3-23-2632/15 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

30.01.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2632

Haldusasi

Waypoint Ventures OÜ kaebus Rahapesu Andmebüroo

08.12.2023 otsuse nr 6-1/108-1 tühistamiseks ning

Rahapesu

Andmebüroo

kohustamiseks

otsustada

Waypoint Ventures OÜ-le muudetud taotluse alusel

virtuaalvääringu tegevusloa andmine viie tööpäeva

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 14.12.2023 määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – Waypoint Ventures OÜ, volitatud esindajad

vandeadvokaadid Alar Urm ja Kärt Saar

Vastustaja – Rahapesu Andmebüroo, volitatud esindaja

MS

Menetluse alus ringkonnakohtus

Rahapesu Andmebüroo määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse Rahapesu Andmebüroo määruskaebus Tallinna Halduskohtu

14.12.2023 määruse haldusasjas nr 3-23-2632 resolutsiooni punkti 3 peale.

2. Jätta Rahapesu Andmebüroo määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

14.12.2023 määruse haldusasjas nr 3-23-2632 resolutsiooni punkt 3 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Waypoint Ventures OÜ-le on 04.11.2020 majandustegevuse registris väljastatud

tegevusluba nr FVT000275 virtuaalvääringu teenuse osutamiseks. Rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) 15.03.2022 jõustunud muudatustega täiendati

oluliselt nõudeid virtuaalvääringu teenuse pakkujatele. Virtuaalvääringu teenuse pakkujad,

kellel oli kehtiv tegevusluba olemas, olid RahaPTS § 1183 lg 1 kohaselt kohustatud oma

tegevuse ja tegevust reguleerivad dokumendid viima RahaPTS muudatustega jõustuvate

nõuetega kooskõlla hiljemalt 15.06.2022. RahaPTS § 1183 lg 4 nägi ette, et kui virtuaalvääringu

teenuse pakkuja eeltoodud kohustust tähtajaks ei täida, tunnistab Rahapesu Andmebüroo

(RAB) tema tegevusloa kehtetuks.

3-23-2632

2(7)

2. Waypoint Ventures OÜ esitas 15.06.2022 virtuaalvääringu tegevusloa muutmise taotluse.

RAB edastas taotlejale 03.08.2022, 14.11.2022, 19.12.2022 teated erinevate kõrvaldamist

vajavate puuduste kohta ning 06.01.2023 täiendavad küsimused. RAB teavitas 11.01.2023 ja

19.01.2023 taotlejat, et tal tuleb esitada ka audiitorettevõtjaga sõlmitud leping. RAB edastas

taotlejale 20.03.2023 uue puuduste kõrvaldamise teate ning 21.03.2023 taotleja juhatuse

liikmele MGle kutse vestlusele ilmumiseks. Suuline vestlus MGga toimus 13.04.2023. RAB

teavitas taotlejat 17.04.2023, et on tuvastanud ettevõtte poolt edastatud dokumentide, vestluse

ja teiste tõendite analüüsimise käigus, et ettevõtte tegevuskoht ei ole Eestis, mistõttu ettevõte ei

vasta RahaPTS nõuetele. RAB esitas 20.04.2023 kirjaga taotlejale meeldetuletuse seisukoha

esitamiseks. Taotleja uus juhatuse liige AA esitas 12.09.2023 RAB-ile teate, et kaebaja vastab

seadusele ega kavatse virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusloast loobuda. Taotleja

teavitas RAB-i 16.10.2023, et leidis endale uue kontaktisiku DI. RAB vastas 17.10.2023, et DI

ei sobi kontaktisikuks, kuna tal puudub laitmatu maine.

3. Waypoint Ventures OÜ esitas 20.11.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse RAB-i

kohustamiseks otsustada kaebajale muudetud taotluse alusel virtuaalvääringu tegevusloa

andmine viie tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Koos kaebusega esitas kaebaja

esialgse õiguskaitse taotluse.

4. Tallinna Halduskohus võttis 01.12.2023 määrusega kaebuse menetlusse ning jättis kaebaja

esialguse õiguskaitse taotluse rahuldamata põhjusel, et kaebajal puudus määruse koostamise

ajal esialgse õiguskaitse vajadus, kuna vastustaja ei olnud veel kaebaja tegevusluba kehtetuks

tunnistanud.

5. RAB keeldus 08.12.2023 otsusega nr 6-1/108-1 Waypoint Ventures OÜ tegevusloa

muutmisest ning tunnistas tema tegevusloa nr FVT000275 ja sellega seotud majandustegevuse

registri andmed kehtetuks, kuna ettevõtte tegevus ei vasta RahaPTS § 72 lg 1 p 4, § 725 lg 7 ja

§ 72 lg 11 p 2 sätestatud kontrollieseme asjaolule (otsuse p 6.1). Tegevusloa kehtetuks

tunnistamise otsusega lõpetas RAB ka Waypoint Ventures OÜ 15.06.2022 esitatud tegevusloa

muutmise menetluse (otsuse p 6.2).

RAB on tegevusloa muutmise menetluses tuvastanud, et Waypoint Ventures OÜ tegevuskoht

ei ole Eestis, ettevõtte eesmärk ei ole tegutseda Eestis ning virtuaalvääringu teenuse pakkuja

tegevuskoht ei võimalda tagada järelevalve- või uurimisasutuse esindajale juurdepääsu

kogutavatele ja säilitatavatele andmetele. Sellele viitab asjaolu, et ettevõtte kontaktnumbriteks

on märgitud erinevad Küprose suunakoodiga telefoninumbrid. Ettevõtte kodulehelt nähtub, et

küsimuste korral saab ühendust võtta Exchange Pointiga (Waypoint Ventures OÜ brändinimi)

telefoninumbril, mis viitab Ühendkuningriigile. Ettevõtte äriplaanis ei ole nimetatud ega

selgitatud välismaa numbrite kasutamise põhjuseid, kui ettevõtte tegevuskoht on Eestis.

Ettevõtte seost Eestiga vähendab asjaolu, et tal on Eestis ainult paar töötajat ning teenused

ostetakse sisse. Lisaks juhatuse liikmele töötab ettevõttes sekretär KP, kelle brutotöötasu on

kuus 75 eurot ja kelle töökoormus on töölepingu järgi 4 tundi nädalas. KP on töölepinguga

sekretärina tööl lisaks Waypoint Ventures OÜ-le veel üheksas virtuaalvääringu teenusepakkuja

ettevõttes, kellest kolm on seotud Waypoint Ventures OÜ-ga ka sama aadressi kaudu, ja ühes

ettevõttes kui juhtimis- ja kontrollorgani liige. Ei ole usutav, et Eestis tegutseva ettevõtte jaoks

oleks piisav, kui äriplaanis nimetatud tööülesandeid täidetakse kõigest neli tundi nädalas. RAB-

i hinnangul on KP võetud tööle pigem näiliselt. Lisaks on alates 31.10.2023 töötamise registris

nähtav tagantjärele vormistatud tööleping (09.10.2023) DIga. RAB on teavitanud ettevõtet, et

ei aktsepteeri nimetatud isikut kontaktisikuna. 13.04.2023 vestlusest nähtub, et Waypoint

Ventures OÜ on delegeerinud I kaitseliini ülesandeid Serbias asuvale ettevõttele BC Solutions,

kes teeb nt uue kliendi kontrolli. RAB on tuvastanud, et ettevõtte rahapesu ja terrorismi

rahastamise riskide eest vastutav meeskond asub Serbias, mis takistab võimaliku järelevalve

läbiviimist Eestis. I kaitseliini ülesanne on tunda hästi oma klienti, tema tegevust ja äritegevuse

3-23-2632

3(7)

spetsiifikat, tuvastada kliendi tegevuses kahtlastele või ebaharilikele tehingutele või mõistlikule

majanduslikule eesmärgile mittevastavad või viitavad tehingud, et need suunata edasiseks

analüüsiks II kaitseliinile. Lisaks on RAB teada saanud, et ettevõttel puudub kontaktisik, kelle

ülesandeks on täita II kaitseliini funktsioone. 13.04.2023 vestlusel kuuldu viitab, et ettevõtte

juhatuse liige ja kontaktisik MG ei ole seda ülesannet täitnud ega tea ka, milliseid ülesandeid

kontaktisik peaks täitma. Ettevõtte uus kontaktisik ei sobi RAB-i hinnangul kontaktisikuks, sest

seoses tegevusega ühes teises ettevõttes puudub tal laitmatu maine. RahaPTS §-ga 72 ei ole

kooskõlas olukord, kus kõik teenusega olemuslikult seotud tegevused asuvad Eestist väljaspool.

Ettevõttel on vaid üksikud Eesti kliendid. 13.04.2023 vestlusel selgus, et ettevõte ei ole teinud

Eesti turule suunatud reklaami. Ettevõtte kodulehel saavad kliendid tutvuda pakutavate

teenustega ja kasutada kliendituge ainult inglise keeles. Vestlusel ja äriplaanis avaldatu järgi on

ettevõttel kõige rohkem kliente Suurbritanniast, Kanadast ja Austraaliast. Waypoint Ventures

OÜ äritegevusel ei ole peale Eestis asuva juhatuse liikme, aadressi, ühe telefoninumbri (ei

seondu klienditeenindusega) ja tegevusloa numbri seoseid Eestiga.

6. Waypoint Ventures OÜ esitas 10.12.2023 Tallinna Halduskohtule uue kaebuse tervikteksti,

milles taotleb RAB-i 08.12.2023 otsuse nr 6-1/108-1 tühistamist. Koos kaebusega esitas

kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus RAB-i 08.12.2023 otsuse nr 6-1/108-1

kehtivuse peatamist.

Vaidlustatav otsus on õigusvastane. Otsusest ei selgu, millist õiguslikku ja faktilist alust peab

RAB tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseks: kas kaebaja tegevuskoht ei ole Eestis või

puudub kaebajal eesmärk Eestis tegutseda. RAB-i sellekohased väited ei vasta tõele. RAB ei

ole tõendanud ega isegi väitnud, millises välisriigis sel juhul kaebaja asukoht on. Kaebaja

kontor ning serverid ja vajalikud seadmed asuvad Tallinnas. Kaebaja juhatuse liige ja kaks

töötajat asuvad Eestis. RAB ei ole arvestanud, et kuigi suur osa teenustest ostetakse töötaja

tööle võtmise asemel sisse, siis ka suur osa sisseostetud teenuste pakkujatest asuvad Eestis, sh

on kaebaja Eestis paiknevate äriühingutega sõlminud lepingud nt vastavus-, õigus- ja

raamatupidamisteenuse saamiseks. RAB-il on olemas kaebaja Eestis asuvad kontaktid ja RAB

on soovi korral kaebaja telefonitsi alati kätte saanud, mistõttu ei takista äriregistrisse jäänud

endine telefoninumber kuidagi kaebajaga ühendust võtmast. Kaebajal on Eestis kliendid ning

kaebajal on äriplaani kohaselt eesmärk leida lähiaastatel Eestist uusi kliente. Kaebaja

äritegevuse sisuks on virtuaalvaluuta vahetusteenus, mis toimib virtuaalselt. Virtuaalvaluutat ei

ole füüsilisel kujul olemas ja selle tegevuse olemusest tulenevalt ei saa olla äriühingul olla

füüsilist kohta, kuhu kliendid füüsiliselt kohale tulevad. Teenuse sisust tulenevalt on teenus

suunatud mitte ainult Eestis asuvatele klientidele, vaid klientidele üle maailma. Kaebaja on sisse

ostnud I kaitseliini teenuse („tunne oma klienti“ ehk KYC) Serbias asuvalt teenusepakkujalt.

Tegemist on kaasaegse ja suuresti automatiseeritud teenusega. KYC teenuse asukohale ei ole

õigusaktidega kehtestatud mingeid tingimusi. Kaebajale jääb jätkuvalt põhivastutus rahapesu

ja terrorismi rahastamise ärahoidmiseks. AML-i meeskond ehk teine kaitseliin koosneb RAB-i

kontaktisikust ja sisseostetud AML-i teenusest ning ka see teenus on alati asunud Eestis. RAB-

il on võimalus küsida ettevõttelt infot ja teha kohapealseid kontrolle. RAB-i etteheited on

oletuslikud ega ole seotud ühegi konkreetse rikkumisega. RAB-il on kohustus otsustada

tegevusloa andmise või andmisest keeldumise üle 60 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates.

RAB-i ebamõistlikult pikk menetlus on seadusega vastuolus ja sellise praktika eesmärk on

survestada ettevõtjaid ise tegevusloast loobuma. Kaebaja on teinud suuri investeeringuid

selleks, et täita kõik seadusest tulenevad uued nõuded.

Ilma esialgse õiguskaitseta peab kaebaja kohe oma tegevuse lõpetama, sulgema oma teenuse

platvormi ja lõpetama koostöö seniste klientidega. Kaebajal on 240 aktiivset klienti, mistõttu

nendega päevapealt kliendisuhte lõpetamine ja tegevuse sulgemine tähendaks tohutut

ebamõistlikku töökoormust ja põhjustaks ettevõttele pöördumatu kahju. Virtuaalvääringu

teenuse pakkuja brändi oluliseks osaks on usaldusväärsus. Ei ole tõenäoline, et kliendid pärast

3-23-2632

4(7)

sellist kogemust kaebaja juurde tagasi tuleksid, isegi kui tegevusloa kehtetuks tunnistamine

kohtumenetluse tulemusel õigusvastaseks osutub. Lisaks tuleks kaebajal vahepealsel ajal juba

tegevus lõpetada. Kaebajal puudub muu äritegevus. Virtuaalvääringu teenuse pakkumine on

kaebaja ainus sissetulekuallikas ja tegevusala. Puudub alus kahelda, et klientidele pakutakse

teenuseid korrektselt ja nende vara ei ole ohus. On mõistlik, et kohtuvaidluse ajal saavad

kolmandad isikud jätkata piiranguteta enda vara kasutamist. Kui kaebaja kliendid kaotavad oma

vara, esitatakse kaebaja vastu nõuded, mis võivad viia tema pankrotini. Samuti tekitab tegevuse

päevapealt lõpetamine kaebajale mainekahju ja tal on raske või võimatu pärast kaebuse

rahuldamist enda tegevusega jätkata. Esialgse õiguskaitse andmine menetluse ajaks ei kahjusta

kuidagi kolmandate isikute ega avalikke huve. Kaebajast ei lähtu ohtu Eesti finantssüsteemile

ja majandusruumile. Kui RAB näeks kaebaja tegevuses mingit reaalset ohtu avalikule huvile,

oleks ta juba varem tegevusloa tühistanud või vähemalt korraldanud kohapealse kontrolli.

7. Tallinna Halduskohus nõustus 14.12.2023 määruses kaebuse muutmisega ja luges, et

kaebus on esitatud RAB-i 08.12.2023 otsuse nr 6-1/108-1 tühistamiseks ning RAB-i

kohustamiseks otsustada kaebajale muudetud taotluse alusel virtuaalvääringu tegevusloa

andmine viie tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (resolutsiooni p 1), ning

rahuldas esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas RAB-i 08.12.2023 otsuse nr 6-1/108-1 kehtivuse

kuni käesolevas asjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni (resolutsiooni p 3).

Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. RAB on 08.12.2023 otsusega tunnistanud kaebaja

virtuaalvääringu teenuse tegevusloa kehtetuks, mis välistab kaebaja majandustegevuse

jätkumise virtuaalvääringu teenuse pakkujana (RahaPTS § 70 lg 1 p 4). Ilma esialgse

õiguskaitseta peab kaebaja oma tegevuse lõpetama, sulgema oma teenuse platvormi ja lõpetama

koostöö seniste klientidega. Kaebaja on selgitanud, et see on tema ainus ja põhiline tegevusala,

mistõttu ei ole tal võimalik oma teenuseid edasi osutada ja seeläbi tulu teenida. Ehkki kaebaja

ei ole esitanud majandusseisu või tehingute väärtust kinnitavaid tõendeid, on ta usutavalt

selgitanud, et oma aktiivsete klientide võimalike nõuete tõttu võib äriühing pankrotistuda. Isegi

juhul, kui kaebaja suudab vältida pankrotti, arvestades esialgse õiguskaitse taotluse esitamise

hetkeks kaebaja väidetavalt vähenenud klientuuri, ei ole välistatud, et kaebaja võib klientidele

vara tagastamise tulemusena saada ka täiendavaid rahalisi nõudeid. Samuti võivad ka kaebaja

niigi vähenenud klientidest vähemalt osa hakata kasutama konkurentide teenuseid ja klientide

tagasisaamine pärast kohtumenetluse lõppu ei pruugi olla võimalik.

Praeguses menetlusstaadiumis ei saa pidada kaebust ilmselgelt perspektiivituks. Kaebaja on

põhjendanud, miks ta peab vaidlustatud haldusakti õigusvastaseks ning kohus saab kaebaja

väidetele anda hinnangu asja sisulise läbivaatamise käigus. Asja materjalidest ei nähtu ohtu

avalikule huvile. Kuna vaidlustatav otsus sisuliselt halvab kaebaja äritegevuse, on tegemist

olulise riivega, millel võivad olla kaebaja jaoks pöördumatud tagajärjed. Seega olukorras, kus

kaebajale ei ole ette heidetud sedavõrd suuri ja olulisi rikkumisi, mis omaksid mõju Eesti

finantssüsteemile tervikuna, ei ole põhjendatud esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega

riivata kaebaja õigusi ja vabadusi vaidluse lahendamise ajal.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. RAB palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 14.12.2023 määruse resolutsiooni p 3

ja teha uus määrus, millega jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Halduskohus ei ole määruses analüüsinud ühegi esialgse õiguskaitse kohaldamise eelduse

täidetust, vaid nentis õiguskaitse kohaldamise vajalikkust pelgalt kaebaja paljasõnaliste väidete

põhjal, jättes seejuures vastustaja seisukoha küsimata ning tema varem (27.11.2023) esitatud

seisukohad arvestamata. Halduskohus ei pööranud tähelepanu asjaolule, et kaebaja väitis

esimeses esialgse õiguskaitse taotluses, et tal on tuhandeid aktiivseid kliente, hiljem aga, et 240

3-23-2632

5(7)

aktiivset klienti. Seega ei ole kohus välja selgitanud, kui palju aktiivseid kliente kaebajal

tegelikult on, samuti pole arusaadav, millest kohus järeldas, et kaebaja klientuur on niigi

vähenenud. Määrusest ei selgu, mille alusel kohus leiab, et vaidlustatav RAB-i otsus sisuliselt

halvab kaebaja äritegevuse. Puuduvad tõendid, et praeguseni toiminud ettevõtte majanduslik

olukord muutub päevapealt sedavõrd, et ettevõte muutub maksejõuetuks või läheb pankrotti.

Seoses ohuga avalikule huvile on kohus jätnud tähelepanuta RAB-i otsuses toodud analüüsi,

mille kohaselt ei asu kaebaja I kaitseliin Eestis, vaid mujal, ning et ettevõttel puudub

kontaktisik, kelle ülesandeks on täita II kaitseliini funktsioone. RAB selgitas oma otsuses

põhjalikult, miks on I kaitseliini Eestis asumine oluline. Kaitstav avalik huvi on Eesti Vabariigi

majandussüsteem, sellele tekitatav potentsiaalne kahju, samuti võimalik tekkiv kahju teenuse

kasutajatele. Tagatud ei oleks ka rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide maandamine, sest

RAB ei saa olla kindel, et kaebaja rakendab oma tegevuse käigus selleks kõiki nõutavaid

hoolsusmeetmeid. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine on Eestis ja laiemalt

Euroopa Liidus suure avaliku huviga eesmärk, mis on kaalukam üksikettevõtte õigusest

ettevõtlusvabaduse teostamisel.

Halduskohus ei ole esialgse õiguskaitse määruses hinnanud kaebuse perspektiivi. Kaebus on

perspektiivitu. RAB ei ole tegevusloa muutmise taotluse menetlusega õigusvastaselt viivitanud.

Kaebaja pidi korduvalt taotluse puuduseid kõrvaldama, seega on kaebaja taotluse läbivaatamine

veninud kaebajast tulenevatel põhjustel. RAB tuvastas kõiki asjaolusid ja tõendeid kogumis

hinnates, et kaebaja tegevuskoht ei asu Eestis ning kaebaja eesmärk ei ole tegutseda Eestis.

RahaPTS-i nõuded peavad olema täidetud sisuliselt, mitte pelgalt formaalselt.

9. Waypoint Ventures OÜ palub jätta määruskaebus rahuldamata.

Tõendite nõudmine enne esialgse õiguskaitse üle otsustamist on kohtu õigus, mitte kohustus

(HKMS § 250 lg 2). Kuivõrd kaebaja ainus äritegevus on loakohustuslik, siis ei saa kaebaja

ilma tegevusloata seaduslikult edasi tegutseda ega oma tegevuses tulu teenida. Seega lõpetab

tegevusloa kehtetuks tunnistamine kogu kaebaja majandustegevuse. Esialgse õiguskaitse

eesmärk ongi vältida olukorda, et kaebaja juba kohtumenetluse käigus muutuks püsivalt

maksejõuetuks. Kaebaja ei ole väitnud, et ta juba on maksejõuetu. Kaebaja tegevus ei ole turul

ainukordne, vaid analoogset või sama virtuaalvääringu teenust pakuvad ka teised äriühingud.

Seega on tõenäoline, et kui kaebaja oma teenust enam pakkuda ei saa, pöörduvad praegused

kaebaja kliendid teise teenusepakkuja juurde. Seejuures on virtuaalvääringu teenuse pakkuja

brändi oluliseks osaks usaldusväärsus. Praegu on kaebajal aktiivseid kliente 312 ja selliseid,

kellega on leping lõpetatud või konto suletud, on 4343. Klientide arv ongi ajas muutuv suurus

ja nende liigitamine ka mõneti tinglik.

Kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. RAB-i otsuse keskne rõhk on väitel, et kaebajal puudub

Eestis tegevuskoht ja ka muud seosed Eestiga põhjusel, et kaebajal on Eestis vähe kliente.

Kohtupraktika kohaselt ei oma asjaolu, kust on pärit ettevõtte kliendid, tegevuskoha või Eestiga

seoste hindamisel tähtsust. Seejuures on kaebajal kliente ka Eestis. Kõik RAB-i esitatud

seisukohad on põhivaidluse esemeks ning RAB on esitanud üksnes oma arvamusi, mille osas

võtab kohus seisukoha asja lahendamise käigus.

Avalikule huvile tuginemiseks peaks olema äratuntav, et konkreetse äriühingu ärimudel oleks

loodud eesmärgiga rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks loodud mehhanismidest

kõrvale hiilimiseks või et RAB-il oleksid jäänud mõned andmed saamata seetõttu, et isik ostab

osa teenuseid sisse välisriigist. RahaPTS järgi ei ole I kaitseliini asukohale nõudeid. On nõuded

üksnes juhatuse ja kontaktisiku asukohale ning need asuvad kaebajal Eestis. RAB ei saa

kaebajale ette näha täiendavaid nõudeid, mida seadus ei sätesta. Kuigi I kaitseliin (KYC) asub

Serbias, siis seda auditeerib kohapeal Serbias kaebaja siseaudiitor RL. Kaebaja ei ole kunagi

jätnud RAB-i päringule vastamata või nõutud andmeid esitamata. RAB-il on võimalus ja õigus

kaebajat kontrollida ja nõuda kõiki RAB-i huvitavaid andmeid, aga RAB ei ole kohapeal ühtegi

3-23-2632

6(7)

kontrolli teinud (välja arvatud vestlused juhatuse liikmega). II kaitseliin peab RahaPTS kohaselt

asuma Eestis ja kaebaja II kaitseliin on alati siin asunud. Kaebajal on olnud tegevuse jooksul

mitu isikut, kes täitsid kontaktisiku rolle (II kaitseliin). Pärast seda, kui RAB tegi etteheiteid

kaebaja kontaktisiku suhtes, võttis kaebaja tööle uue täiskohaga kontaktisiku. Samuti reageeris

kaebaja muule aprillis 2023 tehtud kriitikale ning vaatas üle kogu oma kliendibaasi ja võttis

kasutusele täiendavad hoolsusmeetmed. Seega ei saa RAB väita, justkui ei saaks kaebajaga

kontakti või nad eiraks RAB-i esitatud nõudeid. RAB ei ole pärast 2023. a aprilli kaebaja tehtud

parandusi arvesse võtnud. Samuti ei ole RAB kaebajale kunagi selgitanud, miks DI RAB-i

hinnangul kontaktisikuks ei sobi, esitades üksnes üldsõnalisi väiteid. RAB-il on kõik

vaidlustatud otsuse aluseks olevad andmed olnud olemas juba alates 2023. a aprilli algusest,

kuid ta ei pidanud sellest hoolimata kaebaja tegutsemist 7 kuu jooksul ohtlikuks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg

1) ning vastab HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba

(HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab

määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

11. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal

algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse õiguskaitse kohta, kui

vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse või kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega

osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab

kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse

õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Vajaduse korral tuleb esialgset

õiguskaitset kohaldada ka siis, kui pöördumatute tagajärgede saabumine pole kindel (nt

Riigikohtu 11.12.2020 määrus nr 3-20-605, p 11). Faktilised ja õiguslikud asjaolud võivad olla

esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise ajal veel ebaselged, kuid kaebus ei tohi olla ilmselgelt

perspektiivitu.

12. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus.

Kaebaja on selgitanud, et muid teenuseid peale virtuaalvääringu teenuse ta ei paku. Seega ei

saa virtuaalvääringu teenuse pakkumist võimaldava tegevusloa kehtetuks tunnistamisel kaebaja

oma majandustegevust jätkata. Ka ilma täpsemaid tõendeid esitamata on usutav, et ta võib

kaotada kliente oma konkurentidele ja sattuda majanduslikesse raskustesse. Nimetatud

tagajärgi ei pruugi olla võimalik pärast kaebaja jaoks soodsa kohtumenetluse lõppu kõrvaldada.

Samuti ei ole esialgse õiguskaitse vajaduse jaatamiseks vaja teha kindlaks kaebaja täpset

klientide arvu. Kaebaja selgitas 10.12.2023 esitatud kaebuse tekstis, et 2023. a kevadel on

kaebaja lõpetanud suure osa klientidega kliendisuhte ja tal on 10.12.2023 seisuga ligikaudu 240

klienti. Halduskohus võis selle põhjal mõistlikult järeldada, et kaebaja klientide arv on

varasemaga võrreldes vähenenud, kuid see on piisavalt suur, et tegevusloa puudumise tõttu

virtuaalvääringu teenuse osutamise lõpetamine mõjutaks oluliselt kaebaja olukorda.

13. Õige on ka halduskohtu seisukoht, et praeguses menetlusstaadiumis ei ole võimalik pidada

kaebust ilmselgelt perspektiivituks. Seega ei ole põhjendatud jätta esialgse õiguskaitse taotlus

sel alusel rahuldamata. Kaebuse lahendamine eeldab veel tõendite kogumist ja nende

koosmõjus hindamist, kuid kaebaja esitatud väiteid vaidlustatud otsuse õigusvastasuse kohta ei

saa ringkonnakohtu esialgsel hinnangul ilmselgelt põhjendamatuks pidada. RAB keeldus

08.12.2023 otsusega kaebaja tegevusloa muutmisest ning tunnistas tema tegevusloa kehtetuks

RahaPTS § 72 lg 1 p 4, § 725 lg 7 ja § 72 lg 11 p 2 alusel põhjusel, et kaebaja tegevuskoht ei ole

Eestis, tema eesmärk ei ole tegutseda Eestis ning tema tegevuskoht ei võimalda tagada

järelevalve- või uurimisasutuse esindajale juurdepääsu kogutavatele ja säilitatavatele

3-23-2632

7(7)

andmetele. Nagu ringkonnakohus on varem selgitanud (vt Tallinna Ringkonnakohtu

15.08.2023 määrus nr 3-23-1625, p 11; 31.07.2023 määrus nr 3-23-1553, p 13), ei ole seaduse

nõuded kaebaja tegevuskoha osas sama ranged kui juhatuse asukoha osas. Kaebaja tegevuskoht

saab asuda Eestis ka siis, kui tema kliendid on välisriikides, sest virtuaalvääringute hoiustamine

on veebipõhine ning ka klientide värbamine ei eelda äriühingu töötajate viibimist klientidega

samas riigis. Kui ettevõtja olulised vahendid, mida äritegevuses kasutatakse, on Eestis, on siin

ka tema tegevuskoht tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 16 tähenduses. Seda saab

eelkõige seostada kaebaja kontori ja töötajate igapäevase tegutsemise kohaga. RahaPTS § 725

lg-st 7 ei tulene, et tegevusloa omaja tegevuskohta tuleks määratleda teisiti kui TsÜS § 16 järgi.

RahaPTS § 72 lg 11 p 2 järgi on RAB-il õigus keelduda virtuaalvääringu alase tegevusloa

andmisest, kui ettevõtja esitatud andmetest selgub, et tema eesmärk ei ole tegutseda Eestis või

tema äritegevusel ei ole seoseid Eestiga või tema äritegevusel ei ole peale Eesti tegevuskoha

ning Eestis asuvate juhatuse liikmetega märkimisväärseid seoseid Eestiga. Tegemist on

kaalutlusõigust ettenägeva normiga, mis nõuab virtuaalvääringu tegevusloa omajalt ka

ärisidemete olemasolu Eestis. RAB-i otsuse kohaselt on kaebajal üksikud Eesti kliendid.

Kaebaja äriplaani järgi on saadud kliente Rootsist, Taanist, Norrast ja Eestist ning plaanitakse

suurendada klientide ja tehingute arvu Skandinaavias ja Baltikumis. Samuti tehakse aktiivset

tööd, et pakkuda rohkem teenust Eesti klientidele, kuigi Eesti klientide ja tehingute osakaaluks

ennustatakse lähiaastatel mitte üle 1% (äriplaani lk 17–18, dtl 199–200). Asja sisulisel

lahendamisel tuleb kohtul välja selgitada, kas kaebaja äriplaan on selles osas üksnes formaalne

või on kaebaja juba asunud tegutsema klientide Eestist ja eurotsoonist leidmise nimel.

14. Iseenesest on õige vastustaja osutus, et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine

Eestis ja laiemalt Euroopa Liidus on kaalukas avalik huvi. Samas ei eksinud halduskohus, kui

leidis, et praegusel juhul ei ole avalik huvi nii ülekaalukas, et ületaks kaebaja

õiguskaitsevajaduse. Asja materjalidest ei nähtu, et esialgse õiguskaitse kohaldamise korral

oleks RAB-i järelevalve kaebaja üle raskendatud. Olukorras, kus klientide taustakontroll on

teenusena tellitud teisest äriühingust, jääb kaebajale jätkuvalt põhivastutus rahapesu ja

terrorismi rahastamise ärahoidmiseks. RahaPTS järgsed kohustused jäävad kaebajale alles ja

kahtluse korral tuleb kaebajal endal välja selgitada andmed klientide ja tehingute kohta. Kuigi

tegevusloa kehtetuks tunnistamine ei eelda tingimata seda, et konkreetne äriühing oleks juba

toime pannud mõne RahaPTS-i alase rikkumise või muutnud oma tegevusega RAB-i

järelevalve võimatuks, ei ole praegu ringkonnakohtule äratuntav, et kaebaja ärimudel oleks

loodud eesmärgiga rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks loodud mehhanismidest

kõrvale hiilimiseks. RAB ei ole väitnud, et järelevalve tegemisel oleks talle jäänud mõned

andmed saamata seetõttu, et kaebaja ostab osa teenuseid sisse Serbiast. Kuigi RAB on teinud

etteheiteid kaebaja varasemale juhatuse liikmele ja kontaktisikule, on kaebaja praeguseks selle

isiku uutega asendanud. RAB ei ole väitnud, et kaebaja uus juhatuse liige ei ole suuteline

kaebaja juhatuse liikme ülesandeid täitma. Seega ei ole alust arvata, et kaebaja Eestis asuv

juhatus täidaks oma ülesandeid pelgalt formaalselt, mistõttu ei saaks RAB kaebaja tegevuse üle

järelevalvet teha (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 02.01.2024 määrus nr 3-23-2628, p 12;

15.08.2023 määrus nr 3-23-1625, p 13 ja 31.07.2023 määrus nr 3-23-1553, p-d 15–17).

15. Eelneva põhjal jääb RAB-i määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 14.12.2023 määruse

resolutsiooni p 3 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)