2-22-17071/185 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht 31.01.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-17071

Kohtuasi

Kohtu algatusel Clt ja Ylt hooldusõiguse äravõtmiseks

lapse X suhtes ja Xle eestkostja määramiseks

C

avaldus

alaealise

lapse

Xga

suhtluskorra

kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 07.12.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

C määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja/puudutatud isik II (lapse ema): C (isikukood

XXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi

Helen-Lumelille Tomberg

Puudutatud isik I (laps): X (isikukood XXXXXXXXX),

riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat

Leino Biin

Puudutatud isik III (lapse vanaema õde/eestkostja): W

(isikukood

XXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Natalja Santaševa

Puudutatud

isik

IV

(lapse

isa):

Y

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Eestkosteasutus:

Tallinna

Linnavalitsus

(Lasnamäe

Linnaosa Valitsuse kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu W määruskaebemenetluses esitatud tõendid.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta Harju Maakohtu 07.12.2023 määrus muutmata.

4. Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi

kanda, v.a riigi õigusabi osutamisega seotud menetluskulud, mis jätta riigi kanda.

2-22-17071

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. W esitas 14.11.2022 Harju Maakohtule teate ohus oleva lapse kohta ning palus määrata

ennast X (laps, puudutatud isik I) eestkostjaks.

2. Kohus algatas 12.12.2022 määrusega menetluse Clt (lapse ema, puudutatud isik II) ja Ylt

(lapse isa, puudutatud isik IV) hooldusõiguse äravõtmiseks lapse suhtes ja lapsele eestkostja

määramiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 550 lg 1 p-d 1-2).

3. 15.11.2023 esitas lapse ema avalduse lapsega suhtluskorra kindlaksmääramiseks.

4. 13.12.2022 määrusega rahuldas kohus Tallinna Linnavalitsuse esialgse õiguskaitse taotluse,

eraldas lapse emast, peatas ema ja isa hooldusõiguse lapse suhtes ning määras lapsele ajutiseks

eestkostjaks W (puudutatud isik III) kuni 13.06.2023. 12.06.2023 määrusega pikendas

maakohus ajutise eestkostja ametiaega kuni 12.12.2023.

Menetlusosaliste seisukohad

5. Eestkosteasutus Tallinna Linnavalitsus toob välja, et linn on teinud perekonnaga koostööd

alates 2009. aastast, kui on pakutud sotsiaaltoetusi ja sotsiaalteenuseid perekonna toetamiseks.

Emale on pakutud toetusmeetmeid läbi vanemluskoolituste ja mittemateriaalse abi, kuid need

ei ole sobinud ja ta on neist loobunud.

5.1. 09.12.2022 fikseeriti XXX lähisuhtevägivalla juhtum, mille kohaselt kasutas ema eelmisel

õhtul oma lapse suhtes kodus füüsilist vägivalda, tekitades talle valu. Juhtumi kohta algatati

kriminaalmenetlus. Lapse vigastused on fikseeritud tervisekontrolli raames SA Lastehaigla

traumapunktis. Seoses järjekordse lapse väärkohtlemise juhtumiga ja võttes arvesse lapse abitut

olekut, tema kartust koju minna ja hirmu saada füüsiliselt karistatud, tegi Lasnamäe Linnaosa

Valitsus hädaohus oleva lapse ajutise perekonnast eraldamise otsuse. Laps eraldati emast võttes

arvesse 2022. aasta septembrikuust toimunud korduvaid intsidente, mille käigus on ema jätnud

lapse järelevalveta, seadnud ohtu tema elu, jätnud lapse korduvalt nälga, ei ole hoolinud tema

tervisest ega toetanud last õppetöös, samuti on karistanud last sageli füüsiliselt ning visanud

lapse korterist välja trepikotta. Lapse viibimiskoht määrati lapse vanaema õe (puudutatud isik

III) hoole alla.

5.2. Lapse emal ei ole tulenevalt tema tervislikust seisundist haiguskriitikat, ta ei tunne oma

psüühilist seisundit ega ole võimeline oma ravivajaduse üle otsustama, mille tõttu võib lapse

ema käituda edaspidiselt luululistel ajenditel, ettearvamatult, sh lapse heaolu kahjustaval viisil.

Lapse ema ei ole võimeline täitma vanema kohustusi ega ole suuteline hooldama igapäevaselt

oma last polümorfse psühhootilise häire, skisofreenia sümptomite, regulaarse arstliku

järelevalve puudumise ja alkoholi tarvitamise tõttu. Ema on korduvalt jätnud lapse hooletusse

ja nälga kannatama, ei ole ostnud lapsele igapäevaeluks vajalikke esemeid, sh omavaheliseks

2-22-17071

suhtlemiseks telefonile kõnekaarti, ei ole tundnud huvi lapse tervise vastu ega käinud lapsega

arsti juures, on olnud ükskõikne ja passiivne lapse hariduse omandamise ja kooli

pedagoogidega koostöö tegemise suhtes. Ema on korduvalt oma last füüsiliselt karistanud.

Lapse parimates huvides on määrata lapsele eestkostjaks puudutatud isik III, kes on seni tulnud

toime lapse eest hoolitsemisega.

5.3. Eestkosteasutus ei toeta isale ainuhooldusõiguse andmist ja lapse toimetamist Saksamaale.

6. Lapse ema leiab, et hooldusõiguse äravõtmiseks puudub alus, sest rakendatud ei ole kõiki

leebemaid meetmeid ema toetamiseks. Küll nõustub ema hooldusõiguse peatamisega, sest ei

ole enda vaimse tervise seisundist tulenevalt võimeline hetkel lapse eest hoolitsema.

7. Lapse isa toob välja, et ta on üritanud lapsega kontakti saada läbi ema, kes kinnitas, et lapsega

on kõik hästi. Isa soovib võtta lapse eest vastutuse, kuigi tal on lapsega keelebarjäär. Isa

eesmärk on see, et laps saaks mõne aasta pärast Saksamaale tulla.

8. Lapsele määratud esindaja hinnangul on varem rakendatud meetmeid lapse huvide kaitseks

ebapiisavalt ja ebajärjekindlalt, mistõttu ei ole põhjendatud emalt täielikult hooldusõiguse

äravõtmine. Lapse ema ei ole, eelkõige tervisest tulenevalt, võimeline teostama lapse

hooldusõigust lähtudes lapse parimatest huvidest. Seega võiks kaaluda hooldusõiguse

peatamist. Hetkel on lapse huvides elada puudutatud isiku III juures ja on mõistlik ning lapse

huvidele vastav, kui puudutatud isik III on lapse eestkostja.

9. Puudutatud isik III märgib, et ta on ema lapse kasvatamisel aidanud ajast, mil vanemahüvitise

maksmine emale lõpetati. Laps on elanud igakuiselt puudutatud isiku III juures umbes 15-17

ööpäeva. Ajal, mil ema sõitis tööle välismaale, elas laps puudutatud isiku III juures. Ema on

jätnud lapse üksinda koju, sh ööseks, laps on pidanud kannatama nälga ning ema on last löönud.

Ainult lapse isa soovist ei piisa hooldusõiguse säilimiseks, tuleb lähtuda ka lapse huvidest ja

soovist. Laps ei soovi elada isaga, keda ta ei tunne. Laps on rahul enda praeguse elukorraldusega

puudutatud isiku III juures. Neil on usalduslik ja lähedane suhe.

Maakohtu määrus ja põhjendused

10. Harju Maakohtu 07.12.2023 määrusega peatati lapse ema isiku- ja varahooldusõigus lapse

suhtes, võeti lapse isalt täielikult ära isiku- ja varahooldusõigus lapse suhtes ning määrati lapse

eestkostjaks kuni tema täisealiseks saamiseni puudutatud isik III ja määrati kindlaks eestkostja

õigused ja kohustused. Maakohus määras, et puudutatud isik III on lapse seaduslik esindaja,

kellele kuulub lapse isikuhooldusõigus, s.o õigus ja kohustus last kasvatada, tema elu

korraldada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest

muul viisil hoolitseda, samuti varahooldusõigus, mis seisneb õiguses ja kohustuses valitseda

lapse vara. Maakohus tühistas 12.06.2023 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu.

Maakohus rahuldas lapse ema avalduse suhtluskorra kindlaksmääramiseks osaliselt ja määras

kindlaks lapse ja ema suhtluskorra järgmiselt: laps veedab emaga iga paarisnädala pühapäeva

selliselt, et ema võtab lapse puudutatud isiku III juurest hommikul kell 11 ja viib ta tagasi

puudutatud isiku III juurde sama päeva õhtul hiljemalt kella 17-ks. Maakohus jättis

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda, välja arvatud lapsele riigi õigusabi korras

määratud esindaja kulud, mis jäid riigi kanda.

11. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on käesoleval juhul põhjendatud lapse ema

hooldusõiguse peatamine perekonnaseaduse (PKS) § 140 lg 1 alusel. SA Põhja-Eesti

Regionaalhaigla 13.06.2023 epikriisist järeldub, et emal on diagnoositud segatüüpi ärev-

2-22-17071

depressiivne reaktsioon ning kaasuva haigusena on märgitud äge polümorfne psühhootiline

häire skisofreenia sümptomiteta. Ärakuulamisel kinnitas ema, et tema vaimne seisund on

paranenud, kuid see vajab jätkuvalt tööd. Eeltoodud diagnoosile tuginevalt leiab ema, et ta ei

suuda lapse eest hetkel hoolitseda. Ema leiab, et hooldusõiguse peatamine on hetkel kohane

meede. Perioodil, mil laps elas emaga koos, ei suutnud ema tagada lapse heaolu. Võttes arvesse

ema psühhootilist häiret, ei ole ema võimeline lapse osas hooldusõigust teostama lapsele

turvalisel viisil. Seda kinnitab ema poolt lapse füüsiline väärkohtlemine. Hooldusõiguse

teostamine on hetkel takistatud eelkõige ema vaimse tervise tõttu, mis on PKS § 140 lg 1 mõttes

kõrvaline takistus, millest tingituna ei saa ema lapse hooldusõigust teostada. Maakohus märkis

ka, et hooldusõiguse äravõtmise eeldused ei ole täidetud, kuna ema käitumine kohtumenetluses

ettekirjutuste täitmise kaudu on kinnitanud tema soovi kõrvaldada oht lapse heaolule.

12. Lapse isalt tuleb ära võtta lapse isiku- ja varahooldusõigus, kuna isa on seadnud lapse

heaolu ohtu PKS § 134 lg 1 mõttes, sest ta on jätnud lapse hooletusse. Olukorras, kus isal

puudub soov pakkuda lapsele vanemlikku hoolt, kahjustab see nii lapse vaimset kui ka hingelist

heaolu, mistõttu on lapse huvide tagamiseks vajalik isa hooldusõiguse äravõtmine (PKS § 135

lg 2). Isal puudub tegelik huvi lapse eest hoolitsemiseks ning tema hooldusõiguse teostamiseks.

Isa ei ole osalenud lapse elus tema sünnist saati, kuigi on tema olemasolust olnud teadlik.

Kohtumenetluses on isa avaldanud soovi hooldusõiguse teostamiseks, kuid see huvi on

raugenud mõne kuu möödudes. Ka isa ja lapse vaheline kirjalik kontakt on jäänud ajas väheseks

ning 2023. aasta sügisel põhimõtteliselt vaibunud. Isa on jäänud kättesaamatuks kohalikule

omavalitsusele ning ta ei ilmunud ka kohtulikule ärakuulamisele.

13. Lapsele tuleb PKS § 171 lg 1 järgi määrata eestkostja. Lapse eestkostjaks soovib saada tema

sugulane puudutatud isik III. Puudutatud isik III on lapsele lähedane isik ning on lapse eest

hoolitsenud juba pikemat aega, sh periooditi juba enne ajutise eestkoste määramist. Puudutatud

isik III on selgitanud, et kooselu lapsega sujub ning tal on lapsega head suhted. Ta soovib jätkata

eestkostjana. Ka laps on kohtule kinnitanud, et soovib, et tema senine elukorraldus jätkuks.

Kohalik omavalitsus on ärakuulamisel kinnitanud, et ajutise eestkoste perioodil on puudutatud

isik III oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Puudutatud isik III on võimeline eestkostja

kohustusi täitma ning ta tuleb määrata lapse eestkostjaks.

Määruskaebus

14. Lapse ema esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega

kohus jättis eestkostjale tegemata ettekirjutuse elada koos lapsega Eesti Vabariigis ja lubada

koos lapsega Eesti Vabariigist ajutiselt lahkuda üksnes lapse ema või kohtu loal. Lapse ema

palub täiendada maakohtu määrust eestkostjale tehtava ettekirjutusega elada koos lapsega Eesti

Vabariigis ja lubada koos lapsega Eesti Vabariigist ajutiselt lahkuda üksnes lapse ema või kohtu

loal (PKS § 193 lg 2).

15. Lapse emale on saanud teatavaks, et puudutatud isik III soovib koos oma abikaasa ja lapsega

lahkuda Eesti Vabariigist ja asuda elama Venemaale. Puudutatud isikule III kuulub eramu Sankt

Peterburgi lähedal Vologodski oblastis. Puudutatud isik III avaldas lapsele, et nad planeerivad

koos abikaasaga sõita elama Venemaale, müüa oma Tallinna korter maha ja luua uus kodu

Venemaal. Puudutatud isik III on Vene Föderatsiooni kodanik, mistõttu tema soov minna oma

kodumaale on iseenesest mõistetav. Puudutatud isik III on asunud mõjutama ka last väidetega,

et lapsel on Venemaal parem – seal saab elada oma majas ja ei pea õppima võõrkeeli, kõikjal

saab hakkama vene keelega, Venemaa hoolitseb nende eest.

2-22-17071

16. Kui puudutatud isik III viib lapse elama Vene Föderatsiooni, on praegust geopoliitilist

olukorda arvestades tõenäoline, et ema kaotab lapsega sideme. See on vastuolus lapse huvidega.

Vaidlustatud kohtumääruse mõte on, et ema hooldusõigus on peatatud seni, kuni tema tervis

taastub määrani, mil tema hooldusõiguse saab ennistada, st eelduslikult on hooldusõiguse

peatamine ajutine. Kui laps viiakse Vene Föderatsiooni, millega sõlmitud leping õigusabi ja

õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades on käesoleval ajal denonsseerimisel,

puudub emal eluline võimalus, eriti arvestades kohtualluvust, oma hooldusõiguse

ennistamiseks. Samuti on siis raskendatud suhtluskorra täitmine.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

17. Eestkosteasutus palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Puudutatud isikuga III ja lapsega

vestluses ei olnud ühtegi viidet sellele, et puudutatud isikul III oleks plaan kolida elama

Venemaale. Eestkosteasutusele ei ole teada ühtegi põhjust, miks peaks puudutatud isiku III

volitusi piirama lapse elukoha valikul, puudutatud isik III ei plaani Eestist alaliselt lahkuda.

Kinnisvara omamine Venemaal ei tähenda, et puudutatud isikul III oleks plaan sinna kolida.

Eestkostjale ettekirjutuse tegemine piiraks põhjendamatult eestkostja õigusi lapsega

reisimiseks. Puudutatud isik III on oma elu sidunud Eestiga, tal on siin abikaasa ja sugulased,

töökoht ja kinnisvara. Puudutatud isiku III sõnul ei plaani ta Eestist ära minna. Puudutatud

isik III kinnitas, et tal on Venemaal Vologodski oblastis maja, millest kuulub talle 1/3 mõttelist

osa. Sinna lähedale on maetud tema vanemad ja tal on võimalik majas ööbida, kui ta käib

vanemate haual. Seoses viimase aja sündmustega ja keerulise olukorraga Venemaal, ei ole

puudutatud isik III kaks aastat Venemaal käinud. Puudutatud isik III ja tema abikaasa kolisid

Eestisse 1981. aastal. Eesti on nende kodu, neil on siin sugulased ja nad ei plaani Eestist ära

kolida. Puudutatud isik III saab vanaduspensioni ja lisaks töötab töölepinguga AS-s F.

Puudutatud isikul III on Eestis kinnisvara. Laps rääkis lapse heaolu spetsialistile, et puudutatud

isik III ei ole talle kunagi rääkinud sellest, et nad võiksid kolida Venemaale elama. Laps käib

Eestis koolis ja huviringides, tal on siin sõbrad ja sugulased.

18. Lapsele määratud esindaja määruskaebust ei toetanud. Lapse huvid ei ole ohustatud ja

eestkostjale ei ole vaja ettekirjutust teha. Määruskaebus on paljasõnaline ja mingeid tõendeid

kirjeldatud võimalikust ohust lapsele ei ole esitatud. Nii puudutatud isik III kui ka laps eitavad

mistahes määruskaebuses toodud väiteid Venemaale asumise võimaliku plaani kohta.

Puudutatud isiku III kinnisvara mõttelise osa omamine Venemaa Vologda oblastis ei tõenda

isiku soovi Venemaale asuda. Hinnata tuleks hoopis puudutatud isiku III seostust Eesti

Vabariigiga. On äärmiselt ebatõenäoline, et puudutatud isik III võiks kaaluda Eestist lahkumist.

19. Puudutatud isik III palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Määruskaebuses esitatud väited

on välja mõeldud lapse ema poolt ning ei ole tõendatud. Puudutatud isik III elab abikaasaga

Eestis alates 1981. aastast. Tal on Eestis kinnisvara (korterid XXX ja XXX). Ta on pensionär,

aga lisaks töötab ta AS-s F. Tallinnas elavad puudutatud isiku III sugulased, kellega tal on

lähedased suhted. Puudutatud isiku III abikaasa taotleb Eesti kodakondsust ja hetkel on see

protsess pooleli. Puudutatud isikul III on tugev side Eestiga ning ta ei kavatse muuta oma

elukorraldust ning sõita elama Venemaale. Lisaks, arvestades, mis toimub Venemaal, on see

variant üldse välistatud. Ainukene side Venemaaga on puudutatud isikul III see, et temale

kuulub 1/3 mõttelist osa majast, mis asub Venemaal, Vologodski oblastis. Sinna on maetud

tema vanemad ja ta sõidab Venemaale eesmärgiga külastada vanemate haudasid. Viimast korda

oli puudutatud isik III Venemaal kaks aastat tagasi. Laps oli puudutatud isikuga III Venemaal

kaasas, kui ta oli 4-aastane. Puudutatud isik III leiab, et lapse ema väited on seotud tema

ebastabiilse seisundi ja käitumisega. Lapse ema kirjutab puudutatud isikule III ja sugulastele

solvavaid kirju SMS-i teel ja kasutab puudutatud isiku III suhtes ebatsensuurseid väljendeid.

2-22-17071

20. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

21. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust

üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1 ja § 659). Praegusel juhul on lapse

ema vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles maakohus ei ole teinud puudutatud isikule III

ettekirjutust elada koos lapsega Eesti Vabariigis ja lubada koos lapsega Eesti Vabariigist

ajutiselt lahkuda üksnes lapse ema või kohtu loal. Seega on lapse ema maakohtu määruse

vaidlustanud osas, milles maakohus peatas lapse ema isikuhooldusõiguse lapse viibimiskoha

määramise osas (maakohtu määruse resolutsiooni p 1) ning määras, et puudutatud isikule III

kuulub eestkostjana lapse isikuhooldusõigus lapse viibimiskohta määramise osas (maakohtu

määruse resolutsiooni p 4). Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus peatas

lapse ema hooldusõiguse muus osas (s.o muus osas kui isikuhooldusõigus lapse viibimiskoha

määramise osas), võttis lapse isalt ära hooldusõiguse lapse suhtes ning määras lapse

eestkostjaks puudutatud isiku III. Samuti ei ole maakohtu määrust vaidlustatud osas, millega

määrati kindlaks lapse ja ema suhtlemise kord.

22. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust

vaidlustatud ulatuses tühistada, mistõttu jätab ringkonnakohus TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi

koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

23. PKS § 140 lg 1 järgi peatab kohus vanema hooldusõiguse, kui vanem on kestvalt võimetu

lapse hooldusõigust teostama. PKS § 140 lg 3 järgi ei või vanem hooldusõiguse peatumise ajal

hooldusõigust teostada. TsMS § 557 lg 2 p 3 järgi märgitakse määruses, millega kohus määrab

alaealisele eestkostja, mh eestkostja ülesanded.

24. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus lapse ema hooldusõiguse (sh isikuhooldusõiguse

lapse viibimiskoha määramise osas) õigesti peatanud. Ringkonnakohus nõustub selles osas

maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 (koosmõjus TsMS §-ga 659)

neid ei korda. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asja materjalidest nähtuvalt on lapse

ema hooldusõiguse teostamine hetkel takistatud eelkõige ema vaimse tervise tõttu, mille tõttu

ei ole lapse ema olnud võimeline lapse heaolu tagama. Lapse emal on diagnoositud segatüüpi

ärev-depressiivne reaktsioon ning kaasuva haigusena äge polümorfne psühhootiline häire

skisofreenia sümptomiteta. Lapse ema on jätnud lapse hooletusse ning on olnud lapse suhtes

füüsiliselt vägivaldne. 14.11.2023 ärakuulamisel on lapse ema kinnitanud, et ta on

hooldusõiguse peatamisega nõus.

25. Määruskaebuses väited, mis puudutavad puudutatud isiku III kavatsust kolida lapsega

elama Venemaale, on ringkonnakohtu hinnangul paljasõnalised ja tõendamata. Puudutatud

isik III vaidleb lapse ema väidele vastu, leides, et need võivad olla seotud lapse ema ebastabiilse

seisundi ja käitumisega. Ka eestkosteasutus ja lapsele määratud esindaja vaidlevad

määruskaebusele vastu. Puudutatud isik III elab koos abikaasaga Eestis alates 1981. aastast ning

on sidunud oma elu Eestiga. Puudutatud isikul on Eestis abikaasa, sugulased, töökoht ja

kinnisvara. Kinnisvara omamine Venemaal ei tähenda, et puudutatud isikul III oleks plaan sinna

kolida. Puudutatud isik III on selgitanud, et talle kuulub 1/3 mõttelist osa majast, mis asub

Venemaal, Vologodski oblastis, ning et tal on võimalik seal ööbida, kui ta käib sinna lähedale

maetud vanemate haual. Viimast korda oli puudutatud isik III Venemaal kaks aastat tagasi.

Seega ei nähtu asja materjalidest ühtegi viidet sellele, et puudutatud isikul III oleks plaan kolida

2-22-17071

koos lapsega elama Venemaale, mistõttu ei ole põhjendatud eestkostja isikuhooldusõiguse lapse

viibimiskoha määramise osas piiramine. Viibimiskoha määramise osas isikuhooldusõiguse

piiramiseks peaks olema mõjuv põhjus, mida käesolevas asjas tuvastada võimalik ei ole. Küll

piiraks lapse ema soovitud muudatuse tegemine eestkostja õiguste osas põhjendamatult

puudutatud isiku III õigusi lapsega reisimiseks. Näiteks on puudutatud isik III

eestkosteasutusele avaldanud, et ta on mõelnud suvisel koolivaheajal lapsega nr Bulgaariasse

puhkusereisile sõitmisele.

26. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse

rahuldamata.

27. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja

tõendeid. Seega võtab ringkonnakohus vastu puudutatud isiku III määruskaebemenetluses

esitatud tõendid.

28. Ringkonnakohus jätab TsMS § 172 lg 1 järgi määruskaebuse menetlemisega seotud

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud riigi õigusabi korras määratud

esindaja tasud ja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 järgi riigi kanda.

29. TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada praeguse määruse peale määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt