Legislator Case Law & Legislation
2-22-117253/19 AI generated

2-22-117253/19 · 2-22-117253/19 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

Case Number 2-22-117253/19
Court / Authority
Decision Date
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)

Summary

AI generated

Tsiviilasi nr 2-22-117253 K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Määruse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2024, Tartu Tsiviilasja number 2-22-117253 Tsiviilasi Multitude Bank p.l.c. (endise nimega Ferratum Bank p.l.c.) hagi RXXX Rxxxx vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Menetlustoiming Menetluse uuendamine, hagi läbi vaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad H...

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full Text of the Judgment · 2-22-117253/19

Tsiviilasi nr 2-22-117253

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Määruse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2024, Tartu Tsiviilasja number 2-22-117253 Tsiviilasi Multitude Bank p.l.c. (endise nimega Ferratum Bank p.l.c.) hagi RXXX Rxxxx vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Menetlustoiming Menetluse uuendamine, hagi läbi vaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Multitude Bank p.l.c. (registrikood C 56251), lepinguline esindaja Dmitri Santašev Kostja RxxxxRxxxx(isikukood 3xxxxxxxxxx) RESOLUTSIOON 1. Uuendada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-117253. 2. Jätta läbi vaatamata Multitude Bank p.l.c. (endise nimega Ferratum Bank p.l.c.) hagi Rxxx Rxxxxxvastu võlgnevuse väljamõistmiseks. 3. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT 1. Tartu Maakohtu menetluses on Multitude Bank p.l.c. (endise nimega Ferratum Bank p.l.c., hageja) hagi Rxxx Rxxxx (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. 2. Hageja nõuab kostjalt poolte vahel 8. märtsil 2021 sõlmitud laenulimiidi lepingust tulenevat põhivõlgnevust 2000 eurot, intressi 163,68 eurot, viivist 1194,72 eurot ja võla sissenõudmiskulusid 50 eurot. 3. Kostja märkis maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites, et tema võlgade uurimine on antud politseisse. Kostja vastusest võib aru saada, et kostja tahte vastaselt on kolmandate isikute poolt sõlmitud tema nimele erinevaid lepinguid. 4. Kohus peatas 05.04.2023 käesolevas asjas menetluse Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 356 lg 1 alusel kuni kriminaalasjas nr 22261000096 tehtava lahendi jõustumiseni. 5. TsMS § 361 lg 1 esimese lause kohaselt kohus uuendab peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolu on ära langenud. Nimelt on Politsei- ja Piirivalveamet teatanud kohtule, et kolmandate isikute poolt on kasutatud Rxxx Rxxxx digitaalset identiteeti ning varalise kasu saamise

2

eesmärgil sõlmitud Rxxx Rxxxx nimel ja viimase teadmata mitmeid laenu- ja järelmaksulepinguid. Sealhulgas on Rxxx Rxxxx digitaalset identiteeti kasutades sõlmitud laenulimiidi leping 08.03.2021 ka Ferratum Bank p.I.c.-ga (praegu Multitude Bank p.I.c.). Sellest tulenevalt on menetluse peatamise aluseks olnud asjaolu ära langenud ning kohus uuendab peatatud menetluse. 6. Kohus palus 22.01.2024 hageja seisukohta menetluse jätkamise osas ning arvestades asjaolusid tegi ettepaneku hagi tagasivõtmiseks. Hageja esitas avalduse hagi tagasivõtmiseks ning palus jätta menetluskulud poolte endi kanda. 7. TsMS § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Käesoleval juhul ei ole hagi läbivaatamata jätmiseks kostja nõusolek vajalik, kuna eelmenetlus tsiviilasjas ei ole lõppenud. 8. TsMS § 425 lg 1 järgi kohus jätab hagi läbi vaatamata määrusega. TsMS § 426 lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. 9. Eelnevat arvestades leiab kohus, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § § 423 lg 1 p 2 alusel, sest hageja on võtnud hagi tagasi. 10. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. 11. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja nimetatud paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kuivõrd käesolevas menetluses ei olnud asjaolud hagejale teada ning hagejal on õigus pöörduda õiguste kaitseks kohtusse, leiab kohus, et on õiglane jätta TsMS § 168 lg 4 kohaselt menetluskulud poolte endi kanda. 12. TsMS § 427 kohaselt maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, võib esitada määruskaebuse. Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse. 13. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik