2-22-2349/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.01.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-2349

Tsiviilasi

N.S hagi Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti

kaudu) vastu mittevaralise kahju hüvitise ja viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

10 192,50 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja N.S (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Indrek Kukk

Kostja Eesti Vabariik (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu;

registrikood 70008747), lepinguline esindaja Agne Niido

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Määrata tsiviilasja hinnaks 10 192,50 eurot.

2. Rahuldada N.S hagi osaliselt.

3. Välja mõista Eesti Vabariigilt (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) N.S kasuks

mittevaralise kahju hüvitis 4700 eurot.

4. Välja mõista Eesti Vabariigilt (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) N.S kasuks viivis

mittevaralise kahju hüvitiselt 2200 eurot kokku 445,21 eurot ja viivis põhinõudelt (2200

eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 31.01.2024 kuni põhinõude

täitmiseni.

5. Välja mõista Eesti Vabariigilt (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) N.S kasuks viivis

mittevaralise kahju hüvitiselt 2500 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates otsuse jõustumisest kuni põhinõude (2500 eurot) täitmiseni.

6. Jätta rahuldamata N.S hagi välja mõista Eesti Vabariigilt (Politsei- ja Piirivalveameti

kaudu) mittevaralise kahju hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest 2200 eurot

ületavas osas, mittevaralise kahju hüvitis diskrimineerimise eest 2500 eurot ületavas osas ja

viivis mainitud summasid ületavalt osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

7. Jätta menetluskulud Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) kanda. Mõista

Eesti Vabariigilt (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) N.S kasuks välja menetluskulud 3108

eurot. Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb Eesti Vabariigil

(Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest (31.01.2024). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. N.S (hageja/töötaja) esitas 20.12.2021 töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse Eesti Vabariigi

(Politsei- ja Piirivalveameti kaudu; kostja/tööandja) vastu paludes tuvastada töölepingu

erakorralise ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping, välja mõista töölepingu seaduse (TLS) §

109 lg 1 alusel kolme kuu töötasu suurune hüvitis 6600 eurot ning välja mõista hüvitis ebavõrdse

kohtlemise eest 5000 eurot.

2. TVK rahuldas 02.02.2022 otsusega töötaja avalduse osaliselt. TVK tuvastas, et töölepingu

erakorraline ülesütlemine tööandja 02.12.2021 avalduse alusel on tühine, lõpetas töölepingu

alates 02.01.2022 ja mõistis tööandjalt TLS § 109 lg 1 alusel töötaja kasuks välja ühe kuu

töötasu suuruse hüvitise 2200 eurot. TVK jättis rahuldamata töötaja nõude välja mõista hüvitis

ebavõrdse kohtlemise eest.

3. Hageja esitas 14.02.2022 Harju Maakohtule hagi töövaidlusasja lahendamiseks rahuldamata

osas. Hageja palus mõista kostjalt TLS § 109 lg 1 alusel välja täiendavalt kahe kuu töötasu

suurune hüvitis 4400 eurot ning välja mõista hüvitis ebavõrdse kohtlemise eest 5000 eurot.

Hageja palus välja mõista TLS § 109 lg 1 järgselt hüvitiselt viivise võlaõigusseaduse (VÕS) §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 03.01.2022 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja

palus välja mõista hüvitiselt ebavõrdse kohtlemise eest viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates hüvitise suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni põhinõude

täitmiseni. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt alustas hageja märtsis 2019 tööd kostja eelarvebüroo hanke- ja

lepingutalituses ostujuhi teenistuskohal. Juulis 2020 läks hageja sünnitus- ja

lapsehoolduspuhkusele. Tema asemele võeti tööle asendaja, kelle ametijuhend, töötamise

osakond, vahetu ülemus ja tööülesanded olid samad hageja omadega.

09.11.2021 andis hageja kostjale teada, et soovib lapsehoolduspuhkuselt tööle naasta. Hagejale

selgitati, et tema töökohta enam ei ole. Kostja sõnul loodi 01.04.2021 logistikabüroosse

logistikaeksperdi töökoht ja logistikaekspert täidab samu ülesandeid nagu olid hagejal ostujuhi

töökohal. Ostujuhi ülesannetele lisandus uuel kohal ostude korraldamise teenus omaniku rolliga.

Hageja asendaja viidi üle logistikaeksperdi kohale, kus ta töötab tähtajatu lepingu alusel.

Hagejale aga selgitati, et uus töökoht ei ole tema endise ametikohaga seotud, mistõttu ei ole tal

võimalik logistikaeksperdi kohale asuda.

Kostja oli valmis pakkuma hagejale kas juristi või hankespetsialisti töökohta hanke- ja

lepingutalituses. Hagejale need kohad ei sobinud, kuna ta ei ole hankeeksperdi ja hankejuristi

töödega kunagi kokku puutunud. Hankeeksperdi töötasu oli ka madalam, kui hageja 2019. a

töötasu. Kostja ei ole hagejale muid töid pakkunud, kuigi samal ajal käis konkurss ostugrupi juhi

asenduskohale, millele hageja sobis.

02.12.2021 saatis kostja hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse koondamise

tõttu. Avalduse järgi lõi kostja logistikabüroosse ostugrupi, kuhu koondati kokku kõik ostujuhi

rollis olevad kostja teenistujad. Muu hulgas liideti kokku eelarvebüroo hanke- ja lepingutalituses

ostujuhi rollis olnud peaspetsialisti ülesanded ja ostude korraldamise teenuse omaniku rolliga

seotud ülesanded, mida seni täitis hanke- ja lepingutalituses juhataja. Alates 01.04.2021 on

administratsiooni logistikabüroo haldustalituse ostude grupi koosseisus logistikaeksperdi

töökoht, mille peamiseks ülesandeks on ostude korraldamise teenuse omaniku roll ehk

ostuprotsessi kui terviku juhtimine ja arendamine. Toimunud ümberkorraldustest tulenevalt ei

ole eelarvebüroo hanke- ja lepingutalituses enam ostujuhtimise funktsiooni.

Hageja väitel on tõendamata kostja väide struktuursete ümberkorralduste tegemise kohta.

Tõendatud ei ole, et 01.04.2021 lõi kostja logistikabüroosse uue logistikaeksperdi töökoha. Isegi

kui töökoht oli loodud, ei olnud tegemist töö ümberkorraldamisega, mis põhjendaks hageja

koondamist. Lisaks kasvatas hageja 1,5-aastast last, mistõttu pidi kostja koondamise olukorras

pakkuma logistikaeksperdi kohta mitte asendajale vaid hagejale. Kostja ei ole põhjendanud, miks

ta ei pakkunud hagejale ostude grupijuhi tööd, kuigi see koht oli hageja tööle naasmise ajal vaba

ning sellele kohale otsiti uut töötajat. Hageja vastas kõigile ostude grupijuhi töökoha nõuetele.

Hageja leidis, et kostja on põhjustanud oma tegevusega hagejale kahju ja seda tuleb arvestada

TLS § 109 lg 1 järgse hüvitise määramisel. Arvestades töölepingu lõpetamisega seotud

asjaolusid, tuleb õiglaseks hüvitiseks pidada hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 6600

eurot. TVK mõistis välja hüvitise ühe kuu keskmise töötasu ulatuses kokku 2200 eurot. Hageja

palus kohtul mõista kostjalt täiendavalt välja hüvitise kahe kuu keskmise töötasu ulatuses kokku

4400 eurot. Hageja palus kohtul mõista hüvitiselt välja viivise seaduses sätestatud määras alates

03.01.2022 kuni põhinõude täitmiseni.

Hageja leidis, et kostja on teda diskrimineerinud. Kostja on töötanud selle nimel, et hageja ei

saaks pärast lapsehoolduspuhkuselt naasmist kostja juures töötamist jätkata. Kostja on muutnud

hageja asemele võetud töötaja töölepingu tähtajatuks. Kostja ei ole selgitanud, miks ei olnud

hagejale võimalik pakkuda peaostujuhi, logistikaeksperdi või ostude grupijuhi tööd. Kostja on

keeldunud hagejaga kokku saamast, et selgitada koondamise tagamaid. Diskrimineerimist

raskendab veel asjaolu, et tööle jäämisel eelistati töötajat, kes ei vasta ametijuhendile. Pärast

seda, kui hagejale oli koondamisotsus üle antud, esitas kostja avaliku tööpakkumise, milles tõi

välja, et tegelikult on hagejale pakutud hankeeksperdi töökohal 22,5% kõrgem töötasu kui

hagejale pakuti. Hageja palus välja mõista kostjalt diskrimineerimise eest mittevaralise kahju

hüvitise 5000 eurot. Lisaks palus hageja kohtul mõista välja hüvitiselt viivise seaduses sätestatud

määras alates hüvitise suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni.

4. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja avaldas, et hageja töötas eelarvebüroo hanke- ja lepingutalituses ostujuhina ning

20.07.2020 suundus ta sellelt töökohalt sünnitus- ja lapsehoolduspuhkusele. Vahepeal toimusid

kostja struktuuris muudatused, mille tulemusena kaotati ära hageja töökoht. Alates 01.04.2021

loodi logistikabüroo haldustalituse ostugrupi koosseisu logistikaeksperdi töökoht. Uue loodud

töökoha põhiliseks funktsiooniks sai ostude korraldamise teenuse omaniku roll ja see koht oli

loodud ostujuhtimise protsessi paremaks juhtimiseks ja korraldamiseks.

09.11.2021 avaldas hageja soovi lapsehoolduspuhkus katkestada ja tagasi tööle tulla. Teades, et

tema ametikohta enam ei ole, kinnitas hageja, et võib täita muid ülesandeid tingimusel, et ta palk

ei väheneks. Arvestades hageja kogemust ja haridust pakkus kostja talle hanke- ja lepingutalituse

juristi või hankeeksperdi kohta. Hageja keeldus nendest kohtadest ja ta palus lõpetada töölepingu

koondamise alusel. Kuna töötaja andis teada, et ta ei soovi jätkata tööd ja kostja pakkumist vastu

ei võtnud, otsustas tööandja lõpetada 02.12.2021 avaldusega töölepingu koondamise tõttu.

Tegelikult oli aga tegemist töölepingu lõpetamisega töötaja algatusel.

Kostja on täitnud kohustuse hagejale teist tööd pakkuda. Hagejale pakuti võimalus ümberõppeks

ja enda täiendamiseks. Hageja ei saanud enda valikult nõuda töökohta ja tal puudus õigus asuda

ostugrupi juhi kohale konkursiväliselt. Tööandja otsustada on, millised teadmised või oskused on

nõutavad ühel või teisel töökohal.

Koondamisolukord tekkis juba 01.04.2021, kui kostja juures toimunud töö ümberkorraldamise

tõttu kaotati ära hageja senine töökoht. Hageja asemele võetud asendajat ei viidud alates

01.04.2021 üle loodud logistikaeksperdi töökohale, vaid ta asus uuele alaliselt loodud kohale.

Alusetu on võrrelda 01.04.2021 loodud logistikaeksperdi töökohta hageja endise ametikohaga.

Aprillis 2021 liikus logistikabüroosse mitte üks konkreetne töökoht, vaid tööülesanded ja lisaks

ka teenuse omaniku roll. Logistikaeksperdi töökohal on oluliselt suurem töömaht ning töö sisu

on muutunud. Sellele ametkohale sobival kandidaadil peab olema kõrgharidus ja kolmeaastane

töökogemus. Alusetud on hageja väide, et kostja on teda diskrimineerinud lapsevanemaks

olemise tõttu.

Kohtu põhjendused

5. Hageja on menetluse kestel esitanud uued nõuded. Kohus peab vajalikuks määrata tsiviilasja

hind (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 136 lg 1). Hageja on esitanud 14.02.2022

hagiavalduses (tl 1–6) ja 09.01.2023 menetlusdokumendis (tl 132-133) järgmised nõuded:



välja mõista kostjalt hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest 4400 eurot Nõude hind

on 4400 eurot (TsMS § 124 lg 1 esimene lause);



välja mõista hüvitiselt 4400 eurot viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatus määras alates

03.01.2022 kuni põhinõude täitmiseni. Nõude hind kujuneb järgmiselt:



alates 03.01.2022 kuni 13.02.2022 (päev enne hagi esitamist) sissenõutavaks muutunud

viivis 40,50 eurot. Nõude hind on 40,50 eurot (TsMS § 124 lg 1 esimene lause);



alates hagi esitamisest (14.02.2022) kuni põhinõude täitmiseni nõutava viivisenõude hind

352 eurot (TsMS § 124 lg 1 esimene lause, § 367);



välja mõista kostjalt hüvitis ebavõrdse kohtlemise eest 5000 eurot. Nõude hind on 5000 eurot

(TsMS § 124 lg 1 esimene lause);



välja mõista hüvitiselt 5000 eurot viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatus määras alates

hüvitise suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni. Nõude hind on

400 eurot (TsMS § 124 lg 1 esimene lause, § 367).

Hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi (TsMS § 133 lg 1) ning hagihinda

arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded (TsMS § 134 lg 1 esimene lause). Seega on

tsiviilasja hind kokku 10 192,50 eurot.

6. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta

järgnevalt.

7. Kohus on tuvastanud TsMS § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust

omavad asjaolud:



pooled sõlmisid tähtajatu töölepingu, mille alusel töötas hageja alates 18.03.2019 kostja

eelarvebüroo hanke- ja lepingutalituses peaspetsialisti (ostujuhi) töökohal (tl 8-9, tl 108);



hageja jäi alates 20.07.2020 sünnitus- ja lapsehoolduspuhkusele (tl 108);



hageja avaldas 09.11.2021 soovi lapsehoolduspuhkus katkestada ja tagasi tööle naasta;



kostja ütles 02.12.2021 teatisega töölepingu erakorraliselt üles koondamise tõttu (tl 27);



hageja vaidlustas töölepingu erakorralise ülesütlemise TVK-s. TVK rahuldas 02.02.2022

otsusega töötaja avalduse osaliselt (tl 42).

8. Hageja palus kohtul mõista kostjalt TLS § 109 lg 1 alusel enda kasuks välja hüvitise kahe

kuu töötasu ulatuses 4400 eurot. TVK jättis selles osas töötaja nõude rahuldamata, mõistes

tööandjalt välja hüvitise ühe kuu keskmise töötasu ulatuses 2200 eurot. Lisaks palus hageja

kohtul mõista kostjalt enda kasuks välja hüvitise ebavõrdse kohtlemise eest summas 5000 eurot.

TVK jättis töötaja mainitud nõude rahuldamata. Esmalt käsitleb kohus hageja nõuet välja mõista

hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest ja seejärel lahendab hageja nõuet välja mõista

hüvitis ebavõrdse kohtlemise eest.

9. Kostja lõpetas töölepingu 02.12.2021 teatisega. Kohus leiab, et vaidluse lahendamisel tuleb

kohaldada mainitud kuupäeva seisuga kehtinud TLS-i (edaspidi TLS2021) redaktsiooni.

10. TLS § 1092021 lg 1 sätestas, et kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva

seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu

keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta,

arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve.

11. Alates 17.03.2023 kehtib TLS § 109 lg 1 teises sõnastuses, millest nähtuvalt ei kohaldata

hüvitisele VÕS 7. peatükis sätestatut ning hüvitise suurust ei ole lubatud vähendada riigi poolt

isikule makstavate hüvitiste ja toetuste võrra. Kohus on seisukohal, et TLS § 109 lg 1 varasema

redaktsiooni rakendamise kasuks räägib see, et vaidluse aluseks olnud asjaolud on leidnud aset

enne seadusesätte muutmist, mistõttu oli pooltel töösuhte lõpetamise ajal põhjendatud alus

arvata, et vaidluse tekkimise korral kohaldub sel hetkel kehtiv seadus. Kui kohaldada sätet

kehtivas redaktsioonis, siis ei oleks tagatud pooltele õiguskindlust ja poleks arvestatud

õiguspärase ootuse põhimõttega.

12. TVK tuvastas 02.02.2022 otsusega, et hageja töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine

ja lõpetas töölepingu alates 02.01.2022 (tl 42–46). Kostja ei ole TVK otsust vaidlustanud,

mistõttu on see käsitletavas osas jõustunud ja on pooltele täitmiseks kohustuslik (töövaidluse

lahendamise seaduse (TvLS) § 59 lg 11 esimene lause, § 59 lg 2). Kohus on praeguse vaidluse

lahendamisel seotud TVK otsuse resolutsiooniga selle vaidlustamata osas (töövaidluse

lahendamise seaduse (TvLS) § 59 lg 11 teine lause).

13. Eeltoodust tulenevalt on täidetud eeldused selleks, et välja mõista kostjalt hageja kasuks välja

hüvitis TLS § 1092021 lg 1 alusel. Hageja ei nõustunud TVK järeldusega, et piisavaks hüvitiseks

saab pidada ühe kuu keskmist töötasu 2200 eurot. Hageja hinnangul on mõistlik hüvitis kolme

kuu keskmine töötasu, mistõttu peaks kostja maksma täiendavalt hüvitist kahe kuu keskmise

töötasu ulatuses 4400 eurot.

14. Riigikohus on avaldanud, et TLS2021 § 109 lg-s 1 ettenähtud hüvitisnõue on lepingu

rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue, mille puhul kohalduvad TLS § 1 lg 3 alusel ka VÕS

7. peatüki sätted, st mh VÕS §-d 127, 128, 134 ning 139 ja 140. Seega hõlmab TLS § 109 lg-s 1

sätestatud hüvitis erinevaid kahju liike ning selle hüvitise koosseisus tuleb hüvitada tekkinud

varaline kahju (saamata jäänud tulu), tulevikus tekkiv varaline kahju (saamata jääv tulu) ning

tekkinud mittevaraline kahju (Riigikohtu üldkogu 14. mai 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-

13, p-d 32.3; 15.06.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-20-16369, p 15).

15. Hageja on selgitanud, et kostja ebaseaduslik töölepingu lõpetamine on põhjustanud talle

varalise kahju (saamata jäänud tulu (14.02.2022 hagiavalduse p 38 (tl 1–6) ja mittevaralise kahju

(hageja 17.06.2022 menetlusdokumendi lk 8-9 (tl 122–127).

16. Kohtupraktikas selgitatakse, et kui töötaja nõuab TLS § 1092021 lg 1 alusel tööandjalt

töölepingu ebaseadusliku ülesütlemisega tekitatud varalise kahju hüvitamist, pidades varaliseks

kahjuks saamata jäänud tulu, peab töötaja tõendama nii sellise kahju tekkimise töölepingu

ebaseadusliku ülesütlemise tõttu (VÕS § 127 lg 4) kui ka sellise kahju suuruse. TLS2021 § 109 lg

1 alusel väljamõistetava hüvitise suuruse kindaksmääramisel tuleb arvestada töötukassalt

töövaidluse ajal töötajale makstud hüvitistega. Töötaja peab esile tooma ja tõendama, kui kaua ta

jäi pärast töölepingu ebaseaduslikku ülesütlemist sissetulekust ilma (Riigikohtu 15.06.2022 otsus

tsiviilasjas nr 2-20-16369, p-d 15.2 ja 15.3).

17. Hageja on hagiavalduses väitnud, et pärast töölepingu ebaseaduslikku lõpetamist ei saanud ta

uut töökohta leida. Hageja sõnul on käimas konkursse, kuid ükski neist ei ole nii kaugel, et

hageja saaks üldse veel arvata, et tal tekib lähiajal võimalus tööle saada (14.02.2022

hagiavalduse p 38 (tl 1–6). Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et tal on tekkinud varaline

kahju ehk saamata jäänud tulu töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise tõttu (VÕS § 127 lg 4).

Tõendamata on ka kahju suurus. Hageja on küll väitnud, et ta ei ole pärast töösuhte lõppemist

vähemalt 3,5 kuu jooksul suutnud uut töökohta leida, kuid poole seletus ei ole tõend. Kuivõrd

kahju tekkimine ja selle suurus ei ole tõendatud, ei saa kohus mõista kostjalt hageja kasuks välja

TLS § 1092021 lg 1 alusel hüvitist varalise kahju katteks.

18. Hageja on nõudnud kostjalt TLS2021 § 109 lg 1 alusel mittevaralise kahju hüvitist töölepingu

ebaseadusliku lõpetamise tõttu. VÕS § 134 lg 1 järgi võib lepingust tuleneva kohustuse

rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud

mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise

asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada

mittevaralise kahju. Kohtupraktikas selgitatakse, et kohustus mitte lõpetada töölepingut

ebaseaduslikult on suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning tööandja peab aru saama, et

kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Olukorras, kus tööandja lõpetab

töötajaga töölepingu ebaseaduslikult, tuleb mittevaralise kahju eest maksta hüvitist (Riigikohtu

21.11.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-708, p 24).

19. Kostja on ebaseaduslikult öelnud hagejaga sõlmitud töölepingu üles. Seega on tööandja

rikkunud kohustust mitte lõpetada töölepingut ebaseaduslikult. Mainitud kohustus on suunatud

mittevaralise huvi järgimisele ning kostja pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib

põhjustada hagejale mittevaralise kahju. Hagejal on õigus nõuda kostjalt TLS2021 § 109 lg 1

alusel mittevaralise kahju hüvitist töölepingu ebaseadusliku lõpetamise tõttu.

20. Mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada töölepingu ülesütlemise

asjaolusid ja mõlema poole huve (TLS2021 § 109 lg 1 teine lause). Kohtupraktika järgi arvestab

kohus TLS2021 § 109 lg 1 teise lause alusel hüvitise suuruse muutmisel mh nii töötatud aja kui ka

poolte käitumisega (Riigikohtu 10.10.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-12, p 17). Tulenevalt

VÕS § 1 lg-st 1 tuleb hüvitise suuruse üle otsustades arvestada eeltoodud sätte kõrval ka VÕS §

134 lg-t 5, mis näeb ette, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise

raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.

21. Hüvitise määramisel arvestab kohus järgmiseid asjaolusid:

21.1.

Hageja alustas tööd kostja juures 18.03.2019, suundudes 20.07.2020 sünnitus- ja

lapsehoolduspuhkusele. Hageja avaldas 09.11.2021 soovi lapsehoolduspuhkus katkestada ja tulla

alates 25.11.2021 tagasi tööle. Kohus leiab, et hageja tööajana kostja juures ei saa arvestada

perioodi alates 20.07.2020 kuni 25.11.2021, kui töötaja viibis sünnitus- ja lapsehoolduspuhkusel.

Puhkusel viibimise ajal töösuhe peatub. Lisaks oli hageja tööl ühe päeva detsembris 2021 (tl

100). Seega töötas hageja kostja juures töölepingu lõpetamise aja seisuga (02.12.2021) ca üks

aasta ja neli kuud (18.03.2019 kuni 20.07.2020, üks päev detsembris 2021).

21.2.

Puudub vaidlus, et töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise ajal kasvatas hageja alla

kolmeaastat last. TVK tuvastas, et töösuhte lõpetamise ajal ei olnud tegemist

koondamisolukorraga (TVK 02.02.2022 otsuse p 70 (tl 42–46). Ka kohtumenetluses ei ole kostja

esitanud tõendeid, et töölepingu lõpetamisel esines koondamisolukord. Kostja väidet, et hageja

endine ostujuhi töökoht kaotati ära, ei tõenda kohtule esitatud tabelid organisatsiooni struktuuri

kohta (tl 109–118). Tabelid ei ole õigusaktid, mistõttu ei näita need struktuursete muudatuste

tegemist. Lisaks on hageja juhtinud tähelepanu sellele, et tabelid olid muudetud viimati

04.05.2022 kostja lepingulise esindaja poolt (hageja 17.06.2022 menetlusdokumendi p 2.7).

Seetõttu ei kajasta dokumendid usaldusväärselt kostja struktuuri koosseisu hagejaga töölepingu

ülesütlemise aja seisuga. Kuna koondamiseks ei olnud alust, ei ole oluline arvestada TLS2021 § 89

lg-s 5 sätestatuga (vt ka Riigikohtu 15.06.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-20-16369, p 13.1). Samas,

kuna tööandja ei tõendanud seaduslikku alust töölepingu ülesütlemiseks, loetakse TLS2021 § 92 lg

1 p 2 ja sama sätte lg 2 alusel, et kostja ütles töölepingu üles põhjusel, et hageja täitis olulisi

perekondlikke kohustusi.

21.3.

Kohus leiab, et töötajad on töösuhtes nõrgem pool (Riigikohtu 27.02.2012 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-143-11, p 12) ning alaealist last kasvatav ja perekondlikke kohustusi täitev

töötaja väärib töösuhtes erilist kaitset.

21.4.

Kui hageja avaldas soovi tagasi tööle tulla, siis oli ta valmis täitma võrreldes varasemaga

ka muid ülesandeid. Tema jaoks oli oluline see, et tema palk ei väheneks. Hageja oli seisukohal,

et kostja juures leidub ilmselt vaba kohta, millele tema haridus ja töökogemus peaksid sobima

või milleks teda on võimalik koolitada (hageja 09.11.2021 e-kiri (tl 12, 66). Alles siis, kui hageja

oli tutvunud logistikabüroo haldustalituse ostugruppi loodud logistikaeksperdi töökoha

ametijuhendiga asus ta väitma, et selle töökoha ülesanded on samad või need on väga sarnased

hageja varasemate ülesannetega ostujuhi kohal ning ta avaldas soovi jätkata nende ülesannete

täitmist (hageja 23.11.2021 e-kiri (tl 74). Lisaks oli hageja seisukohal, et tema võiks töötada

ostugrupi juhi kohal, sest ta vastas sellele töökohale kandideerivale inimesele seatud tingimustele

(14.02.2022 hagiavalduse p-d 11, 13 (tl 1–6).

21.5.

Kostja oli seisukohal, et logistikaeksperdi töökoht ei ole hageja ostujuhi kohaga seotud ja

hagejal ei ole võimalik sellele töökohale asuda (tl 74). Hagejaga toimunud kohtumisel selgitati

hagejale, et logistikaeksperdi kohal on vaja täita suures osas ülesandeid, millega hageja ei ole

ostujuhina tegelenud (ST 01.12.2021 e-kiri (tl 96 pöördel-97). Kostja tegi hagejale ettepaneku

jätkata tööd hanke- ja lepingutalituses kas juristi ametikohal (töötasu 2200 eurot) või

hankeeksperdi ametikohal (töötasu 2000 eurot (tl 66). Kohus toob välja, et kostja pakutud juristi

töötasu oli sama suur nagu oli hageja palk ostujuhi kohal. Kostja avaldas valmisolekut hagejat

uue tööga harjumisel toetama ja juhendama (tl 74). Kostja hinnangul saaks hageja juristi tööga

hästi hakkama (ST 01.12.2021 e-kiri (tl 96 pöördel-97). Kohtumisel hagejaga tegi kostja talle

ettepaneku alustada tööd 50% koormusega, kui hageja ei soovi esialgu lapse kõrvalt tulla tööle

täiskohaga (MS 01.12.2021 e-kiri (tl 96). Kostja selgitas hagejale ka seda, miks tööandja

hinnangul ei sobi töötaja ostugrupi juhi kohale. Kostja selgitustest nähtuvalt ei ole ostugrupi juhi

tööülesanded sarnased sellele, mida hageja varem tegi (ST 01.12.2021 e-kiri (tl 96 pöördel-97).

Kohtu hinnangul ei ole kostja väited selle kohta, miks ta ei pakkunud hagejale ostugrupi juhi

kohta asjakohased. Tööandjal on kohustus pakkuda töötajale tööd, mida töötaja on võimeline

tegema. Tööandja ei pea pakkuma tööd, millega töötaja ei saa tööandja hinnangul hakkama

(Riigikohtu 28.09.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-16, p 13). Kostja ei ole väitnud ega

tõendanud, et hageja ei ole võimeline ostugrupi juhi tööd tegema.

21.6.

Kohtumisel kostjaga selgitas hageja, et ta ei soovi juristi tööd teha, kuna see rikub tema

CV ära. Kui ta sooviks juristi tööd teha, teeks ta seda kuskil mujal oluliselt suurema palga eest.

Lisaks oli hageja arvamusel, et juristi töö tegemiseks peaks ta oluliselt rohkem vaeva nägema,

millega ta ei ole nõus (ST 01.12.2021 e-kiri (tl 96 pöördel-97). Asjaolu, et hageja ei pidanud

kostja pakutud juristi ja hankeeksperdi töökohta talle sobivaks kinnitab ka hageja 29.11.2021 e-

kiri. Hageja avaldas, et juristi ja hankeeksperdi tööd on teistsugused kui ostujuhi oma ning lisaks

eeldavad ka valdkonna alaste õigusaktide head tundmist. Hageja ei ole juristina töötanud üle 10

aasta ja tal ei ole soovi õigusalal tulevikus töötada. Hageja selgitas, et see aeg ja pingutus, mis ta

peaks väikse lapse kõrvalt kulutama enda harimisele, et olla pädev pakutud ametikohtadel, ei

vääri kahjuks küünlaid (hageja 29.11.2021 e-kirja p 8 (tl 93-94). Hageja andis kohtumisel

kostjaga teada, et ta ei soovi jätkata tööd kostja pakutavatel töökohtadel ja tagastas samal päeval

ametitõendi (ER 03.12.2021 e-kiri (tl 98).

22. Asja materjalidest nähtuvalt lõpetas kostja ebaseaduslikult töölepingu töötajaga, kes väärib

töösuhtes erilist kaitset. Töölepingu lõpetamisel ei kaalunud kostja hageja sobivust ostugrupi juhi

kohale. Kostja selgitas hagejale, miks ta ei saa asuda logistikaeksperdi töökohale. Kostja pakkus

hagejale juristi ja hankespetsialisti töökohta. Juristi töötasu oli sama suur nagu hageja palk

ostujuhi kohal, millelt ta suundus sünnitus- ja lapsehoolduspuhkusele. Tööandja oli valmis

pakkuma hagejale tööle naasmisel toetust ja juhendamist. Kostja pakkus hagejale võimalust

alustada tööd poole koormusega. Hageja keeldus talle pakutud töökohtadest. Kohus ei nõustu

kostja väitega, et tegemist oli töölepingu lõpetamisega hageja algatusel. Hageja ei olnud valmis

tööd kostja pakutud kohtadel jätkama, mistõttu otsustas kostja hageja koondada. Tööandja otsuse

põhjuseks oli see, et seda töökohta, millelt hageja suundus sünnitus- ja lapsehoolduspuhkusele

enam ei olnud ja logistikaeksperdi kohale, mida hageja pidas väga sarnaseks enda varasema

töökohaga, ei saanud hageja kostja hinnangul tööle asuda. Seega toimus töösuhte lõpetamine

kostja algatusel. Materjalidest nähtuvalt on kostja üritanud töösuhet säilitada. Puuduvad alused

väita, et kostja rikkus lepingut tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Asja materjalide järgi vastab

kostja tegevus hooletusele. Töösuhte lõpetamise järel on kostja täitnud rahalised kohustused

hageja ees. Arvestades eeltoodud asjaolusid kogumis saab kohtu hinnangul pidada õiglaseks

mittevaralise kahju hüvitiseks kahe kuu suurust töötasu 4400 eurot.

23. TVK mõistis kostjalt hageja kasuks TLS2021 § 109 lg 1 alusel välja hüvitise ühe kuu keskmise

töötasu ulatuses 2200 eurot. TVK 02.02.2022 otsusest jääb ebaselgeks, kas hüvitis on välja

mõistetud varalise või mittevaralise kahju katteks. Vaatamata sellele peab TVK määratud

hüvitisega arvestama ja see tuleb VÕS § 127 lg 5 alusel kostjalt hageja kasuks väljamõistetavast

hüvitisest maha arvata.

24. Kostjalt tuleb hageja kasuks TLS2021 § 109 lg 1 alusel välja mõista mittevaralise kahju hüvitis

kahe kuu keskmise töötasu ulatuses 4400 eurot. Kohus arvestab hüvitisest maha TVK poolt

väljamõistetud 2200 eurot ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise

2200 eurot.

25. Hageja palus välja mõista hüvitiselt viivise töölepingu lõppemisele järgnevast päevast alates.

TVK lõpetas töölepingu 02.01.2022 (tl 42–46). Töölepingu lõppemisega muutuvad TLS2021 § 84

lg 1 kohaselt kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Kohtu hinnangul kohaldub

mainitud säte ka töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise korral TLS2021 § 109 lg 1 alusel

makstavale hüvitisele.

26. Hageja taotlusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise hüvitiselt (2200 eurot)

töölepingu ebaseaduslik ülesütlemise eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

03.01.2022 kuni 30.01.2024 kokku 445,21 eurot (viivis on välja arvutatud

www.viivisekalkulaator.ee kaudu) ning alates 31.01.2024 kuni põhinõude täitmiseni.

27. Järgnevalt lahendab kohus hageja nõude välja mõista kostjalt mittevaralise kahju hüvitis

ebavõrdse kohtlemise eest.

28. Hageja oli seisukohal, et töölepingu ülesütlemisel diskrimineeris kostja töötajat. Hageja

selgitas, et eeldusel, et 01.04.2021 loodi logistikaeksperdi töökoht töötas kostja teadlikult selle

nimel, et hageja ei saaks pärast lapsehoolduspuhkuselt naasmist enam kostja juures töötamist

jätkata. Kostja muutis hageja asemele võetud töötaja töölepingu tähtajatuks. Hageja sõnul ei ole

kostja selgitanud, miks ei olnud hagejale võimalik pakkuda ostujuhi, logistikaeksperdi või ostude

grupijuhi tööd. Kostja keeldus hagejaga kohtumast, et selgitada koondamise tagamaid.

29. Kohus leiab, et õige ei ole hageja väide, et kostja keeldus hagejaga kohtumast, et selgitada

koondamise tagamaid. Kostja on kirjavahetuses hagejaga talle selgitanud, et struktuuri

muudatuste tõttu kaotati ära hageja senine ostujuhi töökoht hanke- ja lepingutalituses (tl 66, tl

74). Lisaks kohtusid kostja töötajad ST ja MS detsembris 2021 hagejaga ja selgitasid talle, et

hageja endist töökohta ei ole enam olemas. Kohtumisel selgitati hagejale ka seda, miks talle ei

pakutud logistikaeksperdi ja ostude juhi kohta (tl 96-97). Koondamise põhjust on piisavalt

arusaadavalt selgitatud ka 02.12.2021 koondamise teatises (tl 27). Seega ei ole hageja käsitletav

väide õige. Lisaks ei ole koondamise põhjuste töötajale selgitamata jätmine hinnatav

diskrimineerimisena SoVS § 3 lg 1 mõttes. Hageja muid etteheiteid kostjale saab kokku võtta

selliselt, et kostja olevat hagejat diskrimineerinud lapsevanemaks olemise ja perekondlike

kohustuste täitmise tõttu.

30. TLS2021 § 3 sätestas, et tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima

võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise

seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele. Sooline diskrimineerimine tehakse töövaidluses

kindlaks SoVS § 4 järgi. Selles sättes ettenähtud jagatud tõendamiskohustuse järgi peab töötaja

esitama faktilised asjaolud, mille alusel võib eeldada, et teda on diskrimineeritud, ning tööandja

peab menetluses tõendama, et ta ei ole rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet.

SoVS § 13 lg-d 1 ja 2 järgi võib isik, kelle õigusi on diskrimineerimise tõttu rikutud, nõuda

õigusi rikkunud isikult seaduses sätestatud alustel ja korras mh rikkumisega tekitatud

mittevaralise kahju hüvitisena mõistlikku rahasummat. Hüvitise suurust kindlaks määrates

arvestab töövaidlusorgan SoVS § 13 lg 3 kohaselt mh diskrimineerimise ulatust, kestust ja laadi.

Kohtupraktikas selgitatakse, et eelnimetatud sätted ei anna olukorras, kus töötajat diskrimineeriti

töölepingu erakorralisel ülesütlemisel, töölepingu ülesütlemise vaidlustamise korral kahju

hüvitamise nõude esitamiseks iseseisvat alust. Töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse

tuvastamise ja töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel lõpetamise korral mõistetakse rahaline hüvitis

diskrimineerimise eest välja TLS § 109 lg 1 alusel (Riigikohtu 15.06.2022 otsus tsiviilasjas nr

2-20-16369, p 16.4).

31. Kohus leiab, et kuigi praegu pöördus hageja TVK menetluse järel kohtusse ainult

diskrimineerimisega seotud hüvitise väljamõistmiseks, on vaidlus tekkinud töölepingu

erakorralisel ülesütlemisel väidetavalt aset leidnud diskrimineerimisega. Lisaks nõudis hageja

TVK-s töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamist, töölepingu lõpetamist. TVK

rahuldas töötaja need nõuded. Seetõttu on kohus seisukohal, et hageja saab diskrimineerimise

eest nõuda mittevaralise kahju hüvitist TLS2021 § 109 lg 1 alusel väljamõistetava mittevaralise

kahju hüvitise koosseisus.

32. SoVS § 3 lg 1 p 3 kohaselt diskrimineeritakse isikut sooliselt mh siis, kui teda koheldakse

samalaadses olukorras teisest isikust ebasoodsamalt lapsevanemaks olemise või perekondlike

kohustuste täitmise tõttu. Tööandja tegevus loetakse SoVS § 6 lg 2 p 1 ja 7 kohaselt

diskrimineerivaks ka siis, kui ta teeb tööle valimise või töösuhte lõpetamise otsuse, jättes isiku

kõrvale või koheldes teda muul moel halvemini nt lapsevanemaks olemise või perekondlike

kohustuste täitmise tõttu.

33. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et tuleb lugeda, et kostja ütles töölepingu üles põhjusel, et

hageja täitis olulisi perekondlikke kohustusi (otsuse p 21.2). Järelikult on kostja diskrimineerinud

hagejat perekondlike kohustuste täitmise tõttu SoVS § 6 lg 2 p 1 mõttes sellega, et lõpetas

hagejaga töölepingu lubamatult põhjusel, et hageja kasvatab alla kolmeaastat last. Kostja ei ole

tõendanud, et ta ei ole rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet (SoVS § 4 lg 2 esimene lause).

Seega on kostja rikkunud kohustust tagada töötajate kaitse diskrimineerimise eest (TLS § 3).

Kostja ei ole tõendanud, et rikkumine on vabandatav (VÕS § 103).

34. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et kostja on diskrimineerinud hagejat eelmises punktis toodud

alusel, puudub vajadus käsitleda poolte muid väiteid hageja diskrimineerimise kohta (hageja

asemele ostujuhi kohale võetud töötaja jätkas tööd tähtajatu töölepingu alusel logistikaeksperdi

kohal, kostja ei pakkunud hagejale logistikaeksperdi kohta, jne).

35. Kostja diskrimineerimise tõttu on hagejal SoVS § 13 lg 2 alusel õigus nõuda rikkumisega

tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlikku rahasummat. Kostja rikutud säte kaitses

hagejat mittevaralise kahju tekkimise eest (VÕS § 127 lg 2) ning kahju tekkimine pidi kostjale

olema lepingu sõlmimise ajal ettenähtav (VÕS § 127 lg 3). Hüvitise suurust kindlaks määrates

arvestab kohus SoVS § 13 lg 3 kohaselt muu hulgas diskrimineerimise ulatust, kestust ja laadi.

36. Hüvitise suuruse määramisel arvestab kohus, et hageja diskrimineerimine on põhjustanud

talle ebameeldivaid üleelamisi. Töösuhte lõpetamisel kasvatas hageja alla kolmeaastat last ja ta

vääris töösuhtes erilist kaitset. Kostja diskrimineeris hagejat seoses perekondlike kohustuste

täitmisega. Samas on kostja üritanud töösuhet säilitada, pakkudes hagejale teisi töökohti ja ühel

pakutud kohal oli töötasu sama suur nagu hageja töökohal, millelt ta suundus sünnitus- ja

lapsehoolduspuhkusele. Hageja keeldus pakutud töökohtades. Arvestades asjaolusid kogumis on

kohus seisukohal, et mõistlik mittevaraline hüvitis on 2500 eurot.

37. Kohus mõistab kostjalt TLS2021 § 109 lg 1 alusel hageja kasuks välja mittevaralise kahju

hüvitise diskrimineerimise eest 2500 eurot.

38. Hageja taotlusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (2500 eurot)

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni põhinõude

täitmiseni.

39. Kostja selgitas, et tal ei ole hageja ees täitmata kohustusi, et anda alus viivise nõude

esitamiseks. Tööandja ei ole rahalise kohustuse täitmisega viivitanud. Kas kostjal võib tekkida

hageja ees võlakohustusi tulevikus, selgub pärast kohtuotsuse jõustumist. Kostja viitas ka TsMS

§ 461 lg-le 2 (kostja 13.02.2023 menetlusdokument (tl 137).

39.1.

TsMS § 461 lg 2 sätestab, et kui otsuse kohaselt on võlgnikuks Eesti Vabariik või

kohaliku omavalitsuse üksus, tuleb kohtuotsus täita hiljemalt 30 päeva jooksul otsuse jõustumise

ajast alates, välja arvatud juhul, kui otsus kuulub viivitamatule täitmisele või otsus näeb ette

teistsuguse tähtaja.

39.2.

Kohus leiab, et eeltoodud säte ei keela kohtul määrata teistsugust viivise tasumise

tähtaega, kui 30 päeva alates otsuse jõustumisest. Kohus on eelnevalt (otsuse p-d 26 ja 38)

määranud väljamõistetud hüvitiselt viivise tasumise tähtaja kooskõlas hageja taotlustega.

40. Riigikohus selgitas, et töövaidlusorgan peab TLS § 109 lg 1 kohaldamisel mõistma oma

lahendi resolutsioonis tööandjalt välja ühtse rahasumma, kuid põhjendama selle summa suurust

oma lahendi põhjendavas osas (Riigikohtu 14.05.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-13, p-d 32.3

ja 32.4; 22.03.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-167-16; 21.11.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-708,

p 25). Kohus mõistab kostjalt TLS2021 § 109 lg 1 alusel hageja kasuks välja ühtse summana

mittevaralise kahju hüvitise 4700 eurot (2200 eurot + 2500 eurot). Kohus on eespool

põhjendatud iga hüvitise summa suurust.

41. Kuigi kohus rahuldab hagis esitatud töötaja põhinõuded ca 50% ulatuses, tuleb

menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel täielikult kostja kanda. Menetluskulude jaotamisel

arvestab kohus, et tegemist on töövaidlusega, kus töötaja on nõrgem pool. Vaidluse on tinginud

kostja ebaseaduslik töölepingu ülesütlemine ja hageja diskrimineerimine. Kostja ei ole enda

käitumist ebaõigeks pidanud, mistõttu ei olnud töötajal muud võimalust enda õiguste kaitseks,

kui pöörduda töövaidlusorgani poole. Arvestades neid asjaolusid kogumis on kohtu hinnangul

põhjendatud jätta menetluskulud täielikult kostja kanda.

42. Hageja esitas menetluskulude nimekirja 04.12.2023. Hageja menetluskuluks on kulud

lepingulisele esindajale 4872 eurot (koos käibemaksuga).

43. Kohus, tutvunud hageja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjaga, on seisukohal, et

hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus

põhjendab oma seisukohta järgnevalt.

44. Käesolevas asjas on hagejat esindanud vandeadvokaat Indrek Kukk. Menetluskulude

nimekirjast nähtuvalt osutati hagejale käesolevas tsiviilasjas õigusabiteenust tunnihinnaga 140

eurot käibemaksuta, s.o 168 eurot koos käibemaksuga. Kohus leiab, et arvestades käesoleva

vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, samuti esindaja kvalifikatsiooni, on hagejale õigusabi

osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär 140 eurot (käibemaksuta, s.o 168 eurot

koos käibemaksuga) tasuna mõistlik.

45. Hagejale on menetluses osutatud õigusabi teenust kokku 29 tunni ulatuses. Hinnates ja

analüüsides hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja

menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades kõikide tsiviilasjas tehtud

menetlustoimingutega ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub kohus seisukohale,

et hageja menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on

põhjendatud ja vajalik osaliselt.

46. Menetluskulude nimekirja kohaselt tegi hageja lepinguline esindaja perioodil 04.02.2022

kuni 14.02.2022 menetlustoiminguid kokku mahus 15 tundi ja 30 minutit. Kohus leiab, et

arvestades käesolevas tsiviilasjas 14.02.2022 esitatud hagiavalduse koos lisadega sisu ja mahtu,

tuleb hageja lepingulise esindaja poolt nimetatud perioodil hagiavalduse koostamiseks vajalike

menetlustoimingute tegemiseks lugeda põhjendatuks ja vajalikuks ajakulu kokku mahus 5 tundi.

Kohus selgitab, et arvestades seejuures mõistlikku aega kliendiga suhtluseks ning asjaolu, et

kohtule esitatud hagiavaldus kattub osaliselt TVK-le esitatud avalduse sisuga. Lisaks tuleb

arvestada, et hagiavalduse lisad olid esitatud juba TVK menetluses.

47. Hinnates ja analüüsides hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud hageja lepingulise

esindaja ülejäänud menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades kõikide

tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub

kohus seisukohale, et menetluskulude nimekirjas kajastuvad ülejäänud menetlustoimingud ning

neile kulunud aeg on välja toodud mahus põhjendatud ja vajalik.

48. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja menetlustoimingud on

põhjendatud ja vajalikud mahus kokku 18 tundi ja 30 minutit.

49. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane ja ei saa muul põhjusel käibemaksu

tagasi küsida (TsMS § 174 lg 10). Kohus peab põhjendatuks menetluskulude väljamõistmist

koos käibemaksuga.

50. Arvestades hageja lepingulise esindaja tunnihinda (168 eurot koos käibemaksuga), määrab

kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 3108 eurot (18,5 tundi x 168 eurot).

51. Hageja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

52. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS

§ 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Kondrašov

Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 21.04.2025. a otsusega nr 2-22-

2349.