Legislator Case Law & Legislation
3-22-31/34 AI generated

3-22-31/34 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 3-22-31/34
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 20 eurot Eesti Vabariigi kanda esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

Legislator headnote

AI generated

3-22-31/34 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

Keywords

AI generated
revocation of emergency aid safety regulations violation rectification reservation volcanic eruption issuance of entry visa violation of procedural rules
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

T A R T U H A L D U S K O H U S

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-22-31

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.01.2024, Tartu

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Mikhail Simtsovi kaebus Viru Vangla 20.09.2021. a

käskkirja nr 6-3/789-1 õigusvastasuse tuvastamiseks ja

06.12.2021. a vaideotsuse nr 6-12/409-4 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Mikhail Simtsov

Vastustaja –Viru Vangla, volitatud esindaja Indrek

Arming

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Mikhail Simtsovi kaebus rahuldamata.

2. Jätta kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 20 eurot Eesti Vabariigi kanda

ning menetlusosaliste muud võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.02.2024

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida.

Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla määras 20.09.2021. a käskkirjaga nr 6-3/789-1 kinnipeetav Mikhail

Simtsovile (edaspidi ka kaebaja) distsiplinaarkaristuseks Viru Vangla direktori 23.01.2013. a

käskkirjaga kinnitatud Viru Vangla kodukorra (edaspidi kodukord) punkti 1.12.8 rikkumise

3-22-31

eest (ebaviisakas käitumine ja ebatsensuursete väljendite kasutamine) 4 ööpäevaks kartserisse

paigutamise. Käskkirja põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.

1.1. Valvuri 18.08.2021. a ettekande nr 3-21-6172 kohaselt kasutas kartserikaristust kandnud

kaebaja 18.08.2021 kella 07.19 paiku madratsit ära andes väljendit „idi nahhui“, sest talle ei

väljastatud hambapastat. Kinnipeetavale selgitati, et hambapastat väljastab taotluse alusel

kontaktisik. Puuduvad objektiivsed põhjused kahtlemaks ettekande koostanud ametniku

usaldusväärsuses ning selles, et ettekanne ei vasta reaalsusele, kuivõrd ametnikud on

teadlikud valeütluste andmise tagajärgedest. Ei nähtu ka objektiivset kasu, mida ettekande

koostanud ametnik peaks vale ettekande koostamise eest saama. Kaebaja poolt öeldu näol on

tegemist ebaviisaka käitumisega ning kaebaja kasutatud väljend „idi nahhui“ tähendab

otsetõlkes „mine munni“, mille puhul on tegemist üldteadaoleva ebaviisaka väljendiga.

Samuti saab sellise väljendi kasutamist lugeda objektiivses mõttes isiku suhtes solvavaks.

Ebaviisaka käitumisega väljendab kinnipeetav lugupidamatust vanglas töötavate isikute

suhtes. Ebaviisaka käitumisega ametnike ja kaaskinnipeetavate suhtes näitab kinnipeetav

negatiivset meelestatust järgida vangistust reguleerivaid õigusakte. Ebaviisakas käitumine on

tähelepanuvajav rikkumine. Viimati karistati kaebajat ebaviisaka käitumise eest 09.08.2021,

mil kaebajale määrati distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine 4 ööpäevaks katseajaga

6 kuud. Kuna kaebaja varasemad distsiplinaarkaristused ei ole talle piisavalt mõjunud, on

proportsionaalne ja eesmärgipärane karistada teda kartserisse paigutamisega neljaks

ööpäevaks ilma katseajata.

2. M. Simtsov esitas pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist 01.01.2022 Tartu

Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 20.09.2021. a käskkirja nr 6-3/789-1 ja 06.12.2021. a

vaideotsuse tühistamiseks.

3. Viru Vangla esitas kaebusele 09.05.2022 vastuse.

4. Kohus lubas 05.01.2024. a määrusega kaebajal minna üle käskkirja tühistamise nõudelt

käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõudele seoses käskkirja mõju ammendumisega

(kaebaja eelmise karistusaja lõppemise tõttu). Samuti määras kohus kaebuse läbivaatamiseks

kirjalikus menetluses ning andis pooltele tähtajad täiendavate seisukohtade esitamiseks.

5. Kaebaja edastas 16.01.2024 kohtule täiendavad dokumendid (kaebaja 19.08.2021. a kaebus

valvur Karl-Jürgen Kivi tegevusele ja vangla 07.10.2021. a vastus nr 6-10/25121-2 sellele).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Kaebaja leiab, et Viru Vangla 20.09.2021. a käskkiri nr 6-3/789-1 on õigusvastane

järgmistel põhjustel.

6.1. Valvur Karl-Jürgen Kivi sõimas kaebajat 18.08.2021 kella 07.20 paiku hommikul, kui

kaebaja viis madratsit kartserist lattu, ebatsensuursete sõnadega, öeldes, et „ты ёбнутый“ /sa

oled jobu/. Valvuri solvang „sa oled jobu“ on eestlaste seas levinud solvang, kaebaja sai

sellest aru ning see solvas kaebajat. Ettekande koostas valvur enda õigustamiseks, et justkui

kaebaja saatis valvuri „нахуй“, mis aga ei vasta tõele. Ei ole tõepärane, et valvur sai aru, et

kaebaja saatis ta „нахуй“, sest valvur on eestlane.

6.2. Kaebajat teavitati distsiplinaarmenetluse algatamisest alles 02.09.2021, millega vangla

rikkus vangistusseaduse (VangS) § 64 lg-t 2.

6.3. Distsiplinaarmenetluse käigus kontaktisik A. Kongi ignoreeris kaebaja taotlusi ja avaldusi

vaadata läbi S-5 sektori videosalvestis. Kontaktisik ei hakanud asjas välja selgitama olulisi

asjaolusid ning ignoreeris kaebaja viiteid vangla kodukorra punktile 22.1.

3-22-31

6.4. Kaebajale ei tagatud distsiplinaarmenetluses tõlki, millega vangla võttis kaebajalt ära

tema kaitseõiguse, sest kaebaja ei valda eesti keelt. Vangla rikkus haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 20 lg-t 2, § 21 lg-t 1, keeleseaduse (KeeleS) § 12 lg-t 1 ja Eesti Vabariigi

põhiseaduse § 3 lg-t 1 ja § 12 lg-t 1. Seega tuleb käskkiri tunnistada tühiseks HMS § 63 lg 2 p

5 alusel.

7. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja palub arvestada vaidlustatud

käskkirja põhjendustega ning märgib täiendavalt järgmist.

7.1. Vangla kodukorra p 1.12.8 kohaselt on kinnipeetaval keelatud käituda ebaviisakalt.

Ettekande kohaselt kasutas kaebaja väljendit „idi nahhui“, kuna valvur ei väljastanud talle

hambapastat. VangS § 6 lg 1 järgi on vangistuse täideviimise eesmärk juhtida kinnipeetav

õiguskuulekalt käituma ja kaitsta õiguskorda. Õiguskuulekas käitumine tähendab ka seda, et

kinnipeetav järgib ühiskonnas üldlevinud viisakusnorme. Ebaviisakas käitumine on

ühiskonnas, suhtlemisel kehtivaid viisakusnõudeid mittearvestav käitumine. Ebaviisakas

käitumine võib väljenduda hoiakus, kõnepruugis, žestikuleerimises või väljendusviisis.

Õigusruum ei määratle ära konkreetseid ebatsensuurseid või ähvardava sisuga väljendeid,

vaid ebatsensuurse sõna üle otsustamisel tuleb lähtuda ühiskonna tavadest ja normidest.

Kinnipeetava poolt lausutud ebatsensuurne väljend „idi nahhui“ tähendab otsetõlkes „mine

munni“. Eeltoodud kõnepruuki saab pidada ebaviisakaks käitumiseks. Tegemist on

üldteadaoleva ebaviisaka väljendiga, mille kasutamist saab objektiivses mõttes isiku suhtes

solvavaks lugeda, sõltumata sellest, kuidas konkreetne isik, kelle poole selle väljendiga

pöördutakse, sellesse suhtub.

7.2. Distsiplinaarmenetluse käigus ei leidnud kinnitust, et valvur sõimas kaebajat

ebatsensuursete sõnadega „sa oled jobu“. Viru Vanglal puuduvad igasugused objektiivsed

põhjused kahelda ettekande koostanud ametniku usaldusväärsuses. Samuti ei ole Viru Vanglal

alust arvata, et koostatud ettekanne ei vasta reaalsusele, kuivõrd ametnikud on teadlikud

valeütluste andmise tagajärgedest. Vangla on seisukohal, et rikkumise üle sisulist vaidlust ei

ole, kaebaja käitumisele ei ole ühtegi õigustust ning kaebaja tegevus on õigesti

kvalifitseeritud.

7.3. Kaebaja väide, et valvur Karl-Jürgen Kivi on eestlane ja seetõttu ei saanud ta vene keelest

aru, ei ole tõsiselt võetav. Väljend „idi nahhui“ on laialt levinud kinnipeetavate, aga ka

tavaliste tsiviilelanike seas ning selle sisu on arusaadav ka nendele isikutele, kes igapäevaselt

vene keeles ei räägi.

7.4. HMS § 21 lg-s 1 sätestatu annab võimaluse kaasata menetlusse tõlk ja lõike 2 kohaselt

tasub üldjuhul kulud tõlgi kaasamist taotlenud menetlusosaline. Kui kaebaja vajas tõlki, pidi

ta selle ise oma kuludega korraldama. Samas tõlgivad vanglaametnikud vajadusel vangla

dokumendid kinnipeetavaile suuliselt. Distsiplinaarmenetluses kaebaja poolt esitatud

seletused näitavad, et isik sai menetlusest aru ja ta esitas enda selgitused toimunu kohta.

7.5. Distsiplinaarmenetlus viidi läbi ja karistus määrati õiguspäraselt. Järgitud on vormi- ja

menetlusnõudeid ning käskkiri on põhjendatud. Määratud karistus ei ole ebaproportsionaalne.

Vastustaja tegevus nii karistuse määramisel kui menetluse läbiviimisel üldiselt on olnud

õiguspärane.

KOHTU SEISUKOHT

8. Kaebaja palub kohtul tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla 20.09.2021. a käskkirja nr

6-3/789-1 (digitaalse kohtutoimiku leheküljed (dtl) 29–32), millega teda karistati neljapäevase

kartserikaristusega valvuri suhtes ebaviisaka käitumise eest 18.08.2021, ning tühistada Viru

Vangla 06.12.2021. a vaideotsuse nr 6-12/409-4.

3-22-31

9. VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud vanglas julgeoleku tagamiseks täitma

vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele.

VangS § 105 lg-te 21 ja 3 alusel on vangla direktoril õigus kehtestada vangla kodukord.

Vangla kodukorras on lubatud VangS § 105 lg 21 p 14 alusel ning VangS § 41 lg-s 2 ja §-s 6

sätestatud eesmärkidest lähtudes kehtestada vangla distsipliini ning seeläbi vangla julgeoleku

tagamiseks piiranguid kinnipeetavate käitumis- ja väljendusviisile. Viru Vangla kodukorra p

1.12.8 kohaselt on kinnipeetaval keelatud käituda ebaviisakalt ning kasutada seksuaalselt

ahistavaid, ebatsensuurseid, kahemõttelisi, ähvardava sisuga ning väärikust riivavaid

väljendeid. Kohtu hinnangul riivab lugupidamatu suhtumine vanglaametnikesse nende

autoriteeti ning võib seeläbi ohustada korda ja julgeolekut kinnipidamisasutuses. Julgeoleku

tagamine vanglas kuulub vastustaja vastutusalasse ja selle tagamiseks meetmete võtmisel on

tal kaalutlusruum, millesse kohus ei saa sekkuda. Kinnipeetavate käitumisviisi piiranguid on

pidanud vajalikuks ning vanglas distsipliini tagamise kohaseks meetmeks ka Riigikohus (vt

halduskolleegiumi 15.04.2015. a otsus asjas nr 3-3-1-3-15).

10. Vastavalt VangS § 63 lg-le 1 võib kinnipeetavale vangistusseaduse, vangla

sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kohaldada

distsiplinaarkaristusi. Nagu eelnevalt mainitud, on kinnipeetav Viru Vangla kodukorra p

1.12.8 kohaselt kohustatud olema vangla teenistujatega, teiste kinnipeetavate ja vanglat

külastavate isikutega viisakas. Kaebajale heidetakse distsiplinaarkaristuse määramise

käskkirjas ette Viru Vangla kodukorra p 1.12.8 rikkumist, sest kaebaja ütles vangla valvurile

„idi nahhui“. Kui tõele vastab käskkirjas kajastatud kaebaja väidetavalt öeldud ebatsensuurne

väljend, siis on eeltoodud kodukorra normi rikkumine ilmselge, sest selline väljend on

üldteadaolev ebaviisakas väljend, mille kasutamist saab lugeda objektiivses mõttes isiku

suhtes solvavaks, sõltumata sellest, kuidas konkreetne isik, kelle poole selle väljendiga

pöördutakse, sellesse suhtub.

11. HKMS § 59 lg 1 kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid,

mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs. Kuna vastustaja

on seisukohal, et kaebaja pani toime distsiplinaarsüüteo, rikkudes Viru Vangla kodukorra p-i

1.12.8, siis lasub distsiplinaarsüüteo toimepanemise tõendamiskoormis vastustajal.

12. Kaebaja rikkumise tuvastamisel on kesksel kohal intsidendi kohta tehtud vanglaametniku

ettekanne, milles kaebaja käitumist kirjeldati. Viru Vangla valvuri Karl-Jürgen Kivi

18.08.2021. a ettekande (dtl 54) kohaselt pani kaebaja 18.08.2021 kella 07.19 paiku toime

järgmise rikkumise: „Kartserikaristust kandev kinnipeetav Mikhail Simtsov kasutas

hommikul madratsit ära andes väljendeid „idi nahhui“, sest temale ei ole väljastatud

hambapastat. Kinnipeetavale selgitatud, et hambapastat väljastab taotluse alusel kontaktisik.

Kinnipeetava väljenditest end solvatuna ei tundnud“. Kaebaja vanglaga ei nõustu ning väidab,

et valvur valetab ja kaebaja ei ole talle ette heidetud väljendit kasutanud. Seega on selles asjas

tegemist paljuski sõna sõna vastu olukorraga, kus kohus peab hindama poolte seisukohtade

usaldusväärsust. Kohus leiab, et asjaolu, et otsese tõendina rikkumise kohta on olemas üksnes

vanglaametniku ettekanne, ei välista kaebajale distsiplinaarkaristuse määramise õiguspärasust.

Kohtupraktikas on selgitatud, et vanglaametniku pahausklikku käitumist ning ettekandes tõele

mittevastavate asjaolude märkimist ei saa eeldada ning sellise väite esitaja peab esitama

veenvad põhjendused oma seisukohtade kinnitamiseks. Vastupidisel juhul kujuneks olukord,

kus sõna sõna vastu olukordades oleks kinnipeetava väidetel ettemääratult suurem kaal ning

oleks ebamõistlikult keerukas või lausa võimatu ühe ametniku juuresolekul toime pandud

rikkumiste korral kinnipeetavate suhtes distsiplinaarseid mõjutusvahendeid kohaldada.

Eelduslikult ei ole vanglaametnikul huvi ja vajadust ebaõigeid ütlusi anda. Küll aga võib

kahelda kinnipeetava ütluste usaldusväärsuses, kui väidete kinnituseks ei ole ühtegi tõendit

3-22-31

ning ütlused on antud alles pärast seda, kui distsiplinaarmenetluse protokollist nähtub

võimalik kaebaja karistamine (vt Tartu Ringkonnakohtu 24.01.2019. a otsus haldusasjas nr 3-

18-58, p 14). Distsiplinaarmenetluses kogutud tõenditest ning kohtule esitatud materjalidest ei

nähtu selliseid asjaolusid, mis seaksid vanglaametniku ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla.

13. Kaebaja märgib, et valvur, kellele ta väidetavalt ütles „idi nahhui“, on eestlane ega oska

üldse vene keelt, mistõttu ei ole tõepärane, et ta oleks kuidagi aru saanud vene keelest. Kohus

nõustub vastustajaga selles, et kaebaja kasutatud väljend „idi nahhui“ on laialt levinud

kinnipeetavate, aga ka tavaliste tsiviilelanike seas, ning selle sisu on arusaadav ka nendele

isikutele, kes igapäevaselt vene keeles ei räägi. Seega ei ole usutav, et valvur ei oleks kaebaja

solvangust aru saanud. Kohtu hinnangul viitavad kaebaja need väited pigem sellele, et kaebaja

ise kasutas valvuri suunal talle ette heidetud väljendit. Ühtlasi kinnitas kaebaja, et ta oli sellel

vaidlusalusel hommikul rahulolematu ning seda selgelt ka väljendas, kuna väidetavalt ei

saanud ta puhtaid vanglariideid. Seega, arvestades, et kaebaja ei olnud 18.08.2021. a

hommikul rahul valvuri ametikohustuste täitmisega, on usutav, et ta võis olla ärritunud olekus

ning suhelda ametnikuga ebaviisakalt. Kohtul puudub alus arvata, et vanglaametnikud

kirjutavad ettekandeid sündmuste kohta, mida tegelikult polegi aset leidnud.

14. Kaebaja sõnul solvas valvur hoopis teda, kui ütles kaebajale „sa oled jobu“. Kuigi kohus

ei saa valvuri poolt ebaviisakate väljendite kasutamist välistada, on kaebajal hoolimata sellest

kohustus järgida vangla sisekorraeeskirju (VangS § 67 p 1). Kaebajal on õigus juhtida vangla

tähelepanu ametnike mittenõuetekohasele tegevusele ning vangla saab seejärel vajadusel

vanglaametniku tegevusele reageerida. Kaebaja esitaski vanglale 19.08.2021 kaebusena

pealkirjastatud pöördumise, milles märkis, et 13.08.2021 duši all käies ei vahetatud tema

lühikesi pükse ning korrapidaja Karl-Jürgen Kivi pettis teda, kuna vastas kaebajale, et teeb

seda homme (dtl 163). 18.08.2021 hommikul ei vahetatud jälle kaebajal lühikesi pükse.

Kaebaja heitis vanglale ette kodukorra p 11.5.1 ja VangS § 50 lg 1 rikkumist. Viru Vangla

vastas kaebaja pöördumisele 07.10.2021 (dtl 164), selgitades, et kuna kaebaja viibis

kartserirežiimil 07.08.2021–19.08.2021 ja kartserirežiimil võimaldatakse vahetada riietust üks

kord nädalas, siis võiski valvur 13.08.2021 kaebajale vastata „homme“, kuivõrd 14.08.2021

täitus kaebajal üks nädal kartseris viibimist. Kuna kaebaja vabanes kartserist 19.08.2021, ei

olnud möödunud järgmist nädalat, et talle pidanuks kindlasti võimaldama vormi vahetust.

Seega on kaebaja saanud pöörduda vangla poole, juhtides vangla tähelepanu kaebaja arvates

toimunud vanglapoolsele rikkumisele, ning on saanud ka vanglapoolse vastuse.

15. Ülaltoodud asjaoludel leiab kohus, et toimiku materjalidest ei ilmne ametnike

usaldusväärsust kahtluse alla seadvaid asjaolusid ning kaudsed tõendid toetavad ettekandes

esitatud versiooni kaebaja käitumisest. Eeltoodule tuginedes peab kohus vanglaametniku

ütlusi kaebaja vastupidistest selgitustest usaldusväärsemaks. Sellest tulenevalt on kaebaja

distsiplinaarsüütegu (Viru Vangla kodukorra p 1.12.8 rikkumine) kohtu hinnangul tõendatud.

16. Vastustaja on vaidlustatud käskkirjaga määranud kaebajale VangS § 63 lg 1 p 4 alusel

distsiplinaarkaristusena neli ööpäeva kartseris viibimist. Kohus leiab, et rikkumise raskust ja

karistuse eesmärki arvestades on kaebajale määratud kartserikaristus proportsionaalne.

Kohtule ei nähtu, et vangla oleks karistuse määramisel rikkunud kaalutlusõigust. Käskkirjas

on põhjendatud, miks on õige määrata kaebajale distsiplinaarkaristuseks nelja ööpäeva

pikkune kartserikaristus ning vastustaja kaalutlused on asjakohased ja arusaadavad. Samuti on

vastustaja õigesti viidanud kaebaja varasemale sarnasele käitumisele ning seda karistuse

määramisel arvestanud. Kaebajal oli vaidlusaluse käskkirja andmise hetkel 19 kehtivat

distsiplinaarkaristust (käskkirjas on ekslikult märgitud kehtivate distsiplinaarkaristuste

kontrollimise ajaks 16.09.2012, kuigi õige on 2021. aasta – kohtu märkus) ning teda on ka

varasemalt karistatud sarnaste rikkumiste (ebaviisakas käitumine) eest. Suhtlemiseeskirjade

rikkumise eest oli kaebajat karistatud varasemalt 09.08.2021. a käskkirjaga, millega määrati

3-22-31

kaebajale 4-ööpäevane kartserikaristus katseajaga. Seega on kaebaja ka varasemalt silma

paistnud vangla korra rikkumisega ja ebaviisaka käitumisega. Kohtu hinnangul vastab

määratud karistus rikkumise raskusele ning see ei ole ebaproportsionaalselt range.

17. Vastavalt VangS § 64 lg-le 1 viib distsiplinaarmenetluse läbi ning distsipliinirikkumise

asjaolud selgitab välja vanglateenistus. Kinnipeetavat informeeritakse kohe

distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse, ning kinnipeetaval on õigus anda selgitusi

(VangS § 64 lg 2). Vangla on teavitanud kaebajat (01.09.2021 kuupäeva kandva teatisega)

tema suhtes Viru Vangla kodukorra p 1.12.8 rikkumise kahtluses distsiplinaarmenetluse

algatamisest 02.09.2021, s.o 15 päeva pärast rikkumiste toimepanemist (dtl 63). Kohus

nõustub kaebajaga, et selliselt ei olnud tegemist kohese rikkumisest teavitamisega VangS § 64

lg 1 mõttes. Küll aga ei muuda hilisem teavitamine distsiplinaarmenetluse tulemusel tehtud

käskkirja õigusvastaseks, kui selline puudus ei kujutanud endast olulist menetlusõiguse

rikkumist ega mõjutanud asja otsustamist (vrd HMS § 58 ja riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p

1).

18. Praegusel juhul nähtub asja materjalidest, et kaebajal on siiski olnud piisav võimalus anda

distsiplinaarmenetluses enda selgitusi ja esitada vastuväiteid (HMS § 40). Kuigi 01.09.2021. a

teatisele on 02.09.2021 käsikirjaliselt märgitud, et kaebaja keeldus menetluse alustamise

teatega tutvumist allkirjaga kinnitamast, on see talle kätte antud ning kaebaja esitas seejärel

06.09.2021 vanglale oma selgitused (dtl 69–70, tõlge eesti keelde dtl 145). Kaebaja selgitustes

on toodud selged sisulised vastuväited talle ette heidetud teole. Kohus leiab, et nendest

selgitustest ega hiljem distsiplinaarmenetluse protokollile 20.09.2021 esitatud vastuväidetest

(dtl 65–67, tõlge eesti keelde dtl 147), vaidest (dtl 76), vaides puuduste kõrvaldamisest (dtl

71) ja kaebusest kohtule ei saa järeldada, et kaebajal ei oleks ka mõningase keelebarjääri tõttu

olnud võimalust mõne distsiplinaarasjas tähtsust omava asjaolu kohta enda seletusi anda ja

vastuväiteid esitada. Vaidluse asjaolude pinnalt ei ole alust arvata ka seda, et menetluse

lõpptulemust oleks saanud muuta kaebaja soovitud tõendite kogumine (nt ilma helita

videosalvestis) või menetlusse tõlgi kaasamine.

19. Arvestades, et rikkumine on toime pandud 18.08.2021 ning kaebajale tutvustati tema

distsiplinaarkorras karistamise käskkirja 20.09.2021 (dtl 63), on distsiplinaarkaristus

kaebajale määratud VangS § 64 lg-s 41 toodud tähtaja jooksul (HMS § 33 lg-d 2 ja 3).

20. Eeltoodud põhjendustel tuleb asuda seisukohale, et vaidlustatud käskkiri on õiguspärane.

21. Kaebaja on vaidlustanud ka vaideotsuse ja palub selle tühistada. Kuna kohtu hinnangul on

distsiplinaarkaristuse käskkiri õiguspärane, siis on vangla õigesti jätnud ka selle käskkirja

peale esitatud vaide vaideotsusega rahuldamata.

22. Eelnevast tulenevalt jätab kohus kaebuse täies ulatuses rahuldamata.

23. HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja

menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab

menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 118 lg 3 ls 1 näeb ette, et kui

menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks

välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Tartu Halduskohus vabastas

05.04.2022. a määrusega kaebaja riigilõivu 20 euro tasumisest. Need menetluskulud jäävad

HKMS § 118 lg 3 alusel riigi kanda. Kaebaja ega vastustaja ei ole kohtule muude

menetluskulude kohta kuludokumente ja menetluskulude nimekirja esitanud. Seega jäävad ka

poolte muud võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)