1-22-297/103 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

31. jaanuar 2024, Tartu (kirjalikus menetluses)

Kriminaalasja number

1-22-297

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Mario Truu, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 4. jaanuari 2024. a

määrus Kaido Lundeni vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamata jätmises

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Kaido Lunden (ik 37209212723),

määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 4. jaanuari 2024. a määrus, millega jäeti Kaido Lunden

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

2. Vabastada Kaido Lunden Tartu Maakohtu 21. aprilli 2022. a otsusega kriminaalasjas

nr 1-22-297 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega käesoleva määruse

jõustumisel.

3. Määrata Kaido Lundenile katseaeg ärakandmata karistusaja lõpuni, s.o kuni

27. augustini 2024, ja allutada ta selleks ajaks käitumiskontrollile.

4. Katseajal on Kaido Lunden kohustatud täitma järgmisi KarS § 75 lg-s 1 sätestatud

kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas XXX;

2) ilmuma

kriminaalhooldaja

määratud

ajavahemike

järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks

kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

5. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse saab vaidlustada prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja.

Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai

ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama.

2(4)

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Maakohus karistas 21. aprilli 2022. a otsusega Kaido Lundenit KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3

järgi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 74 alusel jäeti mõistetud vangistus tingimisi 1

aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga täitmisele pööramata. K. Lunden allutati katseajaks

käitumiskontrollile ja teda kohustati järgima käitumiskontrolli ajal KarS § 75 lg-s 1 sätestatud

kontrollnõudeid.

2. Tartu Maakohus pikendas 3. oktoobri 2022. a määrusega K. Lundenile määratud katseaega

3 kuu võrra. Erakorralise ettekande kohaselt rikkus K. Lunden registreerimiskohustust ja lahkus

loata Eesti Vabariigist, kuid oli kriminaalhooldusametnikule sidevahendite teel kättesaadav.

3. Tartu Ringkonnakohus tühistas 15. novembri 2022. a määrusega maakohtu määruse ja pööras

K. Lundenile mõistetud 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistuse täitmisele. K. Lunden asus karistust

kandma 27. veebruaril 2023 ja karistusaeg lõpeb 27. augustil 2024.

4. Tartu Vangla esitas Tartu Maakohtule materjalid K. Lundeni vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur toetavad K. Lundeni vabanemist.

5. Tartu Maakohus jättis 4. jaanuari 2024. a määrusega K. Lundeni vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamata. K. Lundenit on varem kriminaalkorras kahel korral karistatud, millest üks

karistus on kehtiv. Varasem karistus on K. Lundenil tapmise eest ja praegust karistust kannab ta

oma elukaaslase suhtes toime pandud korduva kehalise väärkohtlemise eest. Karistuse kandmisel

on K. Lunden käitunud õiguspäraselt. Alates 15. maist 2023 on ta määratud majandustöödele, kuid

töövõimetuse tõttu ei ole ta töödel osalenud. K. Lunden osales aktiivselt sotsiaalprogrammis „Pere-

ja paarisuhte vägivalla vähendamine“. Vabanemise korral asub K. Lunden elama vanemate juurde,

kes on valmis teda igati toetama. 1. novembri 2023. a seisuga on K. Lundenil võlgnevusi 225 eurot

ja tema vabanemisfondis on 2175 eurot. Tema suhtlusringkonda kuulub kriminaalkorras karistatud

isik, sest ta on varem koos vennaga pannud toime tapmise. K. Lundeni vägivallateod näitavad, et

ta ei lahenda probleeme seaduskuulekalt. K. Lunden ise end vägivaldseks ei pea ja väidetavalt ei

ole endist elukaaslast löönud. See näitab, et K. Lunden ei tunnista õigusvastast käitumist, vähendab

enda süüd ja otsib käitumisele õigustust. Kuivõrd ühe korra on K. Lundeni katseaeg juba

ebaõnnestunud, suhtub kohus kahtlevalt ka uue katseaja läbimisse.

Määruskaebus

6. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse K. Lunden, kes palub määruse tühistada ja

süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. K. Lunden kahetseb kõike ja

mõistab oma teod hukka. Ta tuli pärast karistuse täitmisele pööramise otsustuse jõustumist

esimesel võimalusel Eestisse karistust kandma. 22 aastat tagasi mõisteti ta süüdi kaudse tahtlusega

tapmises, kui tema vend tappis kaks koju sisse tunginud inimest. Vend vabanes karistuse

kandmiselt 2017. aastal ega ole enam ühtegi kuritegu toime pannud. K. Lunden on sügavalt usklik

inimene. Tal on kaks poega, üks tütar ning vanemad, kes teda vabanedes ootavad.

Ringkonnakohtu seisukoht

7. Ringkonnakohtu hinnangul väärivad määruskaebuses esitatud asjaolud tähelepanu ning toovad

kaasa maakohtu määruse tühistamise, määruskaebuse rahuldamise ja K. Lundeni vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamise.

8. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma

juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või

menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse

kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017.

a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).

9. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus teinud KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid vaagides

kaalutlusvea, kuna ei omistanud piisavat kaalu K. Lundeni vabastamise kasuks rääkivatele

3(4)

asjaoludele ning tugines peamiselt vaid tema varasematele kuritegudele, käitumiskontrolli nõuete

rikkumisele ja süü eitamisele. Sellega irdus maakohus kõigi asjaolude kogumis arvestamise

põhimõttest, mis tõi kaasa põhjendamatu otsustuse. Tulenevalt KrMS § 340 lg-st 1 on

ringkonnakohtul võimalik rikkumine kõrvaldada, arvestada kõiki asjaolusid ning teha uus lahend,

millega vabastada K. Lunden vangistusest tingimisi enne tähtaega.

10. Ringkonnakohus on seisukohal, et K. Lundeni puhul esineb mitmeid positiivseid asjaolusid,

mis tingivad tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise. Samuti on võimalik

olemasolevate materjalide põhjal öelda, et uute samalaadsete kuritegude toimepanemise oht on

madal ning edasi on võimalik K. Lundenit mõjutada läbi kriminaalhoolduse. Seetõttu on maakohus

jätnud ebaõigesti K. Lundeni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

11. K. Lundenil puuduvad distsiplinaarkaristused, mis näitab, et ta on käitunud vangistuses

õiguskuulekalt. Kuigi ainuüksi selle põhjal ei ole võimalik järeldada, et ta suudaks seda ka

vabaduses, näitab see siiski teda positiivsest küljest. Samuti on positiivne, et K. Lunden on läbinud

sotsiaalprogrammi „Pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamine“, milles ta osales aktiivselt ja mis

aitas tal analüüsida suhetes esinevaid probleeme. Samuti on K. Lundenil toetavad vanemad, kelle

juurde asuks ta elama ning kes on valmis teda igakülgselt abistama. Lisaks ei ole K. Lundenil

probleeme alkoholi või narkootikumidega, mille kuritarvitamine võiks suurendada uute kuritegude

toimepanemise ohtu.

12. Maakohus leidis K. Lundenit negatiivselt iseloomustava asjaoluna, et ta ei tunnista

õigusvastast käitumist ja otsib sellele õigustust. Ka määruskaebuses väidab K. Lunden, et ta ei ole

oma elukaaslast kehaliselt väärkohelnud. Samas on K. Lunden osalenud sotsiaalprogrammis

„Pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamine“, mille kokkuvõtte kohaselt on K. Lunden programmi

teemad enda jaoks läbi mõelnud ja analüüsinud. See näitab K. Lundeni tahet oma käitumist muuta.

13. Samuti leidis maakohus, et kuna korra on K. Lundeni katseaeg juba ebaõnnestunud, võib seda

juhtuda ka edaspidi. Ringkonnakohus nõustub, et käitumiskontrolli nõuete järgimine näitab isiku

üldist suhtumist kehtestatud reeglitesse. Siiski on asja materjalidest näha, et kuigi K. Lunden

lahkus katseajal ilma loata Eestist, oli ta siiski välismaal viibides kriminaalhooldusametnikule

kättesaadav ja soovis kriminaalhooldust jätkata, mis aga sellisel viisil võimalik ei olnud. Kui K.

Lundeni karistus pöörati Tartu Ringkonnakohtu 15. novembri 2022. a määrusega täitmisele,

saabus ta Eestisse karistust kandma. Seetõttu ei saa K. Lundeni varasema käitumiskontrolli

ebaõnnestumisele liialt suurt kaalu omistada. Siiski peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et

kui K. Lunden peaks ka sel korral käitumiskontrolli nõudeid rikkuma ja Eestist loata lahkuma, on

kohtul võimalus kandmata jäänud karistuse osa uuesti täitmisele pöörata.

14. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine eeldus on prognoos, et isik käitub

edaspidi õiguskuulekalt. Kohtukolleegiumi hinnangul ei anna kriminaalhoolduse nõuete

rikkumine küllaldast põhjust arvata, et K. Lunden paneks vabaduses toime uusi kuritegusid.

K. Lunden on käitunud vangistuses õiguskuulekalt ja ta ei pannud katseajal toime ühtegi kuritegu,

mis näitab, et tema retsidiivsusoht on madal.

15. Maakohus leidis, et kuna K. Lunden on pannud toime tapmise ja kehalise väärkohtlemise, ei

suuda ta probleeme seaduskuulekalt lahendada ja võib seetõttu uusi vägivallakuritegusid sooritada.

Tapmise pani K. Lunden toime 2002. aastal ja kehalise väärkohtlemise episoodid jäävad aastatesse

2018-2021. Arvestades K. Lundeni ärakantud karistust, selle käigus läbitud sotsiaalprogrammi

mõju ning tõsiasja, et kuriteo olulisus ajas väheneb, saab K. Lundeni uute kuritegude

toimepanemise riski pidada väikeseks.

16. Ringkonnakohtu hinnangul on vaatamata varasemale ebaõnnestunud kriminaalhooldusele

võimalik K. Lundeni edaspidist õiguskuulekust säilitada tema käitumiskontrollile allutamisega.

Nii katseaja kui ka käitumiskontrolliga aidatakse kaasa süüdimõistetu resotsialiseerumisele ja

vähendatakse riski, et ta jätkab vabaduses uute kuritegude toimepanemist. Kõik need meetmed

tagavad kontrolli süüdimõistetu üle ja kinnistavad juba vanglas toimunud positiivseid muutusi.

4(4)

Ringkonnakohus on seisukohal, et K. Lundeni katseaja pikkuseks tuleb määrata tulenevalt KarS §

76 lg-st 5 ärakandmata karistuse aeg, s.o kuni 27. augustini 2024, ning allutada ta selleks ajaks

käitumiskontrollile. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks määrata K. Lundenile mõnda KarS § 75 lg-

s 2 sätestatud lisakohustust.

17. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 3 ning

§ 340 lg-st 1 tuleb Tartu Maakohtu 4. jaanuari 2024. a määrus tühistada ning süüdimõistetu Kaido

Lunden vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Määruskaebus rahuldatakse.

(allkirjastatud digitaalselt)