Legislator Case Law & Legislation
2-21-9129/83 AI generated

2-21-9129/83 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-21-9129/83
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

ületavas osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta 4868,75 eurot ületavas Jätta Pärnu Maakohtu 07.07.2022 otsuse resolutsioon muus osas muutmata, kuid

Legislator headnote

AI generated

2-21-9129/83 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: ületavas osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta 4868,75 eurot ületavas Jätta Pärnu Maakohtu 07.07.2022 otsuse resolutsioon muus osas muutmata, kuid

Keywords

AI generated
fraudulent insurance claim medical expenses discharge of mortgages implausible account of facts imputation of hypothetical income third-party claim procedure in bankruptcy
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.01.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-9129

Kohtuasi

X hagi osaühingu Apollona vastu sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 133/2020/409

ja täitemenetluse lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 07.07.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

6000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Kaspar Noor

Kostja (vastustaja) osaühing Apollona (registrikood

10066715), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksei

Ratnikov

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta vastu võtmata X apellatsioonkaebusele lisatud tõend.

2. Rahuldada X apellatsioonkaebus osaliselt.

3. Tühistada Pärnu Maakohtu 07.07.2022 otsus osas, millega maakohus määras

osaühingu Apollona menetluskulud kindlaks ja mõistis need Xlt välja 4868,75 eurot

ületavas osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta 4868,75 eurot ületavas

osas menetluskulud kindlaks määramata.

4. Jätta Pärnu Maakohtu 07.07.2022 otsuse resolutsioon muus osas muutmata, kuid

muuta osaliselt otsuse põhjendusi.

5. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

5.1. Jätta rahuldamata X hagi osaühingu Apollona vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks täiteasjas nr 133/2020/409 ja täitemenetluse lõpetamiseks.

5.2. Jätta maakohtus kantud menetluskulud X kanda.

2-21-9129

5.3. Määrata osaühingule Apollona hüvitatavate maakohtu menetluskulude

suuruseks 4868,75 eurot ja mõista nimetatud summa Xlt osaühingu Apollona

kasuks välja.

6. Jätta apellatsioonimenetluse kulud X kanda.

7. Mõista Xlt osaühingu Apollona kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulude

hüvitis 968,75 eurot.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 07.06.2021 Pärnu Maakohtule osaühingu Apollona (kostja) vastu hagi,

milles palus tunnistada lubamatuks sundtäitmise täiteasjas nr 133/2020/409 ja lõpetada

täitemenetluse. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja esitas ka taotluse

peatada täitemenetlus. Maakohus rahuldas taotluse 10.06.2021 hagi tagamise määrusega.

1.1. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt avaldas kohtutäitur Tarvi Söömer 12.05.2021

väljaandes Ametlikud Teadaanded enampakkumise teate, mille kohaselt müüakse avalikul

elektroonilisel enampakkumisel Kohila vallas Masti külas asuv hagejale kuuluv Kristiina

kinnistu (registriosa number 3063937) (kinnistu). 12.05.2021 täitetoimingust teatamise teatise

kohaselt toimub hageja suhtes kostja avalduse alusel täitemenetlus täiteasjas nr 133/2020/409

(täiteasi). Kostja esitas täitmiseks hüpoteegiga tagatud 50 000 euro suuruse nõude, sh

tagastamata laen 37 312 eurot ja tasumata intress 12 688 eurot. Täitedokumendiks on

06.08.2018 notariaalselt tõestatud kokkulepe, millega seati kostja kasuks kinnistule hüpoteek

summaga 50 000 eurot. Hüpoteegiga on tagatud kõik nõuded Overbun OÜ (registrikood

14250108, võlgnik) vastu. Overbun OÜ kustutati äriregistrist 25.05.2021.

1.2. Hageja suhtes on rikutud täitemenetluse seadustiku (TMS) norme. Enne eelviidatud

enampakkumise teate avaldamist väljaandes Ametlikud Teadaanded ei teadnud hageja nõudest

tema vastu ega täitemenetluse läbiviimisest täiteasjas, sh ei olnud hageja teadlik kinnistu

arestimisest. TMS § 116 lg 1 I lause järgi oleks tulnud arestimisakt hagejale kätte toimetada,

kuid seda ei tehtud. Kohtutäitur ei võimaldanud ka hagejal kui võlgniku suhtes kohustatud

kolmandal isikul esitada TMS §-s 117 ettenähtud selgitusi.

1.3. Kostja kasuks seatud hüpoteek ei taga ühtegi nõuet. Hagejal puudub teave selle kohta, kas

kostja ütles nõude aluseks olevad lepingud nõuetekohaselt üles ning kas ja kui suur nõue on

kostjal võlgniku vastu. Tõenäoliselt ei ole kostjal Overbun OÜ vastu nõudeid, sest ei ole teada,

et kostja oleks püüdnud võlga sisse nõuda. Kuivõrd Overbun OÜ kustutati äriregistrist ja tema

2-21-9129

suhtes ei toimu pankrotimenetlust, siis ei olnud Overbun OÜ vastu esitatud nõudeid, mis oleks

takistanud tema lõppemist. Teada ei ole ka, et õigusjärgluse korras või mõnel muul alusel

oleksid võlgniku õigused ja kohustused läinud üle hagejale või muule isikule.

1.4. Hagejal on asjaõigusseaduse (AÕS) § 333 kohaselt õigus kinnistut vallata, kasutada ja

käsutada. Samuti on hagejal AÕS § 63 lg 8 järgi õigus nõuda kinnistusraamatusse kantud märke

kustutamist, kui märkega tagatud õiguse maksmapanek on välistatud, eelkõige juhul, kui nõue,

mille tagamiseks märge tehti, on lõppenud. Vastavalt AÕS § 66 lg-le 1 on hagejal õigus nõuda

kande kustutamist, mis on asjaõiguse lõppemise tõttu kaotanud igasuguse õigusliku tähenduse.

AÕS § 349 lg 1 annab koormatud kinnisasja igakordsele omanikule õiguse nõuda olukorras,

kus hüpoteegiga tagatud nõuet ei ole tekkinud, hüpoteegi kandmist enda nimele või selle

kustutamist. Täitemenetlus tuleb TMS § 48 lg 1 p 4 alusel lõpetada.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata või rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

2.1. Vastuse kohaselt jättis hageja kohtule välja toomata olulised asjaolud, sh selle, et hageja

osales läbirääkimistel ning oli teadlik võlast, selle kujunemisest ja seda tõendavatest

dokumentidest. Samuti jättis hageja kohtule esitamata lepingud, e-kirjavahetused,

meeldetuletuskirjad jm.

2.2. Kostja ja Overbun OÜ sõlmisid 08.12.2017 laenulepingu nr A71208-1 (laenuleping), mille

alusel kostja andis Overbun OÜ-le laenu 60 000 eurot. Kuna Overbun OÜ võttis täiendavaid

laene, sõlmisid kostja ja Overbun OÜ 23.01.2018, 15.03.2018, 01.06.2018 ja 06.08.2018

laenulepingu lisad vastavalt summadega 10 000 eurot, 7000 eurot, 10 000 eurot ja 25 000 eurot.

Hageja ja kostja sõlmisid 08.12.2017 käenduslepingu summaga 140 000 eurot, millega hageja

kui Overbun OÜ juhatuse liige võttis endale kohustuse vastutada laenulepingu nõuetekohase

täitmise eest. Samuti sõlmisid hageja ja kostja 08.12.2017 ja 06.08.2018 hüpoteegi seadmise

kokkulepped, viimasel juhul hüpoteegisummaga 50 000 eurot. Kostja ja Overbun OÜ sõlmisid

17.12.2018 kokkuleppe, millega pikendasid laenu tagastamise tähtaega kuni 15.12.2019.

2.3. Overbun OÜ ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. Kostja andis

Overbun OÜ-le kokku laenu 112 000 eurot, kuid Overbun OÜ maksis tagasi üksnes

11 883,50 eurot.

2.4. Nii hagejal kui ka Overbun OÜ-l oli piisavalt aega laenulepingust tulenevate kohustuste

täitmiseks. Kostja saatis Overbun OÜ-le 30.08.2018, 08.10.2018, 22.10.2018, 05.03.2019,

29.04.2019,

24.05.2019,

31.07.2019,

12.12.2019,

05.03.2020

ja

13.04.2020

meeldetuletuskirjad ja lepingu ülesütlemise hoiatused. Võlgnik tegi viimase makse 22.03.2019.

Pärast nimetatud kuupäeva ei ole laenulepingu järgseid makseid tasutud. Võlgnik vastas

02.08.2019 kostjale, et ta loodab uuel nädalal kogu summa tasuda. Kostja esitas 15.04.2020

hagejale nõudekirja seoses sellega, et hageja jättis täitmata tagatise kindlustamise kohustuse.

Võlgnik taotles 24.04.2020 täiendavat aega ja lubas teha makse uuel nädalal. Kostja saatis

20.05.2020 Overbun OÜ-le laenulepingu ülesütlemise avalduse. Võlgnik taotles 22.05.2020

kahekuulist pikendust ja lubas tasuda makse järgmine nädal. Kostja vastas 25.05.2020, et ta

ootab juuni keskpaigani ja juhul, kui võlgnik tasub vähemalt 100 000 eurot, siis annab kostja

veel pikendust. Võlgnik vastas 05.06.2020, et ta ei ole juunis võimeline maksma, kuna raha

laekub talle 08.07.2020. Kostja palus 05.06.2020 võlgnikul esitada oma väiteid tõendavad

dokumendid. Võlgnik lubas 05.06.2020, et saadab materjalid 29.06.2020, ja 12.06.2020, et

saadab dokumendid kolmapäevaks. Kostja teatas 18.06.2020, et ta ei ole dokumente kätte

2-21-9129

saanud ja et ta esitab täitmisavalduse kohtutäiturile. Võlgnik lubas 18.06.2020 dokumendid

samal päeval saata, kuid ei teinud seda. Kostja esitas 15.07.2020 täitmisavalduse kohtutäiturile.

2.5. Hageja oli teadlik võlast ja selle suurusest. Hageja oli Overbun OÜ juhatuse liige ja osales

läbirääkimistel. Seetõttu teadis hageja ka laenulepingu ülesütlemisest, kusjuures hageja taotles

22.05.2020 vastuseks kostja ülesütlemisavaldusele kahekuulist pikendust ja lubas lähiajal teha

makse. Samuti allkirjastas hageja Overbun OÜ juhatuse liikmena laenulepingu lisa, milles lepiti

kokku laenu tagastamise kuupäev 15.12.2019.

2.6. Hageja oli teadlik kinnistu arestimisest. Kohtutäitur teatas 07.09.2020, et ta toimetas

14.08.2020 võlgnikule kätte teate kinnistu arestimise kohta, ning 08.10.2020, et kinnistu on

arestitud ja arestimise akt saadeti välja 30.09.2020. 25.11.2020 toimus kohtumine kostja,

võlgniku esindaja ja kohtutäituri vahel, mille käigus edastas kohtutäitur võlgniku esindajale

kinnistu arestimise akti. Samuti on hageja elukohas allkirjastatud 07.08.2020 kuupäevaga

täitetoimingust teatamise kättetoimetamise akt ja 29.07.2020 kuupäevaga täitmisteate

kättetoimetamise akt. Isegi kui hagejale ei ole kätte toimetatud arestimisakti, siis ei ole sellele

tuginedes võimalik esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.

2.7. Hageja soovib oma kohustuste täitmisest kõrvale hoida. Pooled pidasid ajavahemikel

22.10.2020–15.12.2020 ja 01.02.2021–01.04.2021 läbirääkimisi, kuid hageja ei teinud

mõistlikku ettepanekut laenu tagastamiseks. Samuti ei andnud hageja kostjale teada seda, et ta

tegeleb Overbun OÜ likvideerimisega, ega seda, et esineb Overbun OÜ kustutamise oht. Hageja

esitas hagi selleks, et venitada kinnistu müügiga.

2.8. Hageja viidatud õigusnormid on asjakohatud. Hageja viitab TMS § 222 lg-le 1, kuid hagist

ei selgu, kuidas rikub kostja hageja omandiõigust. Hagejal on 06.08.2018 sõlmitud hüpoteegi

seadmise kokkuleppest tulenev kohustus. TMS §-de 116 ja 117 võimalik rikkumine ei anna

alust tunnistada sundtäitmist lubamatuks. Juhul, kui hageja leiab, et kohtutäitur rikkus

eelnimetatud sätetest tulenevaid kohustusi, oleks hagejal tulnud esitada kaebus kohtutäituri

tegevuse peale. Hageja viited AÕS §-le 333, § 63 lg-le 8, § 66 lg-le 1 ja § 349 lg-le 1 on

asjassepuutumatud. Hagi ese ei ole seotud kinnisasja käsutamise või kasutamisega. Kostjal on

tegelik laenulepingust tulenev nõue ning kostja nõue ega kostja kasuks seatud hüpoteek ei ole

lõppenud. Kuna võlgnik jättis laenulepingu nõuetekohaselt täitmata, on kostjal õigus nõuda

oma nõude rahuldamiseks hüpoteegi realiseerimist. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta,

et kostja nõue oleks rahuldatud.

2.9. AÕS § 325 lg 5 kohaselt, kui hüpoteegiga tagatud nõue on lõppenud võlgnikuks olnud

juriidilise isiku lõppemise tõttu, loetakse nõue pandiga koormatud kinnisasja omaniku suhtes

edasikestvaks.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Maakohus jättis 07.07.2022 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning

määras kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 6292,50 eurot. Maakohus tühistas

otsusega 10.06.2021 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.

3.1. Maakohus tuvastas, et hagejale kuuluvale kinnistule on seatud kostja kasuks hüpoteek

summaga 50 000 eurot omaniku igakordse kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele

hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks.

2-21-9129

Kostja ja Overbun OÜ sõlmisid 08.12.2017 laenulepingu nr A71208-1 summaga 60 000 eurot.

Kuna Overbun OÜ võttis täiendavaid laene, sõlmisid kostja ja Overbun OÜ 23.01.2018,

15.03.2018, 01.06.2018 ja 06.08.2018 laenulepingu lisad vastavalt summadega 10 000 eurot,

7000 eurot, 10 000 eurot ja 25 000 eurot. Hageja ja kostja sõlmisid 08.12.2017 käenduslepingu

summaga 140 000 eurot, millega hageja kui Overbun OÜ juhatuse liige võttis endale kohustuse

vastutada laenulepingu nõuetekohase täitmise eest. Samuti sõlmisid hageja ja kostja 08.12.2017

ja 06.08.2018 hüpoteegi seadmise kokkulepped, viimasel juhul hüpoteegisummaga 50 000

eurot. Kostja ja Overbun OÜ sõlmisid 17.12.2018 kokkuleppe, millega pikendasid laenu

tagastamise tähtaega kuni 15.12.2019.

Kostja saatis Overbun OÜ-le 30.08.2018, 08.10.2018, 22.10.2018, 05.03.2019, 29.04.2019,

24.05.2019, 31.07.2019, 12.12.2019, 05.03.2020 ja 13.04.2020 meeldetuletuskirjad ja lepingu

ülesütlemise hoiatused. Võlgnik vastas 02.08.2019 kostjale, et ta loodab uuel nädalal kogu

summa tasuda. Kostja esitas 15.04.2020 hagejale nõudekirja seoses sellega, et hageja jättis

täitmata tagatise kindlustamise kohustuse. Võlgnik taotles 24.04.2020 täiendavat aega ja lubas

teha makse uuel nädalal. Kostja esitas 20.05.2020 Overbun OÜ-le laenulepingu ülesütlemise

avalduse. Võlgnik vastas 22.05.2020, paludes kahekuulist pikendust ja lubades tasuda makse

järgmine nädal. Seega sai hageja ülesütlemisavalduse kätte hiljemalt 22.05.2020. Kostja vastas

25.05.2020, et ta ootab juuni keskpaigani ja juhul, kui võlgnik tasub vähemalt 100 000 eurot,

siis annab kostja veel pikendust. Võlgnik vastas 05.06.2020, et ta ei ole juunis võimeline

maksma, kuna raha laekub talle 08.07.2020. Kostja palus 05.06.2020 võlgnikul esitada oma

väiteid tõendavad dokumendid. Võlgnik lubas 05.06.2020, et saadab materjalid 29.06.2020, ja

12.06.2020, et saadab dokumendid kolmapäevaks. Kostja teatas 18.06.2020, et ta ei ole

dokumente kätte saanud ja et ta esitab täitmisavalduse kohtutäiturile. Võlgnik lubas 18.06.2020

dokumendid samal päeval saata.

Kostja esitas 15.07.2020 kohtutäiturile täitmisavalduse täitemenetluse alustamiseks hageja

suhtes 06.08.2018 notariaalselt tõestatud kokkuleppe alusel. Võlaarvestusest nähtub, et

14.07.2020 seisuga on laenulepingust tulenev võlgnevus vähemalt 50 000 eurot, millest

37 312 eurot on osaline tagastamata laen ja 12 688 eurot on tasumata intress. 29.07.2020

kuupäevaga täitmisteate kättetoimetamise akti järgi kinnitas hageja esindaja KL oma allkirjaga,

et ta sai täitedokumendi, täitmisteate ja kohtutäituri otsuse kätte 02.08.2020. 07.08.2020

kuupäevaga täitetoimingust teatamise kättetoimetamise akti järgi sai hageja 14.08.2020 kätte

teate täitetoimingu, s.o kinnistu arestimise kohta. Kinnistu arestimise akti kohaselt arestiti

kinnistu 30.09.2020. 25.11.2020 protokollist nähtub, et kostja, võlgniku esindaja ja kohtutäituri

osavõtul

toimusid

läbirääkimised,

mille

käigus

täpsustati

nõuet,

vaadati

läbi

kompromissiettepanek ning arutati kinnistu müügi hinda ja korraldust. Viidatud protokollist

ilmneb samuti, et kohtutäitur soovis edastada võlgniku esindajale arestimisakti, mille

vastuvõtmisest viimane keeldus. E-kirjavahetuste järgi pidasid pooled läbirääkimisi

ajavahemikul 22.10.2020–15.12.2020.

3.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on sundtäitmine lubatav. Kostja nõue ega kostja

kasuks seatud hüpoteek ei ole lõppenud ning hüpoteek tagab reaalseid nõudeid. Kuivõrd

laenulepingut ei täidetud nõuetekohaselt, on kostjal õigus nõuda hüpoteegi realiseerimist

hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks.

Hageja seadis 06.08.2018 hüpoteegi seadmise kokkuleppega kinnistule kostja kasuks hüpoteegi

summas 50 000 eurot igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele

hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Hüpoteegiga on tagatud järgmised kostja nõuded:

1) Overbun OÜ vastu, mis tulenevad kostja ja Overbun OÜ vahel 08.12.2017 sõlmitud

laenulepingust nr A71208-1 ning selle võimalikest lisadest ja muudatustest, 23.01.2018

2-21-9129

laenulepingu nr A71208-1 lisadest 2 ja 3, 15.03.2018 laenulepingu nr A71208-1 lisadest 4 ja 5,

01.06.2018 laenulepingu nr A71208-1 lisadest 6 ja 7, 06.08.2018 laenulepingu nr A71208-1

lisadest 8 ja 9 ja selle tulevikus sõlmitavatest võimalikest lisadest ja muudatustest; 2) hageja

vastu, mis tulenevad kostja ja hageja vahel 08.12.2017 allkirjastatud käenduslepingust.

Hüpoteegiga on muu hulgas tagatud ka maksmata intressid ja viivised.

Overbun OÜ jättis kostjale tasumata laenulepingust tuleneva võla. Kostja arvelduskonto

väljavõttest nähtub, et kostja kandis Overbun OÜ-le üle laenu 112 000 eurot ja võlgnik maksis

tagasi 11 883,50 eurot. Osaline võlg on 50 000 eurot, sh 37 312 eurot osaline tagastamata laen

ja 12 688 eurot tasumata intress. Tõendamata on, et võlg oleks tasutud, ajatatud või

tasaarvestatud.

Overbun OÜ kustutati äriregistrist 25.05.2021. Samas ei muuda see täitemenetluse läbiviimist

hageja suhtes põhjendamatuks. AÕS § 325 lg 5 sätestab, et kui hüpoteegiga tagatud nõue on

lõppenud võlgnikuks olnud juriidilise isiku lõppemise tõttu, loetakse nõue pandiga koormatud

kinnisasja omaniku suhtes edasikestvaks.

Kostja ei ole rikkunud hageja omandiõigust (TMS § 222), sest hagejal on hüpoteegi seadmise

kokkuleppest tulenev kohustus.

3.3. Saab lugeda, et hagejale on kinnistu arestimise akt kätte toimetatud alates 25.11.2020

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 319 lg 1, § 325). Kostja, võlgniku esindaja ja

kohtutäituri

osavõtul

toimusid

25.11.2020

läbirääkimised

kohtuvälise

kokkuleppe

saavutamiseks. Kõnealuse kohtumise protokollist ilmneb, et kohtutäitur soovis edastada

võlgniku esindajale arestimisakti, mille vastuvõtmisest viimane keeldus. Protokolli kohaselt

esindas võlgnikku volikirja alusel RK. Hageja ei tõendanud, et RKl puudus volitus arestimisakti

vastuvõtmiseks. Igal juhul sai hageja arestimisakti kätte 19.08.2021 kostja 19.07.2021 vastuse

lisana.

Arestimisakti võimalik kätte toimetamata jätmine ja hagejalt TMS § 117 kohaste selgituste

võtmata jätmine ei ole aluseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Seejuures viidatud

normi kohaselt võimaldatakse võlgniku suhtes kohustatud kolmandal isikul anda selgitused

ainult sissenõudja taotlusel. Kui hageja leidis, et kohtutäitur eksis täitemenetluse seadustiku

sätete kohaldamisel, oli tal õigus esitada TMS § 217 lg 1 alusel 10 päeva jooksul kaebus

kohtutäituri tegevuse peale. Ka puudub kohtul pädevus täitemenetluse lõpetamiseks.

3.4. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda.

Kostja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks on lepingulise esindaja kulu 6292,50 eurot,

mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ning teha uue

otsuse, millega hagi rahuldada, või saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Apellatsioonimenetluse kulud palus hageja jätta kostja kanda.

4.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt rikkus maakohus tõendite objektiivse ja igakülgse

hindamise kohustust. Arestimine on TMS § 55 järgi tühine.

4.2. Hagejale ei toimetatud nõuetekohaselt kätte arestimisakti.

2-21-9129

Ekslik on maakohtu seisukoht, et hagejale toimetati kinnistu arestimise akt kätte 25.11.2020.

Kohtu järeldus, et RK esindas hagejat, on üllatuslik ja ei põhine asjas esitatud tõenditel. RKl

oli volitus üksnes Overbun OÜ esindamiseks. RKl puudus õigus tegutseda hageja nimel, sh

võtta vastu arestimisakti. RK ja kostja e-kirjavahetusest nähtub, et RK kiirustas kostjat vastama,

kuid viimane viivitas. Seejuures on e-kirjavahetus pealkirjaga „ettepanek Overbun OÜ-le“,

mitte ei viita hagejale. Seega pidas ka kostja RK Overbun OÜ esindajaks ning asja venimine

on tingitud kostjast.

Arusaamatu on maakohtu tõdemus, et hageja sai arestimisakti kätte ka kostja vastuse lisana.

Seejuures olukorras, kus hageja on alates hagi esitamisest põhistanud, et ta ei ole arestimisakti

kätte saanud, ja poolte vahel on juba käimas selle üle kohtuvaidlus, ei saa olla kohaseks

õiguskaitsevahendiks kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamine.

4.3. Hagejale ei toimetatud täitmisteadet nõuetekohaselt kätte. 29.07.2020 kuupäevaga

täitmisteate kättetoimetamise aktist ei selgu, kes on akti allkirjastanud KL ja milline on tema

seos hagejaga.

4.4. Siinsel juhul ei tehtud ka hüpoteegi arestimise kannet kinnistusraamatusse, nagu näeb ette

TMS § 116 lg 1.

4.5. Hageja palub põhjalikult vaagida kostja menetluskulude suurust, kuna see erineb

märkimisväärselt kostja taotletud menetluskulude tagatise summast.

Vastustaja seisukoht

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb hüvitatavate menetluskulude suuruse

määramise osas osaliselt rahuldada ja maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada

osas, millega maakohus mõistis hagejalt välja menetluskulude hüvitise 4868,75 eurot ületavas

osas. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätab menetluskulude

hüvitise 4868,75 eurot ületavas osas hagejalt kostja kasuks välja mõistmata. Muus osas tuleb

apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon TsMS § 657 lg 1 p 21

järgi muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta kohtuotsuse põhjendusi. TsMS § 654 lg 2² alusel

esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

7. Kolleegiumi hinnangul asus maakohus õigesti seisukohale, et hagi sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuid maakohus kvalifitseeris hageja nõude ekslikult

TMS § 222 lg 1 alusel (maakohtu otsuse p 4), kuigi hageja nõude ja hagi alusena esitatud

asjaolude kohaselt saab hageja nõude õiguslikuks aluseks pidada TMS § 221 lg-t 1. Selles osas

muudab kolleegium maakohtu otsuse põhjendusi.

Täitemenetluse osalisteks on TMS § 5 lg 1 järgi sissenõudja (isik, kes on täitmiseks esitanud

nõude), võlgnik (isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue) ja muud isikud, kelle õigusi

täitemenetlus puudutab. Täitemenetluse võlgnik saab nõuda sundtäitmise lubamatuks

tunnistamist TMS § 221 alusel ning muu isik võib seda nõuda TMS § 222 alusel.

Täitemenetluse võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks TMS § 221 lg 1 järgi eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud,

2-21-9129

ajatatud või tasaarvestatud. TMS § 221 järgse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi

eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ning seda hagi iseloomustab

materiaalõiguslik vaidlus, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (RKTKo

28.09.2011, 3-2-1-60-11, p 15). Seejuures võib hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, kes

ei ole võlgnik, esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga AÕS § 279 lg 7 järgi

hüpoteegiga tagatud nõude vastu samu vastuväiteid, mida võib esitada põhivõlgnik (vt samas

p 26 ja RKTKo 27.01.2010, 3-2-1-153-09, p 25).

Siinsel juhul palub hageja tunnistada lubamatuks tema suhtes alustatud täitemenetluse täiteasjas

nr 133/2020/409. Selles täiteasjas on täitedokumendiks TMS § 2 lg 1 p-s 19 nimetatud

notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette hageja kui hüpoteegiga koormatud kinnistu

omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud kostja nõude

rahuldamiseks. Seega on hageja täitemenetluse võlgnik. Hageja vaidlustas hagis täitmisele

võetud nõude täidetavust. Hageja seadis kahtluse alla selle, kas ja kui suur nõue on kostjal ning

kas kostja ütles nõude aluseks oleva laenulepingu nõuetekohaselt üles. Seega väidab hageja, et

kostjal ei ole nõuet või et see ei ole muutunud sissenõutavaks. Sellised vastuväited saab hageja

esitada kostja nõudele TMS §-s 221 sätestatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis.

8. Hoolimata hageja nõude ekslikust kvalifikatsioonist, asus maakohus lõppjäreldusena õigesti

seisukohale, et hageja vastu alustatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ei ole alust, sest

kostjal on laenulepingust tulenev nõue ning õigus panna oma nõue hagejale kuuluvale

kinnistule seatud hüpoteegi arvel maksma.

Maakohus tuvastas, et 06.08.2018 hüpoteegi seadmise kokkuleppega seati hagejale kuuluvale

kinnistule kostja kasuks hüpoteek summaga 50 000 eurot koos igakordse omaniku kohustusega

alluda kohesele sundtäitmisele. Hageja ei ole nimetatud asjaolu tuvastamist vaidlustanud ning

ringkonnakohus võtab selle TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse lahendamisel

aluseks. Samuti ei ole hageja esitanud menetluses hüpoteegist tulenevaid vastuväiteid. Kui

hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta, on hüpoteegipidajal AÕS § 352 lg 1 alusel õigus nõuda

sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Seega on hagejal kinnistule kostja

kasuks seatud hüpoteegi tõttu kohustus alluda kostja nõuete rahuldamiseks kohesele

sundtäitmisele.

Sundtäitmise eelduseks on mh ka see, et hüpoteegipidaja hüpoteegiga tagatud nõue on

muutunud sissenõutavaks ning seda ei ole täidetud. Riigikohus on selgitanud, et iseenesest ei

anna hüpoteek kohese sundtäitmise kokkuleppe olemasolul hüpoteegipidajale abstraktset õigust

täitemenetluses kinnisasi müüa, vaid seda saab AÕS § 325 lg-st 1 ja § 352 lg-st 1 tulenevalt

teha üksnes hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks (RKTKo 05.11.2008, 3-2-1-104-08,

p 12). Siinsel juhul tuvastas maakohus, et 06.08.2018 notariaalse kokkuleppe alusel kostja

kasuks seatud hüpoteek summaga 50 000 eurot tagab kostja ja Overbun OÜ vahel 08.12.2017

sõlmitud laenulepingust nr A71208-1 ja selle lisadest ning kostja ja hageja vahel 08.12.2017

allkirjastatud käenduslepingust tulenevaid nõudeid ning kostjal on Overbun OÜ vastu

sissenõutavaks muutunud põhivõlanõue 37 312 eurot ja intressinõue 12 688 eurot. Hageja ei

ole ka neid maakohtu tuvastatud asjaolusid apellatsioonkaebuses vaidlustanud, mistõttu võtab

ringkonnakohus ka need TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi kaebuse lahendamisel aluseks. Seega on

kostjal hüpoteegiga tagatud täitmata nõue, mistõttu ei esine TMS § 221 lg-s 1 nimetatud alust

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.

Põhjendatud on ka maakohtu seisukoht, et kostja võimalust rahuldada nõue hüpoteegiga

koormatud kinnistu arvel ei välista asjaolu, et Overbun OÜ on äriregistrist kustutatud.

Juriidilisest isikust võlgniku registrist kustutamine ei lõpeta iseenesest tema kohustusi. Isegi kui

2-21-9129

analoogia alusel kohaldada VÕS § 186 p 7, ei ole rahaline kohustus selline, mida ei saaks täita

võlgniku isikliku osavõtuta. Kui juriidilise isiku kohustus aga ka lõppenuks lugeda, ei mõjutaks

see AÕS § 325 lg 5 järgi kohustuse täitmise tagamiseks seatud hüpoteegi kehtivust ega

realiseerimise võimalusi (vt ka RKTKo 07.02.2005, 3-2-1-119-04, p 21).

9. Kuigi hageja vaidlustab ka kohtutäituri tegevust täitedokumendi täitmisel, ei saa hageja

tugineda neile vastuväidetele sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis, nagu leidis õigesti

ka maakohus.

Hageja väitel ei toimetanud kohtutäitur talle nõuetekohaselt kätte arestimisakti ja täitmisteadet

ning ei lasknud teha arestimise kohta kannet kinnistusraamatusse. Kolleegium nõustub

maakohtuga, et olukorras, kus hageja arvates on kohtutäitur eksinud täitemenetluse

läbiviimisel, on kohane õiguskaitsevahend kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamine

TMS § 217 lg 1 alusel. Hageja etteheited arestimisakti ja täitmisteate mittenõuetekohase

kättetoimetamise ning arestimise kohta kande tegemata jätmise kohta ei puuduta täitmisele

võetud nõude täidetavust, olemasolu ega kehtivust TMS § 221 lg-te 1 ja 11 tähenduses, vaid

kohtutäituri tegevust täitedokumendi täitmisel. Riigikohtu praktika kohaselt on TMS § 217

kohase kaebuse eesmärk vaidlustada kohtutäituri tegevust ja otsuseid täitedokumendi täitmisel

või

täitetoimingu

tegemisest

keeldumisel,

s.o

täitemenetluse

korraldamisel

(RKTKm 09.11.2009, 3-2-1-116-09, p 9). Seega, kui hageja ei nõustunud kohtutäituri

tegevusega täitmisteate kättetoimetamisel ja vara arestimisel, saanuks ta esitada kaebuse

kohtutäituri tegevuse peale TMS § 217 lg 1 alusel. Maakohus selgitas hagejale 03.11.2021

kohtuistungil, et võimalike kohtutäituri poolsete formaalsete rikkumiste korral täitemenetluse

läbiviimisel tuleb esitada kaebus kohtutäituri tegevuse või otsuse peale (vt maakohtu

03.11.2021 kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:09:35; II kd, tl 18 pöördel). Samuti on võimalik

esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui see toimus tühise arestimise

alusel (TMS § 223 lg 1).

TMS § 217 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile tema tegevuse peale

kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama

otsuse või toimingu tegemisest. Kui menetlusosaline ei esita nimetatud tähtaja jooksul kaebust,

kaotab ta TMS § 217 lg 6 kohaselt õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud

esitada kaebuses. Hageja ei ole väitnud, et ta oleks esitanud kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri

tegevuse peale täitmisteate kättetoimetamisel ja vara arestimisel. Samuti ei nähtu toimikust, et

käesolevas asjas oleks tegemist kaebusega kohtutäituri tegevuse peale, sh ei ole järgitud sellise

vaidluse kohustuslikku kohtueelset menetluse korda.

Kuivõrd sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi lahendamine ei sõltu kinnistu arestimise

akti võlgnikule nõuetekohaselt kätte toimetamata jätmisest, siis puudub vajadus nende hageja

vastuväidete sisuliseks hindamiseks siinses menetluses ning maakohtu sellekohased

põhjendused tuleb maakohtu otsusest välja jätta. Samadel kaalutlustel jätab ringkonnakohus

TsMS § 238 lg 1 I lause alusel vastu võtmata ka apellatsioonkaebusele lisatud uue tõendi

(kostja 01.04.2021 e-kiri), millega hageja soovib kummutada maakohtu järeldust, et hageja

nimel võttis arestimisakti vastu RK, ning tõendada, et kostja käsitas RK Overbun OÜ

esindajana. Asjaolul, kas RK esindas hagejat või Overbun OÜ-d, ei ole asjas tähtsust.

10. Hageja esitas lisaks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudele ka täitemenetluse

lõpetamise nõude. Maakohus märkis õigesti, et täitemenetlust ei lõpeta seaduse kohaselt kohus,

vaid TMS § 50 lg 1 I lause järgi lõpetab täitemenetluse kohtutäitur kohtulahendi esitamisel,

millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või

sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine (TMS § 48

2-21-9129

lg 1 p 4; vt ka RKTKo 18.03.2015, 3-2-1-184-14, p 16). Kuna siinsel juhul jääb sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamata, ei ole ka kohtutäituril alust täitemenetlust lõpetada.

11. Ülaltoodud põhjendusi arvestades ei ole hageja apellatsioonkaebus haginõude kohta tehtud

otsustuse osas põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

12. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna hagi jääb

rahuldamata, puudub alus muuta maakohtu menetluskulude jaotust.

13. Hageja vaidlustab apellatsioonkaebuses ka kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruse

kindlaksmääramist. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja lepingulise esindaja kulu

6292,50 eurot (km-ga). Kolleegium leiab, et maakohtu otsust tuleb muuta menetluskulude

suuruse kindlaksmääramise osas.

13.1. Hageja tugineb sellele, et temalt välja mõistetud menetluskulude hüvitise suurus erineb

olulisel määral sellest, millises ulatuses taotles kostja hagejalt menetluskulude katteks tagatist.

Kolleegium leiab, et see asjaolu ei anna alust pidada kostja esindajakulusid osaliselt

põhjendamatuks. Tulenevalt TsMS § 196 lg-st 1 on kostjal õigus taotleda tagatist vaid

eeldatavate menetluskulude katteks, st taotlus tuleb esitada enne kulude tekkimist. Seega on

taotluses märgitud menetluskulude suurus hinnanguline ja tegelikult menetluses tekkivad kulud

võivad osutuda suuremaks. Taotletud tagatise suurus ei piira seda ületavate menetluskulude

sissenõudmist.

13.2. Kolleegium märgib, et kuna menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 I lause järgi kohtu kaalutlusotsus,

mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust hinnates, sekkub

kõrgema astme kohus sellesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt

RKÜKo 02.05.2017, 3-2-1-134-16, p 56). Kostja 10.01.2022 esitatud menetluskulude

nimekirja kohaselt oli kostja lepingulise esindaja ajakulu maakohtus 41,95 tundi ja töötunni

hind 125 eurot (km-ta). Kostja palus välja mõista 5243,75 eurot ja sellele lisanduva käibemaksu

1048,75 eurot, st kokku 6292,50 eurot (II kd, tl-d 91–92). Kuigi hageja ei esitanud konkreetseid

etteheiteid menetluskulude kindlaksmääramisele, on maakohus ekslikult lugenud tervikuna

põhjendatud ja vajalikuks kostja menetluskulude nimekirjas märgitud hageja lõplike

seisukohtadega tutvumise ja repliigi koostamise kulu. Menetluskulude nimekirja järgi kulus

kostja lepingulisel esindajal selleks 4 tundi, kuid toimiku materjalidest ei nähtu, et hageja oleks

esitanud lõplikud seisukohad ja kostja repliigi sellele. Küll esitas kostja 27.01.2022 seisukoha

hageja

09.12.2021

menetluskulude

nimekirja

kohta.

Ringkonnakohus

lisab

selle

kohtuinfosüsteemi sisestatud, kuid maakohtu poolt pabertoimikusse köitmata jäänud seisukoha

toimikusse. Võttes arvesse menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning asjaolu, et kostja oli oma

menetluskulude nimekirja järgi juba hageja menetluskulude nimekirjaga tutvunud 0,35 tundi,

on viidatud seisukoha koostamise põhjendatud ajakulu 1 tund. Seega tuleb kostja lepingulise

esindaja kulu vähendada 3 tunni suuruse ajakulu võrra. Ülejäänud kostja menetluskulude

nimekirjas märgitud toimingud on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ning kolleegiumi

hinnangul ei ole maakohus eksinud kaalumispiiride vastu nendele kulunud aega ja kostja

lepingulise esindaja tunnitasu hinnates.

13.3. Samuti mõistis maakohus ekslikult hagejalt kostja kasuks menetluskulude hüvitise välja

koos käibemaksuga. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetlusosaline menetluskuludelt

arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa

2-21-9129

muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Nimetatud sätte alusel

menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on seega avaldaja kinnitus, et ta

ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa kuludelt muul põhjusel käibemaksu tagasi arvestada.

Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud

tema kasuks välja käibemaksuta (vt nt RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 16). Siinsel juhul

kostja seda ei kinnitanud. Samuti nähtub Maksu- ja Tolliameti käibemaksukohustuslaste

registrist, et kostja on alates 01.11.1994 käibemaksukohustuslane. Seega on põhjendatud

kostjale hüvitada õigusabikulud ilma käibemaksuta.

13.4. Eeltoodut arvestades tuleb maakohtu otsus tühistada osas, millega maakohus mõistis

hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 4868,75 eurot (38,95 tundi × 125 eurot)

ületavas osas.

14. Kuna kolleegium jätab apellatsioonkaebuse põhiosas rahuldamata, tuleb apellatsiooniastme

menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. Kuna menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata, ei mõjuta selles osas

apellatsioonkaebuse osaline rahuldamine ka apellatsiooniastme menetluskulude jaotust.

15. Arvestades, et maakohus määras otsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, siis

tuleb ka ringkonnakohtul määrata kindlaks apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude

rahaline suurus (TsMS § 174 lg 3). Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Kostja esitatud menetluskulude nimekirja järgi on tema apellatsioonimenetlusega

seotud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulu 2662,50 eurot (km-ga). Kolleegium leiab,

et kostja apellatsiooniastme menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada

osaliselt.

15.1. Menetluskulude

nimekirja

kohaselt

kulus

kostja

lepingulisel

esindajal

apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 17,75 tundi, sh maakohtu otsusega tutvumisele

0,75 tundi, apellatsioonkaebusega tutvumisele 1 tund ja apellatsioonkaebuse vastuse

koostamisele 16 tundi. Arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu, mh asjaolu, et kostja

kordab apellatsioonkaebuse vastuses suuresti menetluses juba varem esitatud väiteid, on

kolleegiumi hinnangul apellatsioonkaebuse vastuse koostamise ajakulu põhjendatud ja vajalik

6 tunni ulatuses. Muus osas on kostja menetluskulude nimekirjas toodud toimingud märgitud

ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Seega on kostja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud ja

vajalik kokku 7,75 tunni (0,75 + 1 + 6) ulatuses.

15.2. Menetluskulude nimekirja järgi osutati kostjale õigusteenust tunnihinnaga 125 eurot (km-

ta). Esindaja tunnitasu ei ületa vandeadvokaadi keskmist tasumäära sarnase keerukusega

vaidluste puhul.

15.3. Kostja on soovinud menetluskulude väljamõistmist käibemaksuga, kuid ei ole

käibemaksu hüvitamiseks kooskõlas TsMS § 174 lg-s 10 sätestatuga kinnitanud, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel menetluskuludelt käibemaksu tagasi

arvestada. Seetõttu tuleb menetluskulud kostjale hüvitada käibemaksuta.

15.4. Eeltoodut arvestades on kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suurus

apellatsioonimenetluses kokku 968,75 eurot (km-ta) (7,75 tundi × 125 eurot). Nimetatud

summa tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.

2-21-9129

16. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab TsMS § 178 lg 1 järgi

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus ja menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178

lg 2 järgi edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)