3-24-226/6 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-226

Määruse kuupäev

31.1.2024

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

X-i esialgse õiguskaitse taotlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

2. Tagastada pärast käesoleva määruse jõustumist esialgse

õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv 25 eurot riigilõivu

tasunud isiku arvelduskontole.

Edasikaebamise

kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte pooltele.

ASJAOLUD

1. Tartu Halduskohtusse saabus 25.1.2024 X-i esialgse õiguskaitse taotlus. Taotleja

palus esialgset õiguskaitset käeraudade kasutamisega seonduvalt ja seda osas, mil loenduse

ajal paigaldatakse käerauad selja taha.

2. Tartu Halduskohus jättis 25.1.2024 määrusega kaebuse käiguta ning andis taotlejale

tähtaja riigilõivu tasumiseks.

3. Taotleja tasus riigilõivu 25 eurot 29.1.2024.

4. Tartu Vangla teatas 31.1.2024 vastuses kohtunõudele, et taotleja X viibib Tartu

Vanglas alates 1.11.2023. a. Vastab tõele ka see, et 22.1.2024. a paigutati X kambrisse nr

2018 ja samal päeval sai ta elektrilöögi ning toimetati ka Tartu Ülikooli Kliinikumi

erakorralise meditsiini osakonda.

TartuVangla 23.1.2024. a käskkirjaga nr 2-24/1-2/29 kohaldati X-i suhtes täiendavate

julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kehakultuuriga tegelemise

keelamist, vanglasisese liikumis-ja suhtlemisvabaduse piiramist ning ohjeldusmeetmetena

käeraudade kasutamist.

Tartu Vangla 30.1.2024. a käskkirjaga nr 2-24/1-2/37 lõpetati X-i suhtes täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamine osaliselt ja seda ohjeldusmeetmetena käeraudade kasutamise

osas.

3-24-226

X on küll alates 22.1.2024.a esitanud vanglale hulgaliselt erinevaid pöördumisi, siis ei

nähtunud vangla dokumendihaldusregistrist, et X oleks esitanud vaideid täiendavate

julgeolekuabinõude või konkreetsemalt käeraudade kohaldamisega seonduvalt. Kuivõrd Tartu

Vangla lõpetas 30.1.2024. a käskkirjaga X-i suhtes ohjeldusmeetmetena käeraudade

kasutamise, siis alates nimetatud kuupäevast on käeraudade kasutamisega seonduvalt esialgse

õiguskaitse vajadus ära langenud. Kui vangla ei kasuta enam X-i suhtes käeraudu, siis ei saa

tekkida ka pöördumatute kahjulike tagajärgede tõrjumise vajadust. Tartu Vangla seisukohal,

et X-i esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna puudub selline

kohtumenetlus või vaidemenetlus, mille raames oleks sellise taotluse esitamine lubatav ning

ära on ka langenud esialgse õiguskaitse vajadus.

KOHTU SEISUKOHT

5. Halduskohtumenetluse seadustiku § 249 lõike 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse

määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või

pärast kaebuse esitamist. Kohtupraktikas on seda sätet mõistetud nii, et kohtule võib esialgse

õiguskaitse taotluse esitada üksnes poolelioleva vaidemenetluse ajal, koos kaebusega või

poolelioleva kohtumenetluse ajal.

6. Tartu Vangla poolt kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et taotleja X ei ole esitanud

vaideid täiendavate julgeolekuabinõude või konkreetsemalt käeraudade kohaldamisega

seonduvalt. Seetõttu ei toimu esialgse õiguskaitse taotluse esemega seonduvalt

vaidemenetlust. Samuti puudub pooleliolev kohtumenetlus, mille raames halduskohtult

esialgset õiguskaitset taotleda. Järelikult ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ning tuleb

jätta läbi vaatamata.

7. Kuna esialgse õiguskaitse taotlus jääb läbi vaatamata, tagastab kohus pärast käesoleva

määruse jõustumist taotluselt tasutud riigilõivu summas 25 eurot riigilõivu tasunud isiku

arvelduskontole (riigilõivuseaduse § 15 lõike 1 punkt 5).

(allkirjastatud digitaalselt)