3-21-1118/24
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2024, Tallinn Haldusasja number 3-21-1118 Haldusasi X kaebus Maksu- ja Tolliameti 25. veebruari 2021. a vastutusotsuse nr 13-7/01064-12 ja 22. aprilli 2021. a vaideotsuse nr 6-1/4885-2 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna...
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2024, Tallinn Haldusasja number 3-21-1118 Haldusasi X kaebus Maksu- ja Tolliameti 25. veebruari 2021. a vastutusotsuse nr 13-7/01064-12 ja 22. aprilli 2021. a vaideotsuse nr 6-1/4885-2 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 30. mai 2022. a otsus Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja – X, esindaja vandeadvokaat Yulia Zaitseva Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja AM Menetluse alus ringkonnakohtus X apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine 19. detsembril 2023
RESOLUTSIOON
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 1. märtsil 2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).
3-21-1118 2(9) Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Kassatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3-21-1118 3(9) maksumenetluse käigus esitatud seisukohti ja tõendeid ning jätnud ebaõigesti hindamata asja õigeks ja objektiivseks lahendamiseks vajalikud tõendid. Puuduvad tõendid, et Marketing Pluss OÜ, Install Solution OÜ ja SonikEkspressCargo OÜ arved olid võltsitud, samuti jääb arusaamatuks, milliste arvetega on tegemist ja mida MTA mõistab võltsimise all. Nõustuda ei saa MTA seisukohaga, et AJ Grupp OÜ ei ole Marketing Pluss OÜ-lt ja Install Solution OÜ-lt teenuseid ostnud ning need tööd tegid ära AJ Grupp OÜ enda töötajad EL ja PV. EL ja PV ei olnud otsuses mainitud perioodil AJ Grupp OÜ töötajad. Tehingud Marketing Pluss OÜ-ga ja Install Solution OÜ-ga toimusid. MTA-le on esitatud tõendid arvete tasumise kohta (arvetel on märge „makstud sularahas“). Ka SonikExpressCargo OÜ ostuarve kohta on esitatud tõendid arve tasumise kohta. MTA ei ole sellele asjaolule hinnangut andnud. Asjaolu, et AJ Grupp OÜ äripartnerid ei maksnud tööjõumakse, ning vaideotsuse väide, et Marketing Pluss OÜ ja Install Solution OÜ ei varustanud EL ja PV töövahenditega, ei tähenda, et EL ja PV töötasid AJ Grupp OÜ-s. MTA väide, et töötajatel puudusid kirjalikud töölepingud, ei ole veenev, kuna tulenevalt töölepingu seaduse § 4 lg-st 2 loetakse tööleping sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Vastutusotsuses ja kontrolliaktis (vastutusotsuse p 3.2.4, kontrolliakti p 1.6, tabel 4) kajastatud kulutuste näol oli tegemist X isiklike kulutustega, mille AJ Grupp OÜ tasus varem X poolt äriühingule antud omanikulaenu tagastamiseks. Kaebaja tahtlus ei ole tõendatud. Vastutusotsusest ei selgu, et MTA oleks analüüsinud teisi süü vorme (sh hooletus). Süü vormi tuvastamine omab tähtsust maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg 1, § 40 lg 1 ja § 96 kohaldamisel. Kaebaja tegevuses puudus mistahes tahtlus või raske hooletus. Tahtlus on seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega – teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimine. MKS § 40 lg-s 1 nimetatud tahtluse puhul peab seaduslik esindaja mõistma, et ta rikub MKS §-s 8 nimetatud kohustusi. Ükski vastutusotsuses nimetatud asjaolu ei anna alust järelduseks, et kaebaja kajastas maksudeklaratsioonides tahtlikult ebaõigeid andmeid. MTA otsuse põhjendused ja viidatud tõendid (sh Marketing Pluss OÜ tollase juhatuse liikme AG, EL ja PV seletused) on liiga üldsõnalised selleks, et kinnitada kaebaja teadlikkust vaidlusaluste tehingute tegelikust sisust. MTA on uurimispõhimõtet rikkudes jätnud välja selgitamata, kas vaidlusaluste tehingute pooled AJ Grupp OÜ, Marketing Pluss OÜ ja Install Solution OÜ on kokku leppinud tegelikult toimunud tehingute varjamises. Välja pole selgitatud ka seda, milliseid tegelikult toimunud tehinguid pooled väidetavalt varjasid. MKS § 96 lg 5 kohaselt on vastutusotsuse koostamise eelduseks muu hulgas asjaolu, et maksukohustuslase vara arvelt pole võimalik nõuet rahuldada. AJ Grupp OÜ registervaraks on kaks sõidukit (2008. a Peugeot Partner reg.nr BBBBBB (sõidukil puuduvad ülevaatus ja liikluskindlustus) ja 1985. a Scania R142HL 6X2LC 46KKL reg.nr LLLLLL (sõidukil puuduvad ülevaatus ja liikluskindlustus)). MTA kasuks on neile sõidukitele seatud 08.01.2020 keelumärked. Seega on MTA-l võimalik vara realiseerida. MTA ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et vara ei õnnestunud realiseerida (nt aktid enampakkumiste nurjumise kohta vms). Seega ei ole MKS § 96 lg 5 eeldused täidetud. 7. MTA vaidles kaebusele vastu ja jäi vastutusotsuse ja vaideotsuse põhjenduste juurde. AJ Grupp OÜ-l oli vastutusotsuse tegemise ajal 25.02.2021 kehtiv maksuvõlg, mis ei ole kustutatud ja mille sissenõudmine ei olnud aegunud. Maksuvõlg tekkis ajavahemikul mai 2019 kuni jaanuar 2020, mil kaebaja oli AJ Grupp OÜ juhatuse liige. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud. Kuna tegemist on tahtliku maksude tasumisest kõrvalehoidumisega, on maksusumma määramise tähtajaks viis aastat, mis vastutusotsuse
3-21-1118 4(9) tegemise ajaks ei olnud möödunud. AJ Grupp OÜ maksuvõla sissenõudmine on nurjunud, kuna kolme kuu jooksul ei ole õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda (MKS § 96 lg 5). Kaebaja on 21.11.2019 seletuste protokollis kinnitanud tehingute mittetoimumist Marketing Pluss OÜ, Install Solution OÜ ja SonikEkspressCargo OÜ-ga ning nende äriühingute arvete maksuarvestusest välja võtmist. Kaebaja kinnitas 29.11.2019 taotluses, et PV on alates 01.06.2018 ja EL alates 01.09.2012 katkematult töötanud AJ Grupp OÜ-s, millega ühtlasi kinnitas, et PV ja EL ei osutanud akende paigaldamise teenust Install Solution OÜ kaudu. Sellega kinnitas kaebaja, et ka Install Solution OÜ arvetel kajastatud andmed AJ Grupp OÜ-le teenuse osutamise kohta ei vastanud tegelikkusele. Seega ei saa olla õige kaebuse väide, et PV ja EL ei olnud AJ Grupp OÜ töötajad. Nende töötamine AJ Grupp OÜ-s nähtub ka muudest kontrollimenetluse käigus kogutud tõenditest (vt vastutusotsuse p 3.2.1). Seega oli maksuhaldur juba enne kaebaja poolt deklaratsiooniparanduste esitamist kogutud tõenditega tuvastanud, et PV ja EL olid kontrolliperioodil AJ Grupp OÜ töötajad ning olid tööjõumaksude tasumisest hoidumiseks vormistatud näilikult tööle Marketing Pluss OÜ-sse ja Install Solution OÜ-sse. Käibemaksuarvestuses ei oma üldjuhul tähtsust asjaolu, kas arvel näidatud summa on tasutud või mitte. Seejuures suhteliselt suures summas sularahas tasumise korral ei piisa maksmise tõendamiseks üksnes arvel olevast märkest „tasutud sularahas“. Olenemata sellest, kas SonikEkspressCargo OÜ arve eest on sularahas tasutud või mitte, omab tähtsust asjaolu, et kaebaja AJ Grupp OÜ juhatuse liikmena maksuhaldurile seletust andes teatas kohe kontrollimenetluse alguses, et teeb käibedeklaratsiooni paranduse ja võtab SonikEkspressCargo OÜ arve käibedeklaratsioonilt välja. Vastutusotsuse p-s 3 on kaebaja tahtlus rikkuda MKS § 8 lg-s 1 toodud kohustusi tuvastatud õigesti ning järeldatud, et AJ Grupp OÜ maksudeklaratsioonides võltsarvete deklareerimisega varjas kaebaja AJ Grupp OÜ tegelikku maksukohustust ja jättis maksusummad tähtaegselt tasumata. Maksuhalduril puudub õigus ise äriühingu vara realiseerida, mistõttu tuleb võlgniku vara müüa täitemenetluse käigus kohtutäituri kaudu. Üle kümne aasta vanuste sõidukite müügi puhul kujunevad täitekulud suuremaks kui sõidukite müügist saadav tulu. Sõidukite vähest väärtust näitab ka asjaolu, et AJ Grupp OÜ-le kuuluvatel sõidukitel puudub ülevaatus ja liikluskindlustus. Seega ei ole maksuhalduril võimalik sõidukite müügi arvel AJ Grupp OÜ maksuvõlga vähendada. Küll aga on AJ Grupp OÜ-l võimalik ise sõidukid maksuhalduri nõusolekul müüa. 8. Tallinna Halduskohtu 30.05.2022 otsusega jäeti kaebus rahuldamata (p 1) ja poolte menetluskulud nende endi kanda (p 2).
Halduskohus nõustus HKMS § 165 lg 2 alusel vaidlustatud haldusakti põhjendustega ega korranud neid. Kaebuses esitatud vastuväited ühtivad pea täielikult vastutusotsuse projektile esitatud vastuväidetega ning samuti MTA-le esitatud vaides kajastatuga. Neid vastuväiteid on vastustaja vastutusotsuses, vaideotsuses ning vastuses kaebusele põhjalikult kajastanud.
Kui maksukohustuslasel on endal võimalus esitada vastuväidete kinnitamiseks tõendeid, siis kaasaaitamiskohustuse raames tuleks tal seda teha ning maksuhalduri uurimiskohustus pole piiramatu. Kaebaja on nii haldusmenetluses kui kohtumenetluses vaielnud küll vastu maksuhalduri järeldustele seoses tehingutega Marketing Pluss OÜ, Install Solution OÜ ja SonikEkspressCargo OÜ-ga, kuid ei ole oma väidete kinnituseks esitanud ühtegi tõendit.
AJ Grupp OÜ maksumenetluses nõustus kaebaja varem deklareeritud andmete ebaõigsusega ja deklaratsioonide parandamisega, samuti kinnitas, et PV ja EL on katkematult töötanud AJ
3-21-1118 5(9) Grupp OÜ-s. Kaebaja väitel esitas ta maksudeklaratsioonide parandused maksuhalduri survel ja üksnes seetõttu, et pidas vastuväidete esitamist mõttetuks. Kaebaja näol on tegemist varasema ettevõtluskogemusega isikuga ning seega puudub põhjus arvata, et AJ Grupp OÜ juhatuse liikmena ei mõistnud kaebaja maksudeklaratsioonide parandamisega kaasneva maksukohustuse tekkimist ja selle tasumise kohustust. Kontrolli lõpetamise teates on toodud vaidlustamisviide.
Maksuhaldur on kaebaja süü vormi õigesti tuvastanud tahtlusena (vt MKS § 40 lg 4; võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 5; vastutusotsuse p 3). MKS § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud korraldama esindatava seadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise (vt ka Riigikohtu 11.12.2019 otsus nr 3- 17-2235, p 13). Kaebaja pidi äriühingu juhatuse ainuliikmena olema teadlik kõigist tehingutega seotud asjaoludest (s.o tehingute näilikkusest) ja kuna ta sellele vaatamata kajastas tehingute kohta koostatud võltsarveid äriühingu maksuarvestuses, pidi ta järelikult soovima sellega kaasnevat õigusvastast tagajärge. Ebaõigete andmetega maksudeklaratsioonide esitamine saab olla üksnes tahtlik tegu (vt ka Riigikohtu 21.04.2022 otsus nr 3-20-1415, p-d 12.1–12.3).
Kaebaja tegevus on põhjuslikus seoses maksuvõla tekkega (MKS § 40 lg 1; vastutusotsuse p 4). Möödunud ei ole vastutuskohustuse määramise aegumistähtaeg (MKS § 98 lg 1; vastutusotsuse p 5). Maksuhaldur on sooritanud maksunõude osas sissenõudmistoiminguid vähemalt 3 kuu vältel enne vastutusotsuse koostamist (MKS § 96 lg 5; vastutusotsuse p 1). Kaebaja viited AJ Grupp OÜ kahele sõidukile, mille realiseerimist MTA ei ole proovinud, on põhjendamatud. Maksuhaldur ei pidanud enne vastutusotsuse tegemist proovima kolme kuu jooksul maksuvõlga sisse nõuda kõiki MKS § 130 lg 1 p-des 1–5 märgitud täitetoiminguid rakendades. MKS § 96 lg 5 viitab üksnes kohustusele pöörata eelnevalt sissenõue äriühingu rahalistele õigustele ning nimetatud täitetoimingu tegemine on piisav, et täita MKS § 96 lg-s 5 sätestatud nõue (vt ka Riigikohtu 01.12.2021 otsus nr 3-18-1606, p-d 19–21). Nii on maksuhaldur toiminud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
Halduskohtu siseveendumuse kujunemine ei ole otsuses arusaadav ja kohus ei viidanud tõenditele.
Puuduvad tõendid, et vaidlusalused arved olid võltsitud. Jääb arusaamatuks, milliseid arveid peetakse võltsituteks ja mida mõistetakse võltsimise all. Kaebaja ei teadnud võltsarvete kasutamisest. EL ja PV ei olnud vormistatud Marketing Pluss OÜ ja Install Solution OÜ töötajateks näilikult. Kaebaja taotles halduskohtus nende isikute tunnistajana ülekuulamist, ent halduskohus keeldus sellest põhjendusel, et need isikud on maksumenetluses üle kuulatud. Halduskohus ei kontrollinud, kas isikute maksumenetluse käigus kogutud ütlused toetavad kontrolliaktis ja vastutusotsuses toodud järeldusi. Need isikud kinnitasid vastustajale, et töötasid Marketing Pluss OÜ-s ja Install Solution OÜ-s, mitte AJ Grupp OÜ-s.
SonikExpressCargo OÜ arvel on märgitud, et see tasuti sularahas. Arve tasumine on seega tõendatud, kuid halduskohus seda asjaolu ei hinnanud.
3-21-1118 6(9) Kaebaja tahtlust ei ole tuvastatud. Vastutusotsuses kirjeldatud asjaolud ei võimalda jõuda järeldusele, et kaebaja oli teadlik õigusvastasest käitumisest ja soovis rikkuda MKS-s sätestatud kohustusi. Kõik tehingute kohta maksuhaldurile esitatud dokumendid (AJ Grupp OÜ arved, ostutellimused ja e-kirjad tellimustega jne) kajastavad tegelikkuses toimunud tehinguid. Väidetavat teadmist tehingute mittetoimumisest arvel näidatud müüjaga või teadmist maksu tasumata jätmisest tuleb vastutusotsuse tegemisel juhatuse liikme puhul konkreetsetest asjaoludest lähtuvalt kirjeldada ja tõendada. Tahtlus on seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega – teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimine. MKS § 40 lg-s 1 nimetatud tahtluse puhul peab seaduslik esindaja mõistma, et ta rikub MKS §-s 8 nimetatud kohustusi. Kohtuotsusest sellekohane analüüs ei nähtu. Kohtuotsuse põhjendused ja tõendid on liiga üldsõnalised selleks, et kinnitada apellandi teadlikkust vaidlusaluste tehingute tegelikust sisust. Välja pole selgitatud ka seda, milliseid tegelikult toimunud tehinguid pooled väidetavalt varjasid. Maksudeklaratsioonid parandati maksuhalduri nõudmisel, mitte seetõttu, et kaebaja teadis algsete deklaratsioonide ebaõigest sisust.
HKMS § 198 lg 2 p 1 ei reguleeri menetlust halduskohtus ja halduskohus ei pidanud sellest sättest juhinduma. Halduskohus on tõendamiskoormuse jagunemist selgitanud õigesti. Halduskohus on maksumenetluse asjaolusid ja kaebaja tegevust arvestanud.
Maksuhalduri 22.11.2019 kirjas AJ Grupp OÜ-le on kajastatud kõik Marketing Pluss OÜ, Install Solution OÜ ja SonikEkspressCargo OÜ arved, mida MTA on lugenud võltsarveteks.
Kaebaja isiklikku kinnitust ja järgnevat deklaratsioonide parandamist on kohus hinnanud kaalukamaks tõendiks kui maksumenetluses seletusi andnud PV ja EL väiteid, et nad olid vormistatud Marketing Pluss OÜ ja Install Solution OÜ töötajatena ning AG ja NLi kinnitusi tehingute toimumise kohta AJ Grupp OÜ-ga. Taotledes halduskohtus tunnistajate üle kuulamist, pidi kaebaja põhjendama, milliseid asjaolusid ta soovib tunnistajate ülekuulamisega tõendada. Samas olid isikud maksumenetluses antud seletustega juba kinnitanud just samu asjaolusid, mille tõendamist kaebaja halduskohtult taotles. Samade isikute uus küsitlemine ei olnud seetõttu vajalik.
Kaebaja süü vormi on vastutusotsuse p-s 6.4 ja eriti vaideotsuse p-des 23–25 piisavalt käsitletud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3-21-1118 7(9) 13. Halduskohtu otsus on apellatsioonimenetluses vaidluse all olevas osas seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea HKMS § 201 lg 4 alusel vajalikuks neid korrata. Kaebaja ei ole esitanud kohtumenetluses selliseid tõendeid, mida ei uuritud juba maksumenetluses. Halduskohus ei ole jätnud tõendeid uurimata ega rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust, kui ta nõustus vastutusotsuse ja vaideotsuse põhjendustega neid kordamata. Ka ringkonnakohus nõustub, et maksuhaldur on maksumenetluses kogutud tõendeid hinnanud õigesti.
3-21-1118 8(9) juhatuste liikmed ei tegelenud selle ettevõtlusvaldkonnaga ega juhtinud tegelikult töö tegemist, samuti ei pakkunud ELle ega PVle töövahendeid.
3-21-1118 9(9) 21. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb HKMS § 108 lg 1 järgi kaebaja menetluskulud jätta tema enda kanda. HKMS § 191 lg 2 järgi kannab apellant apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud ka juhul, kui ta loobub apellatsioonkaebusest. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ringkonnakohtule esitanud ja HKMS § 109 lg 1 alusel tema võimalikke apellatsioonimenetluse kulusid välja ei mõisteta.
HKMS § 104 lg 6 p 2 sätestab, et kui tasutud riigilõivu suurus ületab 50 eurot, tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust, kui kaebaja loobub kaebusest. Kaebaja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 1050 eurot. Kaebajat kohustati vastutusotsusega tasuma summa 44 746,84 eurot, millest ettevõtlusega mitteseotud kuludelt (67 249,54 eurot) arvestatud tulumaks oli 16 812,41 eurot. Seega tuli kaebajal tasuda ettevõtlusega mitteseotud kulult arvestatud tulumaksu 8500 euro suuruselt väljamakselt 2125 eurot, mis on vastutusotsusega nõutavast summast 4,75%. Pool riigilõivust, mis seondub maksuvõlaga, mille vaidlustamisest kaebaja apellatsioonimenetluses loobus, on 24,94 eurot. See summa tuleb kaebajale tagastada.
(allkirjastatud digitaalselt)