seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude

maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda

(RKTKo 03.06.2016, 3-2-1-18-16, p 14). Seega tuleb esmalt selgeks teha, mille eest ja kui suur

tasu kokku lepiti ning mida selle tasu eest tegelikult tehti (vt ka nt RKTKo 28.10.2008, 3-2-1-

80-08, p 17).

2-21-143692

32.1. Kostja on asunud apellatsioonkaebuses seisukohale, et hageja tegi lisatöid, mida hagejalt

ei tellitud. Hageja väitel on tegemist alles ringkonnakohtus esitatud väitega, mistõttu tuleks see

TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta jätta. Ringkonnakohus nõustub hagejaga. Kostja möönis

ringkonnakohtu istungil, et ta sellist väidet maakohtus ei esitanud, kuid tugines sellele, et

maakohus tegi üllatava otsuse seoses hageja poolt kanalisatsioonitoru kontrollimisega.

Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu. Maakohus on otsuse punktis 24 tõstatanud küsimuse selle

kohta, et kas siis probleem kanalisatsioonipüstakus ei olegi arve tasumise aluseks ning on

iseenda küsimusele vastates leidnud, et kuna vastavalt kokkuleppele korteriomanikuga tasub

kõik kulud korteriomanik juhul, kui kõik on korras ja kuna antud juhul esines probleem

kaasomandiga, oli töö eest tasumise kohustus kostjal. Sellele, et korteris nr 36 tekkinud

niiskuskahjustuse põhjuseks oli lekkiv kanalisatsioonitoru ja selle tuvastamine oli hageja töö

hulka kuuluv, on hageja tuginenud maakohtus enda 03.04.2023 menetlusdokumendis. Kostja

ei ole sellele väitele maakohtus vastanud, ehkki omas selleks võimalust, kuna kostja on esitanud

10.04.2023 täiendavad seisukohad. Seega ei saanud maakohus eeltoodud seisukohaga kostjat

kuidagi üllatada ja kostja väide selle kohta, et hageja on teinud kokku leppimata lisatöid, tuleb

jätta TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta.

32.2. Hageja koostas 04.06.2018 kuupäevaga akti nr 147 selle kohta, et ventilatsiooni

mõõdistamisel

on

kindlaks

tehtud

ventilatsiooni

toimimine

normi

piires,

kuid

kanalisatsioonipüstiku uurimisel on selgunud, et selle vahetamata malmist osa on

amortiseerunud ja lekib (dtl 28-34). Hageja selgitas, et tema töö eesmärk oli välja selgitada

korteris nr 36 ilmnenud niiskusekahjustuse põhjus. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu kohtule

esitatud tõenditest, et pooled oleksid kokku leppinud selles, et hageja peab kindlaks tegema

niiskusekahjustuse põhjuse. Poolte kokkulepet on võimalik tuvastada ventilatsiooni

kontrollimise osas. Samas on hageja põhjendanud, et hageja nõuab tasu üksnes ventilatsiooni

kontrollimise eest ja kanalisatsiooni vea kohta sai kostja teadmise boonusena (vt

ringkonnakohtu istungi protokoll ajamärk 00:53:28). Kostja sellele vastuväiteid ei esitanud.

Seega saab ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et hageja poolt esitatud arvel nr 181341

märgitud tasu 110 eurot (koos käibemaksuga) oli tasu ventilatsiooni ekspertiisi ja akti

koostamise eest (nii nagu ka arvel märgitud) (dtl 35) ning see, et hageja tuvastas niiskuse

tekkepõhjuse, kokku lepitud tasu suurust ei mõjutanud. Seega on ringkonnakohtu hinnangul

tuvastatud, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ning mida selle tasu eest tehti.

32.3. Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega. Pooled

ei vaidle, et hageja on kokkulepitud töö (ventilatsiooni mõõdistused) teostanud. Samuti saab

töö lugeda kostja poolt vastuvõetuks. Seega esinevad kõik eeldused selleks, et kostjal tekiks

hagejale töö eest tasumise kohustus. Hageja on kostjale töö eest esitanud arve ja selle

maksetähtaeg (13.06.2018) on möödunud. Hageja tasunõue on eeltoodust tulenevalt

põhjendatud ning sellest tulenevalt on põhjendatud ka hageja viivise nõue ja sissenõudmiskulu

hüvitamise nõue.

33. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kostja tugines sellele, et korteriomanikul oli kohustus

tasuda arve üksnes juhul, kui kontrolli teostamise tulemusel selgub, et kõik on korras (kostja

12.02.2019 e-kiri, dtl 68). Antud juhul tuvastas hageja, et kanalisatsioonipüstikus asuv

kanalisatsioonitoru lekib ja see vajab vahetamist (dtl 28-34). Riigikohus on selgitanud, et

korteriomandite omanike kaasomandis on vähemalt üldjuhul ka kanalisatsiooni- ja

tarbeveesüsteem (RKTKo, 21.10.2015, 3-2-1-107-15 p 13). Korteriomandite kaasomandi osa

eseme valitsemise kohustus tähendab eelkõige korteriomanike ühist ning korteriühistu kaudu

täidetavat kohustust tagada korteriomandite kaasomandi osa eseme korrashoid, remont ja

korteriomanditeks jaotatud ehitise säilitamine ja hoidmine korteriomanike määratud

seisukorras (RKTK 19.03.2021, 2-18-13649, p 17). Seega tuvastas hageja kaasomandis oleva

2-21-143692

eseme puuduse, mille kõrvaldamise kohustus on kõigil korteriomanikel korteriühistu kaudu.

Sellest tulenevalt ei olnud ka kostja enda väidet aluseks võttes ning lähtudes sellest, et tegemist

on kaasomandi eseme korrashoiu kohustusega, kostjal põhjust keelduda hagejale arve

tasumisest.

34. Maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus

kantud menetluskulude jaotust muuta. Kuigi kostja on palunud tühistada maakohtu otsuse

terves ulatuses, ei ole ta menetluskulude kindlaksmääramise kohta sisulisi väiteid esitanud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

35. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

36. Tulenevalt sellest, et maakohus on menetluskulud rahaliselt kindlaks määranud, teeb seda

apellatsioonkaebuse

lahendamisel

ka

ringkonnakohus.

Hageja

esitas

22.01.2024

ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub hüvitada apellatsioonimenetlusega

seoses kantud menetluskulud kokku 855 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja

kohaselt on hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale apellatsioonimenetluses õigusabi 5,7

tunni ulatuses tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuta). Hageja on käibemaksukohuslane.

37. Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud -

tutvumine apellatsioonkaebusega, vastuse koostamine apellatsioonkaebusele, kohtuistungiks

ettevalmistumine, kohtuistungil osalemine ja menetluskulude nimekirja koostamine, on

põhjendatud.

38. Kostja ei nõustu hageja menetluskuludega kohtuistungi aja ja sellega seotud kulu osas.

Vastavalt kohtuistungi protokollile algas 19.01.2024 istung kell 10:09 ja lõppes kell 11:23.

Sellest järeldub kostja hinnangul, et 19.01.2024 kohtuistung kestis 1 tund ja 14 minutit, mis on

pool tundi vähem kui hageja menetluskuludes märgitud. Võttes arvesse hageja esindaja

tunnitasu summas 150 eurot (käibemaksuta) tunnis, siis on poole tunni vahe 75 eurot. Sellest

järeldub kostja arvates, et hageja menetluskulusid tuleb vähendada 75 euro võrra.

Ringkonnakohus nõustub kostjaga ja võtab hageja põhjendatud ajakuluna kohtuistungil

osalemise eest arvesse 1,15 tundi. Ülejäänud hageja menetlustoimingute ajakulu on

ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on

hageja kulutanud apellatsioonkaebusega tutvumisele 0,75 tundi ja sellele vastuse koostamisele

kokku 2,5 tundi. Menetluskulude nimekirja koostamine 0,2 tunni jooksul on samuti

põhjendatud. Seega on kokku hageja lepingulise esindaja ajakulu ringkonnakohtus põhjendatud

5,4 tunni ulatuses.

39. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr 150 eurot (käibemaksuta) on kolleegiumi

hinnangul TsMS § 175 lg 1 mõttes mõistlik ja põhjendatud. Hageja lepingulise esindaja

tasumäär vastab keskmisele sarnase õigusabi eest makstavale tasumäärale.

40. Seega rahuldab ringkonnakohus hageja taotluse menetluskulude hüvitamiseks osaliselt ja

mõistab kostjalt hageja kasuks välja ringkonnakohtus kantud õigusabikulude eest hüvitise

summas 810 eurot (käibemaksuta) (=5,4x150).

41. Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis,

et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle

täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2-21-143692

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Maris Kuurberg