2-23-7005/41 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Määruse tegemise aeg ja koht 30.jaanuar 2024, Kuressaare Tsiviilasja number 2-23-7005 Tsiviilasi NAS Telemetrics OÜ (pankrotis) hagi osaühing EQ Computer vastu lepingu täitmise ja kahju hüvitamise nõudes Menetlustoiming Hagi läbivaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja NAS Telemetrics OÜ (pankrotis alates 19.12.2023, registrikood 16237879), juhatuse liikmed Urmas Niine ja Siim Meerits

Kostja osaühing EQ Computer (registrikood 10129781), lepinguline esindaja Joonas Rõõm Kohtuistungi toimumise aeg 30.jaanuar 2024 RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata NAS Telemetrics OÜ (pankrotis) hagi osaühing EQ Computer vastu lepingu täitmise ja kahju hüvitamise nõudes.

Menetluskulude jaotus

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. 3. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva määruse jõustumist. Edasikaebamise kord

Hageja võib taotleda 14 päeva jooksul, alates hagi läbivaatamata jätmise määruse talle kättetoimetamisest, et sama kohus asja menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada. Menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19).

Kostja võib määruse peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Asjaolud 1. NAS Telemetrics OÜ esitas 11.05.2023 Pärnu Maakohtule hagi osaühing EQ Computer vastu lepingu täitmise ja kahju hüvitamise nõudes. Hageja soovis asja läbivaatamist kohtuistungil. 2. Kostja vaidles hagile vastu. 3. Kohus määras 24.11.2023 määrusega eelistungi toimumise ajaks 30.01.2024. Kohus edastas kohtukutsed mh hageja lepingulistele esindajatele vandeadvokaat Erki Vabametsale ja advokaat Martin Järvele avaliku e-toimiku kaudu ja need on kätte toimetatud 28.11.2023. 4. Harju Maakohtu 19.12.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-16181 kuulutati välja hageja NAS Telemetrics OÜ pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Kristo Teder. 5. 26.01.2024 teatas hageja lepinguline esindajad advokaat Martin Järve kohtule, et tema ja vandeadvokaat Erki Vabamets esindusõigus antud tsiviilasjas on lõppenud ning hageja pankrotihaldurit on teavitatud menetluse käigust ja 30.01.2024 toimuvast eelistungist. 6. Kohtu päringu peale teatas pankrotihaldur 26.01.2024, et ta ei soovi menetlusse astuda PankrS 43 lg 1 mõistes. 7. Kohus edastas 29.01.2024 kohtukutsed avaliku e-toimiku kaudu ka hageja juhatuse liikmetele Urmas Niinele ja Siim Meeritsale. Siim Meeritsale on kutse kätte toimetatud samal päeval. 8. 30.01.2024 eelistungile hageja ei ilmunud. 9. Kostja esindaja taotles eelistungil jätta hagi läbi vaatamata ja soovis esitada menetluskulude nimekirja.

Kohtu põhjendused

10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 409 lg 1 p 1 sätestab et, kui hageja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, siis kohus kohale ilmunud kostja taotlusel jätab hagi läbi vaatamata. 11. Hageja oli teadlik 30.01.2024 kohtuistungist, mille kohta saatis kohus hageja esindajatele kohtukutsed 27.11.2023 avaliku e-toimiku kaudu. TsMS § 217 lg 1 järgi võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 321 lg 1 kohaselt, kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult. Kuna kohtule oli kohtukutse väljasaatmise ajal (27.11.2023) teadmata hageja esindajate volituse lõppemine (teavitus kohtule 26.01.2024), oli kohtul õigus toimetada kohtukutse kätte hageja esindajatele ega pea kutset (uuesti) kätte toimetama menetlusosalisele (RKTKo 06.12.2010, 3-2-1-129-10, p-d 12,15). Kutses on hoitatatud, et mõjuval põhjusel istungile mitteilmumisest tuleb kohut õigeaegselt teavitada ning mitteilmumisel võib kohus jätta hagi läbi vaatamata. Hageja ei ole teatanud eelnevalt kohtule mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmiseks ja seda põhistanud (TsMS § 345). Kohus märgib, et käesoleval juhul ei esine TsMS § 412 lg-s 1 nimetatud hagi läbi vaatamata jätmist takistavaid asjaolusid. Hageja on hagiavalduses soovinud asja läbivaatamist kohtuistungil.

Kostja ei ole hagi õigeks võtnud ega taotlenud asja sisulist lahendamist. Kohus jätab TsMS § 409 lg 1 p 1 alusel hagi läbi vaatamata kostja taotlusel kuna hageja ei ilmunud kohtuistungile.

12. TsMS § 412 lg 3 esimese lause alusel, kui hagi jäeti läbi vaatamata, võib hageja taotleda 14 päeva jooksul, alates hagi läbivaatamata jätmise määruse talle kättetoimetamisest, et sama kohus asja menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada. Menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19).

13. Kuna hagi jäetakse läbi vaatamata, siis TsMS § 168 lg 2 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus leiab, et antud juhul mõistlik menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrata alles pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist. Eeltoodust tulenevalt kuulub kohaldamisele TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2, mis sätestavad, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

/digitaalallkiri/ Reena Undrest kohtunik