4-11-980/9 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-11-980

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. mai 2011.a Pärnu Väärteoasja number 4-11-980 Kohtunik Teet Olvik Kohtuistungi sekretär Anneli Kaljula Väärteoasi Taivo Ild`i kaebus Keskkonnainspektsiooni Lääne regiooni keskkonnakaitse vaneminspektor Janno Kekkonen`i poolt 25.02.2011.a väärteoasjas tehtud üldmenetluse otsusele nr 09030610 Karistusseadustiku § 362 lg 1 järgi

kaebuse esitaja

kohtuvälise menetleja ametnik

Taivo Ild (ik 36802104228, elukoht xxxxxxxx

Keskkonnainspektsiooni Lääne regiooni keskkonnakaitse vaneminspektor Janno Kekkonen RESOLUTSIOON Juhindudes Karistusseadustiku § 362 lg 1 ning Väärteomenetluse seadustiku § 132 p 1, § 133-135 kohus otsustas

Jätta Taivo Ild`i kaebus rahuldamata.

Jätta Keskkonnainspektsiooni Lääne regiooni keskkonnakaitse vaneminspektor Janno Kekkonen`i poolt 25.02.2011.a väärteoasjas tehtud üldmenetluse otsus nr 09030610 muutmata.

Rahatrahv 400.00 eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011 AS SEB Pank (viitenumber 4100064625. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 09.05.2011.a. Kohtuotsuse lõpposa on tutvumiseks kättesaadav: 10.05.2011.a. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 20.05.2011.a.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi.

Asjaolud ja menetluse käik

4-11-980

2 (5) 25.01.2011.a on koostatud Keskkonnainspektsiooni Lääne regiooni keskkonnakaitse vaneminspektor J. Kekkonen`i poolt väärteoprotokoll nr 09030610 selle kohta, et 18.10.2010.a Pärnu linnas Paide mnt-l Pärnu Alevi surnuaia kohal vedas T. Ild veoautoga Volvo [r/n612 AZO] Paikuselt Pärnu linna suunas metsamaterjali ja veol ei olnud kaasas metsamaterjali omaniku antud metsamaterjali kogust ja kuuluvust tõendavat veoselehte ega metsamaterjali valdamise seaduslikust tõendavat dokumenti. Oma teoga rikkus menetlusalune isik Metsaseaduse (edaspidi MS) § 37 lg 10 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 362 lg 1 järgi.

25.02.2011.a üldmenetluse otsusega nr 09030610 on määratud kohtuvälise menetleja poolt T. Ild`ile eelpool nimetatud väärteo toimepanemise eest KarS § 362 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, so 400 eurot.

Kaebuse sisu 11.03.2011.a esitas T. Ild Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tema suhtes koostatud otsuse tühistamiseks täies ulatuses ning asjas väärteomenetluse lõpetamiseks.

Menetlusalune isik otsusega väärteoasjas ei nõustu ja leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole välja selgitatud väärteoasja aluseks olevaid kõiki asjakohaseid faktilisi asjaolusid ning sellest tulenevalt ei ole kohtuvälise menetleja poolt väärteoasjas tehtud otsus seaduslik ja määratud karistus on ebaõige, kuna menetlusalune isik ei ole temale süüks pandavat tegu toime pannud ning menetlusaluse isiku tegevus ei tekitanud olukorda, mida talle etteheidetakse. Kohtuväline menetleja ei ole asjas üle kuulanud tunnistaja Reet Olev`i poega Mikk Olev`it, kelle ütlustest võiks selguda metsamaterjali veoselehe täitmise asjaolud. Tunnistaja R. Olev`i ütlustest nähtub, et R. Olev ei ole ise täitnud nõutavat metsamaterjali veoselehte, mis aga ei tähenda seda, et veoselehte üldse kunagi ei täidetudki. Menetlusalune isik leiab, et M. Olev`i tunnistajana antavad ütlused võimaldaksid asjas tuvastada veoselehte puudutavad faktilised asjaolud.

MS § 32 lg 10 kohaselt metsamaterjali vedajal peab metsamaterjali veol kaasas olema metsaomaniku antud metsamaterjali kogust ja kuuluvust tõendav veoseleht. Veoseleht pole kohustuslik, kui vedu teostab metsamaterjali omanik ise ja tal on kaasas metsamaterjali valdamise seaduslikkust tõendavad dokumendid.

Tunnistaja R. Olev`i ütlustest nähtub, et ta soovis kaasa sõita menetlusaluse isikuga metsamaterjalide vedamisel. Kuna see jäi ajalise mittesobivuse tõttu ära on selge, et esialgselt plaanitu kohaselt oleks R. Olev saanud tõendada metsamaterjalide päritolu nagu eelkirjeldatud säte nõuab, kuid mitte vedajana, kuna R. Olev`il puudub vastav kvalifikatsioon. Samas võis eeltoodust tulenevalt R. Olev sattuda eksimusse järgnevas tegevuses metsamaterjali omaniku õiguse realiseerimisel, mis puudutab metsamaterjali vedu ilma veoseleheta, milline asjaolu nähtub ka R. Olev`i ütlustest veoselehte puudutavas osas.

Menetlusalune isik on seisukohal, et väärteotsus on koostatud ebaseaduslikult, kuna väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumist ei ole menetlusalune isik toime pannud, millest tulenevalt menetlusaluse isiku karistamiseks alus puudub. Samuti leiab menetlusalune isik, et kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses on selgelt ülemäärane isegi siis, kui menetlusalune isik oleks temale etteheidetud teo põhjustaja. KarS § 362 lg 1 kohaselt on rahalise karistuse määraks kuni 300 trahviühikut, mis tähendab ühest neljasaja trahviühikuni. Põhjendamatu ja selgelt ebaproportsionaalne on kohtuvälise menetleja poolt määratud trahvimäär esmakordsel rikkumisel.

Menetlusalune isik leiab, et ta ei ole keskkonnale ohtlikku süütegu toime pannud ja teda ei tuleks karistada seetõttu, et unustas temale välja kirjutatud veoselehe teise veokisse. Teine veok oli kohtuvälise menetleja otsuse tegemise ajaks juba menetlusaluse isiku poolt võõrandatud ning menetlusalusel isikul puudub võimalus võõrandatud autosse ununenud veoselehte tagasi saada. Samas ei ole ka kohtuväline menetleja teinud ühtegi katset selgitamaks välja veoselehe olemasolu. Arvestades eeltoodut esinevad käesolevas asjas selgelt kõrvaldamata kahtlused, mida Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 7 lg-st 3 tulenevalt tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Täiendavaid asjakohaseid tõendeid asjas kogutud ei ole.

Arvestades eeltoodud ning juhindudes Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) VTMS § 29 lg 1

4-11-980

3 (5) p 1 ja § 132 p 3 palub kaebaja tühistada kohtuvälise menetleja otsus ning lõpetada väärteomenetlus.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Keskkonnainspektsiooni Lääne regiooni peainspektor – nõuniku kt Aavo Sempelson oma 25.03.2011.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja T. Ild`i kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebusega ja seda järgnevatel põhjustel.

Väärteoasjas pannakse T. Ild`ile süüks, et 18.10.2010.a vedas Pärnu linnas veoautoga Volvo (r/n 612 AZO) metsamaterjali ja metsamaterjali veol ei olnud tal kaasas metsamaterjali omaniku antud metsamaterjali kogust ja kuuluvust tõendavat veoselehte. Metsamaterjali veol vedajal metsamaterjali veoselehe omamise nõue tuleneb MS § 37 lõikest 10. Nimetatud sätte kohaselt peab metsamaterjali vedajal metsamaterjali veol kaasas olema metsamaterjali omaniku antud metsamaterjali kogust ja kuuluvust tõendav veoseleht. Väärteoasjas on tõendatud, et T. lld ei olnud metsamaterjali omanik, seega pidi temal kui metsamaterjali vedajal igakordsel metsamaterjali veol kaasas olema metsamaterjali veoseleht, mille saab ta metsamaterjali omanikult mitte ei vormista seda ise.

MS § 37 lõike 10 kohaselt peab metsamaterjali vedajal metsamaterjali veol kaasas olema metsamaterjali omaniku antud metsamaterjali kogust ja kuuluvust tõendav veoseleht. Metsamaterjali veoselehe metsamaterjali vedamisel saab kaasa võtta ainult metsamaterjali veo teostaja. Kui metsamaterjali omanik ei ole vedajale metsamaterjali kogust ja kuuluvust tõendavat veoselehte andnud ei saa metsamaterjali vedaja metsamaterjali vedu teha ja ta peab metsamaterjali veost loobuma. Samuti peab metsamaterjali veoseleht kaasas olema kogu metsamaterjali veo teekonnal, et metsamaterjali vedaja saaks tõendada veetava metsamaterjali kogust ja kuuluvust. Seega metsamaterjali vedamise ilma materjali veoseleheta sai põhjustada ainult T. Ild ise.

Metsamaterjal on kindlasti käsitletav loodussaadusena. MS § 37 lg 10, mille kohaselt peab metsamaterjali vedajal metsamaterjali veol kaasas olema metsamaterjali omaniku antud metsamaterjali kogust ja kuuluvust tõendav veoseleht, tuleb käsitleda kui loodussaaduse veo nõuet. Loodussaaduste veo nõuete rikkumine on kirjeldatud väärteona KarS § 362. 18.10.2010.a toimunud metsamaterjali veol rikkus T. Ild MS § 37 lg 10 nõuet, millega pani toime KarS § 362 lg 1 kohase väärteo.

Juhindudes eeltoodust ning VTMS § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta kohtuvälises menetluses koostatud otsus muutmata ja T. Ild`i kaebus rahuldamata.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kaebuse esitaja jäi esitatud kaebuse juurde ning palus tema suhtes koosatud väärteootsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist kaebaja teos väärteotunnuste puudumise tõttu.

Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süü KarS § 362 lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Menetleja on seisukohal, et kaebaja teos esinesid väärteo tunnused ning väärteomenetlus asjas on läbi viidud vastavalt VTMS-s sätestatud nõuetele.

Maakohtu seisukoht VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised.

Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tunnistaja ütlused, leidis, et T. Ild`i kaebus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu.

VTMS § 31 lg 1 kohaselt järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid VTMS 5. peatükis sätestatud erisusi arvestades. Kuna kohtuväline menetleja täidab väärteomenetluses süüdistusfunktsiooni, lasub just temal väärteomenetluses tõendamiskoormus. Kooskõlas uurimisprintsiibiga tähendab eelöeldu muu hulgas seda, et kohtuvälise menetleja ametnik peab väärteokahtluse korral tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks ja see kohustus hõlmab nii

4-11-980

4 (5) menetlusalust isikut süüstavaid kui ka õigustavaid tõendeid (3-1-1-4-07).

Kohtuvälise menetleja 25.02.2011.a otsusega on kaebajale kohaldatud rahatrahv summas 100 trahviühikut, so 400 eurot selle eest, et kaebaja T. Ild vedas 25.01.2011.a Pärnu linnas, Paide maanteel veoautoga metsamaterjali, kuid tal ei olnud metsamaterjali veol kaasas metsamaterjali omaniku antud metsamaterjali kogust ja kuuluvust tõendavat metsamaterjali veoselehte ega metsamaterjali valdamise seaduslikkust tõendavat dokumenti, millega T. Ild rikkus MS § 37 lg 10 nõudeid.

MS § 37 lg 10 kohaselt peab metsamaterjali vedajal metsamaterjali veol kaasas olema metsaomaniku antud metsamaterjali kogust ja kuuluvust tõendav veoseleht. Veoseleht pole kohustuslik, kui vedu teostab metsamaterjali omanik ise ja tal on kaasas metsamaterjali valdamise seaduslikkust tõendavad dokumendid.

Asja kohtulikul uurimisel leidis kinnitamist, et kaebaja vedas 18.10.2010.a veoautoga Volvo metsamaterjalina küttepuid, milline oli toodud R. Olev`ile kuuluvalt kinnistult Viljandi maakonnas. Pärnus Paide maanteel toimunud kinnipidamisel Keskkonnainspektsiooni töötajate poolt, ei olnud kaebajal neile veoselehte esitada. Kaebaja ütluste kohaselt olevat ta veoselehe unustanud teise veokisse, kuna vahepeal, teel tellija juurde, oli ta laadinud koorma ühest veokist teise. Veoki kinnipidamise juures viibinud Keskkonnainspektsiooni töötaja Urmas Isand`a ütluste kohaselt oli veose koormaks puidu ümarmaterjal, mille kohta selle kogust ja kuuluvust tõendavat veoselehte veoki juht, so kaebaja ei esitanud. Samuti ei esitanud ta kinnipidamisel enda isikut tõendavaid dokumente ning lahkus omavoliliselt sündmuskohalt. Sama kinnitas sündmuskohal viibinud kohtuväline menetleja J. Kekkonen. Väärteotoimikus olevast sündmuskoha vaatlusprotokollist ning sellele lisatud fotodest nähtub, et 18.10.2010.a Pärnu – Paide maanteel kinni peetud veoauto Volvo (r/n 612 AZO) veoseks oli metsamaterjal (t.l. 5-7). Seega on leidnud tõendamist, et kaebaja vedas 18.10.2010.a veoautoga metsamaterjali. Tunnistajate R. Olev`i ja M. Olev`i ütluste kohaselt pärines metsamaterjal Viljandi maakonnas asuvalt kinnistult, milline kuulub R. Olev`ile. Metsamaterjali veo tellis ja leppis kokku M. Olev. Eeltoodust järeldub, et T. Ild oli metsamaterjali vedajaks, kellel puudus vedamisel MS § 37 lg 10 kohaselt nõutav veoseleht, mille esitamise kohustusest vabaneb üksnes metsamaterjali omanik, kuid ka seda juhul, kui tal on kontrollijatele esitada metsamaterjali seaduslikkust tõendavad dokumendid. Kuna kaebaja ei olnud veoseks olnud metsamaterjali omanikuks, siis oli tema puhul veoselehe kaasaskandmine kogu metsamaterjali veo teekonna jooksul ja selle esitamine kohustuslik.

Kohus ei pidanud põhjendatuks kaebaja vastuväiteid, mille kohaselt olevat talle nõuetekohane veoseleht väljastatud, kuid ta oli selle unustanud teise veokisse. Asja kohtulikul uurimisel ei kinnitanud metsamaterjali omanik R. Olev seda, et ta oleks kaebajale veoselehe väljastanud. Samuti ei teadnud ta ka seda, kas kaebajale keegi üldse veoselehe väljastas. Kuivõrd väärteomenetluse ega ka kohtumenetluse käigus ei ole kaebaja poolt antud veose kohta koostatud veoselehte esitatud, peab kohus tema poolt antud ütlusi veoselehe olemasolu ja teise veokisse jätmise kohta paljasõnalisteks.

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, mille kohaselt on metsamaterjal loodussaadus. Seega on kaebaja metsamaterjali ehk loodussaaduse veo nõudeid rikkunud. Eeltoodud tegevusega on täidetud KarS § 362 lg 1 ettenähtud objektiivne koosseis. Subjektiivsest küljest on kaebaja tegevus käsitletav teo toimepanemisena otsese tahtlusega KarS § 16 lg 2 kohaselt, kuivõrd vedades metsamaterjali, oli kaebaja teadlik, et ta teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu, so veab veost ilma saateleheta ning tahtis seda.

Kuivõrd menetlusalune isik on KarS § 362 lg 1 sätestatud väärteo toime pannud, siis ei esine väärteoasjas VTMS § 29 lg 1 p-s 1 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Ka pole tuvastatud muude VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavate asjaolude ilmnemist. Kaebaja taotlus tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Samuti on kohus seisukohal, et arvestades rikkumise iseloomu ja ohtlikkust, ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele ka VTMS §-s 30 sätestatud alustel.

Karistuse määras väärteo eest selleks pädev kohtuväline menetleja. Ka leiab kohus, et väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust ning ei esine

4-11-980

5 (5) menetlusnormi rikkumisi, mis oleksid väärteolahendi tühistamise aluseks.

KarS 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse kohaldamisel tuleb kohtuvälisel menetlejal arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtu hinnangul on kaebaja pannud toime tahtliku väärteo, mille puhul ei ole tuvastatud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kaebaja ei ole väärteomenetluse käigus enda rikkumist tunnistanud vaid on püüdnud enda käitumist õigustada. Samuti on tuvastatud, et pärast Keskkonnaameti töötajate poolt kinnipidamist käitus ta nende suhtes üleolevalt, jättes neile esitamata enda isikut tõendavaid dokumente, samuti lahkus ta omavoliliselt sündmuskohalt. Kuna kaebaja puhul on tegemist isikuga, kes on veokijuhina ka varem sarnaseid vedusid teinud, ei pea kohus tõenäoliseks, et kaebaja ei olnud teadlik metsamaterjali veo nõuetest ning korrast. Nimetatud asjaolud kinnitavad, et kaebaja süüline käitumine väärteo toimepanemisel oli märkimisväärne. Arvestades rikkumise laadi ja iseloomu ning vältimaks uute taoliste õiguserikkumiste toimepanemist, ei pea kohus võimalikuks kaebajale kohaldatud rahatrahvi vähendamist.

Lähtudes eeltoodust ning juhindudes VTMS § 132 p 1 leiab kohus, et Keskkonnainspektsiooni Lääne regiooni keskkonnakaitse vaneminspektor J. Kekkonen`i poolt 25.02.2011.a väärteoasjas tehtud üldmenetluse otsus nr 09030610 ei kuulu tühistamisele ning T. Ild`i kaebus ei kuulu rahuldamisele.

VTMS § 155 lg 1 p 1, lg 2, § 156 lg-te 1 ja 3 kohaselt on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada 30 päeva jooksul alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, kohtuotsuse peale kassatsioon Riigikohtule kohtuotsuse teinud maakohtu kaudu, teatades kassatsiooniõiguse kastutamisest kirjalikult maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest.

Teet Olvik Kohtunik