3-22-2624/16 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-22-2624

Otsuse kuupäev

30. jaanuar 2024

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Rasmus Villakovi kaebus Kastre Vallavalitsuse

11.08.2022.a korralduse nr 408 ja 14.11.2022.a

vaideotsuse nr 6-3/1357-2 tühistamiseks ning

kasutusloa andmiseks kohustamiseks

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja: Rasmus Villakov , esindaja vandeadvokaat Karin

Ploom

Vastustaja: Kastre vald, esindaja Natalja Sisas

RESOLUTSIOON

1. Võtta ehitisregistrist asja juurde kasutusloa taotlus

nr 2211371/10164.

2. Jätta kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud kaebaja kanda. Jätta

menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

4. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse

avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt

29.02.2024. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioon-

kaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

5. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse

avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 23).

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. Kastre Vallavalitsus andis 10.12.2020 ehitusloa nr 2012271/42287 (tl 4-5) Tartu

maakonnas Kastre vallas Aardla külas Kase kinnisasjale abihoone ehitamiseks. Ehitusloast

nähtuvad järgmised ehitise omadused: ehitisealune pind 399,2 m2, suletud netopind 362,4 m2,

köetav pind 362,4 m2, hoonel on elektrivarustus, veevarustus, kanalisatsioon, lokaalküte

(tahke küttega katel, elektriotseküte). Ehitise kasutamise otstarbeks on elamu, kooli vms

abihoone.

07.12.2020 koostatud eelprojektist (tl 7-21) nähtuvad järgmised asjaolud. Projekti on

koostanud kaebaja ise. Seletuskirjas on öeldud, et garaaži projekteerimisel on püütud

maksimaalselt arvestada kinnistu omanike soove, kellel oli kindel ettekujutus, milline peab

projekteeritav garaaž olema. Garaaži on kavandatud kaks suurt ruumi, mida saab vastavalt

vajadusele väiksemaks jaotada kergseinte abil. Lisaks on hoonesse sisse ettenähtud väike

olmeplokk kontori ja pesemisvõimalusega. Hoone teenindamiseks on kavandatud parkimisala

ja ette on nähtud prügikonteineri asukoht. Tuletundlikkuse kirjeldamisel on öeldud, et hoone

kasutusotstarve on üksikelamu garaaž, tulevikus hoone kasutusotstarve muutub ning hoone

ehitamisel lähtutakse VI kasutusviisist ja 2 tulekatise tasemest. Ehitise plaanidelt nähtub, et

hoonesse on kavandatud kontor, tualettruum ning pesuruum (duširuum).

2. Ehitisregistri kaudu esitati 17.05.2022 kasutusloa taotlus nr 2211371/10164 ehitusloa

alusel püstitatud abihoone kasutusele võtmiseks.

3. Kastre Vallavalitsus keeldus 11.08.2022.a korraldusega nr 408 (tl 23, edaspidi

vaidlustatud korraldus) kasutusloa andmisest. Keeldumise õiguslikuks aluseks on

ehitusseadustiku (EhS) § 55 p 3.

Vastustaja leidis, et Kase kinnisasi on sihtotstarbelt elamumaa ja üldplaneeringu seletuskirja

punkti 3.3.3.2 alusel on sellel suurim lubatud hoonestusalune pind 400 m². Pärast vaidlusaluse

hoone ehitamist ei ole elamu ehitamine enam võimalik. Sel juhul ei saa olla tegemist elamu

abihoonega. Ehitis ei vasta kasutusotstarbele. Vastustaja tugines ka sellele, et esitatud on

ehitise audit, kuid see ei vasta nõuetele ning audit ei saa asendada ehitusdokumentatsiooni.

Kaebaja väitel sai ta vaidlustatud korralduse kätte 03.10.2022.

4. Kaebaja esitas 28.10.2022 vaide, milles ta taotles kasutusloa andmist (tl 24). Kaebaja

leidis, et ehitamine on toimunud kooskõlas ehitusloaga ning ehitamise vastavust planeeringule

oleks tulnud hinnata ehitusloa andmisel. Auditi kohta selgitas kaebaja, et selle eesmärgiks oli

hinnata, kas hoone on kasutamiseks ohutu ja vastab asjakohastes õigusaktides ja

dokumentides sätestatud tingimustele. Samuti kooskõlastada hoone dokumenteerimata

ehitustööd, mille alusel oleks võimalik hoonele väljastada kasutusluba. Korraldusest ei selgu,

millistele nõuetele audit ei vasta. Ehitis vastab ehitusloa taotlusega esitatud kasutusotstarbele.

Tegemist on garaažiga, milles on ka pesuruum ja kontoriruum.

5. Kastre Vallavalitsus luges vaide esitatuks tähtaegselt ja jättis 14.11.2022 alla kirjutatud

vaideotsusega nr 6-3/1357-2 (tl 27-29) vaide rahuldamata.

Vastustaja märkis, et ehitusprojekti koostaja, omanik ja omanikujärelevalve teostaja on

kaebaja Rasmus Villakov. Elektrisüsteemide ehitajaks on OÜ Toome Elekter, kes on

elektripaigaldise eelses auditis selgesõnaliselt kirjutanud, et auditeeritava hoone puhul on

tegemist tootmishoonega. Tegemist ei ole individuaalgaraažiga (12744). See on tuvastatav ka

Maverick OÜ koostatud auditis, kus on välja toodud, et tegu on mööbli tootmiseks mõeldud

ruumiga. Auditi fotodelt on selgelt näha, et tegemist on tootmishoonega.

Ehitustöid ei ole nõuetekohaselt dokumenteeritud, kuna puudub ehitamiseks ja ehitamise

kontrollimiseks vajalik projekt (s.h konstruktsioonid, eriosad jne). Sätted, mis võimaldavad

ehitusprojekti asendada auditiga, ei ole kohaldatavad.

6. Kaebaja esitas 14.12.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse ja menetluse käigus täiendavaid

avaldusi. Kaebaja taotles vaidlustatud korralduse ja vaideotsuse tühistamist ning kasutusloa

andmiseks kohustamist. Kaebaja leidis, et vastustaja on oluliselt eksinud kaalutlusõiguse

teostamisel ja kasutusloa andmise eeldused on täidetud.

Kaebaja ehitas vastavalt ehitusloale ja selle aluseks olnud ehitusprojektile. See, kas

planeeritavad ehitustööd on kooskõlas üldplaneeringuga või mitte, tuleb haldusorganil

kontrollida ehitusloa taotluse menetluses. Ehitusluba annab õiguse ehitada ehitis, mis vastab

ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile. Kasutusloa menetluses saab kontrollida,

kas ehitustööd on kooskõlas ehitusloaga. Kui kaebaja pole kõrvale kaldunud ehitusloajärgsest

ehitusõigusest, ei saa vastustaja keelduda kasutusloa andmisest. Püstitatud ehitis vastab

kasutusotstarbele, milleks on garaaž. Ruumides ei toimu mööbli tootmine, vaid erinevate

seadmete hoiustamine (millest osa on ka tootmisseadmed). Seadmeid ei kasutata. See, et

abihoones toimub kaebajale kuuluvate asjade hoiustamine, pole kuidagi vastuolus (abi)hoone

funktsiooniga ja just sellel eesmärgil kaebaja garaaži vajaski.

Ehitusinsener S. Tatter (Maverick OÜ) on auditiga (tl 30-48) kindlaks teinud, et ehitis vastab

ehitamisele ja ehitisele esitatud nõuetele. Kaebaja ei nõustu sellega, et ehitise nõuetele

vastavust ei saa tõendada auditiga. Õigusaktides on selline võimalus ette nähtud. Tegemist on

kasutuseelse auditiga (EhS § 18 lg 2). Kaebajal ei ole võimalik esitada

ehitusdokumentatsiooni, mille pinnalt saab veenduda, et ehitis vastab kõikidele seaduses

sätestatud nõuetele ehitise ja ehitamise kohta, s.t on ohutu ja valmis kasutamiseks. Sel juhul

on ohutust võimalik hinnata ehitusinseneri ekspertarvamuse pinnalt, millega on kinnitatud

kõik need asjaolud, mis peaksid selguma ehitusdokumentatsioonist. Pelgalt asjaolu, et kaebaja

asendas ehitudokumentatsiooni auditiga, ei ole kasutusloa andmisest keeldumise aluseks.

7. Kaebaja esitas koos kaebusega Maverick OÜ auditi, töö nr T22052, aprill 2022 (tl 30-48)

Auditi koostas S. Tatter (ehitusinsener, tase 6). Auditist nähtuvad järgmised asjaolud:

1) ehitamiseks on kasutatud kaebaja koostatud ehitusprojekti (eelprojekt);

2) ehitustööde käik on dokumenteerimata, tööde käiku on omanik jäädvustanud fotode abil;

3) auditi ülesanne on kontrollida, kas hoone on ehituslikult kasutamiseks ohutu, vastab

asjakohastes õigusaktides ja dokumentides sätestatud tingimustele. Auditi eesmärk on

kooskõlastada hoone dokumenteerimata ehitustööd, mille alusel oleks võimalik hoonele

väljastada kasutusluba, mis hõlmab kogu hoonet terviklikult;

4) ehitustööd tegid kaebaja ja Toome Elekter OÜ;

5) olemas on Anti Urbala (INDIKAATOR MEF OÜ) koostatud elektripaigaldise

kasutuselevõtule eelnev audit, koostamise kuupäev 26.04.2022;

6) hoones on kaks suurt abiruumi. Ühes neist asub puitkarkassile paigaldatud OSB-plaadist

kergseinte abil eraldatud eraldiseisev ruum, mida hetkel kasutatakse värvimisruumina (fotod

33, 34, 35, 36 ja 37);

7) hoones on ka WC, koridor, kontor, pesuruum ja katlaruum. Pesuruum on jaotatud

kergseinaga märjaks alaks ja riietusruumiks;

8) ehitis võeti kasutusele 2021. aasta teises pooles;

9) auditi hinnangul on ehitise vundament, välisseinad, siseseinad, kande ja jäigastavad

konstruktsioonid, vahelaed, katuse kandvad konstruktsioonid püsivad;

10) tuginedes teostatud auditile ning visuaalsele ülevaatustele on ehitis kasutuskõlblik ning

ohutu kasutamiseks. Järgitud on hoone ehitustööde ajal kehtinud normatiive abihoone osas;

11) paikvaatluse käigus konstruktsioonide avamist ei teostatud. Konstruktsioonide

kirjelduste aluseks on võetud silmaga nähtavate konstruktsioonide visuaalne hinnang, hoone

eelprojekt, omaniku fotod ehitusaegsest perioodist ning omaniku ütlused.

8. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja jäi vaidlustatud otsuse ja

vaideotsuse põhjenduste juurde. Vastustaja lisas, et puuduvad ka kaetud tööde aktid ja

ehitustööde päevikud. Auditi fotodelt on selgelt näha, et tegemist on tootmisega. Fotol 33 on

selgelt näha, et tööstuspink on ühendatud tootmisvooluga, seade on sisse lülitatud (põleb

roheline tuli) ning tootmispingi ümber on kogunenud saepuru. Fotodel 36 ja 44 nähtavate

seadmete väljatõmbetorud on kasutusvalmis ning ehitisega seotud. Fotolt 41 on näha, et

seinale on paigaldatud tulekahjuseade Fireray One, mida paigaldatakse peamiselt

tootmisruumidesse tulekahju avastamiseks. Kase kinnisasja kaasomanikud on kaebaja ja

Sponhold OÜ. Osaühingu põhitegevus on äriregistri andmetel mööbli tootmine ning 2021.

aasta majandusaasta aruandes sisuliselt puudub rendikulu. 22.02.2023 esitas kaebaja taotluse

maa sihtotstarbe muutmiseks tootmismaaks (tl 61). Tegu on tootmishoonega, mitte elamu

abihoonega nagu kasutusloa taotluses on märgitud. Hoone ehitus tuleb korrektselt

dokumenteerida ning hoone tegelikku sihtotstarvet arvesse võttes kasutus seadustada.

Kohtu seisukoht

9. Pooled ei vaidle selle üle, et vaidlusaluse ehitise kohta on esitatud kasutusloa taotlus,

samuti ei vaidle pooled taotluse sisu üle. Taotluse esitamise fakti või taotluse sisu ei ole sel

juhul vaja tõendada. Kuna kasutusloa taotlust kohtuasja dokumentide hulgas ei ole, siis võtab

kohus selle selguse huvides ehitisregistrist asja juurde.

Pooled ei vaidle ka selle üle, et tegemist on ehitisega, mille ehitamiseks oli nõutav ehitusluba

ja mille kasutusele võtmiseks on nõutav kasutusluba. EhS lisade 1 ja 2 tähenduses on tegemist

mitteelamuga, mille ehitisealune pind on üle 60 m2.

10. EhS § 50 lg 1 kohaselt antakse kasutusluba, kui valminud ehitise ehitamine vastas

ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt. EhS § 54 lg 1

sätestab, et kasutusluba antakse, kui ehitis vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige

ehitisele esitatud nõuetele, ja ehitusloale. Ehitisele esitatud nõuete all tuleb mõista EhS § 11

sätestatud nõudeid, aga ka õigusaktidest ning planeeringutest ja muudest haldusaktidest

tulenevaid nõudeid.

Kasutusluba antakse ehitise kasutamiseks kindlal otstarbel. Ehitise kasutamise otstarbest

sõltub muuhulgas see, millised on nõuded EhS § 11 lg 2 sätestatud ehitise omadustele.

11. Kaebaja taotles kasutusluba ehitise kasutamiseks elamu abihoonena. Vastustaja keeldus

kasutusloa andmisest EhS § 55 p 3 alusel, kuna ehitise kasutamine elamu abihoonena ei ole

võimalik üldplaneeringust tuleneva piirangu tõttu. Kui kinnisasjale on ehitatud hoone

ehitusaluse pinnaga 399,2 m2, siis ei saa kinnisasjale rohkem ehitada mingeid hooneid, s.h ei

saa ehitada elamut. Ehitise kasutamine elamu abihoonena ei ole sel juhul võimalik.

Kohtupraktikas aktsepteeritakse ehitise kasutusõiguse andmisest keeldumist põhjendusel, et

see oleks vastuolus üldplaneeringuga. Tallinna Ringkonnakohus leidis 11.03.2022.a otsuses

asjas 3-20-1973, et kui taotletav hoone kasutamise viis ei ole võimalik üldplaneeringust

tulenevate piirangute tõttu (piirangud krundi suurusele ja elamute arvule krundil), siis saab

kasutusteatise registreerimisest keelduda ning kohane õiguslik alus on EhS § 55 lg 3. Viidatud

otsus jõustus 16.08.2022 kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisega.

12. Kaebaja ei vaidle vastu sellele, et vaidlusaluse ehitise rajamisega on kinnisasja

ehitusõigus ammendunud. Kaebaja põhiargument on, et juba ehitusloa taotlemise ajal oli

teada, et vaidlusaluse ehitise rajamine välistab elamu ehitamise kinnisasjale, samuti olid teada

ehitise kavandatavad omadused.

Kohus nõustub sellega, et juba ehitusloa menetluses pidi vastustajale olema arusaadav, et

tegemist ei ole elamu abihoonega (s.h garaažiga) ning eelprojektis kirjeldatud hoone

ehitamine ei ole kooskõlas üldplaneeringuga. Kohtuasjas esitatud dokumentide põhjal on

ehitusluba antud õigusvastaselt - ehitusluba elamu abihoone ehitamiseks ei oleks saanud anda

EhS § 44 lg 1 alusel.

Kuid üksnes asjaolu, et kaebaja on realiseerinud kehtivast ehitusloast tulenevat ehitusõigust,

ei kohusta vastustajat andma kasutusluba. Kohtupraktikas on korduvalt esinenud olukordi, kus

kasutusloa menetluses selgub, et ehitusluba on antud õigusvastaselt. Riigikohus selgitas

15.04.2022.a otsuses asjas 3-18-2022 p 20, et kasutusloa andmisel tuleb selgitada nii

valminud ehitise vastavust ehitusprojektile kui ka õigusnormidele laiemalt. Kui kasutusloa

menetluses ilmneb, et ehitusluba on välja antud õigusvastaselt, tuleb pädeval haldusorganil

kaaluda ehitusloa kehtetuks tunnistamist või muutmist. Ehitusloa õigusvastasus ei too

vältimatult kaasa ehitamise ja ehitise õigusvastasust. Kui ilmneb, et ehitusloa andmisel on

tehtud oluline sisuline viga, tuleb EhS § 55 p 1 kohaldades kaaluda ehitise omanike ja

kolmandate isikute õigusi ja huve ning otsustada, kas anda kasutusluba, muuta ehitusluba või

tunnistada see kehtetuks. Riigikohtu 24.11.2017.a määruse alusel asjas 3-17-1398 p 17 tuleb

arvestada ka avalikku huvi.

13. Praeguse vaidluse asjaoludel oli kasutusloa taotlus sel määral vastuolus planeeringuga, et

kasutusloa andmine oli ilmselgelt võimatu. Tegemist ei ole väheolulise kõrvalekaldega.

Takistust, mis seisneb selles, et elamu rajamine kinnisasjale ei ole enam võimalik, ei saa

kõrvaldada.

Vastustaja ei ole vaidlustatud korralduses teinud mingeid otsustusi ehitusloa kohta (s.h kas

ehitusluba tuleb muuta või kehtetuks tunnistada). Eeltoodu ei riku kaebaja õigusi, pigem

vastupidi. On selge, et tekkinud olukorrale tuleb leida lahendus. Vastustaja avaldas

vaideotsuse edastamisel, et ta on igati huvitatud olukorrale lahenduse otsimisest, vastustaja

eesmärk ei ole säilitada oma territooriumil kasutuslubadeta hooneid, vastustaja mõtleb

aktiivselt kaasa, kuidas hoonet korrektselt seadustada ja teeb ettepaneku kohtumiseks, et

võimalikud lahendused läbi arutada (dtl 40). Kui ehitusloa kohta ei ole veel mingeid otsuseid

tehtud, siis on pooltel võimalik muuhulgas arutada, kas muuta ehitusluba, tunnistada

ehitusluba kehtetuks ja anda uus vms.

14. Vastustaja tugines vaidlustatud korralduses ka sellele, et ehitamine on nõuetekohaselt

dokumenteerimata ning seda ei saa asendada ehitise auditiga. Vastustaja täpsustas

vaideotsuses, et tema etteheiteks on eelkõige nõuetekohase ehitusprojekti puudumine.

EhS § 52 lg 3 alusel tuleb koos kasutusloa taotlusega esitada ehitusprojekt, mille järgi ehitis

ehitati. Määruse „Nõuded ehitusprojektile“ § 5 lg 1 alusel on ehitusprojekti staadiumiteks

eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt. Määruse § 10 lg 1 ütleb, et tööprojekt on ehitusprojekti

staadium, milles esitatakse ehitise arhitektuurilahenduste ja insener-tehniliste lahenduste ning

kvaliteedi kirjeldus täpsusega, mis võimaldab nõuetekohaselt ehitada ning koostada teisi

ehitamisega seonduvaid dokumente, mille olemasolu peetakse vajalikuks.

Kaebaja kinnitusel on kasutusloa taotlusele lisatud ainult eelprojekt. See asjaolu on fikseeritud

ka auditis. Seega ei ole kaebaja esitanud nõuetele vastavat ehitusprojekti, mille järgi ehitise

oleks saanud õiguspäraselt ehitada.

15. Kohtu hinnangul ei saa ehitusprojektile kehtestatud nõuete rikkumist kompenseerida

ehitise auditiga.

EhS § 18 lg 1 ja 5 alusel on ehitise auditi eesmärk tõendada ehitise nõuetele vastavust ning

ettenähtud otstarbel ja viisil kasutamise ohutust või anda ehitise kohta muu hinnang.

Eristatakse kasutuseelset, korralist ja erakorralist ehitise auditit. Ehitise auditile esitatavad

nõuded, auditi meetodid, samuti korralise ja erakorralise auditi juhud ja sageduse kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega.

Praegusel juhul ei ole tegemist kasutuseelse auditiga. EhS § 18 lg 2 alusel tehakse

kasutuseelne audit õigusaktis sätestatud juhul enne ehitise kasutusele võtmist. Mõeldud on

olukorda, kus selline audit on õigusaktis ette nähtud olenemata sellest, kas kõik nõuded

ehitusprojekti koostamisel ja ehitamise dokumenteerimisel on täidetud. Kasutuseelseks

auditiks on näiteks kasutusloa taotlusele lisatud elektripaigaldise audit. EhS § 18 lg 1

tähenduses on tegemist erakorralise auditiga.

16. Kaebaja selgituse ja auditi põhjal ei ole ehitustöid üldse dokumenteeritud. Olemas ei ole

mingeid EhS § 15 lg 3 nimetatud dokumente, s.h teostusjooniseid, ehituspäevikut, kaetud

tööde akte. Olemas on ainult fotod, kuid määruse „Ehitamise dokumenteerimisele,

ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile,

selle hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded“ § 4 lg 1 alusel on fotod ette nähtud

kaetud tööde akti täiendamiseks, mitte selle asendamiseks.

Määruse „Ehitise auditi tegemise kord“ § 8 p 4 näeb ette, et ehitise erakorralise auditi saab

teha ehitusdokumentide asendamiseks, kui ehitusdokumendid on puudulikud määral, mis

takistab pädeval asutusel andmast hinnangut kasutusloa menetluses või kasutusteatise

kontrollimisel. Määruse § 8 p 3 kohaselt saab erakorralise auditi teha ehitusprojekti

asendamiseks ainult ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 28 lõikes

6 või § 29 lõikes 6 sätestatud juhul, s.o enne 01.07.2015 ehitatud ehitise seadustamise raames.

Seega on põhimõtteliselt võimalik auditiga kompenseerida ehitustööde dokumenteerimist,

kuid auditiga ei saa asendada ehitusprojekti.

17. See, et kaebaja ei esitanud koos kasutusloa taotlusega nõutavaid dokumente, ei ole

kasutusloa andmisest keeldumise alus. Sel juhul saab taotluse jätta haldusmenetluse seaduse §

15 lg 2 ja 3 alusel läbi vaatamata. Samas leidis kohus eespool, et asjas esineb kasutusloa

andmisest keeldumise alus, mida ei ole võimalik kõrvaldada. Sellises olukorras ei saa

vastustajale ette heita, et ta ei nõudnud kaebajalt õigusaktides ette nähtud dokumentide

esitamist, kuna see oleks põhjustanud kaebajale täiendavaid kulutusi ning ei oleks asja

lahendust muutnud.

18. Otsuse punktis 11-17 toodud põhjendustel oli vaidlustatud korraldus õiguspärane. Asja

lahendamiseks ei ole vaja käsitleda küsimust, milline tähtsus on sellel, et vaidlusalune ehitis

on omadustelt tootmishoone, see on algusest peale kavandatud kasutamiseks tootmishoonena

ning oli tegelikkuses kasutusloa taotluse esitamise seisuga tootmishoonena kasutusele võetud.

Eeltoodu on kohtu hinnangul tõendatud. Ehitises on kontor, sanitaarruumid ning ruumid, mis

on mõeldud mööbli tootmiseks. Kaebaja on paigaldanud nendesse ruumidesse seadmed, mis

auditi tegemise seisuga olid kasutusel. See on näha auditile lisatud fotodelt. Fotol 33 olev

seade on ühendatud vooluvõrku ja seadme ümber maas on saepuru. Fotodel 32, 33, 34, 37, 38,

42, 45 on näha ruumis paiknevad materjalid ning pooleli olev või valminud mööbel.

Eelprojekti seletuskirjas on öeldud, et tulevikus hoone kasutusotstarve muutub ning hoone

ehitamisel lähtutakse VI kasutusviisist. Määruse „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ lisa

1 järgi tähendab VI kasutusviis tööstus- ja laohooneid, s.o hoonet, mille ruumides midagi

toodetakse ja/või ladustatakse. Kaebaja ei ole muutnud usutavaks, et tal oli kavatsus rajada

või võtta kasutusele elamu abihoone. Kaebajal oli algusest peale kavatsus ehitada

tootmishoone.

19. Riigikohus leidis lahendis 3-3-1-69-16 p 39, et väidetav hoone tegelik kasutus ei puutu

ehitus- ega kasutusloa õiguspärasuse hindamisel asjasse ning ehitus- ja kasutusloa

õiguspärasust hindab kohus loa andmise hetke seisuga. Kohtu hinnangul ei pruugi need

seisukohad olla praeguses asjas kohaldatavad. Viidatud kaasuses oli tegemist olukorraga, kus

kasutusluba taotleti kõrvalhoone-saunale, kuid väidetavalt kasutati ehitist tegelikult elamiseks.

S.t võimalik oli hoone kasutamine taotletud kasutusotstarbel (ja ka elamu oli kinnisasjal

olemas). Praeguses kohtuasjas vaidluse all oleva ehitise kasutamine elamu abihoonena ei ole

üldse võimalik ning kaebaja kasutusloa taotluse esitamise hetke seisuga juba kasutas ehitist

tootmishoonena.

Seega võis asjas esineda täiendav kasutusloa andmisest keeldumise alus - kasutusloa

taotlemisel on esitatud teadvalt valeandmeid, mis mõjutavad oluliselt kasutusloa andmise

otsustamist (EhS § 55 p 10). See võis mõjutada asja otsustamist, kuna EhS § 11 lõikes 2

sätestatud nõuded ehitisele on otseselt seotud sellega, milleks ehitist kasutatakse. On selge, et

nõuded ehitise mehaanilisele vastupidavusele ja stabiilsusele, tuleohutusele, kaitsele müra eest

jne on erinevad olukorras, kus ehitist kasutatakse elamu abihoonena, s.o mõne sõiduki

hoidmiseks, koduses majapidamises vajalike asjade hoidmiseks, hobitegevuseks, ning

olukorras, kus ehitises toimub mööbli tootmine ja töötavad inimesed. EhS § 14 lg 1 p 1 alusel

tuleb ehitusprojekti koostamisel arvesse võtta ehitisele esitatavaid nõudeid, sealhulgas

kasutusotstarbest tulenevaid erinõudeid. Kuid nagu eespool öeldud, ei oma eeltoodu asja

lahendamisel määravat tähtsust.

20. Kokkuvõttes leiab kohus, et vaidlustatud korraldus on õiguspärane ja kaebaja väited ei

anna alust seda tühistada. Vaideotsuse puhul ei tugine kaebaja sellele, et vaideotsus rikub

tema õigusi olenemata põhivaidlusest. Kohtu arusaamisel vaidlustas kaebaja vaideotsuse

õigusselguse huvides, kuna ta ei nõustu vaideotsuse põhjendustega ja järeldusega vaide

rahuldamata jätmise kohta. Kuna kohus vaidlustatud korraldust ei tühista, siis jätab kohus

rahuldamata ka vaideotsuse tühistamise nõude. Kui kohus vaidlustatud korraldust ei tühista,

siis ei ole kohustamisnõude rahuldamine võimalik. Kohus jätab kaebuse tervikuna

rahuldamata.

21. Kohus viitas eespool sellele, et vastustaja on avaldanud valmisolekut otsida võimalusi

ehitise seadustamiseks. Vaidluse lahendamine kokkuleppega oleks kohtu hinnangul poolte

huvides. S.h arvestades, et haldusmenetluses on valesti toiminud mõlemad pooled. Vastustaja

oleks saanud tõstatada vaidluse all olevad küsimused juba ehitusloa andmisel. Teiselt poolt

kaebaja on tema avalduste ja auditi põhjal ise koostanud eelprojekti, teinud enamuse

ehitustöödest ja teinud omanikujärelevalvet. EhS § 24 lg 2 p 1-3 alusel peab sel juhul olema

tõendatud pädeva isiku, s.o kaebaja kvalifikatsioon. Kui eeldada, et kaebajal on nõutav

kvalifikatsioon vastavateks tegevusteks - projekteerimiseks, kõigi tehtud ehitustööde

tegemiseks ja omanikujärelevalve tegemiseks, siis ei saanud kaebajale olla teadmata, et ta

ignoreerib olulisi ehitamist reguleerivaid õigusnorme. S.h on kaebaja eelprojekti koostamisel

ise märkinud, et hoone ehitamiseks tuleb tellida konstruktiivse osa ehitusprojekt.

Menetluskulud. Selgitused

22. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja

kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus

jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud välja mõistmata.

23. HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi

Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige

tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane

taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus

apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid

kohtulahendis ei varjata.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks