2-21-18342/30 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 30. jaanuar 2024

Tsiviilasja number

2-21-18342

Tsiviilasi

Oliver Kruuda hagi Oliver Kruuda võlausaldajate

11.11.2021. a üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks

Fepower OÜ hagi Oliver Kruuda (pankrotis)

võlausaldajate 11.11.2021.a üldkoosoleku otsuste

vaidlustamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 25. mai 2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Oliver Kruuda apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Oliver Kruuda (pankrotis) (isikukood:

XXXXXXXXXXXX),

esindaja

vandeadvokaat

Helmeri Indela

Kostja

Oliver

Kruuda

(pankrotis),

esindaja

pankrotitoimkonna esimees vandeadvokaat Peeter

Viirsalu

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu otsuse resolutsioon

tsiviilasjas nr 2-21-18342 muutmata, kuid muuta

osaliselt otsuse põhjendusi.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Oliver

Kruuda

kanda.

Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

4. Jätta apellatsioonkaebusele lisatud Tartu

Ringkonnakohtu 29. mai 2023 ja 2. juuni 2023. a

määrused tsiviilasjas nr 2-21-7742 asja materjalide

juurde võtmata ja lugeda need Oliver Kruudale

tagastatuks.

5. Jätta kostja seisukohtadele lisatud Tartu

Ringkonnakohtu 27. juuni 2023. a määrus

tsiviilasjas nr 2-21-17683; Iiri apellatsioonkohtu

21. detsembri 2023. a otsus, selle tõlge, MHC

Judith Riordani kiri ja selle tõlge, Judith Riordani

kirja lisa, 27. juuni 2022 määruse resolutiivosa

viseeritult asja materjalide juurde võtmata ja

lugeda need kostjale tagastatuks.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule

päeva

jooksul

otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab

ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks

või

riigilõivu

tasumiseks

või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi

taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Oliver Kruuda (pankrotis) (hageja 1) esitas 22. novembril 2021 Tartu maakohtule hagi, milles

palus tuvastada pankrotivõlgnik Oliver Kruuda (pankrotis) 11. novembril 2021 toimunud

võlausaldajate esimesel üldkoosolekul (üldkoosolek) vastu võetud otsuste tühisus.

Alternatiivselt palus hageja tunnistada need kehtetuks. Üldkoosolekul määrati võlausaldajatele

häälte arv, kinnitati pankrotihaldur ja otsustati pankrotitoimkonna valimise küsimus.

Hageja tugineb oma nõudes sellele, et tema pankrot kuulutati välja Iiri kõrgema kohtu poolt

28. juunil 2021. Pankroti väljakuulutamisel Eestis rikkus Tartu Maakohus Euroopa Liidu

määrust nr 2015/848 ning pankrotiseadust (PankrS). Eesti kohus ei oleks tohtinud hageja

pankrotti välja kuulutada ja pidanuks arvestama teises liikmesriigis toimuva menetlusega. Kuna

üldkoosoleku toimumisest ei teavitatud Iirimaa Maksejõuetusametit, on rikutud koosoleku

kokkukutsumise korda. Lisaks on määratud hääled valesti ja üldkoosoleku otsused on vastu

võetud valede häältega. Samuti on otsused vastuolus seadusega ja nende tegemisel on rikutud

seadusest tulenevat korda, mistõttu tuleb need PankrS § 83 lg 1 alusel kehtetuks tunnistada.

2. Fepower OÜ (hageja 2) esitas 22. novembril 2021 Tartu maakohtule hagejaga samasisulise

hagi. Hageja 2 põhjendab oma nõuet sellega, et üldkoosoleku kokkukutsumise korda on rikutud,

sest hagejat 2 ei ole teavitatud pankrotimäärusest ega üldkoosoleku toimumise ajast ja kohast.

3. Maakohus liitis hagid 28. oktoobri 2022. a määrusega ühte menetlusse.

4. Kostja vaidles hageja 1 hagile täies ulatuses vastu ja palus jätta see läbi vaatamata või

alternatiivselt rahuldamata. Kostja hinnangul on jõustunud kohtulahendiga tuvastatud, et Oliver

Kruuda suhtes ei toimu Iirimaal maksejõuetuse põhimenetlust. Järelikult ei pidanud

üldkoosolekust Iirimaa Maksejõuetusametit teavitama. Samuti tühistas Iiri kõrgem kohus

27. juunil 2022 võlgniku pankrotiotsuse Iirimaal. Seega toimub Eestis võlgniku ainus

maksejõuetusmenetlus.

Kostja vaidles vastu ka hageja 2 hagile ja palus jätta see läbi vaatamata või alternatiivselt

rahuldamata. Hageja 2 ei ole pankrotimenetluses nõudeavaldust esitanud ja selle esitamise

võimalused on lõppenud. Seega ei ole ta pankrotimenetluses võlausaldaja ja tal ei saa olla

õiguslikku huvi üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks.

MAAKOHTU LAHEND

5. Maakohus jättis 25. mai 2023. a otsusega hageja 1 hagi rahuldamata ja hageja 2 hagi läbi

vaatamata. Hagejate menetluskulud jättis maakohus hagejate endi kanda ja hageja 1 esitatud

hagi menetlemisest tingitud kostja menetluskulud hageja kanda. Hageja 2 esitatud hagi

menetlemisest tingitud kostja menetluskulud jättis maakohus hageja 2 kanda. Maakohus määras

kindlaks kostja menetluskulud ja mõistis hagejalt 1 kostja menetluskulude hüvitiseks välja

1310 eurot 98 senti ja seaduses sätestatud määras viivise hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt. Hagejalt 2 mõistis maakohus kostja menetluskulude hüvitiseks välja 1014

eurot 26 senti ja seaduses sätestatud määras viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on tsiviilasjas nr 2-21-7742 jõustunud määrusega

kindlaks tehtud, et pankrotimenetluses kohaldatakse Eesti õigust ja asjas on pädevus Eesti

kohtul. Seega on lõplikult lahendatud küsimus Eestis toimuva menetluse õiguspärasusest. Kuna

menetlus toimus seaduslikult Eestis, ei pidanud pankrotihaldur teavitama üldkoosolekust

Iirimaa Maksejõuetusametit.

Maakohus leidis, et ei ole rikutud PankrS § 81 lg-s 1 tulenevat nõuet võtta otsused vastu

häälteenamusega. Üldkoosolekul osalenud võlausaldajatele määrati kokku 16 752 635,11 häält,

millest lihthäälteenamus oli 8 376 319 häält. Otsuse poolt kinnitada protokollijaks ja häälte

lugejaks Ene Ahas anti 16 752 635,11 häält, vastu 0 häält. Otsuse poolt kinnitada Ene Ahas

Oliver Kruuda (pankrotis) pankrotihalduriks anti 16 704 327,38 häält ja vastu 48 307,73 häält.

Otsuse poolt jätta pankrotitoimkond moodustamata, anti 16 752 635,11 häält ja vastu 0 häält.

Seega on kõik otsused võetud vastu ülekaaluka poolthäälteenamusega.

Maakohus käsitles hageja 1 väidet, mille kohaselt on üldkoosolekul vastu võetud otsused

tühised seetõttu, et hääled olid määratud valesti. Selle kohta leidis maakohus, et üldkoosolekul

toimunud häälte määramise õiguspärasust on kohtutes korduvalt kontrollitud. Vaidluse

üldkoosolekul määratud häälte arvu üle (tsiviilasjas nr 2-21-7742) lahendas kohus esmalt

suulise määrusega samal üldkoosolekul ja seejärel kirjaliku määrusega. Tartu Ringkonnakohus

jättis häälte määramise kohta tehtud määruse peale esitatud määruskaebuse 27. jaanuari 2022. a

määrusega rahuldamata, jättes maakohtu määruse muutmata osas, millega maakohus määras

OÜ-le Consegna 0 häält. See Tartu Ringkonnakohtu määrus on jõustunud. Seega on käesoleva

asja menetlusosaliste jaoks siduvalt tuvastatud, et üldkoosolekul määrati Consegna OÜ-le 0

häält. Samas ei annaks vastupidine ka hageja soovitud tulemust, kuna PankrS § 83 lg 11 järgi ei

saa võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsuseid halduri kinnitamise või uue halduri ja

pankrotitoimkonna valimise kohta vaidlustada põhjendusega, et PankrS § 82 lõike 4 kohaselt

on ringkonnakohus muutnud kohtu määratud häälte arvu.

Hageja 2 esitatud hagi kohta leidis maakohus, et hageja 2 ei ole pankrotivõlausaldaja, kuna ta

ei esitanud nõuet. Nõude esitamise ja selle ennistamise aeg on möödas. Seega ei ole hagejal 2

seadusega kaitstud huvi üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks ning tema hagi tuleb jätta läbi

vaatamata. See hagi oleks ka õiguslikult perspektiivitu. Oliver Kruuda pankrotiteade avaldati

väljaandes Ametlikud Teadaanded 19. oktoobril 2021. Selles teates oli avaldatud ka

üldkoosoleku toimumise aeg ja sellega loetakse üldkoosoleku toimumise aeg ja koht

võlausaldajatele teatatuks. Seetõttu ei ole põhjendatud hageja väide, et talle ei teatatud

õigeaegselt üldkoosoleku ajast ja kohast.

Maakohus leidis, et kostja menetluskulud seoses hageja 1 hagiga tuleb jätta hageja 1 kanda ning

hageja 2 hagi esitamisest tulenevad menetluskulud tuleb jätta hageja 2 kanda. Maakohus määras

kindlaks kostja menetluskulud, leides, et kostja esindaja vandeadvokaat Peeter Viirsalu on

esindusülesannet täitnud PankrS § 83 lg 5 teise lause alusel kui üldkoosolekul selleks valitud

isik. Samas valiti ta 21. septembril 2022 pankrotitoimkonna esimeheks. See tähendab, et alates

21. septembrist 2022 esindas Peeter Viirsalu pankrotivõlgnikku seadusest tulenevalt. Alates

sellest ajast ei ole tema kulude väljamõistmine tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175

lg 1 alusel põhjendatud.

Maakohus pidas põhjendatuks kostja esindaja tunnitasu ühes asjas 158 eurot 33 senti ja teises

asjas 140 eurot 87 senti, millele lisandub käibemaks. Hagi menetlemisega seotud ajakulust

pidas maakohus põhjendatuks 6,9 tundi ja mõistis sellest lähtudes hagejalt kostja kasuks välja

1310 eurot 98 senti.

Hageja 2 esitatud hagiga seotud ajakulust pidas maakohus põhjendatuks 6 tundi ja mõistis

sellest tulenevalt hagejalt 2 kostja kasuks välja 1014 eurot 26 senti.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja 1 esitas maakohu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsuse osas, milles tema hagi jäi rahuldamata, ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.

Menetluskulud palub hageja 1 jätta kostja kanda. Hageja 1 esitas määruskaebusega uued

dokumentaalsed tõendid (Tartu Ringkonnakohtu 29. mai 2023. a ja 2. juuni 2023. a määrused

tsiviilasjas nr 2-21-7742), mille palub asja juurde võtta.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus eiranud Riigikohtu praktikat, kui

leidis, et vaidlus Consegna OÜ-le määratud häälte üle on lõppenud ja selles osas ei saa

teistsugusele järeldusele jõuda. Kuna tegemist oli kohtulahendist tuleneva nõudega, ei saanud

pankrotihaldur nõude põhjendatust hinnata ja nõue on kaitsmiseta tunnustatud ning Consegna

OÜ häälte arv pidi olema võrdeline kaitstud nõude suurusega. Samuti on Tartu Ringkonnakohus

teinud tsiviilasjas nr 2-21-7742 teinud 29. mail 2023 ja 2. juunil 2023 määrused, millega on

Consegna OÜ nõuet tunnustanud. Seetõttu oleks Consegna OÜ-le pidanud algusest peale

kuuluma tema nõudega võrdne arv hääli ja temale nende määramata jätmine oli vastuolus

seadusega, mille tõttu rikuti üldkoosolekul tehtud otsuste vastuvõtmisel seadusest tulenevat

korda.

Põhjendamatu on maakohtu viide PankrS § 83 lg-le 11, sest see jõustus pärast üldkoosoleku

toimumist. Samuti ei ole see asjakohane, sest hageja ei ole vaidlustanud üldkoosoleku otsuseid

põhjusel, et ringkonnakohus on muutnud kohtu määratud häälte arvu. Hageja tugineb sellele, et

kohus rikkus häälte määramisel seadust.

Maakohus on valesti leidnud, et ei tulnud arvestada Iirimaal välja kuulutatud pankrotiga. Seal

algas Oliver Kruuda pankrotimenetlus varem ja seal toimus pankroti põhimenetlus. Seetõttu

oleks pidanud seda tunnustama ning Eestis algatati pankrotimenetlus õigusvastaselt. Oluline ei

ole, et Iiri kõrgem kohus tühistas 27. juuni 2022. a määrusega võlgniku pankroti. See toimus

alles pärast üldkoosolekut, mistõttu oleks üldkoosolekul pidanud Iirimaal toimuva

pankotimenetlusega arvestama.

Maakohus on valesti välja mõistnud kostjat esindava Peeter Viirsalu kulud, sest ta ei ole

lepinguline esindaja. Ta täitis oma ülesandeid seaduse alusel, mistõttu tema menetluskulusid ei

hüvitata.

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud

hageja kanda. Kostja palub jätta hageja esitatud tõendid asja juurde võtmata, sest Consegna OÜ

nõude tunnustamine ei väära seda, et vaidlus temale häälte määramise üle on jõustunud

kohtulahendiga lahendatud.

Kostja hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et küsimus üldkoosolekul määratud häälte arvu

üle on jõustunud lahenditega otsustatud. Häälte valele määramisele on Consegna OÜ tuginenud

erinevates võlausaldajate üldkoosolekute otsuste vaidlustamise asjades ja kohus on neis kõigis

jätnud hagi rahuldamata. Mh on Riigikohus jätnud menetlusse võtmata määruskaebused pärast

hageja viidatud lahendi 2-21-5718 tegemist. Seega on ka Riigikohus tunnistanud, et Consegna

OÜ-le jäeti hääled õigesti määramata. Tsiviilasjas 2-21-17683 jõustunud hagi tagamise määruse

kohaselt ei arvestata Oliver Kruuda pankrotimenetluses Consegna OÜ häältega, seega ei saaks

Consegna OÜ olla hääleõiguslik, mistõttu ei annaks ka hagi rahuldamine hagejale soovitud

tulemust. Nimetatud kohtumääruse palub kostja võtta tõendina asja juurde. Maakohus viitas

sellele ka otsuses.

Ekslik on hageja väide, et PankrS § 83 lg-t 11 ei saa kohaldada, sest see jõustus pärast

üldkoosolekut. PankrS § 193 lg 1 järgi kohaldatakse kehtivas seaduses sätestatut ka enne

seaduse jõustumist alanud pankrotimenetlustes.

Erinevates kohtuasjades on ammendavalt lahendatud küsimus sellest, kas pankrotimenetluse

põhimenetlus toimub Eestis. Eestis algas põhimenetlus põhjusel, et siin nimetati ajutine haldur

ja seati käsutuskeeld. Sellega nõustus ka Iiri kohus, kes tühistas pankrotimääruse põhjusel, et

Eestis toimub põhimenetlus.

Hagejal puudub õiguskaitsevajadus, sest hagi on esitatud Consegna OÜ huvide kaitseks ning ta

ei ole põhjendanud, milles seisneb tema enda õiguslik huvi üldkoosoleku otsuste tühisuse

tuvastamiseks. See koormab üksnes pankrotimenetlust. Seega võiks jätta hagi läbi vaatamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid

TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb osaliselt muuta maakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi.

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

7. Hageja 1 vaidlustab maakohtu otsust osas, milles tema hagi jäi rahuldamata. Hageja 2 ei ole

apellatsioonkaebust esitanud. Seega on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel

jõustunud osas, milles hageja 2 hagi jäi läbi vaatamata ning jaotati hageja 2 hagiga seotud

menetluskulud.

8. Ringkonnakohus lahendab esmalt poolte seni lahendamata taotlused. Hageja 1 palub võtta

asja juurde tõenditena Tartu Ringkonnakohtu 29. mai 2023 ja 2. juuni 2023 määrused

tsiviilasjas nr 2-21-7742. Hageja 1 põhjendab taotlust sellega, et kohtumäärused tõendavad

seda, et Consegna OÜ-l on Oliver Kruuda pankrotimenetluses tunnustatud nõue, mistõttu pidid

tal algusest peale olema ka hääled. Kostja palub võtta asja juurde Tartu Ringkonnakohtu

27.juuni 2023. a hagi tagamise määruse. Kostja põhjendab taotlust sellega, et määrus tõendab

asjaolu, et Consegna OÜ häältega ei või Oliver Kruuda pankrotimenetluses arvestada, mistõttu

ei saa hageja oma eesmärki saavutada. Ringkonnakohus jätab mõlemad taotlused rahuldamata

ja tõendid asja juurde võtmata. Kuivõrd tegemist on elektrooniliselt esitatud tõenditega, ei ole

vajalik neid tagastada. Taotluste rahuldamata jätmist põhjendab ringkonnakohus järgnevalt,

vastates ühtlasi apellatsioonkaebuse väidetele.

Kostja esitas ringkonnakohtule taotluse võtta tsiviilasja menetlemise juurde Tartu

Ringkonnakohtu 27. juuni 2023. a määruse tsiviilasjas nr 2-21-17683. Kostja viitas vastuses

apellatsioonkaebusele, et on sellele tõendile tuginenud ka maakohtu menetluses.

Ringkonnakohus jätab dokumendi TsMS § 652 lg 5 alusel vastu võtmata. Kostja esitas taotluse

võtta asja materjalide juurde dokumentaalsete tõenditena Iiri apellatsioonkohtu 21. detsembri

2023. a otsuse, selle tõlke, MHC Judith Riordani kirja ja selle tõlke, Judith Riordani kirja lisa,

27. juuni 2022 määruse resolutiivosa viseeritult. Ringkonnakohus jätab need tõendid kui

mitteasjakohased vastu võtmata (TsMS § 238 lg 1 esimene lause) ning esitab põhjenduse

järgnevalt otsuse p-s 10.

9. Hageja 1 peamine väide seisneb selles, et jõustunud kohtulahendiga on Consegna OÜ nõuet

pankrotimenetluses tunnustatud ja sellest tulenevalt pidid Consegna OÜ-l pankrotimenetluse

algusest peale olema ka hääled, sh vaidlusalusel üldkoosolekul. Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga, et küsimus selle üle, kas võlausaldajate esimesel üldkoosolekul on pankrotihaldur

ja kohtunik määranud Consegna OÜ-le hääled õigesti, on lahendatud tsiviilasjas nr 2-21-7742

jõustunud Tartu Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2022. a määrusega. Isegi kui möönda, et

Riigikohtu 23. veebruari 2023. a määruses tsiviilasjas nr 2-21-5718/35 toodud seisukoha järgi

oleks pankrotihaldur pidanud Consegna OÜ-le hääled määrama, ei väära see jõustunud

kohtulahendi õigusjõudu. Võlausaldajate üldkoosolekul halduri ja kohtuniku määratud häälte

vaidlustamiseks on ette nähtud erikord. PankrS § 82 lg 4 kohaselt saab võlausaldaja vaidlustada

talle pankrotihalduri poolt määratud häälte arvu ning seejärel ka kohtuniku kohtumäärusega

määratud häälte arvu, esitades määruse peale määruskaebuse. Seda võimalust on Consegna OÜ

edutult kasutanud ja sama eesmärki ei saa saavutada hagiga võlausaldajate üldkoosolekul

vastuvõetud otsuste vaidlustamiseks. Vastupidine käsitlus viiks selleni, et lahendatud vaidluse

saab taasavada teises tsiviilasjas ning ka nt hilisem Riigikohtu seisukohast tulenev

kohtupraktika muudatus annaks aluse lahendada juba lahendatud vaidlusi uuesti.

Eelnevast tulenevalt ei saa hageja vaidlustada üldkoosoleku otsuseid põhjusel, et Consegna

OÜ-le on hääled valesti määratud. Seetõttu ei ole asja lahendamisel asjakohased hageja esitatud

tõendid, millega soovib tõendada seda, et Consegna OÜ nõuet tunnustati täies ulatuses. Nõude

tunnustamisega küll kaasneb pankrotihaldurile kohustus kanda nõue võlausaldajate nimekirja

ja arvestada selle nõudega üldkoosolekutel häälte määramisel, kuid hilisem nõude tunnustamine

ei muuda jõustunud kohtulahendiga antud hinnangut selle kohta, kas vaidlusalusel

üldkoosolekul oli võlausaldajale määratud hääled õigesti.

Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse põhjendustest välja viite PankrS § 83 lg-le 11, mille

järgi ei saa võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsuseid halduri kinnitamise või uue halduri

ja pankrotitoimkonna valimise kohta vaidlustada põhjendusega, et PankrS § 82 lõike 4 kohaselt

on ringkonnakohus muutnud kohtu määratud häälte arvu. Viidatud säte jõustus 1. juulil 2022,

mistõttu ei olnud sellist piirangut ajal, kui hagi esitati.

10. Hageja on apellatsioonkaebuses väitnud ka seda, et maakohus on tähelepanuta jätnud, et

kostja maksejõuetuse põhimenetlus oli EL määruse 2015/848 art 3 lg 1 mõttes algatatud

Iirimaal

ja

seetõttu

oleks

pankrotihaldur

pidanud

kaasama

menetlusse

Iirimaa

Maksejõuetusameti või sealse pankrotihalduri. Hageja hinnangul ei saa arvestada asjaoluga, et

Iiri Kõrgem Kohus tühistas sealse pankrotimääruse, sest see toimus pärast vaidlusalust

üldkoosolekut. Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu.

Hageja väited põhinevad eeldusel, et Oliver Kruuda pankroti põhimenetlus toimus Iirimaal.

Asjaolu, et Oliver Kruuda pankrotimenetlus toimub Eestis ja sellele kohaldatakse Eesti õigust,

on tuvastatud jõustunud kohtulahendiga (vt maakohtu otsuse p 6.1) ja selle õigsust kinnitab

asjaolu, et Iiri Kõrgem Kohus tühistas otsuse Oliver Kruuda pankroti väljakuulutamiseks (kd I

tl 65–66). Hageja väidab sisuliselt seda, et pankrotihaldur oleks pidanud üldkoosoleku

läbiviimisel lähtuma ebaõigest asjaolust, nagu toimuks Oliver Kruuda pankroti põhimenetlus

Iirimaal. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa eeldada, et üldkoosoleku toimumise ajal ei saanud

pankrotihaldur lähtuda Tartu Maakohtu 19. oktoobri 2021. a määrusest tsiviilasjas nr 2-21-

7742, mille kohaselt pankrotiasja lahendamisel on pädev Tartu Maakohus, vaid oleks pidanud

lähtuma objektiivselt ebaõigeks osutunud väitest, et Oliver Kruuda pankroti põhimenetlus

toimub Iirimaal.

11. Asjaolu, et jõustunud hagi tagamise määrusega on keelatud Oliver Kruuda

pankrotimenetluses Consegna OÜ häältega arvestada, ei ole praegu vaidluse lahendamisel

asjakohane, sest kostja enda selgituse järgi seati selline piirang pärast vaidlusaluse

üldkoosoleku toimumist. Seega ei saanud hilisem hagi tagamine keelata pankrotihalduril

määrata Consegna OÜ-le hääli. Seetõttu tuleb ka kostja esitatud tõend kui asjakohatu

(TsMS § 238 lg 1) jätta vastu võtmata. Kuna tõend esitati elektrooniliselt, ei ole tarvis seda

tagastada.

12. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga 1 ka selles, et maakohus on valesti jätnud

menetluskulud hageja 1 kanda ja mõistnud välja kostja esindaja kulud. Selles osas nõustub

ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6). TsMS-i

menetluskulude kindlaksmääramise regulatsiooni kohaldatakse PankrS § 3 lg 2 kaudu ka

pankrotimenetluse menetluskulude kindlaksmääramisele. PankS § 83 lg 5 ei keela

üldkoosolekul valimast võlgniku esindajaks lepingulist esindajat, kelle kulud on TsMS-i järgi

hüvitatavad. Vastasel juhul tekiks põhjendamatu erisus olukorraga, kus üldkoosoleku otsuse

vaidlustanud isikul oleks menetluskulude hüvitamise kohustus üksnes juhul, kui

pankrotivõlgnikku esindama valitud isik kasutab omakorda lepingulist esindajat.

13. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsiooniastme menetluskulud

TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/